1 Germo Aabla PROJEKTIVIGADE ANALÜÜS KOOLIHOONE PÕHJAL LÕPUTÖÖ Tallinn 2025 Germo Aabla PROJEKTIVIGADE ANALÜÜS KOOLIHOONE PÕHJAL LÕPUTÖÖ Ehitusinstituut Hoonete ehitus Juhendaja: Egert-Ronald Parts Tallinn 2025 3 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Germo Aabla annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Projektivigade analüüs koolihoone põhjal 1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna Tehnikakõrgkooli digiarhiivi DSpace kaudu; 2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi. Autorideklaratsioon Mina, Germo Aabla tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhendaja Egert-Ronald Parts Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega. 4 SISUKORD LÜHENDID ............................................................................................................ 6 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 7 1 PROJEKTEERIMINE JA PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE ........................................... 8 1.1 Projektide nõuded .................................................................................... 8 1.1.1 Eelprojekt ............................................................................................ 8 1.1.2 Põhiprojekt .......................................................................................... 9 1.1.3 Tööprojekt ..........................................................................................10 1.2 Projektide kvaliteet ja kooskõla .................................................................10 1.2.1 Intervjuu kokkuvõte (Lisa 1) .................................................................11 1.2.2 Intervjuu järeldused .............................................................................12 1.2.3 Nõuded kvaliteetseks projekteerimiseks Eestis ........................................13 1.2.4 Nõuded kvaliteetseks projekteerimiseks Soomes .....................................13 1.2.5 Eesti ja Soome ehitusprojekti koostamise erinevused ...............................14 2 METOODIKA ...................................................................................................15 3 ANALÜÜSITAVA HOONE ÜLEVAADE ...................................................................16 4 PROJEKTIVEAD JA NENDE MÕJU .......................................................................18 4.1 Vundamendi seina ava maa-alusele ventilatsioonitorustikule ........................18 4.1.1 Vea sisuline pool ..................................................................................18 4.1.2 Vastutus .............................................................................................19 4.1.3 Lahendus ............................................................................................19 4.1.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................20 4.1.5 Järeldus ..............................................................................................20 4.2 Jäähokiväljaku äravool .............................................................................20 4.2.1 Ebakõla sisuline pool ............................................................................20 4.2.2 Vastutus .............................................................................................21 4.2.3 Väljaehitatud lahendus .........................................................................21 4.2.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................21 4.2.5 Järeldus ..............................................................................................22 4.3 Jääväljaku jahutuskollektor ja betoonsüvend ..............................................22 4.3.1 Ebakõla sisuline pool ............................................................................22 4.3.2 Vastutus .............................................................................................23 4.3.3 Lahendus ............................................................................................23 4.3.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................24 4.3.5 Järeldus ..............................................................................................24 4.4 Kaugkütte trassi kulgemine välialadel läbi vana alajaama .............................24 4.4.1 Ebakõla sisuline pool ............................................................................24 5 4.4.2 Vastutus .............................................................................................25 4.4.3 Lahendus ............................................................................................25 4.4.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................26 4.4.5 Järeldus ..............................................................................................26 4.5 Valamu segistite toidete poolik lahendus ....................................................26 4.5.1 Ebakõla sisuline pool ............................................................................26 4.5.2 Vastutus .............................................................................................26 4.5.3 Lahendus ............................................................................................27 4.5.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................27 4.5.5 Järeldus ..............................................................................................28 4.6 Udukustutussüsteemi liigvee juhtimine ......................................................28 4.6.1 Ebakõla sisuline pool ............................................................................28 4.6.2 Vastutus .............................................................................................28 4.6.3 Lahendus ............................................................................................28 4.6.4 Mõju: rahaline ja ajaline .......................................................................30 4.6.5 Järeldus ..............................................................................................30 5 ANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...................................................................................31 6 ETTEPANEKUDE ..............................................................................................32 KOKKUVÕTE ........................................................................................................34 SUMMARY ............................................................................................................35 VIIDATUD ALLIKAD ...............................................................................................36 Lisa 1. Intervjuu – Rait Põllumees ..........................................................................37 6 LÜHENDID KVVKJ – kanalisatsiooni-, vee-, ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid; KVJ – kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid; VK – vee- ja kanalisatsioonisüsteemid; VKT – automaatne tulekustutussüsteem; EK – ehituskonstruktsioonid; EL – tugevool; AR – Arhitektuur; DN – toru nimiläbimõõt, mõõt ei ole täpne sise- ega välisläbimõõt; RV – roostevaba teras; SA – sisearhitektuurne projekt; BIM – ehitise infomudel (building information model); BMS – hoone juhtimissüsteem (building management system), mis võimaldab hoone tehnosüsteemide keskset juhtimist ja monitoorimist. 7 SISSEJUHATUS Tänapäeva hooned muutuvad järjest keerukamaks oma lahenduste kui ka võimaluste poolest. Areng on paratamatu osa igas protsessis, mis muudab protsessi keerukamaks, kui töövahendid ei arene sama kiirusega. Ühe hoone loomiseks on vaja esmalt ideed, seejärel projekti ja osapoolt, kes selle valmis ehitab ning lõppkasutajat. Selleks, et lõppkasutaja saaks hoonet eesmärgipäraselt ja mõistlikult kasutada, on vajalik väga hästi läbi mõeldud ehitusprojekt ja selle kvaliteetne teostamine. Ühe kvaliteetse ehitusprojekti valmimisse ei panusta vaid projekteerijad. Selleks, et tagada kvaliteetne ja harmooniline ehitusprojekt, on vajalik nii tellija, projekteerija, ehitaja kui ka kasutaja panus. Kõikidel nimetatud osapooltel on kogemused, kuidas midagi lahendada selliselt, et sellest oleks kõige rohkem kasu. Käesolevas lõputöös uuritakse Eestis projekteerimist sätestavaid seadusi, määrusi ja standardeid. Kõrvutatakse eelnimetatuid ja leitakse aspektid, mis üks või teine ei käsitle. Täiendavalt võrreldakse riiklikul tasandil ehitusprojekti koostamise nõudeid Eestis ja Soomes ning leitakse erinevused. Töös analüüsitakse koolihoone projektivigade tõttu põhjustatud lisatöid ja kulusid. Analüüs käsitleb vigade rahalist ja ajalist mõju kogu projektile. Lõputöö osaks on üks intervjuu Rait Põllumehega, kes täidab Nordecon AS-is projekteerimis projektijuhi kohustusi ja kes juhtis ka analüüsitava koolihoone projekteerimist. Töö eesmärk on teha analüüsitud juhtumite põhjal järeldusi, kuidas oleks olnud võimalik olukordi vältida ja teha ettepanekuid, kuidas ennetada sarnaseid ja üldiseid projekteerimisvigu. Lõputöö hüpoteesid: • enamus projekteerimise ebakõladest on seotud puuduliku kommunikatsiooniga; • projekteerimiskvaliteeti mõjutavad otseselt tellija ja ehitusmeeskond. 8 1 PROJEKTEERIMINE JA PROJEKTEERIMISE JUHTIMINE Ehitise elukaar algab vajadusest või soovist ehitada hoone. Esmalt on vajalik sõnastada milleks on hoonet vaja ja milliseid funktsioone peab see täitma, seejuures seatakse paika eelarve ja ajaline raamistik. Krunt, millele hoonet soovitakse rajada, peab omama detailplaneeringut, kui seda ei ole, siis algatatakse detailplaneering või kui see ei vasta hoonele, siis võimalusel muudetakse. Kui kavandatav hoone on kooskõlas krundi ja sellele kohalduva detailplaneeringuga, siis liigutakse edasi projekteerimisfaasi. Ehitusprojekti koostamine käib etappides: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Kõik kolm etappi omavad erinevaid eesmärke ja on ka seetõttu erineva detailsusastmega. Eestis on projekteerimisprotsess reguleeritud seadusandlusega „Ehitusseadustik“, täpsemalt määrusega „Nõuded ehitusprojektile“. Seadusandlus on laiapindne ja seetõttu on kasutusel ka standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, millel on veel lisaks detailsemad alastandardid. Käesolevas töös piirdutakse vaid EVS-932 ja määruse kõrvutamisega. 1.1 Projektide nõuded Käesolev peatükk võtab kokku määruses „Nõuded ehitusprojektile“ esitatud nõuded erinevatele ehitusprojekti staadiumitele. Täiendavalt on toodud täpsustused, mida ei ole määratletud määruses, standardist EVS-932 „Ehitusprojekt“. 1.1.1 Eelprojekt Eelprojekt on faas, kus luuakse hoone arhitektuuriline üldlahendus ning lepitakse kokku insenertehnilistes printsiipides. Koostamisel lähtutakse tellija esitatud lähteülesandest, ehitusuuringutest ja vajadusel eskiis- või tehnoloogilisest projektist. Eelprojekti eesmärk on analüüsida ruumilisi ja tehnilisi lahendusi, leida sobivaim ja kõige ökonoomsem, mida seejärel edasi projekteerida järgnevates faasides. [1] Eelprojekt peab sisaldama terviklikku ja arusaadavat ülevaadet planeeritavast hoonest, mis peab vastama kehtivatele õigusaktides esitatud nõuetele. Antud staadiumis peab olema piisavalt andmeid, hindamaks hoone energiatõhusust ja ehitusmaksumust. Kui hoonesse planeeritakse erilahendusi, siis tuleb kirjeldada nende parameetrid, paiknemine, kasutusest tekkivad piirangud ja teeninduseks või transpordiks vajalikud koridorid. [1] Eelprojekt peab kirjeldama hoone ja selle tehnosüsteemide eluiga. Samuti peab käsitlema ehitise kvaliteedinõudeid ja ohutu kasutamise aspekte. Hoone arhitektuurilinelahendus ja tuleohutuse osa peab olema esitatud nii graafiliselt kui ka kirjalikult. Sisearhitektuuri-, 9 maastikuarhitektuurilahendused ja insenertehnilised lahendused võivad olla kirjeldatud ainult kirjalikult. Vajadusel tuuakse välja ehitise ligipääsetavuse ja kasutamise lahendused, mis arvestavad puuetega inimeste erivajadusi. [1] Täiendavalt nimetab standard EVS-932 eelprojekti staadiumiks, milles kaalutakse võimalikke lahendusalternatiive, valimaks parimat lahendust tellijale ja teistele osapooltele. Soovituslikult on lähteülesande üheks osaks kavandatava hoone arhitekuurieskiis, tulenevalt hoone otstarbe eripärast ka insenertehniline eskiislahendus. Lisaks nõutakse projektlahenduste osade põhimõttelist kokkusobivust ja võimalikkust neid komplektsene realiseerida. Standard sedastab selgelt eelprojekti lõpetavaks asjaoluks tellija heakskiidu. [2] 1.1.2 Põhiprojekt Põhiprojekti koostamise aluseks on, selle olemasolul eelprojekt või eelprojekti koostamiseks vajalikud lähteandmed. Põhiprojekti eesmärk on välja töötada hoone arhitektuursed ja insenertehnilised lahendused detailsusastmega, mis võimaldab koostada ehitushanke dokumentatsiooni, hinnata täpselt ehitusmaksumust ja koostada ehitamiseks hinnapakkumisi. [1] Põhiprojektis arendatakse eelprojekti lahendusi ja töötatakse välja põhilahendused, mis on omavahel süsteemselt seotud ja kooskõlas. Kõik projekti osad peavad moodustama ühtse terviku, tagamaks selge arusaama ehitatava hoone süsteemidest ja struktuuridest. Projekt käsitleb nõudeid kasutatavatele materjalidele ja toodete kohta peab olema esitatud tehnilised näitajad. Kõik materjalid peavad olema valitud selliselt, et neid võib tehniliselt koos kasutada. [1] Staadiumis loodavad joonised ja tehnilised kirjeldused peavad olema esitatud kogumina, mis annab selge ja üheselt mõistetava ülevaate ehitise arhitektuurilistest ja tehnilistest parameetritest. Vajadusel lisatakse üldnõuded ehitise osade või kasutatud materjalide kasutamiseks ja hooldamiseks, tagamaks nende pikajaline toimivus ja ohutus. [1] Vastavalt standardile EVS-932 on põhiprojekti põhiline eesmärk projektdokumentatsiooni koostamine ehitushanke korraldamiseks. Erinevalt määrusest, on selgelt välja toodud, et põhiprojekti staadiumi algatamiseks on vajalik tellija poolt kinnitatud eelprojekt, millele vajadusel, hoone eripärast tulenevalt, on lisatud täpsustatud lähteülesanne ja/või tehnoloogiaprojekt. Siinkohal tuuakse välja, et põhiprojektilt ei eeldata täielikku osaprojektide kooskõla, kuid osaprojektid peavad siiski olema kooskõlas ja teostatavad. Põhiprojektis tehtavad täpsustused ei tohi muuta hoone maksumust, kui kulukalkulatsioon peaks muutuma, soovitatakse lasta hinnata olukorda erapooletul kulukalkulatsioonidele 10 spetsialiseerunud konsultandil. Sarnaselt eelprojektile, on ka põhiprojekti staadium lõpetamiseks vajalik tellija heakskiit. [2] 1.1.3 Tööprojekt Tööprojekt on ehitusprojekti kõige detailsem staadium, milles on arhitektuurilahendused ja insenertehnilised lahendused esitatud piisava täpsusega, et nende põhjal on võimalik ehitis nõuete ja standardite järgi ehitada. Tööprojekti koostamise aluseks on põhiprojekt, millele lisanduvad täpsed tooted ja materjalid. Tööprojekti staadiumis on ka tellija kõik oma esteetilised ja tehnoloogilised täpsustused ära esitanud. [1] Tööprojekti dokumentatsioon peab olema esitatud mõõtkavalisel kujul, võimalusel eelistatakse märkuste ja lisanõuete esitamist joonistel, kui see on võimalik. Materjalide ja toodete juurde on lisatud täpsed tootjad ja mudelid, vajadusel antakse kaasa juhised paigaldamiseks. Kui kõiki sõlmlahendusi ei ole võimalik puudulike lähteandmete tõttu täielikult määratleda, siis tuuakse välja eeldatav tehniline lahendus, mille juures peab olema viide, kellelt lähteandmeid täpsustada. Tüüplahenduste puhul peab olema viidatud konkreetsele lahendusele, ning vajadusel tuleb esitada lahenduse kohta käiv teave tööprojekti koosseisus. [1] Standard EVS-932 järgselt on tööprojekti eesmärk koostada projektdokumentatsioon, mis on aluseks ehitustööde ja omanikujärelevalve teostamiseks. Juhul, kui põhiprojekti järgi ei ole teostatud ehitushanget, siis standardi järgselt valib tooted ja seadmed projekteerija. Tööprojekti osaprojektide kooskõla ja vastuolude puudumise eesmärki ei sõnastata mitte füüsilise olemuse täieliku kujutamisena, vaid selle eesmärk on minimeerida ja ennetada ehitustegevuse käigus võimalike probleemide ilmnemist. Kui tööprojekti osaprojektide sisu on olemuselt kooskõlas ja ühtiv selliselt, et mahub ehitusele esitatavatesse tolerantsidesse, siis on tööprojekt sobiv staadiumi põhieesmärgi täitmiseks. Sarnaselt eel- ja põhiprojektile on ka tööprojekti staadiumi algatamiseks vajalik eelnenud staadiumi tellija poolne heakskiit, nii samuti ka lõpetamiseks. [2] 1.2 Projektide kvaliteet ja kooskõla Töö ühe osana on intervjueeritud Nordecon AS projekteerimise projektijuhti, saamaks täpsemalt aru, kuidas näeb välja projekteerimise juhtimine. Täiendavalt uuritakse põhilisi probleemkohti, mis takistavad projekteerimist. Kvaliteedi ja kooskõla tagamiseks on analüüsitud otseselt neid aspekte mõjutavaid seadusi, võrdluseks on võetud Soomes ehitust reguleeriv seadus. 11 1.2.1 Intervjuu kokkuvõte (Lisa 1) Intervjuus annab Nordecon AS-is töötav Rait Põllumees põhjaliku ülevaate projekteerimise projektijuhi vaatest projekteerimises toimuvast. Ta on neljandat aastat selles ametis, eelnevalt on ta olnud konstruktor, kus peamiselt projekteeris Soome turule. Hariduselt on ta omandanud ehituse projekteerimise eriala Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2013. Eestis ja Soomes projekteerimisel on suureks erinevuseks töökultuur – töökorraldus ja planeerimise põhjalikkus. Soomes on põhiprojektid üldiselt detailsemad kui Eestis ja tööprojekti koostamist alustatakse keskmiselt neli kuni kuus kuud enne ehituse algust. Eestis seevastu aga alustatakse esimesel võimalusel ehk üldiselt kohe, kui vundamendijoonised on valmis, konstruktsioonide projekteerimist alustatakse vaid paar kuud enne ehituse algust. Soomes kasutatakse palju riiklikust kataloogist saada olevaid standardlahendusi, mis teeb projekteerimise, ja ka ehitamise, kiiremaks. Samuti on hea näitena välja toodud järelpäringute hulga osakaalude erinevusi, kui Soomes esitati talle projekti jooksul kümme täpsustavat küsimust, siis Eestis saadab ta ise päevas sama palju küsimusi projekteerijatele välja. Projekteerijate valikul on üldiselt esimeseks otsustusfaktoriks hind – üldiselt võidab kõige odavam. Seejuures on oluline, et saadakse aru, et odav projekteerija ei pruugi suuta tagada eeldatud kvaliteeti. Kriitiliste projektide puhul on teadlikult võetud juba teadaolev ja üldiselt kallim projekteerija, kuna teatakse, et sealt tulevad lahendused on kvaliteetsemad ja kiiremad. Küll aga on lihtsamate projektide puhul kasutatud teadlikult odavamaid projekteerijaid, mille puhul peab platsimeeskond ise suutma probleemidega tegeleda – sellistel puhkudel tihti ei ole ka projekteerimise projektijuhti toeks, kuna projekti keerukus ei ole kõrge. Projektiosadest toob Rait kõige kriitilisemana välja konstruktsiooni projekti, kuna sellest sõltub kogu ülejäänud ehitusgraafik. Projekteerimise projektijuht ei pea vajalikuks kõikide väiksemate probleemide juhtimist – tal ei ole selle jaoks aega. Oluline on, et info jõuaks õigete projekteerijateni. Peamine projekteerimise projektijuhi ülesanne on info liikumise korraldamine ja projekteerimise ajagraafiku jälgimine ja tagamine. Kõige suurem takistus sujuvas projekteerimises on lähteinfo saamine. Eriti kriitiliseks peab ta liftide ja suuremate tehnoseadmete parameetreid, sest üldiselt on juba kõige esimene konstruktsiooni osa, vundament, nendega seotud. Ligikaudu 70% tööajast kulub projekteerimise projektijuhil ainuüksi osapooltega suhtlemise peale (projekteerijad, ehitusplatsi meeskond, tellija). Projekti sujuvuse määrab erinevate osapoolte omavaheline koostöö. Hea tulemus sünnib projekteerijate algatusel omavaheline suhtlus ja murekohtade ennetav lahendamine. Selleks, et probleeme ennetada, peab olema piisav ajavaru, et jõutaks projekti kõik kohad 12 üle vaadata. Hea näitena tõi intervjueeritav välja juhtumi ühelt käimasolevalt projektilt, kus tugev- ja nõrkvoolu projekteerijad lahendasid oma osaprojektid omal algatusel ise koos ära. See on positiivne suund, mille poole peaks kogu projekteerimismaastik liikuma. Ehitus ja projekteerimine on järk-järgult liikumas BIM süsteemidesse. BIM süsteemid võimaldavad paremat ülevaadet projekteermisel ja lihtsustavad erinevate osaprojektide vahelist füüsilise asetsemise kontrolli. Samas on olukordi, kus mudelid ja joonised ei lähe omavahel kokku. Mudeldamise juures on oluline kokku leppida täpsusaste, hea näide on ripplagede modelleerimine – kui ripplae konstruktsioonist on näidatud vaid kipsplaat, aga karkass ja vill on jäänud mudeldamata, võib see põhjustada ruumipuuduse kommunikatsioonidele. Projekteerimise ajagraafiku loomisel on hakatud rakendama Lean-graafikut, mille alusel leitakse kriitiline tee ja sellele jäävad puuduvad infokillud. Kuigi graafik luuakse ja osapooled on sellest teadlikud, ei jõua oluline informatsioon siiski õigeks ajaks projekteerijate lauale. Kvaliteedi parandamiseks näeb projekteerimise projektijuht ühe variandina, leppida projekti alguses kokku põhilised parameetrid, mis loob võimaluse õigeaegselt suurema osa kvaliteetselt ära projekteerida. Intervjueeritav leiab, et projekteerimistaust on abiks projekteerimise projektijuhi ametis, see aitab paremini aru saada, kuidas projekteerija tegutseb, ja parandab üksteise mõistmist. Kuigi projekteerimiskogemus tuleb kasuks, on siiski kõige olulisem suhtlemisoskus. Projekteerijate platsikogemust ja platsikülastusi peavad nii projekteerimise projektijuht kui ka projekteerijad oluliseks, kuid töökoormus ja ajasurve ei toeta seda. Parendustena toob intervjueeritav välja iga projekti alguses põhiprintsiipide kokku leppimise, mis võimaldaks sujuvat ja järjestikust projekteerimist. Selline lähenemine vähendaks muudatustele kuluvat aega ja sellest tekkivaid ebakõlasid. Samuti on väga oluline leida platvorm, kus projekteerimistegevust juhtida. Tänaseks on katsetatud erinevaid platvorme, kuid ükski pole piisavalt kasutust leidnud. Intervjueeritav näeb, et kõige parem oleks kasutada juba olemas olevat Bauhubi keskkonda, kus on tööülesannete rakendus olemas, kuid see funktsioon ei ole tänaseks veel piisavalt mugav. Bauhubi kasutamine võiks projekteerimise organiseerimiseks paistab olema kõige efektiivsem, sest kõik projekteerijad on sellega igapäevaselt seotud. 1.2.2 Intervjuu järeldused Intervjuust selgub, et kõige olulisem on õigeaegne tellija ja ehitusmeeskonna poolne lähteinfo. Eriti olulised on seadmed, mis on seotud vundamentide ja kõige madalama 13 korrusega. Tööprojekti ladusa ja õigeaegse valmimise eelduseks on läbimõeldud ja tehniliselt korrektne põhiprojekt. Samuti selgub intervjuust, et tellija poolsed muudatused on tihtipeale üks suurimaid ajakulusid – seda just äripindade puhul, kus tellijal ei ole kõikide rentnike soovid teada. Projekteerijate puhul on tähtis meeles pidada, et odav hind ja kõrge kvaliteet ei käi üldjuhul kokku, kuid lihtsamate projektide puhul ei pruugi see saada otsustavaks. Intervjueeritav soovib, et oleks üks laialt kasutatav platvorm, kus projekteerimist juhtida, et omada täpset ülevaadet toimuvast – täna ei ole selleks veel head lahendust. Suures pildis sõltub projektide kvaliteet ja harmoonia inimestest. Avatud suhtlemine on üks põhilisi aluseid edukaks projekteerimiseks. Kuigi Eestis on projekteerimise tase ajas tõusnud, siis koroona-pandeemia viis selle nähtavalt madalamaks. Tänaseks saame öelda, et tase on tõusnud uuesti pandeemia eelsele tasemele. Intervjuust tuli välja Eesti ehituskultuuri mõju – kõikidel osapooltel on alati kiire ja lahenduste läbimõtlemiseks ei jää piisavalt aega. Eestis jäetakse projekteerimiseks 30% vähem aega võrreldes Soomega. 1.2.3 Nõuded kvaliteetseks projekteerimiseks Eestis Juhul kui hoone on ehitustehniliselt keerukas ja/või suure ohupotentsiaaliga või projekteerija ei oma vastavat kvalifikatsiooninõuet, siis peab ehitusprojekt läbima enne ehitamise algust sõltumatu pädeva isiku poolt ekspertiisi. Valdkonna eest vastutav minister kehtsetab määrusega „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ täpselt, millistele hoonetele ja rajatistele on kohustuslik teostada ekspertiis. Nii projekeerija, kui ka ekspertiisi teostaja peavad omama vastava tegevusala kvalifikatsiooni kui ka kutsetaset. [3] Eestis on projekteerimine reguleeritud seaduse ja kutsetasemetega. Kutsetasemed on kohaldatud selleks, et tõendada vastava hariduse ja kogemuse omamist planeeritava hoone projekteerimiseks. Eestis väljastab ehitusalaseid kutsetasemeid Eesti Ehitusinseneride Liit. [3] Eesti seadusandlus ei sätesta projekteerimise dimensioone, ega teostusmudeli kohustuslikust. Tellijale jääb vabadus, kas soovitakse projekteerimist mudelis või joonistel. Projekteerimise formaati võib projekteerija alati omal algatusel kõrgemaks muuta. Samuti teostusdokumentatsiooni osas on tellijal võimalus tellida teostusmudel lisaks teostusjoonistele, mis muudab hoone haldamise ekspluatatsiooni käigus kiiremaks ja mugavamaks. [3] 1.2.4 Nõuded kvaliteetseks projekteerimiseks Soomes Sarnaselt Eestile, on ka Soomes sõltuvalt hoonest või rajatisest nõutud ekspertiis. Küll aga võib kohalik omavalitsus, kus ehitust planeeritakse, kohaldada täiendavad nõuded, kui 14 selleks on vajadus. Soomes on hooned ja rajatised jagatud keerukusastmete järgi. Keerukusastme määrab kohalik ehitusjärelevalveasutus koos projekteerijatega, mille aluseks võetakse ehitise tüüp, konstruktsioonide keerukus, geoloogia ja muud riskid. Kasutusloa saamiseks on kohustuslik teostusmudel, mistõttu on ka projekteerimine mõstlik teha juba mudelis. [4] Soomes ei ole kutsetasemed üleriigiliselt reguleeritud ega kohustuslikud. Kutsetasemeteks loetakse üleriigiliselt keerukusastmeid: tavaline, keskmine ja eriline raskusaste. Nimetatud keerukusastmed keskenduvad kogemusele ja eelnevate tööde keerukusele. Kuigi keerukusastme tunnistus ei ole kohustuslik, siis tihti on see ehitusloa saamiseks kohalikult omavalitsuselt vajalik. Keerukusklasse väljastavad mitmed organisatsioonid ja ametiliidud, näiteks: Fise Oy, RIL, SAFA. [5] 1.2.5 Eesti ja Soome ehitusprojekti koostamise erinevused Eesti ja Soome nõuded ehitusprojektile on kattuvad, kuigi täpsed nüansid võivad erineda. Soome nõuete kasuks räägib mudelprojekteerimise nõue, mis tagab parema ülevaate kõikidele projekti osapooltele ja avab võimaluse täpsemalt ja kiiremalt automaatkontrolle teostada. Täna kasutusel olevad mudeli-vaaturid võimaldavad väga täpset infosisu esitada ja väljastada terve osaprojekti kohta käivaid mahutabeleid. Soomes kutsetasemete süsteem eeldab igale projektile vastava kogemusega vastutavat inseneri, kuna projektide keerukusaste pannakse erinevate osaprojektide järgi paika. Eesti süsteemis on selgelt määratletud iga kutsetasemega tekkivad õigused ja nõuded. Kutsetasemete sisu on üldine ja ei lähe väga spetsiifiliseks. Soomes kasutusel olev süsteem tagab parema kogemusega inseneri olmasolu kavandatava hoone projekteerimisel, sest igal keerukamal projektil on täpsemad nõuded personalile. Täiendavalt lähtuvalt Soome seadusandlusest ja intervjuust, on Soomes tavaks leppida kokku põhiprintiipides juba projekteerimise alguses. See minimeerib ebakõlade tekkimise võimaluse osaprojektide muutmisel ja ennetab puudulikust kommunikatsioonist tulenevaid edasisi ebakõlasid. 15 2 METOODIKA Käesolev analüüs tugineb kvalitatiivsete andmete analüüsile, mille eesmärk on hinnata erinevate paralleelselt ehitusega projekteeritud projektiosade projektivigu. Andmete kogumiseks on kasutatud objektipõhist andmebaasi, kuhu on kogutud projektivigadest tekkinud lisakulud, mis on sisestatud ja kategoriseeritud olemuse ja mõju põhjal. Andmebaasist on välja võetud vaid väikese osana kuus tehniliselt keskmisest keerukamat juhtumit. Kasutatavate allikate hulka kuuluvad tööprojektid, BIM-mudel ja tööjoonised, mis võimaldavad analüüsida vigade tekkepõhjuseid. Analüüsimeetodite alla kuuluvad: • tööprojektide ja -jooniste võrdlus; • juhtumianalüüs – detailne põhjuse leidmine, võimalike lahenduste analüüs; • majanduslik analüüs – veast põhjustatud kulu hindamine; • ajagraafiku mõju analüüs – tekkinud ajalise mõju hindamine järgnevatesse etappidess. Võimalusel leitakse olukorrale vastutav osapool, kes oleks pidanud ennetama olukorra esinemise. Tulemuste põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud järgmiste objektide edukamaks läbiviimiseks. Analüüsitavate juhtumite vea liigid kirjeldatakse järgnevalt: • tähelepanematus – „vealiik, mis tuleneb hooletusest ja/või keskendumisvõime puudumisest. Seda tüüpi viga ei ole tingitud teadmiste puudumisest, vaid pigem aja puudusest tingitud kiirustamisest või pigem suurest töömahust ja rutiinsest tööst“ (ChatGPT-4o, 2025, vastus autori päringule tähelepanematuse vealiigi defineerimisel); • pädevus – „vealiik, mis on tingitud ebapiisavatest teadmistest, kogemustest ja oskustest. Seda tüüpi viga tekib, kui ei teata norme, tehnilisi lahendusi ega nõudeid“ (ChatGPT-4o, 2025, vastus autori päringule pädevuse vealiigi defineerimisel); • kommunikatsioon – „vealiik, mis on tingitud puudulikust või valesti edastatud informatsioonist. Seda tüüpi viga võib tekkida puuduliku suulise ja kirjaliku suhtluse kui ka puuduliku koostöö korral“ (ChatGPT-4o, 2025, vastus autori päringule kommunikatsiooni vealiigi defineerimisel). 16 3 ANALÜÜSITAVA HOONE ÜLEVAADE Analüüsitav koolihoone hakkab valmides teenindama põhikooli, 5.-9. klasse. Koolihoone peab suutma teenindada vähemalt 800 õpilast koos õpetajate ja koolipersonaliga. Täiendavalt asub koolihoones ka spordikeskus, mis on kavandatud nii kooli vajadusteks kui ka iseseisva üksusena tegutsemiseks. Koolihoone juurde kuulub ka staadion, staadionihoone kui ka väliskorvpalliplats ja välihokiväljak. Kompleksi kuuluvate hoonete parameetrid on esitatud tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Hoonete parameetrid [6], [7] Parameeter Koolihoone Staadionihoone Ehitusalune pind 6 917,6 m2 1 127,5 m2 Brutopindala 11 771,7 m2 459,1 m2 Netopindala 10 504,5 m2 379,5 m2 Netomaht 63 966,1 m3 1 745,4 m3 Korruseid 3 1 Kõrgus 11,86 m 5,7 m Koolihoone konstruktsioonid on valdavalt raudbetoonist, enamus tehaseliselt toodetud betoonelementidest, kuid keerukamad lõigud on kohapeal valatud monoliitsest raudbetoonist. Staadionihoone kandvad seinad on laotud Columbia-kivist, vaheseinad Fibo väikeplokkidest. Laekonstruktsioonis on lahendatud õõnespaneelidega ja monoliitse raudbetooniga. Koolihoone juures on osaliselt kasutatud ka liimpuitu. Sööklas ja spordisaalis on kasutatud liimpuittalasid, hoone välialadel on varikatus liimpuitpostidel ja -taladel. Koolihoone fassaad on kaetud klinkerkiviga ja laudisega, staadionihoone fassaad aga ainult laudisega. Mõlemal hoonel on lamekatus Hoonete kompleksi kuulub 10 ventilatsioonimasinat. Koolihoone ventilatsioonisüsteemi õhuvõtt ja heitõhk on lahendatud maa-aluse ventilatsioonitorustikuga. Hoone soojusallikaks on tõhus kaugküte, mis on ka hoone ainukene soojaallikas. Kooli üldalasid köetakse ventilatsioonisüsteemiga, põrandküttega, tehnoruume ja trepikodasid radiaatoritega. Hoone keskmes olevas spordisaalis on kasutusel kiirguspaneelküte. Tuletõrjesüsteemidest ei ole kasutatud tavapärast sprinklersüsteemi, vaid udukustutussüsteem – sellega on välditud vajadust luua tuletõrjeveemahuti ja lihtsustatud komunikatsioonide lae taha paigutamist. Koolihoone ventilatsiooni kambris ja hoone perimeetris on rajatud drenaaži süsteem. Kuna hoone kõrguslik null on madalamal ümbritsevast pinnast, siis on krundi kanalisatsioonisüsteemid ülepumpamisega. Kinnistul on kasutatud lahkvoolset kanalisatsioonisüsteemi – sadevesi juhitakse valla kraavidesse, reovesi üldkanalisatsiooni. 17 Mõlemal hoonel on iseseisev elektriliitumine. Koolihoones on varutoitena generaator, mis hoiab töös hädavajalikud süsteemid, täiendavalt on peakilpi loodud võimekus ühendada hoonega ka mobiilne diiselgeneraator, mis hoiab koolihoone komplektsena töös. Koolihoone katusel on päikeseelektrijaam koguvõimsusega 124 kW. Päikesepaneelide poolt toodetud elektrivõimsust saab kasutada vaid omatarbeks. Elektrivõrgu haldaja ei paku võimalust päikeseenergiat tagasi müüa, sest võrk ei ole suuteline sellist mahtu antud asukohas vastu võtma. Kõik hoone tehnosüsteemid on hallatavad BMS-ist (hoone juhtimissüsteem). 18 4 PROJEKTIVEAD JA NENDE MÕJU Käesolevas peatükis käsitletakse kuut ehitusobjektil ilmnenud juhtumit, mis põhjustasid märkimisväärset rahalist ja/või ajalist kahju. Kogu objektipõhisest projektivigade andmebaasist osutusid valituks kõige mõjukamad vead, millega autor oli ise vahetult seotud. Analüüsi käigus püütakse leida iseloomulikud tunnused, mille alusel oleks edaspidi võimalik sääraseid juhtumeid ära hoida. 4.1 Vundamendi seina ava maa-alusele ventilatsioonitorustikule Projektis kasutati ventilatsiooni õhuvõtuks ja heitõhuks maa-alust ventilatsioonitorustikku. Kogu hoone peale oli kokku seitse torustikuliini. Esimesena paigaldatud VE1 heitõhutorustik jõudis kohe paigalduse alguses konfliktini monoliitsevundamendi seinaga. Vundamendi seina planeeritud ava torustiku kulgemiseks ei olnud piisava läbimõõduga. Töid teostati tööprojekti järgi. Antud juhtum on oluline, sest toob välja puudused info esitamise osas projektis ning nõuab väga head koostööd ja täpsust nii ehitajalt, kui ka materjali tootjalt. 4.1.1 Vea sisuline pool Ventilatsiooni projekteerija tähelepanematuse tõttu, ei olnud esitatud torustiku välist läbimõõtu, aga torustiku tehnilised andmed olid edastatud konstruktoritele. Tööprojekti oli kantud vaid vundamendi seina läbiva toru siseläbimõõt. Kuna torustiku sisemõõt pidi olema vähemalt 2 000 mm, siis selleks, et torustik peaks vastu pinnasele ja sellele mõjuvale koormusele, oli torustikule ette nähtud tugevdatud torusein. Kasutatud torustikul on kahte sorti seinasid, üks on struktuurne ja teine monoliitne sein. Struktuurse seinaga toru eeliseks on väiksem kaal, kuid seina paksus on suurem. Seevastu monoliitse seinaga toru kaal on suurem, aga seina paksus on väiksem. Projektis kasutati vundamendi seinast läbiviigul struktuurse seinaga toru ning sellest tulenevalt, oli seina paksuseks 200 mm. Monoliitse seina projekteerimisel võeti aluseks toru siseläbimõõt, ning lisati sellele tühi ruum ehk toru seinaosa ei arvestatud. Esialgu oli ava läbimõõduks 2 200 mm (Joonis 1). Sellest tulenevalt tuli kõik VE1 ja VE4 liini vundamendiseinad suuremaks teha. Kokku mõjutas kõnealune juhtum seitset vundamendiseina. 19 Joonis 1. Konstruktsiooni joonis MS-1002 [8] 4.1.2 Vastutus Konstruktsiooni projekteerijatele oli edastatud torustiku tehnilised andmed, kus oli olemas toru seinapaksus. Vundamendi seina projekteerimisel arvestati mudelis olnud toru siseläbimõõduga 2 000 mm (Joonis 2), ning jäeti arvestamata toru seina osa. Tegemist oli konstruktsiooni projekteerija tähelepanematuse veaga. Joonis 2. BIM mudeli väljavõte VE1 liini esimesest paigaldatud torust 4.1.3 Lahendus Olukord avastati alles torustiku paigaldamisel, seega ei olnud võimalik palju aega menetluseks kulutada. Objektimeeskond suhtles operatiivselt konstruktoritega ning jõuti 20 seisukohale, et ohutu on avad platsil suuremaks piigata. Uue ava mõõduks sai 2 560 mm, mis kanti ka joonisele. Positiivse küljena ei olnud järgmised vundamendiseinad veel betoneeritud ja ümber oli vaja teha vaid kõikide seinte armeering. 4.1.4 Mõju: rahaline ja ajaline Ava suurendamise vajadusest tingituna tekkis ventilatsioonitorustiku paigaldamisel kahe päevane seisak. Esimesel päeval tegeleti otsuse vastuvõtmisega ja teisel päeval viidi läbi parandustööd. Seejuures kulus täiendavalt 15 tööpäeva kõikide ülejäänud vundamendi avade suurendamiseks. Kogu protsess läks maksma 20 000 €. Rahaline kahju nõuti sisse konstruktsiooni projekteerivalt ettevõttelt. 4.1.5 Järeldus Kriitilisele teele jäävate tööde puhul peaks objektiivselt analüüsima projektis esitatud informatsiooni ja veenduma, et kõik seotud osapooled on arvestanud sisendinfoga. Antud olukorras oleks olnud kõige parem, kui torusein oleks mudelis olnud, kuid oleks piisanud ka vastava infovälja lisamine. Informatsiooni kontrollimisega peab tegelema projekteerimise projektijuht ja vajadusel, sõltuvalt keerukusest, eriosade projektijuht. Kontroll ja parandused peavad olema tehtud enne materjalide tootmist ja tarnimist. 4.2 Jäähokiväljaku äravool Jäähokiväljaku äravool oli esialgselt lahendatud rennidega kolmel küljel. Probleemseks kujunes väljaku loodeservas olev äravoolurenn, mis oleks asetsenud jahutuskontuurides. Osaprojektidest oli tööprojekti staadiumis välisvõrkude projekt, jääväljaku osaprojekt oli põhiprojekti staadiumis. Antud juhtum sai valitud, sest näitab selgelt välja, mudelprojekteerimisest saadavat kasu. 4.2.1 Ebakõla sisuline pool Projekteeritud renn ei mahtunud ära jäähokiväljaku betoonplaati selliselt, et jahutuskontuurid saanuks paikneda projekteeritult betooni keskmes (Joonis 3). Renni paiknemisel jahutuskontuuride trajektooril, oleks pidanud kontuurid betoonplaati sisenema renni alt. Kui selliselt oleks lähenetud ja kontuurid oleks ikkagi pidanud asetsema betoonplaadi keskmes, siis süsteemi ei oleks võimalik õhutada ja jääväljaku jahutuskontuuride töö ei oleks tagatud. 21 Joonis 3. Jääväljaku lõige [9] 4.2.2 Vastutus Väliskanalisatsiooni projektis ei oldud arvestatud jahutuskontuuride paiknemisega, seega lasub vastutus väliskanalisatsiooni projekteerijal. Väliskanalisatsiooni projektis jäi olukord tähelepanuta, sest oli põhiprojektist saati selliselt lahendatud ja ükski osapool ei juhtinud sellele tähelepanu. Kuna töid ei oldud veel alustatud, siis nõudeid ei esitatud. 4.2.3 Väljaehitatud lahendus Ainukene variant oli asendada rennid 300x300 trappidega, mis asetsesid jahutuskontuuride vahel. Lahendus töötati välja ehitusmeeskonnas ja anti projekteerijale kontrollimiseks, mis ka kooskõlastati. Jäähokiväljaku kontuurides on pealevoolu temperatuur vähemalt -10 °C ja tagasivoolu temperatuur -7 °C. Hokiväljak on ümbritsetud kahelt küljelt äravoolurennide ja -trappidega, et vältida sulavee sattumist liikumisteedele. Tulenevalt seletuskirjast on äravoolusüsteemide eesmärk jääväljakul vastu võtta sulavesi, siis täiendavat trappide ega rennide isoleerimist ei teostatud, kuna jäätumisohtu ei ole. 4.2.4 Mõju: rahaline ja ajaline Kõnealune probleem avastati jäähokiväljaku tehnoloogia tööprojekti koostamisel, seega rahalist kulu veast ei tekkinud, aga samaaegselt teostati kanalisatsioonitöid, mis antud tööfrondil põhjustas viie päevase seisaku, mis tulenes projekteerija reageerimisajast. 22 4.2.5 Järeldus Jäähoki tehnoloogia ega ka väliskanalisatsiooni ei oldud mudeldatud, siis sellest tulenevalt ei olnud olukorda võimalik kiiresti hoomata, ega automaatkontrolle teostada. Eritehnoloogiate puhul tasub projekteerimise projektijuhil eriti tähelepanelik olla ja kaasata tavalisest rohkem eriosade projektijuhti ehituse alguses, et osaprojekti koostaja arvestaks kõikide asjaoludega. Kui eelnev kokkupuude eritehnoloogiatega puudub, tuleks lahendused kooskõlastada eritehnoloogia projekteerijaga ja selle ehitajaga. 4.3 Jääväljaku jahutuskollektor ja betoonsüvend Jäähokiväljaku jahutuskollektori betoonsüvendi projekteerimisel arvestati põhiprojektis olnud jäähokiväljaku tehnoloogiaga, kus eeldati, et betoonsüvendi ülemine serv saab olla ülejäänud väljakuga samas tasapinnas. Ehitustöid teostati tööprojekti järgi. Jääväljaku tehnoloogiline lahendus on sisult väga sarnane põrandküttele. Kollektorisse tuleb külmakandja külmamasinast, mis on jahutatud temperatuurile -10 °C, ning kollektori eesmärk on jaotada kogu pealevool kõikide kontuuride vahel – antud juhtumi puhul 87 kontuuri vahel. Kõikide hüdrauliliste süsteemide puhul on oluline vältida õhu sattumist süsteemi ja selle süsteemist eraldamiseks kasutatakse õhuteid. Õhk on külmakandjast kergem, seega tõuseb see alati toru ülemisse kihti, mis tähendab, et õhuti peab olema igal juhul torulõigu kõige kõrgemas punktis. Kuna betoonplaadis kontuuride õhutamine ei ole võimalik, siis on äärmisel oluline, et kollektori pealevoolu toru oleks kõige kõrgemal ja varustatud õhutitega. Juhtum on valitud, sest tegemist on laialt levinud põrandkütte süsteemile analoogse eritehnoloogiaga, mille juures jäeti oluline hüdrauliline põhiprintsiip lahendamata. 4.3.1 Ebakõla sisuline pool Jäähokiväljaku tehnoloogia põhiprojektis jäeti arvestamata torustiku õhutamine. Projekteeriti kontuurid kõrgemale kui kollektor (Joonis 4), mis oleks ajajooksul tekitanud olukorra, kus õhk ei pääse enam kontuuridest välja ja süsteem kas osaliselt või täielikult ei toimi. Selleks, et sellist olukorda vältida, projekteeriti kollektor kontuuridest kõrgemale, et säilitada õhutamise võimalus, mis tõi aga kollektori süvendist kõrguslikult välja. 23 Joonis 4. Jäähokiväljaku tehnoloogia kollektor – külmakandja kollektor ja kontuurid [10] 4.3.2 Vastutus Põhiprojekti jäähokiväljaku projekteerija ei arvestanud õhutamisvajadusega, mis andis võimaluse kollektor madalamale jätta. Süsteemi toimivust hindas kogemustega eriosade projektijuht, kes konsulteeris täiendavalt konkureerivate projekteerijatega ja projektijuhtidega, kes on eelnevalt sarnast süsteemi ehitanud. Süsteem ei oleks sellisel kujul pikemas perspektiivis toiminud ja see projekteeriti tööprojekti staadiumis ümber. Vastutus lasub põhiprojekti koostanud projekteerijal, kuid nõuet ei esitatud. 4.3.3 Lahendus Jäähokiväljaku tehnoloogiline kollektor tõsteti kõrgemale hokiväljaku tasapinnast, mis eeldas süvendi seinte kõrgemaks tegemist. Projektis oli süvendi sügavuseks ette nähtud 500 mm (Joonis 3), kuid seda tõsteti maapinnast kõrgemaks 400 mm, mis teeb kogu süvendi sügavuseks 900 mm. Täiendavalt kaeti süvend esialgse metallresti asemel puitkilpidega. 24 4.3.4 Mõju: rahaline ja ajaline Kogu protsessi hulka kuulus nii jäähokiväljaku tehnoloogia projekteerimine kui ka süvendi tööd. Ajagraafikut mõjutas käesolev ebakõla 20 tööpäeva ja rahaliselt kallines 7 500 €. 4.3.5 Järeldus Eritehnoloogiliste lahenduste puhul tuleb kindlasti konsulteerida kolmandate osapooltega, kes on vastava ala spetsialistid. Tulenevalt spetsiifikast, peaks suhtuma eritehnoloogiasse kriitiliselt ja aegsasti selle kontrollimisega tegelema. Soovitatavalt peaks kontrollimisega hakkama tegelema kohe peale ehituslepingu sõlmimist, ideaalis peaks see olema lahendatud enne. 4.4 Kaugkütte trassi kulgemine välialadel läbi vana alajaama Kaugkütte torustik kulges läbi staadioni parkla kohal asuva vana alajaama, mis oli plaanijoonisel kajastatud. Teada oli, et alajaam on küttetrassi rajamise ajal veel alles, aga projektis ei oldud sellega arvestatud. Juhtumit käsitletakse, sest töö oli kriitilise tähtsusega hoones viimistlustööde alustamiseks, ning selle takistusi ei suudetud ette näha. 4.4.1 Ebakõla sisuline pool Kaugkütte projektis kavandati torustik kulgema staadioni parkla alt (Joonis 5). Tulevase parkla kohal oli aga vana alajaam, mille lammutamiseks oli vajalik uue alajaama ehitus ja töökorda seadmine. Kõikidel osapooltel oli teada, et küttetrassi paigaldus on üks esimesi töid, mis teostatakse, ning oli ka teada, et uus alajaam ehitatakse 2024 sügisel. Küttetrassi paigaldustöid teostati 2024 kevadel tööprojekti järgi. Joonis 5. Kaugküttetrassi esialgne tööprojekt (jämedad punased jooned)– alajaama ja trassi ristumine (alajaam roheline ristkülik) [11] 25 4.4.2 Vastutus Selget vastutajat on raske välja tuua, sest projekteerija ei arvestanud alternatiivsete kulgemisteekondadega, peatöövõtja ei toonud takistust välja ja alltöövõtja ei juhtinud hinnapakkumist koostades sellele tähelepanu, kuigi enne lepingu sõlmimist teostati platsiülevaatus. Küll aga on võimalik öelda, et kui tööprojektis oleks arvestatud kinnise paigaldus meetodiga, ei oleks saanud selle eest täiendavat kulu nõuda. Kinniseks meetodiks nimetatakse paigaldusmeetodit, mille puhul ei avata pinnast või teekonnale jäävaid takistusi. Üks variant on seda teha hülssidega, torustik monteeritakse vajadusel eelnevalt paigalduskoha kõrval ja seejärel lükatakse läbi hülsi. 4.4.3 Lahendus Kõige lihtsam variant oleks olnud oodata alajaama lammutust, kuid kuna hoonete küttesüsteemid oli vaja juba suve lõpus käivitada, siis lahendati olukord operatiivselt objektil, ning kanti hiljem projekti (Joonis 6). Variant oleks olnud ka ajutine trass alajaama lõigus, kuid see ei oleks suurt võitu andnud ja oleks kokkuvõttes kallimaks kujunenud. Lahendusena võeti kasutusele terasest hülsid. Esmalt puuriti neli ava läbi alajaama vundamendi, ning paigaldati kogu hoonet läbivad kaks hülssi, millest seejärel paigaldati kaugküttetorustik. Suurim takistus oli tööloa saamine, sest alajaamas tööde tegemisel on vajalik alajaama haldaja luba ja kohalolek. Joonis 6. Kaugküttetrassi täiendatud projekt – sinisega viirutatud lõik on paigaldatud kinnisel meetodil [12] 26 4.4.4 Mõju: rahaline ja ajaline Tööloa saamine võttis kõige pikema aja ja tekitas kaugkütte torustiku paigaldusele seisaku kümneks päevaks. Seejuures on oluline, et ülejäänud lõigus teostati töö ära. Seisakust, avade puurimisest ja hülssidest tulnev kulu oli 4 000 €. 4.4.5 Järeldus Kui välisaladel jääb projekteeritud trassi kulgemisteele lammutatav hoone või mõni muu takistus, siis peaks välja selgitama, millal on võimalik takistusest vabaneda. Kui takistusest ei ole võimalik enne planeeritud tööde teostamist vabaneda, siis tasuks aegsasti planeerida tööde teostamist ja alternatiivseid lahendusi. Vastutus peaks sellistes küsimustes jääma objektimeeskonna ja projektijuhi kätte, sest nemad on ehitusplatsil toimuvaga kõige paremini kursis. Hoone kütmine on kriitilise tähtsusega viimistlustööde alustamiseks, seega on see märkimisväärne risk ajagraafikus püsimisele. 4.5 Valamu segistite toidete poolik lahendus Sisearhitektuurses projektis väljatoodud segistid eeldasid kas akutoidet või pistikupesa, tugevvoolu projektis oli aga ette nähtud harutoosiga ühendamine. Tellija ei soovinud akusid, mis tuli välja rutiinsel tellija ja ehitusmeeskonna vahelisel koosolekul. Täiendavalt tuli kõik pistikupesad maksimaalselt ära peita. Vajadus segistitoite erilahenduseks selgus vastutava tööjuhi töölõigu ettevalmistamise käigus. Töid teostati tööprojektide järgi. Juhtumit käsitletakse, sest sisearhitektide jaoks oli äärmiselt oluline nähtavale jäävate kommunikatsiooni visuaalne väljanägemine, kuid lahendused ei olnud SA-projektis lõpuni kirjeldatud. 4.5.1 Ebakõla sisuline pool Sisearhitektuurse projekti sanitaartehnika tabelit ei oldud täielikult põhiprojekti staadiumist tellijaga kooskõlastatud ja projektis olid akudega segistid. Tellija soovil vahetas peatöövõtja segistid pistikutoitega lahenduse vastu. Sanitaarsedmete tabelis esitatud segisti info aga ei olnud jõudnud tugevvoolu projekteerijani, mis tõttu oli elektri projektis ette nähtud segistitele toosis ühendamise võimalus. Olukordades, kus valamutasapind oli oluliselt madalamal valamust, tuli pistikupesad viia tasapinna alla ja segisti toitekaabel ära peita. 4.5.2 Vastutus Juhtum illustreerib puudulikku kommunikatsiooni. Kuna juurpõhjus oli põhiprojektis sisse jäänud segisti ebasobiv lahendus tellija jaoks, siis peamine vastutus lasub sisearhitektidel. 27 Peale segistite kooskõlastust oli õige segisti ja selle tehniline info kättesaadav kõikidele projekti osapooltele. Tugevvoolu projekteerija ei vaadanud sanitaarseadmete tabelis olevaid tooteid ehk osaline vastutust lasub ka temal. Nõudeid osapooltele ei esitatud. 4.5.3 Lahendus Kaabeldus oli eelnevalt projekti järgi teostatud, kuid lisada tuli pistikupesad. Lisaks madalate tasapindadega olukorras, tuli pistikupesad viia madalamale, lisada seadmetoos ja siirdekaas valamu alla ja pistikupesa kõrvale, ning peale segisti paigaldust tõmmata toitekaabel pistikupesa juures olevast siirdekaanest valamu alla (Joonis 7). Lahendus töötati välja ehitusmeeskonnas ja skitseeriti iga probleemse ruumi kohta, mis kooskõlastati SA-projekteerijate poolt. 4.5.4 Mõju: rahaline ja ajaline Ajaliselt mõjutas antud poolik lahendus VK- ja EL-töölõike otseselt 11 päeva, koos menetluse ja lahenduse välja töötamisega. Rahaline mõju oli koos töö, pistikupesade ja freesimistega 5 400 €. Joonis 7. Madala tasapinnaga WC valamute lahendus [13] 28 4.5.5 Järeldus Osaprojekti tööprojekti valmimisel tuleks see kindlasti veel viimast korda kooskõlastada tellijaga, eriti kui tegemist on esteetiliste, hooldusega seonduvate või kasutaja mugavusega seotud toodete ja lahendustega. Soovitus kehtib isegi juhul, kui toode või lahendus on põhiprojektijärgne, vältimaks hilisemaid ümberehitusi. Kooskõlastamine peaks toimuma ehitusmeeskonna poolt aegsasti enne toodete ja materjalide tarnimist. 4.6 Udukustutussüsteemi liigvee juhtimine Udukustutuse süsteemile on ette nähtud liigvee ära juhtimine üldkanalisatsiooni, olukordadeks, kui süsteemi testitakse või kui tulekahju korral ei tarbita sprinklerpeade poolt kogu tulekustutusvett ära. Udukustutuse põhiprojektist alates oli märgitud liigvee maht, kui VK-projektis ei olnud lahendatud selle ärajuhtimist. Olukord tuli välja alles automaatse tulekustutussüsteemi pumpla ehitustööde ajal ja sellest tulenevalt lükkus pumpla katsetus edasi. Töid teostati tööprojektide järgi. 4.6.1 Ebakõla sisuline pool Liigvee ärajuhtimine oli VK-projekti mahus, põhiprojekti staadiumist oli VKT-projektist teada, et liigvee maht on 450 l/min. Tööprojekti koostamisel suudeti süsteemi optimeerida, tagades kõik esitatavad nõuded, ja hoone kanalisatsioon pidi olema suuteline vastu võtma esialgse asemel 340 l/min. VK-projektis ei oldud selliste mahtudega arvestatud ja konkreetselt selleks otstarbeks ei olnud toru ette nähtud. Kui ülejääva liigvee äravool oleks ühendatud hoone kanalisatsioonisüsteemi, oleks pidanud olema torustiku läbimõõt vähemalt DN 160. Kanalisatsioonisüsteemist oli ruumis olemas vaid üks DN 75 trapp ja kõrval ruumis oli üks DN 75 püstik. Ka põranda all ei olnud suurema läbimõõduga toru, lähim DN 160 kanalisatsioonitoru oli kõrval ruumis, milleks oli peakilbiruum. 4.6.2 Vastutus VK-projekteerijale oli esitatud kogu vajalik info VKT-pumpla kohta, kuid jättis olulise sisendi projekteerimisel arvestamata. Nõudeid projekteerija suunal ei esitatud. 4.6.3 Lahendus Ainukene variant olemasolevate torude kasutamisel oleks olnud kahe DN 75 kanalisatsioonitorustiku kasutamine, ehitades vahele puhvri DN 160 torust. Olemasolevad DN 75 kanalisatsioonitorud asusid põrandas ja kõrvalruumis (Joonis 8). Selline lähenemine oleks eeldanud pumbaruumi põranda lahti lõhkumist, vaheseinast kõrvalruumist toru läbi toomist ja kollektori ehtamist, ning lõpuks põranda uuesti betoneerimist. Kuna selget 29 garantiid ei olnud, et säärane lahendus kindlalt toimib, siis otsustati liigvesi hoonest välja juhtida. Selleks paigaldati ruumis seinale äravoolulehter, mis ühendati DN 160 PVC torusse, mis kulges seinal 5 m ulatuses, enne välisseinast läbiviiku paigaldati tagasilöögiklapp, et tuul ei puhuks ruumi, ja läbiviik seinast teostati värvitud RV DN 110 torust. Kogu uue torustiku kalle oli 10% ja arvestati, et läbiviik hoonest välja oleks vähemalt kõrgusel 500 mm maapinnast vältimaks talvel lumest tingitud takistusi. Torustik ruumis isoleeriti kuni tagasilöögiklapini Armaflex 13 isolatsioonimaterjaliga. Lahenduse kõige suurem takistus oli vältida välisseina konstruktiivsete omaduste drastilist vähendamist, mistõttu ahendati ka seina läbiva toru mõõtu DN 160 pealt DN 110 peale, mille konstruktorid kooskõlastasid. Joonis 8. Põrandaaluse kanalisatsiooni 1. korruse tööprojekti plaanijoonis, punasega tähistatud potentsiaalsed kasutatavad torud [14] 30 Alternatiivina oleks olnud variant juhtida VKT-pumpla liigvee äravoolu toru otse hoonest välja. Kuna pumpla äravoolu toru mõõt oli vaid 38 mm, siis oleks torust tulev veesurve võinud vigastada kõrvalisi isikuid või vara. Samuti oli ebaselge, kuidas vältida niivõrd väikese toru läbikülmumist talvistes tingimustes, sest pumplat peab igakuiselt korra katsetama. 4.6.4 Mõju: rahaline ja ajaline Käesoleva juhtumi kõige ajamahukam osa oli parima lahenduse leidmine, kuna eelnevalt ei olnud ükski asjaga seotud osapool sellises olukorras olnud. Kasutatud lahenduse maksumus, koos töö ja materjaliga, oli 2 500 €, töö teostati ühe päevaga. Lahenduse leidmise ajakulu 15 tööpäeva. 4.6.5 Järeldus Kui erinevatel osaprojektidel on ühisosa, siis see tuleks kaardistada. Kaardistatud ühisosas peaks olema tehnilised vajadused ja eelistatud lahendusviis. Sellisel juhul on erinevatel osapooltel selge arusaam, mida on vaja teha ja projekteerimise projektijuhil on lihtne kontrollida lahenduse olemasolu. 31 5 ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Kõik käsitletud juhtumid ilmnesid alles ehitusobjektil tööde teostamisel. Kõigil juhtumitel oli otsene mõju ajagraafikule ja objekti valmimisele – keskmiselt mõjutas iga välja toodud juhtum ajagraafikut kaks nädalat. Käsitletud töölõigud ei olnud üksteisega otseselt seotud, aga kokku viibisid töölõigud 79 päeva. Keskmiselt mõjutas iga juhtum ehitusobjekti ehituseelarvet 6 567 €. Kõik juhtumid on eristatud kolme vea liigi järgi: tähelepanematus, pädevus, kommunikatisoon. Analüüsitud juhtumid olid valdavalt tööprojekti staadiumis, üksikud olid seotud põhiprojektiga, põhilised näitajad on esitatud koondtabelis (Tabel 2). Tabel 2. Analüüsitud juhtumite koondtabel Juhtum Vea liik Ajakulu, tp Rahaline kulu, € Maa-alune ventilatsioon Tähelepanematus + kommunikatsioon 17 20 000 Jäähokiväljaku äravool Tähelepanematus 5 0 Jahutuskollektori betoonsüvend Pädevus 20 7 500 Kaugkütte trass Tähelepanematus 10 4 000 Valamu segistite toide Kommunikatsioon 11 5 400 VKT liigvesi Tähelepanematus 16 2 500 79 39 400 Analüüsist selgub, et valikusse jäänud kuuel juhtumil on kõige tihedam vea või ebakõla põhjus tähelepanematus. Tähelepanematuse kõige suuremaks põhjuseks on projekteerijate suur töökoormus. Siinkohal on näha puudujääki projektide kontrollimise metoodikas. Ehitusseadustiku järgselt vastutab projekteerija oma kavandatud projekti kvaliteedi ja teiste osaprojektidega kokkusobivuse eest. Suurte projektide puhul on selge, et üks osapool ei ole suuteline kõiki kitsaskohti üle kontrollima ajapuuduse tõttu. 32 6 ETTEPANEKUDE Tulevaste ehitusprojektide elluviimisel on mõstlik eraldi välja tuua eelduslikult kõige riskantsemad töölõigud. Riskantsemaks töölõiguks tuleks pidada töölõike, millega ei ole eelnevalt kokkupuudet olnud või on kogemusest teada, et selles tekivad probleemid. Selleks tuleks kaasata tervet ehitusprojektiga kokkupuutuvat meeskonda. Peale riskide kaardistamist, tuleks läbitöötada ehitusprojektides antud olukorras olev informatsioon ja selgitada välja, kas lahendus on toimiv või mitte. Igal kaardistatud riskil peab olema vastutaja, kes kaasab vajadusel vastava eriala spetsialiste. Riski eest vastutav on kas projekteerimise projektijuht ise, eriosade projektijuht või isik ehitusmeeskonnast. Projektiriskide realiseerumise ennetamiseks on koostatud lihtsustatud skeem (Joonis 9). Joonis 9. Projektiriskide haldamise skeem Ettevõtte sees tasub luua teadmusregister, kus jagatakse erinevatel ehitusprojektidel esinenud probleemkohti, ning kuidas need lahendati, et teadmine oleks kogu ettevõtte asjast huvituvatele osapooltele kättesaadav. Teadmusregistril peab olema administraator, kes kategoriseerib ja koondab sarnaseid juhtumeid. Administreerimisega võiks tegeleda näiteks kvaliteedijuht. Vastavalt uute sissekannete hulgale tasuks planeerida koolituspäevad, kus arutatakse ja jagatakse vahetult saadud kogemusi. Täna antakse ajapuuduse tõttu ehitusobjektidel meeskonna noortele tööjuhtidele ülesandeks hinnata osaprojektide sisu ja leida vastuolud – selline lahendus ei toimi, kuna neil ei ole piisavalt teadmisi ega kogemusi. Noori tööjuhte ja praktikante peaks kaasama projekteerimisse juba varajases staadiumis, et anda uusi teadmisi ja lähenemisnurki. Projekteerimise projektijuhtimises peaks olema üks üldiselt tunnustatud keskkond, kus on võimalik jälgida projekteerimise graafikut, jooksvaid ülesandeid ja uusi tõstatatud probleemikäsitlusi. Näiteks sobiks keskkonnaks Bauhub, seal on olemas töölaud erinevate ülesannete jagamiseks ja probleemide arutamiseks, kuigi täna selle kasutajamugavus ei ole veel piisav mugavaks tööks. Projekteerimise projektijuhi üks ülesanne peab olema kõigi osapoolte, projekteerijate, objektimeeskonna, alltöövõtjate ja tarnijate, ühtses meeskonnas hoidmine, tagamaks ühtse eesmärgi ja motivatsiooni ajagraafikus püsida. 33 Projekteerimisfirmad peaksid soodustama ja julgustama projekteerijate ehitusobjekti külastusi. Ehitusobjektil on võimalik saada vahetut tagasisidet objektimeeskonnalt ja alltöövõtjalt. Selline lähenemine aitaks projekteerijal paremini mõista ehitustehnoloogiat ja tõstaks ühtekuuluvust, mis toetab paremat meeskonna tööd, nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. 34 KOKKUVÕTE Käesolevas töös analüüsiti ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, kõrvutati kvaliteeti ja kooskõla mõjutavaid nõudeid Eestis ja Soomes ning analüüsiti ehitatud koolihoone näitel tööprojekti staadiumis ilmnenud ebakõlade põhjuseid ja tagajärgi. Analüüsi tulemusena esitati soovitused lühi- ja pikasperspektiivis rakendatavatele meetoditele, mis tagaksid parema ehitusprojekti kvaliteedi ja koostöö ehitusprojekti osapoolte vahel. Töö esimese osana analüüsiti ehitusprojekti sisulisi nõudeid kolmes erinevas staadiumis. Seadusandluses esitatud nõudeid kõrvutati projekteerimist käsitleva standardiga ja toodi välja põhilised täiendavad nõudmised ehitusprojektile. Tänasest olukorrast projekteerimise valdkonnas andis ülevaate intervjueeritud Nordecon AS-i projekteerimise projektijuht Rait Põllumees. Intervjuust tuli välja, et Soomes on projekeerimiseks keskmiselt 30% rohkem aega enne ehituse algust võrreldes Eestiga. Selle põhjal analüüsiti Soomes ja Eestis ehitusprojekti nõudeid ning võrreldi neid. Selgus, et peamine erinevus on projekteerimise formaat, kutsesüsteemi sisu ja hoone kavandamisel põhiprintsiipidest kinni pidamine. Töö teises osas analüüsiti koolihoone ehitusel ilmnenud osaprojektide ebakõlasid, millega autor oli ise vahetult seotud. Analüüsiti vaid kõige ajamahukamaid ja rahaliselt kulukamaid juhtumeid, mida on võimalik ka järgmiste ehitusprojektidega kõrvutada. Analüüsitud kuue juhtumi tulemusena selgus, et peamine projektivea põhjus oli projekteerija tähelepanematus. Hüpoteesid Enamus projekteerimise ebakõladest on seotud puuduliku kommunikatsiooniga. Hüpotees ei leidnud kinnitust analüüsitud juhtumite põhjal. Peamiseks ebakõlade põhjustajaks oli projekteerija tähelepanematus. Projekteerimiskvaliteeti mõjutavad otseselt tellija ja ehitusmeeskond – hüpotees leidis osalist kinnitust. Antud projekti puhul ei olnud tellijal suurt rolli ümberprojekteerimise osas. Küll aga tekkisid probleemid kooskõlastustest ja ehitusmeeskonna tähelepanust. Hanke eelselt ei olnud tellija kõikide materjalide ja toodetega täielikult tutvunud, ning sellest tekkisid vastuolud projekti sisu ja tellija soovide vahel. Ehitusmeeskond ei omanud piisavat teadmist ehitusplatsil kolmandatest osapooltest sõltuvatest tegevustest, mis mõjutasid tööde teostatavust vastavalt tööprojektile. 35 SUMMARY Analysis of Design Errors Based on a School Building Project The thesis analyzes the requirements set for construction design, compares quality and compliance-related requirements in Estonia and Finland, and examines the causes and consequences of discrepancies identified during the detailed design phase of a completed school building. Based on the analysis, recommendations were proposed for short- and long-term methods that would ensure better quality of construction designs and improved collaboration among project stakeholders. The first part of the thesis focuses on analyzing the substantive requirements of a construction design at three different stages. Legal requirements were compared with the relevant design standard, and the main additional demands placed on construction designs were highlighted. An overview of the current state of the design sector was provided through an interview with a design project manager. The interview revealed that in Finland, approximately 30% more time is allocated for design before construction begins compared to Estonia. Based on this, construction design requirements in Finland and Estonia were analyzed and compared. It was found that main differences lie in the design format, the structure of the professional qualification system, and adherence to core principles in building planning. The second part of the thesis analyzes discrepancies between sub-designs that arose during the construction of a school building, in which the author was directly involved. Only the most time-consuming and financially significant cases were analyzed – those that can also be compared with future construction projects. The analysis of sic cases revealed that the main cause of design errors was the designer’s inattention. 36 VIIDATUD ALLIKAD [1] „Nõuded ehitusprojektile–Riigi Teataja“. Vaadatud: 16. aprill 2025. [Võrgumaterjal]. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025?leiaKehtiv [2] „Ehitusprojekt EVS932;2017“. EESTI STANDARDIKESKUS MTÜ, 2017. [3] „Ehitusseadustik–Riigi Teataja“. Vaadatud: 27. aprill 2025. [Võrgumaterjal]. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv [4] „751/2023 | Suomen säädöskokoelma | Finlex“. Vaadatud: 27. aprill 2025. [Võrgumaterjal]. Kättesaadav: https://finlex.fi/fi/lainsaadanto/saadoskokoelma/2023/751#OT4_OT16 [5] „FISE: Laadukas rakentaminen taataan pätevöityneillä henkilöillä.“ Vaadatud: 27. aprill 2025. [Võrgumaterjal]. Kättesaadav: https://fise.fi/en/ [6] R. Lõoke, „Saku Põhikooli tehnilised näitajad“. Salto AB OÜ, 31. mai 2024. [7] R. Lõoke, „Staadionihoone tehnilised näitajad“. Salto AB OÜ, 31. mai 2024. [8] M. Akel, „MS/1002 E-A“. Innopolis Insenerid OÜ, 15. september 2023. [9] E. Välling, „Konstruktiivsed ristlõiked“. 15. veebruar 2023. [10] M. Kriisa, „Külmakandja torustiku plaan“. Kryos AS, 8. november 2022. [11] A. Mjagkov, „Soojusvarustuse asendiplaan (PP)“. New Select OÜ, 7. november 2022. [12] A. Mjagkov, „Soojusvarustuse asendiplaan (TP)“. New Select OÜ, 7. september 2024. [13] P. Lausmäe, „Ruumivaated: WC 109-111“. Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo OÜ, 15. august 2024. [14] K. Kohv, „1. korrus (põrandaalune) kanalisatsioon“. Herman Inseneribüroo OÜ, 21. oktoober 2024. [15] „ChatGPT“. Vaadatud: 5. mai 2025. [Võrgumaterjal]. Kättesaadav: https://chatgpt.com 37 Lisa 1. Intervjuu – Rait Põllumees Palun anna ülevaade oma kogemusest projekteerimise projektijuhina. Nordeconis projekteerimise projektijuhina 4. aasta läheb, enne seda töötasin 8 aastat konstruktorina. Konstruktorina projekteerisin põhimahus konstruktsioone Soome turule. Hariduselt olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste projekteerimise õppekava. Mis on põhilised erinevused Soome ja Eesti projekteerimise vahel? Eestis on väga palju pea ees jooksmist võrreldes Soomega. Kui me võrdleme juba ainuüksi põhiprojekti staadiumit, siis Soomes on see märgatavalt põhjalikum. Eestis tehakse põhiprojekti justkui mööda minnes, suhtumisega „küll me tööprojektis lahendame“. Soomes on kultuur teistsugune – pigem mõeldakse viis korda asi ümber enne ehitust, seal me ei näe sellist tormamist, nagu Eestis. Kui Soome turul tegutsedes sain ma projekti jooksul keskmiselt kümme kirja, kuidas midagi lahendada, siis täna Eestis saadan ma ise päevas sama palju kirju. Kui palju varem hakatakse konstruktsiooni projekti enne hoone ehitamist koostama? Kuhu kaob projekteerimise ajavaru? Soomes alustatakse konstruktsiooni tööprojekti koostamist suurusjärgus 4-6 kuud enne ehitust, Eestis seevastu aga pigem umbes kaks kuud. Eestis on üldiselt meil selliselt, et kui vundamentide joonised on valmis, siis läheb ehitus lahti. See kaks kuud tihtipeale kaob mingisuguste ootamatuste või me ise ei suuda otsustada, kuidas me midagi teha tahame – otsuste taha kaob aeg, projekteerimine hakkab venima. Muidugi, kui korra veel Soomest rääkida, siis seal on väga palju standartseid lahendusi. Neil on seal oma selline riiklikkataloog, kust siis on võimalik erinevaid tüüplahendusi võtta, mis on avalikud kõigile. Kõiki neid lahendusi on võimalik kohandada ja kõik teavad üldpõhimõtteid – projekteerimine läheb kiiremini, sest lahendused on justkui kõik olemas, eelarvestajad, tööjuhid ja isegi ehitajad teavad lahendusi. Soomes on väga palju lahendusi suunatud selliselt, et platsil töö läheks kiiremini. Soomes kasutatakse ka šahti elemente, kus on olemas juba kõik kommunikatsioonid. Šahtide puhul tähendab see, et need on läbi mõeldud ja platsil ei ole vaja hakata mõtlema, mis säästab taaskord aega. Seal on töömehe tund võrreldes Eestiga nii kallis, et odavam on tellida see kallis šahti element kui šahte füüsiliselt platsil ehitada. Selliste elementide kasutamine eeldab muidugi korralikku eeltööd. Kuidas sina näed tänast projekteerimise taset? Kas pigem võib rahul olla või on enamjaolt pigem palju puuduseid? Too näiteid, kus on olnud eriti hea või halb. 38 Üldiselt näen mina projekte, mis tulevad hangetena sisse, mis on üldmahus põhiprojekti staadiumis. Hästi palju sõltub tellijast, kui palju on projekt läbi mõeldud – mõnest projektist ei ole midagi aru saada, kus asjad üldse kokku ei lähe. Tase on selles mõttes väga sõltuv. Oma ülemuse Madise (Madis Kerner, Hoonete projekteerimise osakonna juht, Nordecon AS) käest olen kuulnud, et Covidi perioodi ajast on see tase pigem alla läinud. Inimesed on rohkem kodukontoris ja ei suuda võib olla nii palju süveneda, et sellest see langus ilmselt on tulnud. Tellijate poolt on seda virr-varri ikka väga palju. Kui euribor tõusis ja materjal läks kallimaks, siis äriplaanid ei jookse enam kokku ja on otsitud odavamaid lahendusi, otsuseid ei ole ja sellest tekibki tohutu segadus. Põhiliselt on probleemsed just äripinnad, hästi kindla otstarbega hooned on üldjuhul parema kvaliteediga, näiteks koolid või meditsiiniasutused – seal tellija väga palju lahendusi ei muuda. Näiteks koolihoone objekt oli põhiprojekti kohta väga hea kvaliteediga. Tööprojekti kvaliteeti sõltub ikkagi väga palju projekteerijast. Eks me maja siseselt teame, kes millise võimekusega on. Tihti on hind nii madalaks aetud, et ainukene variant ongi kõige odavam projekteerija võtta. Vahel muidugi oleme kasutanud projekteerijaid, kes ongi kaks korda kallimad, aga me teame, et sealt tuleb ka konkreetne toode. Lihtsamate projektide puhul oleme teadlikult võtnud odavamad projekteerijad ja ongi olnud teadlik otsus, et plats peab ise hakkama saama. Platsimeeskonnad tihti eeldavad, et kõik on projektis kandikul ette toodud, aga sellist ideaalset maailma ei ole olemas. See kui kvaliteetne projekt on, sõltub ka väga palju projekteerija isiksusest, kui põhjalik ja hingega asja kallal ta on. Ühtegi ideaalselt sujunud projekti ma ei oskagi välja tuua, eks igal objektil on oma valukohad. Millise projektiosa projekteerijatega on kõige enam probleeme? Ma ei oska eraldi välja tuua, eks igas valdkonnas on probleeme. Konstruktsioonide projekteerijatel on tihti rohkem küsimusi kui ehitajal vastuseid. Konstruktsioonide projekt on selles mõttes alati kõige kriitilisem. Kui sul karp püsti ei saa, siis sul ei ole ka kuhugi teisi osasid ehitada ja siis seal frontide vahel laveerida. Konstruktsioonide projekt on selline, mis peab saama korralikult liikuma. Eriosadest on täiesti objekti põhine, milline projekti osa probleemne on. Tihti mõjutavad seda mingisugused erinõuded, mis on projektile esitatud. Võrreldes varasemaga, kui palju on projekteerimise kvaliteet tõusnud? 5 ja 10 aasta vaates. Millised projektiosad on enim arenenud? Nagu öeldud, siis Covidi aeg tõi kvaliteeti natukene alla. Kui siin hanke korras sisse tulevaid projekte vaadata, mis justkui peaksid olema põhiprojektid, siis neid lähemalt vaadates on need sisult nagu eelprojektid. Tellija annab sulle selle kätte ja teadlikult ütleb, et olen sulle põhiprojekti andnud ja siis hakka sellest tööprojekti koostama – keeruline. BIM-i mõttes on edasiminek olnud nähtav, ristumis kontrolle on kindlasti olnud väga palju lihtsam teha. 39 Kõik vaatavad 3D-d ja mudelid lähevad ka järjest kvaliteetsemaks, projekteerimine läheb justkui nagu libedamalt, aga riskikoht on ka elulise näite pealt, kus mudel ja sõlmjoonised ei lähe omavahel kokku. 3D ja sõlmjooniste koostamine on selline paralleelne tegevus, et üldise kontseptsiooni teed 3D-s valmis ja siis joonistad samaaegselt ka sõlmi. 3D-s sõlmede nii detailne kujutamine, et sealt saaks kohe sõlmjoonise välja lasta, ei hakka keegi kunagi tegema, seda ikkagi tehakse 2D-s. Üks hea näide 3D-s on ripplagede kujutamine, mõni näitab ainult kipsikihi, aga karkassi ja villa ei näidata, mis võib võtta näiteks 10 cm ruumi vähemaks KVJ osale. Ega KVJ projekteerija ei hakka SA jooniseid üle vaatama, et kui palju tal seal päriselt ruumi on ja sealt tekibki probleem, et kommunikatsioonid ei mahu lae taha ära. Heal juhul on SA projekteerija mudeldanud kõik ripplae osad ühe elemendina, mille paksus vastab siis kõikide ripplae osade summale. Selline lahendus hakkab juba pigem tavaliseks muutuma. Kas tunned, et jõuad tavaliselt kõikide enda hallatavate projektide probleemidega tegeleda või jääb ajast puudu? Milliste probleemidega kõige enam pead tegelema? (kommunikatsioon, dokumentatsioon, tehnilised küsimused?) Ei, ja ma arvan, et ma ei peagi kõikide probleemidega tegelema. Näiteks on tulnud mulle platsilt küsimus, et kuidas lahendada WC-loputuskasti tagune hüdroisolatsioon – seda ei peagi mina lahendama, seda peab see sama tööjuht või töömees platsil teadma, võta see märgruumide RT-kaart ette, loe läbi, tee selgeks, ehita selle järgi. Teinekord tuleb selliseid küsimusi, mida küsija peaks nagu ise teadma. Mina ei pea ütlema, kuidas WC-raami kinnitust seina külge lasta. Projekteerimise projektijuhina sa ikkagi tegeled selle suure pildi kordineerimisega, on sul vaja platsimeeskonnalt või tellijalt mingisuguseid otsuseid, tegeled selle lähteinfo saamisega, et üldse saada projekteerida, üritad projekteerimise graafikut pinnal hoida – tegelikult on see selline suhtlemine. Võib olla jõuad vahel konstruktsiooni projekti mingisugust detaili vaadata, aga reaalselt iga pisiprobleemiga ei jõua tegeleda. Näiteks toodete asendamisel ei pea see läbi minu käima, saada see otse sisearhitektile – saad vastuse palju kiiremini kätte ka. Mis on sisulised probleemid nendega ma ikkagi pean jõudma tegeleda, aga need pigem tulevad välja BIM-projektijuhi kaudu, kus on ristumised näiteks. Üldjuhul selliste asjadega väga palju probleemi ei ole, aga alati tekib probleeme näiteks ripplae taguste eriosade ära mahtumisega, siis lae alla toomisega tegelen. Suures pildis pigem jõuan asjadega kursis olla, aga iga pisidetailiga kindlasti mitte. Pigem on suurim probleem ikkagi lähteinfo kätte saamine. Näiteks on väga oluline info liftidega seonduv, sest selle järgi peame kujundama liftišahtid, mis kohe hakkavad mõjutama vundamendi laotist. Üldiselt saab lifti hange alles mitu kuud hiljem lukku ja siis tavaliselt võtame vastu otsuse, et me ei hakka liftišahti mõõte muutma. Teine tähtis lähteinfo on suured KVJ masinad, mis otseselt mõjutavad näiteks ventilatsiooni magistraalide mõõte. Kui masinaid muudetakse, siis torustiku mõõtude ümber 40 projekteerimine on jälle aeg. Tellija poolt on näiteks tulnud kütte osas soov 21 kraadi asemel 22 kraadi saada ruumi temperatuuriks, see juba võib mõjutada nii palju, et soojasõlme või torustiku läbimõõtu on vaja hakata ümber projekteerima. Projekteerimise projektijuhi tööst ma ütleksin, et umbes 70% ongi suhtlemine, suhtled projekteerijatega, platsimeeskonnaga ja tellijaga, et saada kätte vajalik info, et selle põhjal projekteerida, natukene jääb aega üle dokumentatsiooni, graafikute ja ka tehniliste tingimuste jälgimiseks. Ma saan aru, et meeskonnana me tahame saada kõige paremaid lahendusi ja parimat hinda, aga samal ajal tahame saada kiiresti projekti. Projekteerija ei saa anda projekti, kui ei ole esitatud lähteinfot. Tööprojekt on ju põhimõtteliselt see, et kirjutame tooted sisse ja paneme süsteemi tööle. Suuresti on algusfaasis vaja väga palju kompromisse teha, et kõik projekteerijad saaksid tööd teha. Kas sinu arvates peaks projekteerimise projektijuht olema projekteerimistaustaga või -haridusega ja hea suhtleja? Ma usun, et projekteerimise taust tuleb kindlasti kasuks, sest siis sa mõistad, kuidas projekteerija mõtleb. Ma olen ikka vahel kuulnud projekteerijatelt, kuidas platsimeeskond on küsinud miks sa nii või naa midagi lahendasid, et see on kallis lahendus. Aga projekteerijal ei ole õrna aimugi, kui palju üks või teine lahendus maksab või kas üks toode toob kaasa tarne raskused ja teine mitte. Ma usun, et projekteerimise projektijuhina on suhtlus ikkagi peamine ja kõige olulisem. Projekteerimise taust kindlasti aitab suhtlusele kaasa, sest tihti konstruktorid räägivad oma keeles ja terminites, millest platsimeeskond tihtipeale aru ei saa. Kas projekteerijal võiks olla ka platsil töötamise kogemust? Jah, ikka see tuleks kasuks, aga tihtipeale projekteerijad platsi peal ei käigi. Aga tihtipeale, kui me isegi tahaksime kutsuda projekteerija platsi peale mingit kohta üle vaatama, siis meil on nii kiire, et lahendame selle ise ehitusplatsil ära. Koolihoone objektil ma näiteks tahangi teha projekteerijatega lõpunõupidamise, kus siis saavad mõlemad pooled, projekteerijad ja platsimeeskond, tagasisidet anda, mida järgmine kord paremini teha. Mingis mõttes ongi meie asi projekteerijat harida ja neid ehitusplatsile kutsuda. Me ei saa kogu aeg projekteerijaid mustata, kui nad ei saagi teada, kuidas mingeid asju ehitusplatsidel lahendatakse, tema ei näe, mis platsil toimub. Projekteerijad tegelikult tahavad ehitusplatsidel käia, aga siinkohal tulevad käärid sisse projekteerimisfirma poolt. Projekteerimisfirma ei saa ju müüdavat toodet, kui projekteerija käib mööda platsi ennast harimas. 41 Kas sinu arust peaksid projekteerimise projektijuhid juhtima eriosade projekteerimist või võiks see pigem olla eriosade projektijuhtide teha? Kas on kogemus mõlemas formaadis? Kuidas üks või teine lahendus on mõjutanud projektide kvaliteeti ja tähtaegasid? Kas tööülesannete osas on erinevates meeskondades eriarvamused? Ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks kõiges spetsialist, ei ole võimalik, et sa tead kõigest kõike. Eriosade projektijuhtidelt on meil üldjuhul vaja ikkagi tooteid ja ideid, mida me tahame kasutada. Mina olen üldehituse taustaga inimene ja minul on väga keeruline hakata eriosade projekteerimist kordineerima või suunama, sest ma pole ise vastava valdkonna spetsialist, ega hinnata, kas lahendus on hea või mitte. Tihtilugu on eriosade projektijuht alles lõpetamas kusagil eelmist objekti. Näiteks koolihoone objekti elektri projektijuht tegeles alles eelmise objektiga ja ta ei jõudnudki korralikult kohe alguses koolihoone objekti küsimustega tegeleda ning kogu elektri projekteerimine selle tõttu kannatas. Alustades seadmetest ja lõpetades pistikupesadega. Kuidagi me edasi pidime liikuma, elektri projektijuht näpuotsaga andis infot, saime natukene ära teha ja nii see oli. Hiljem saime teada, kas midagi oli vaja või miskit läks rohkem kui vaja. Platsil tuli ikka küsimusi, miks nii või naa, aga ma ütleksin, et see otsus on parem kui see, et me midagi ei tee. Sellist juhust ei ole veel olnud, kus eriosade projektijuhte ei oleks olnud. Küll aga on olnud projekte, kus ei ole olnud projekteerimise projektijuhti ja siis peabki platsimeeskond koos eriosade projektijuhtidega kõik ära lahendama. Suures pildis on ikkagi oluline meeskonna koostöö. Oleme katsetanud ja katsetame ka projekteerimises Lean-graafikut. Projekti alguses käiakse detailselt läbi kõige kriitilisemad projektiosad, ning leitakse, millal peavad olema mingisugused sisendid olemas. See justkui tekitab olukorra, kus kõik on samal lainel, aga ikkagi oleme olukorras, kus info on puudu. Kus näed võimalusi parendada projekteerimise kvaliteeti? Too näiteid, mis sinu arvates toimivad ja mis mitte. Me võiksime juba alguses leppida nii ettevõtte siseselt kui ka projekteerijatega kokku põhiprintsiipides. Näiteks KVJ osas lepime parameetrid kokku ja neid me ei muuda, siis saab projekteerija juba kõik oma magistralid ja harutorud ära projekteerida ja siis see, milline plafoon või otsik toru otsa tuleb, kantakse projekti hiljem. Lepime ettevõttes kokku, et me maksamegi kaks korda projekti väljastamise eest. Või näiteks elektriosas annamegi projekteerijale info, et me ei tea, millised valgustid tulevad, aga planeeri kaabeldus ära. See annab võimaluse juba töid teostada, hiljem siis saame valgusarvutuste järgi teada, kas meie lõplikud valgustid sobivad või peame midagi muutma. Kogu selline põhiprintsiipide paika seadmine loob võimaluse ehitusplatsil töid teostada palju paremini, 42 sest sellisel juhul saame me 90% tööprojektist juba palju varem kätte. Kuid siiski jääb risk, et lõpuks kusagil mingisugune mõõdistu välja ei anna. Ülesannete andmine ja lahendamiseks on kasutatud erinevaid platvorme, aga ükski pole veel täielikult hoogu sisse saanud. Bauhubis on ka justkui võimalus ülesandeid anda, aga seal on seda täna veel väga ebamugav teha. Bauhub oleks selles mõttes väga hea koht, sest kogu projektipank on meil ju seal, kõik kasutavad seda. Kuidas saavad projekteerijad sinu arvates hakkama erinevate projektiosade omavahelise harmoonia loomisega? Mis on sagedasemad põhjused ebakõlade tekkimisel? Kas on mõni tehniline lahendus või meetod, mida tahaksid ise kasutada? See on jällegi väga isiksuse põhine. Näiteks ühel käimasoleval objektil on tugev- ja nõrkvoolu projekteerijad väga koostööaltid ja lahendavad isekeskis väga palju probleeme juba ära. Minu elu on selle tõttu palju lihtsam. Koolihoone objekti näitel oli KVJ projekteerija pigem indiviid, kes tegi asjad ära, kui mina või KVVKJ projektijuht talle midagi ütles, aga seda, et ta ise oleks kas konstruktsiooni projekteerija või sisearhitektiga suhelnud, ei olnud. Ebakõlade tekke põhjuseks ei ole väga ühtegi kindlat joont välja tuua, samuti ei ole ka kindlat projektiosa, millega igakord oleks probleeme. Näiteks ühel objektil on VK projekteerija öelnud, et ta tegeleb paralleelselt kaheksa projektiga, nii et ei jäägi aega kõige ideaalseks lahendamiseks. Aga on ka neid, keda see ei huvitagi, tehakse enda osa ära ja nii on. Jällegi on selliseid juhtumeid, kus töövõtja ise ehitab ja projekteerib, siis on olukordi, kus ei viitsitagi projekti teha, lahendatakse platsil ja pärast kantakse projekti – see tekitab teistele osaprojektidele probleeme planeerimisel. Muidugi, mida on näha, on see, et projekteerimise lõpufaasis on projekteerija oma eelarvestatud tunnid ära kulutanud. Siis tehakse küll nii vähe kui võimalik, et mitte liigseid kulusid endale tekitada. Sellisel juhul on kvaliteedi langust kohe selgelt näha. Lühidalt võib öelda, et ebakõlad saavad alguse inimlikust veast või siis mingisugusest muudatusest. Kas täna on projekteerimisele jäetud piisavalt aega, kui tööprojekti koostatakse paralleelselt ehitusega? Millised projektid või projektietapid kannatavad kõige enam ajapuuduses? Kuidas võiks lahendada paralleelsest projekteerimisest tingitud probleemid? Aega ei ole kunagi ehituses liiga palju, see algab juba tellijast, kes surub kogu ehituse perioodi nii kokku, kui vähegi võimalik. Meie ehitusmeeskonnad samuti tahavad saada võimalikult palju aega ehitamiseks ja siis ei jäägi projekteerijale enam väga midagi alles. Kõige kriitilisem on ikkagi konstruktsiooniprojekt, mis peab kindlasti kohe alguses saama jooksma. Samuti on ka KVJ selline projektiosa, mis üldjuhul läheb ajaliselt lõhki, aga seal on pigem põhjuseks see, et me ise ei suuda piisavalt infot välja anda. Tegelikult me ju 43 peaksime ehitama projektide järgi, mis on läbinud ekspertiisid, aga tegelikult me ju ehitame ilma ekspertiisi läbinud projektidega ja kui sealt peaks tulema mingisugune probleem, siis see on meie enda risk. Üldjoontes mingisugust suurt probleemi pole tekkinud, aga kui peaks selline olukord tulema, kui me oleme juba pool maja mingit projektiosa välja ehitanud, siis see risk realiseerub. Ilmselt me nii kaua jätkame seda teed, kuni see risk reaalselt realiseerub ja siis võib olla midagi muutub. Loodame, et seda ei juhtu. Koolihoone objekti puhul oli ekspertiis juba põhiprojektile tehtud ja me teadsime, et seal suuri probleeme ei ole ja oli parem hakata tööprojekti koostama. Selliseid olukordi, kus põhiprojekt on poolik ja ilma ekspertiisita on ka ja siis me hakkamegi kiiruga tööprojekti koostama, teadmata kas see põhiprojekt töötab või mitte. Kas kuidagi peaks olema seaduses sätestatud, mis peab põhiprojektis olema ja kas ekspertiis peab olema olemas? Keeruline on seaduse tasandil sellist asja paika panna, sest kõik projektid on ikkagi suures pildis unikaalsed. Täna me kasutame projekteerimisel EVS 932, mis sätestab projektide sisu ja kvaliteeti nii väikese eramaja kui ka suurte ühiskondlike hoonete puhul, kuigi projektide sisu on kardinaalselt erinev. Väga keeruline on must-valgelt paika panna, mis peab ja ei pea olema. Kas oled osalenud alliansshankes? Kuidas näed, et see võiks muuta projekteerimise kvaliteeti? Alliansshankega ise ei ole kokku puutunud. Mõttena on see ju tore, tellija ja ehitaja mõlemad mõtlevad aktiivselt kaasa ja otsivad häid lahendusi. Justkui kõik võidavad, aga eks seal samamoodi jääb kvaliteeti piirama aeg. Kui on vaja otsuseid vastu võtta, siis kes seda peab tegema? Milline võiks olla ajaraamistik, mis tagaks oluliselt parema projekti kvaliteedi? Selleks, et teha ühe korra ja korralikult, siis selleks peaks olema väga pikk aeg. Pigem on ikkagi see, et kui on korralik põhiprojekt olemas, siis projekteerimine võiks alustada kolm kuni neli kuud enne ehituse algust. Siis on piisav ajavaru, et kui tekib ootamatuseid, mis tekivad, siis on sul piisav aeg, et need ära lahendada. Kuigi reaalne elu on näidanud, et esimesed paar kuud, sellise lahenduse puhul, projekteeritakse madalama pulsiga ja lõpuks ollakse ikkagi ajahädas. Võib olla peaks tegema hoopis sedapidi, et ei jäta suurt ajalist puhvrit enne ehitust, vaid puhver on ehituse lõpus, sest tead, et kõik igal juhul nihkub mingil määral. Ega siin ühte ja head vastust ei ole. Kõige parem oleks, kui hankega tulev projekt oleks ise juba kõrge kvaliteediga, siis selle pealt head tööprojekti ehitusega samaaegselt koostada, oleks tunduvalt lihtsam.