Valitud kahepaiksete elupaikade parandamiseks vajalike tööde mahtude hindamine Tallinnas

Kuupäev

2021-05-18

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Kahepaiksete eluks soodsat pinda on kõige rohkem Pilliroo-Põdra alal (99%). Ala suureks eeliseks on ka see, et läbi selle ala läheb ainult üks metsasiht, mis ei leia ülemäära inimeste poolt kasutamist. See tee moodustabki 1% ülejäänud pinnakattest. Kõige vähem on kahepaiksete eluks soodsat pinda Meeliku-Lageloo alal (90,2%). Visuaalsel vaatusel selgus, et ala on üldiselt väga ebasoodne kahepaiksete elutsemiseks, sest koosneb pea 80% ulatuses pehme kattega, päikesele avatud platsidest. Seega ei saaks kahepaiksed liigse palavuse korral varjuda puude või võsa vahele. Soodsat pinda leidub palju veel Veskimetsa alal (97,5%) ning Väo rohekoridoris (97,9%). Mõigu tiikide kahe ala soodsa pinnakatte keskmine on 96,7% ning Pääsküla alade keskmine 93,8%. Mõigu tiikide ala suur puudus on killustatus Tartu maantee tõttu kuid eeliseks on erinevate veekogude ja pinnakatete olemasolu. Pääsküla ala eeliseks on tema suurus ning pinnakatete varieeruvus. Merimetsa ala soodsa pinnakatte osakaal on 95,8%, kuid kõik uuritavad veekogud on metsasihtide ning -teede ääres, mis tähendab et kahepaikseid võib inimeste liikumine alal häirida. Kõige rohkem tekiks parandustööde käigus kaevatavat pinnast Pääsküla prügila alalt, seda pea 5000 tonni. Selle põhjuseks on veekogu nr 1 suur pindala (8530 m2) ning sellest lähtuvalt ka suur tekkiv pinnase ruumala ning mass (3184 tonni). Järgnevalt tekiks enim pinnast Mõigu tiikide alalt, kust oleks vaja kaevata 1551 tonni pinnast. Järgnevad Merimetsa ala (985 tonni), Veskimetsa ala (938 tonni), Pilliroo-Põdra ala (774 tonni) ning Meeliku-Lageloo (261 tonni). Väo rohekoridori alal inventuuri alusel süvendamistöid teha pole vaja [1]. Hakkepuitu tekiks enim Pilliroo-Põdra alalt (pea 17 m3). Selle põhjuseks on paarisaja meetri pikkune kraav (veekogu 2), mis on üsna tihedalt võsastunud. Samuti tekiks suur kogus hakkepuitu ka Pääsküla prügila alalt (14 m3). Veskimetsa, Merimetsa, Mõigu ja Väo alade tekkiv võsa kogus jääb 7,6 ja 9,2 m3 vahele. Meeliku-Lageloo alal võsa raadamist pole vaja läbi viia [1]. Kõige enam olid visuaalse vaatluse ajal prahistatud Pääsküla prügila ala ning Väo rohekoridor. Nendelt tekkiv prügi kogus on autori hinnangul vastavalt 2030 ja 1740 liitrit. Jäätmete liigid mõlemal alal on mitmekesised – leidus pakendeid, kuid ka Pääsküla alal lastekäru, rehvid ning tugitool. Väo alal samuti pakendeid kuid näha olid ka mõned süstlad. Palju vähem tuleks eemaldada prahti Merimetsa alal, kust tekib umbes 300 liitrit. Järgnevad Pilliroo-Põdra 35 liitri ning Veskimetsa 20 liitriga. Võttes arvesse kahepaiksete eluks soodsate tingimuste osakaalu, alade pinnavormide varieeruvust, alalt varem leitud kahepaikseid, tööde käigus tekkivat puidumassi, pinnase mahtu ning jäätmete 37 kogust on autor andnud jaotanud iga ala prioriteetsuse astmesse. Astmeid on kolm – kõrge, keskmine ning madal. Kõrge antakse hindeks aladele, mis on juba hea potentsiaaliga olla kahepaiksete elu- ja sigimispaigaks, mis on võrdlemisi vähe killustatud teede poolt ja kus on hea pinnakatete varieeruvus ning tekiks võrdlemisi väiksem kogus jäätmeid. Keskmine hinne tähistab alasid, mille potentsiaali hoiab tagasi mõnetine killustatus või pinnakatete vähene varieeruvus ning kus tekiks parandustööde käigus rohkem jäätmeid. Madal prioriteetsusaste on nendele aladele, millel on kõige väiksem pinnakatete varieeruvus, aladel on varasemalt vähe leitud kahepaikseid ning parandusmeetmete töömahud oleksid ebaproportsionaalselt suured või parendusmeetmete rakendamisel ei pruugi olla autori hinnangul piisavat mõju kahepaiksete arvukusele. Seega oleks kõrge prioriteetsusastmega alad: Pilliroo-Põdra, Veskimetsa ja Merimetsa. Keskmise prioriteetsusega Pääsküla, Mõigu ja Väo. Madala prioriteetsusastmega on Meeliku-Lageloo ala.


The purpose of the graduation thesis Evaluation of the Volumes of Work Required for the Improvement of Selected Amphibian Habitats in Tallinn is to compare seven different green areas in Tallinn. These areas are as follows: the area surrounding Pääsküla landfill, Pilliroo-Põdra, Veskimetsa, Mõigu ponds, Väo, Merimetsa preserve and the area between Meeliku and Lageloo streets (Figure 1). The areas and water bodies in the areas all have potential to be reproduction and living areas for amphibians. The potential could be improved with different corrective actions, such as the removal of bush, dredging of water bodies and removal of trash. The thesis is based on the inventory composed by non-profit organization Põhjakonn which gives an overview of the necessary actions taken on all these areas. The thesis attempts to prioritize areas and answer the question where the gains would be greatest with the least amount of effort and work. In the first chapter the author describes the necessary conditions for amphibian living. Water is the most important aspect of amphibian life as they need it from the very early stage throughout adulthood. They also thrive in areas with a varied landscape. When it is too hot, they stay in the shade and in case of colder temperatures they try to find open fields to stay in the sun. Therefore, it is important for an area to have water bodies, trees, bushes but also open fields. The second chapter gives an overview of the areas and the actions necessary to improve them. Most of the water bodies in the area dry up by the summer months, so reproduction of amphibians fails. In some cases, the water bodies are surrounded by dense bush, which is not ideal for reproduction and living of amphibians. Some areas are heavily polluted with packaging waste and tires. The third chapter describes different methods to analyze these areas from the perspective of reproduction and living. Firstly, the author mapped the areas according to the land cover and divided them into favorable and unfavorable towards amphibians. For example, roads and trails were judged to be unfavorable, while forests, water bodies and green fields were favorable. Secondly, the author estimated the different type and amount of waste resulting from the improvement of the areas. This waste is trash, soil (mud and dirt) and felling waste. The fourth chapter presents the results of these analyses. Pilliroo-Põdra area has the most amount of favorable land cover (99%) while Meeliku-Lageloo has the least (90.2%). The most amount of soil would come from the Pääsküla area, while Meeliku-Lageloo would have the least amount. Pääsküla area has the most amount of trash while some areas (Mõigu, Meeliku-Lageloo) have no trash at all. 39 Based on these findings, the author has determined three levels of priority for the areas. High priority means that the area is already favorable for amphibian reproduction and habitation, has little fragmentation and many varied ground cover types and where the improvement works are not disproportionately large-scale. Medium priority means the area is less varied in ground cover variety, the potential is hindered by some fragmentation. Low priority means the area has little ground cover variety, there are very few amphibians already living on those grounds and the volumes of work would be disproportionately big. Therefore, the areas with high priority are Pilliroo-Põdra, Veskimetsa and Merimetsa. Pääsküla, Mõigu and Väo are with medium priority, and Meeliku-Lageloo with low priority.

Kirjeldus

Märksõnad

TTK Subject Categories::Keskkonnatehnoloogia::Keskkonnakaitse::Keskkonnaseire, TTK Subject Categories::Keskkonnatehnoloogia::Keskkonnakaitse::Eesti elustik ja elukooslused, TTK Subject Categories::Keskkonnatehnoloogia::Tehnoloogia ja jäätmehooldus::Keskkonna planeerimine

Viide