Reisiteenuse erikorra rakendamisel ja maksustamisel ettetulevad probleemid

Reisiteenuseid maksustatakse Eestis kahel erineval viisil – reisiteenused, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele reisiteenuse erikorrana ja reisiteenused kui vahendusteenused, mis maksustatakse käibemaksuga tavakorra alusel. Kõik reisiteenused, mis ei kuulu reisiteenuste erikorra kohaldamisalasse, maksustatakse käibemaksuga käibemaksuseaduses paragrahv 10 sätestatud teenuste käibe tekkimise asukoha põhimõtteid järgides. Lõputöö keskendus reisiteenuse erikorrale käibemaksuseaduse paragrahv 40 mõistes, mille aluseks on Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112/EC artiklid 306-310. Vastavalt reisiteenuste erikorrale tuleb reisiteenuse erikorda rakendada juhul, kui ettevõte osutab oma nimel reisiteenust lõpptarbijale ning kasutab teiste maksukohustuslaste kaupu või teenuseid reisiteenuse osutamisel ehk reisiteenuse erikorra alla kuuluvad teistelt ettevõtetelt reisiteenuse pakkumise jaoks ostetud kaubad ja teenused. Reisiettevõtja enda poolt osutatud teenused kuuluvad maksustamisele tavakorras. Reisiettevõtja ja -korraldaja poolt pakutud pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuseid osutava ettevõtja reisiteenuse osutamisel tuleb kliendiga sõlmida pakettreisileping, mille tingimused on kirjas võlaõigusseaduses. Eestis registreeritud ettevõtete reisiteenuse erikorra alla kuuluvate teenuste käibe tekkimise koht on Eesti. Maksustatav väärtus ehk ostetud teenustele lisatud marginaal on maksustatava väärtuse arvutamise aluseks. Kui reisiteenus osutatakse ühendusvälises riigis, maksustatakse marginaal 0%-lise käibemaksumääraga ja ühendusesiseses riigis osutatud reisiteenuse marginaal maksustatakse 20%-lise käibemaksumääraga. Marginaal leitakse iga tehingu puhul eraldi või maksustatakse eelmise kalendriaasta keskmise marginaali järgi, viimast korrigeeritakse detsembri kuu deklaratsioonil terve kalendriaasta lõikes tagasiulatuvalt. Reisiteenusega seotud ostetud teenustelt ja kaupadelt ei tohi sisendkäibemaksu arvestada ning müügiarvele tuleb käibemaksureal viidata KMS § 40-le. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada reisiteenuse erikorra rakendamisel ja maksustamisel ettetulevad probleemid reisiteenuse erikorda rakendavate raamatupidajate hinnangul, et vähendada edaspidi eksimusi reisiteenuse erikorra rakendamisel raamatupidamises ja käibemaksuga maksustamisel. Lõputöös viidi läbi reisiteenuse erikorda rakendavate raamatupidajate seas ankeetküsitlus avatud ja valikvastustega küsimustega. Vastused saadi 28-lt raamatupidajalt. Avatud küsimustega intervjuu tehti Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna peaspetsialistiga, täiendamaks ankeetküsitluse kaudu saadud raamatupidajate vastuseid. Enim kasutatavam raamatupidamisprogramm vastajate seas oli Merit Aktiva. Populaarsuselt teine programm oli Standard Books. Peaaegu pooled raamatupidajad koostavad reisiteenuse erikorra arvestuse pidamiseks ja raamatupidamise kontrollimiseks lisatabeleid tabeltöötlusprogrammis MS Excel. Olemasolevate raamatupidamisprogrammide kasutusmugavuse suurendamiseks on tehtud ettepanekud lisamaks kontoplaani reisiteenuse erikorra standardsed kontod, automatiseerida müügiarvete konteeringud, võimaldada marginaali jaotamist müügiarvel, lihtsustada klientide ettemaksete jälgimist ja soodustuste rakendamist. Kõige enam otsitakse reisiteenuse erikorra kohta informatsiooni käibemaksuseadusest, Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt või maksuspetsialistiga suheldes ning Rahandusministeeriumi käibemaksuseaduse kommentaaridest. Kuna Maksu- ja Tolliamet toetub Rahandusministeeriumi selgitustele ning käibemaksuseaduse kommentaarid on autori hinnangul põhjalikumad, tehti ettepanek Maksu- ja Tolliameti koduleheküljele lisada viide Rahandusministeeriumi käibemaksuseaduse kommentaaridele, et rohkem reisiteenuse erikorrast huvitunud isikud saaksid erinevatest allikatest mitmekülgset teavet. Uuringu käigus selgus, et Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel olevad selgitused ei ole raamatupidajate hinnangul piisavad ning pole selgelt sõnastatud. Tehakse ettepanek reisiteenuse erikorda puudutavate juhendmaterjalide täiendamiseks lihtsamalt sõnastamise ja praktiliste näidetega võimalikest reisiteenustest ja reisiteenuste käibemaksuga maksustamistest ja deklareerimistest. Uuringus selgus, et 53,6% vastajate hinnangul on reisiteenuse erikord seadusaktides piisavalt reguleeritud, mille põhjal saab väita, et regulatsioonis endas probleemi ei nähta. Pigem on reisiteenuse erikorra rakendamise ja maksustamise probleemid seotud rakendusliku suunaga. Vastajate hinnangul oli keeruline leida informatsiooni reisiteenuse erikorra alla kuuluvatest teenustest, mida omakorda peeti kõige veaohtlikumaks kohaks reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorras. Vastajatel esines eksimusi reisiteenuse erikorra kohta käivate õigete väidete märkimisel, mis viitab probleemidele reisiteenuse erikorra rakendamisel raamatupidamises ja käibemaksuga maksustamisel. Pöörates reisiteenuse erikorda kasutavate raamatupidajate tähelepanu veaohtlikele kohtadele, tehti ettepanek avaldada selgitavaid artikleid erialakirjanduses, sealhulgas avaldada uuringu tulemustest kokkuvõte ning korraldada põhjalikumaid koolitusi reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorrast. Reisiteenuse erikorrast huvitatutel on võimalus lugeda Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud raporti, kus selgitatakse reisiteenuste maksustamise erinevaid käsitlusi Euroopa Liidu liikmesriikides.

The topic of this final thesis is „Problems occurring while implementing and taxing special scheme for travel agents”. The thesis is 81 pages long consisting of four chapters as well as subchapters and contains 13 figures and 9 tables. The thesis is including two questionnaires prepared by the author. The theoretical part of the thesis is based on council directive and a report composed by the European Commission in 2017 („Study on the review of the VAT Special Scheme for travel agents and options for reform“) that explains the directive, the current VAT law of Estonia and comments made about the VAT law by Estonian Ministry of Finance, court decisions of the members of the European Union, Europe Commission’s assessment of the relevancy of special scheme for travel agents in document „Special Scheme for travel agents“ and also on articles written by a tax specialist Tõnis Elling. The topic of the thesis corresponds to an actual need, because the ambigious legislations cause flaws for taxable persons in implementing and taxing special scheme for travel agents, but up until this date the problems occurring in this processs have only been described in a generic way. T. Elling has often referred to accountants who were in trouble at first when the special scheme for travel agents became valid, because they did not know how to tax the services belonging to the special scheme. The Estonian Tax and Customs Board specialist has said that the tax payers are still contacting the board in order to get additional information about the special scheme for travel agents. Therefore, the aim of the study is to identify the problems which the accountants who implement and tax special scheme for travel agents have come across so that further mistakes could be avoid. To reach this goal the following tasks are posed in the study: • map and analyze problems that the accountants who implement and tax special scheme for travel agents claim to come accross when implementing and taxing the special scheme; • make conclusions and suggestions for implementing the special scheme for travel agents in accounting the correct way and also in VAT taxation in correspondence with the law and theory. A specialist from the Estonian Tax and Customs Board and accountants who implement the special scheme for travel agents were subject to the study. In order to perform the study a quantitative and qualitative open interview was held with the specialist from the Estonian Tax and Customs Board. A survey was sent to the accountants out of who 28 answered. There were closed and multiple choice questions and the info received from the analyzis can be presented in numerical figures which has characteristics of a quantitative method for collecting data. Also, there were open-ended questions which responses include evaluations and opinions which are of qualitative kind and which results are descriptive. The data collected in the study was analyzed using spreadsheet software MS Excel. The results were presented as tabels, diagrams and text. There is not a very good accounting software for supporting the special scheme for travel agents. The developers of the existing accounting software can enhance the user experience and make it simpler to include the special scheme for travel agents. 53,6% of the accountants evaluated the regulations of the special scheme in legislation sufficient and 46,4% found these insufficient, although it is noted in several sources that the special scheme for travel agents is ambigious and the accountants do not know how to implement it. That is why the aim of this work is to propose improving of the manuals and literature on the subject with more detailed explanations.