Reisirongide kiiruste tõstmine Pääsküla - Tallinn-Balti jaamavahel
| dc.contributor.advisor | Kuusk, Martin | |
| dc.contributor.advisor | Leinfeld, Urmas | |
| dc.contributor.author | Teas, Ragnar | |
| dc.date.accessioned | 2021-05-13T12:06:21Z | |
| dc.date.available | 2021-05-13T12:06:21Z | |
| dc.date.issued | 2021-05-12 | |
| dc.description.abstract | Antud tööst selgus, et Tallinna linnaplaneerimisel ei ole viimase 20 aasta jooksul olulisi arenguid läbi viidud, mis puudutab raudteed. Infrastruktuuri valdaja on küll panustanud ohutusaedadesse, kuid ei ole seni planeerinud signalisatsiooniseadmeid, et ülekäike ohutumaks muuta. Autori hinnangul, ei ole Pääsküla Tallinn-Balti raudtee lõigul reisirongide kiiruste tõstmine 2021 aasta tingimustes põhjendatud. Siin kehtivad vanasõnad „hooletus ees, õnnetus taga“ või „hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast“ ehk kumb saab varem reaalsuseks, kas linnaruumis ohutuse tõstmine ja see läbi ka liikluse sujuvamaks muutmine või läbi õnnetuste õppimine. Kahjuks näitab kogemus, et asjad paranevad üle laipade – seda kõikides valdkondades, mitte ainult raudteel. Antud töö tulemusel, sai selgeks kui palju aega säästab reisirongide kiiruste tõstmine ühistransporti kasutades, kuid sellel on ka vastupidine ajakulu. Suurem kiirus tähendab ülesõitude pikemat suletuse aega, mis omakorda tõstab ülesõiduga piirnevatel tänavatel ummikute tekke tõenäosust. Uurimistöö tulemusel selgus ligikaudne hind automaatsefoorisignalisatsiooni paigaldamiseks nendele ülekäikudele, mida ei ole linnaosade üldplaneeringus ettenähtud eritasandiliseks muuta. Üldplaneeringust kujunes ka seisukoht, et Tallinna linn on kergliikluse propageerimiseks võtmas uut suunda. See omakorda vähendaks isiklike sõiduautode kasutamist lühemate sõitude tarbeks. Vähenev isiklike sõiduautode omamine soodustaks ka suuremat ühistranspordi kasutamist, sh. ka rongide kasutamist. Sellisel ringmajandusel, mida alustatakse avalikkuse ohutuse tõstmisega ning mis jõuab laiema ühistranspordi kasutamiseni on autori hinnangul perspektiivi. Võttes arvesse, et roheline eluviis on tänases ülekoormatud linnastatusega maailmas võti tulevikku, siis võiks Tallinn ühe areneva ja kaasaegse linnana, olla eeskujuks ülejäänud maailmale, ning võtta endale suurema vastutuse tervislikuma ja turvalisema linnaruumi loomisel. | et |
| dc.description.abstract | The aim of this diploma thesis was to explain the current situation between Pääsküla and Tallinn-Balti stations. The thesis briefly covers the history of Pääsküla - Tallinn-Balti railway, describes what improvements to the infrastructure have already been done in the above mentioned area of Tallinn, what projects are currently in progress and what kind of safety related requirements would need to be improved to allow trains travel at higher speeds than in year 2021. The importance to install effective, safety related equipment to level crossings arised at end of May 2019 when a local celebrity died in a train accident. The death of a local celebrtiy occurred on a well-known and dangerous pedestrian level crossing on Veerenni Street. Back then the Major of Tallinn City Council requested to limit train speed whitin the borders of Tallinn to a maximum of 50 km/h. The owner of railway infrastructure agreed to limit passenger train speed to 70 km/h within the city area as well as gave a promise to improve and upgrade all of the most dangerous pedestrian level crossings to a higher safety level. After a strong demand by the operators of the infrastructure, a new speed table was published by the director of the infrastructure by the end of year 2020. Passenger train speeds at Lilleküla area are now increased up to a maximum of 90 km/h. The decision to increase the passengers train speeds made the author of this thesis question whether the safety related requirements to increase the train speed are being met and how beneficial the new speed limit is in real life situation. Most of the safety related requirements shall be met in the nearest future possible to enhance Tallinn’s work on being the Green Capital, which would encourage its’ residents to use alternative, green energy transportation, over the use of personal CO2 producing vehicles. In case Tallinn continues to build and improve the infrastructure made for bicycles and pedestrians, then it would require to build different level crossings with railroads. Those crossings would result in a safer environment and heavier use of public transportation. | et |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3401 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | et |
| dc.subject | TTK Subject Categories::Transport::Raudteetransport::Raudteeliiklus | et |
| dc.subject.other | Transpordi- ja liikluskorraldus | et |
| dc.title | Reisirongide kiiruste tõstmine Pääsküla - Tallinn-Balti jaamavahel | et |
| dc.title.alternative | Increasing the speed of passenger trains on Pääsküla - Tallinn-Balti open line | et |
| dc.type | lõputöö | et |