Indeksite süsteemi loomine DPD Eesti AS näitel

KOKKUVÕTE Käesolev lõputöö käsitles eelsorteerimise süsteemi juurutamist ning sellega seonduvate programmide ja seadmete kasutust DPD Eesti AS näitel. Uuritav probleem lähtus pidevast vajadusest kasvatada kullerite efektiivsust ning tõsta autopargi maksimaalset kasutusulatust. Lõputöö ja loodava süsteemi eesmärgiks oli vähendada kullerite hommikust saadetiste sorteerimiseks kuluvat aega. Käesolev töö on kvantitatiivne ja reaalsed tulemused selgusid töö käigus. E-kaubanduse pidev kasv on mõjutanud ka eraklientidele suunatud saadetiste mahtu kullerettevõtetes, mis omakorda toob välja protsessi kitsaskohad ning sunnib arendama olemasolevaid süsteeme. Eraisikute nõudmised ning vajadused erinevad tuntavalt senini kõigi transpordiettevõtete jaoks nii tavapäraseks muutunud, äriklientide tarnetest. Erakliendi sektori puhul on tegu aga äärmiselt ärikasumliku ja perspektiivse turuosaga, millest on huvitatud kõik transpordifirmad. Seega püütakse leida võimalusi, et olla klientidele meelt mööda igas protsessi etapis. Lõputöö käigus loodud ja kasutusele võetud eelsorteerimise lahendusega määratleti, testiti ja tehti pidevaid parandusi, loomaks toimivat lahendust terminalile, mis aitaks nii terminali tööliseid kui ka kullereid. Käesoleva lõputöö alguses püstitas autor kolm uurimisküsimust:

1. Kas ja millisel määral väheneb kullerite hommikune depoos oldud aeg peale uue süsteemi kasutusele võtmist?
2. Kas ja millisel määral muutub uue süsteemi kasutusele võtmisega saadetiste sorteerimise täpsus?
3. Kuidas võtab uue arenduse vastu terminal ja sealsed töölised? Esimese uurimisküsimuse vastuseks selgus, et terminali aeg vähenes kulleritel keskeltläbi 30 protsenti ehk umbes 40 minutit. Terminalis oldud aja vähenemise tagajärjel jäi kulleritel sõitmiseks aega rohkem ning keskmisel päeval kasvas nende pakkide toimetamise efektiivsus seitsme toimetamiskoha võrra. See omakorda avaldas aga suurt mõju kogu autopargile, vähendades kulusid ning muutes transpordivõimekust tulla toime mahtude kõikumistega. Töö käigus kasvas uue lahenduse sorteerimiskvaliteet 70 protsendipunkti pealt 97,3 protsendini. Eelneva indeksipõhise sorteerimisega jõuti maksimaalselt 85 protsendini, mis oli ka piir postiindeksite täpsuse tõttu. Vastuseks autori poolt töö alguses püstitatud teisele uurimisküsimusele võib öelda, et sorteerimise kvaliteet kasvas võrreldes eelmise perioodiga 12,3 protsenti ja muutus usaldusväärseks tööriistaks. Tänu loodud lahendusele ei pea kullerid enam käsitsi pakke üle sorteerima. Kolmandale uurimisküsimusele leidis autor vastuse, et kuidas võtavad uue lahenduse omaks terminali juhatus ja töölised. Selgus, et sorteerijad ei suutnud alguses mõista, miks on vaja midagi muuta juba toimivas süsteemis ning suhtusid lahendusse skeptiliselt. Küll aga muutus nende arvamus, kui nad nägid oma töö madalat kvaliteeti ning tutvusid uue boonussüsteemiga. Juhatus aga oli uuest kvaliteeti parandavast ja töökiirust ühtlustavast võimalusest koheselt huvitatud. Seega võib autor väita, et terminali tagasiside oli positiivne ning muutused olid teretulnud. Lõputöö tulemusena selgus, et microzone-ing on midagi, mida ootasid nii terminal kui ka kullerid ning mis andis võimaluse teostada tavapäraseks muutunud protsessi oluliselt kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt. Sellisel viisil paranes mitme osakonna ning kogu ettevõtte kuluefektiivsus.

SUMMARY The creation of Microzones on example of DPD Eesti AS In the last decade, the amount of distance sold goods has increased rapidly and the trend seems to continue and increase in even faster rates. This puts a lot of pressure on companies that offer last mile delivery service. Due to the tense competition between parcel delivering companies, the progress and innovations have to be implemented as fast as possible. At the time of increasing parcel volumes, companies have to come up with different solutions for not only delivering but also for terminal processes. The goal is to sort parcels as fast as possible but with least costs and to keep sorting quality increasing. There are multiple ways of achieving these objectives depending on company’s needs and financial capability. The purpose of this research was to build up, test and implement pre-sort system on example of DPD Eesti AS head office at Lehmja. The research subject was to upgrade Lehmja depot pre-sorting system from fully manual to digital. Goals were to decrease couriers' morning depot time, increase sorting precision, ease the whole working process for terminal workers and receive their feedback regarding the system. In order for implementation author at first built and set up delivery areas and marked them for corresponding van tours through a web-based application Toureditour. This was the base map for further sorting. After that, all created sorting data was imported to scanner managing software from where it could be used on hand scanners. The system training was set up for all parties who started testing. By the information received while testing the application, the author made small bugfixes with couple developments. After about two months the results were clear so author could come up with findings from terminal, couriers and collected data. First goal resulted in decreasing the couriers’ morning depot time by thirty percent, which equals about forty minutes. Couriers were able to manage around seven more stops per working day without increasing the working time. This gave company an extra flexibility for fluctuating parcel volumes and option to decrease number of vans, which increases cost effectiveness and copes with DPD group green movement restrictions. Parcels’ sorting quality increase was second important goal for changing the ongoing procedure. After implementing the new system, the wrongly sorted parcels count decreased by 12,3 percent compared to old manual sorting system. This meant that overall sorting quality increased up to 97%, which is almost maximum at the current time, because in most cases the unsorted or wrongly sorted parcels come from wrong inserted data or missing address data. At first glance, terminal workers’ and management’s feedback was different, but over time they both came up to be positive and motivated. Management was intrigued at first, because the new system gave a lot of new options for getting data and also an opportunity to see how the processes are going. Now they had a better overview if they should add extra resources where necessary. At first workers were not very impressed, because the new system seemed complicated, and they did not understand the reason behind changing an already working scheme. After the author had explained the benefits of the new system, their mindset changed fast. Terminal workers were now capable of maintaining a motivating and fair bonus system due to the constant logs of every scan made. As a result, it came out that Microzoning based pre-sorting is something that was really needed for terminal and couriers. It gave an opportunity to make already usual processes a lot more effective and to increase quality. This way the cost effectiveness of several departments as well as the whole company, was increased.