Svetlana Keersalu ELEKTRIAUTO TÖÖSÕIDUKINA AKTSIASELTSIS TELIA EESTI LÕPUTÖÖ Logistikainstituut Transport ja logistika Juhendaja: Ott Koppel, PhD Kaasjuhendaja: Vitali Retšnoi, PhD Tallinn 2026 2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina/meie, Svetlana Keersalu annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Elektriauto töösõidukina Aktsiaseltsis Telia Eesti 1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna Tehnikakõrgkooli digiarhiivi DSpace kaudu; 2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi. Autorideklaratsioon Mina/meie, Svetlana Keersalu tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhendaja Ott Koppel Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega. 3 SISUKORD LÜHENDID JA MÕISTED .......................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5 1 ELEKTRISÕIDUKID TÖÖSÕIDUKITENA ................................................................ 7 1.1 Elektrisõidukite olemus ja areng .................................................................. 7 1.2 Elektrisõidukite keskkonnamõju ................................................................. 11 1.3 Regulatiivne raamistik .............................................................................. 12 1.4 Varasemad uuringud ................................................................................. 13 2 TELIA EESTI AS .............................................................................................. 16 2.1 Ettevõtte tutvustus ................................................................................... 16 2.2 Keskkonnaeesmärgid ................................................................................ 17 2.3 Elektriautode kasutuselevõtt ja laadimistaristu ............................................. 19 2.4 Autode valiku mõjutegurid ......................................................................... 22 3 METOODIKA ................................................................................................... 23 3.1 Uurimisstrateegia ..................................................................................... 23 3.2 Elutsükli hindamine .................................................................................. 24 3.3 Sotsiaalmajanduslik analüüs ...................................................................... 26 3.4 Kogukulu ................................................................................................. 27 3.5 Stsenaariumianalüüs ................................................................................ 28 3.6 Andmekogumise ja -analüüsi meetodid ....................................................... 29 4 ANALÜÜS JA SÜNTEES ..................................................................................... 31 4.1 Kasutusperioodi mõju ............................................................................... 31 4.2 Tootmise keskkonnamõju .......................................................................... 31 4.3 Utiliseerimine ja ringmajandus ................................................................... 32 4.4 Kogukulude võrdlus .................................................................................. 33 4.5 Töötajate kogemused ja hinnangud ............................................................ 36 4.6 Järeldused ja ettepanekud ......................................................................... 39 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 41 SUMMARY ............................................................................................................ 43 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................... 45 Lisa 1. Küsimustik Telia Eesti AS elektriauto kasutajatele ..........................................51 4 LÜHENDID JA MÕISTED EL ‒ Euroopa Liit HECT ‒ Euroopa Komisjoni juhend KHG ‒ kasvuhoonegaasid KELL ‒ Kestliku Ettevõtluse Liit LCA ‒ elutsükli hindamine M1 ‒ sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta M1G ‒ maastikuauto, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta N1 ‒ sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t N1G ‒ kaubasõiduk täismassiga ≤ 3 500 kg NPV ‒ nüüdispuhasväärtus PV ‒ nüüdisväärtus TCO ‒ omamise kogukulu VEF ‒ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum WACC ‒ kapitali kaalutud keskmine hind WTW ‒ energia tootmise ja kasutamise koguheide 5 SISSEJUHATUS Käesoleva lõputöö teemaks on autor valinud „Elektriauto tööautona aktsiaseltsis Telia Eesti“. Teema on huvitav, kuna Telia on alates 2020. aastast kasutanud elektriautosid tööautodena. Autor on ise kasutanud elektriautot kontorite vahelistel töösõitudel, mistõttu on tal tekkinud huvi elektriautode keskkonnamõju vastu. Kuna autor kaalub tulevikus elektriauto ostu, siis lõputöö tulemused annavad sisendi hinnanguks, kas see oleks põhjendatud otsus. Lõputöös käsitletakse Telia kogemusi elektriauto kui töösõiduki kasutusele võtmisel, keskendudes keskkonnaeesmärkide saavutamisele ja sõidukite kogu elutsüklile. Probleemiks on selge arusaama puudumine elektriauto kasutuselevõtu mõjust ettevõtte keskkonnajalajäljele kogu sõiduki elutsükli vältel. Lõputöö eesmärk on välja selgitada elektriauto kasutuselevõtu mõju Telia Eesti AS keskkonnajalajäljele kogu sõiduki elutsükli jooksul. Kuna varem on olnud kasutusel sisepõlemismootoriga tööautod, siis lõputöös võrreldakse erinevate sõidukite elutsükli kulusid ja sotsiaalmajanduslikku tasuvust. Ettevõtte põhjal tuuakse välja investeeringute suurus elektriautode kasutuselevõtuks vajaliku taristu rajamisel. Telia Eesti AS on osa Telia Company kontsernist, mille üheks strateegiliseks suunaks on kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2030. Selle eesmärgi saavutamiseks on ettevõtte viinud tööalased sõidud üle elektrilistele lahendustele ehk siis kasutatakse elektriautosid. Töö uurimisküsimused on järgmised. 1. Millised on peamised motivaatorid Telia Eesti AS jaoks elektriautodele üleminekuks (nt keskkonnastrateegia, majanduslik sääst, maine)? 2. Kuidas hindavad töötajad elektriautode praktilisust igapäevatöös? 3. Milline on elektriauto keskkonnamõju võrreldes sisepõlemismootoriga auto omaga kogu elukaare vältel? 4. Kuidas mõjutab elektriautode kasutuselevõtt ettevõtte kogukulusid, sealhulgas varjatud ja elutsüklilisi kulusid? 5. Kuidas toetab elektrisõidukite kasutuselevõtt Telia Eesti AS-i kestliku arengu sihte? Töö esimeses peatükis kirjeldab autor teooriat, mis käsitleb elektriautode arengut ja kasutamist tööautodena, analüüsitakse nende keskkonnamõju ja regulatiivset raamistikku kasutuselevõtuks ning tuuakse välja varasemate uuringute tulemused. Teises peatükis tutvustab autor ettevõtet ja ettevõtte keskkonnaeesmärke. Kolmandas peatükis tutvustab autor metoodikat mida kasutas uurimuse analüüsimiseks. Neljas peatükk on lõputöö empiiriline osa, milles antakse ülevaade uurimistulemustest, esitatakse autori hinnanguid ja tehakse järeldusi. 6 Viimastel aastatel üha enam ettevõtteid otsivad viise, kuidas oma tegevusi keskkonnasäästlikumaks muuta ja vähendada seeläbi heitkoguseid. Elektriautod on kujunenud tähtsaks rohepöörde osaks, pakkudes võimalust kasutada ühtaegu kaasaegset tehnoloogiat, vähendada kulusid ja hoida keskkonda. Mitmed Eesti ettevõtted, sh Eesti Energia on soetanud elektriautosid, et nendega töösõite teostada. Praktika näitab, et elektriautode kasutusele võtmine võib tuua kasu nii keskkonnale kui ettevõtte kuludele. Käesolev uurimistöö pakub väärtuslikku teavet ettevõtetele, kelle jaoks elektrisõidukite kasutuselevõtt tööautodena on aktuaalne või kellel on plaanis see samm tulevikus ette võtta. Töö aitab paremini mõista elektriautode eeliseid ja piiranguid igapäevases töökorralduses, pakkudes ülevaadet nii tehnilistest kui ka praktilistest aspektidest. 7 1 ELEKTRISÕIDUKID TÖÖSÕIDUKITENA 1.1 Elektrisõidukite olemus ja areng Elektriauto on sõiduk, mis liigub elektrimootori jõul ning kasutab energiaallikana elektrit, mis on salvestatud akudes. Sõiduki laadimiseks tuleb see ühendada elektrivõrku. Elektriautod on kogunud oma tuntust keskkonnasäästlikkuse poolest, sest nad tekitavad oluliselt vähem saasteaineid. Elektriautode populaarsus suureneb iga aastaga kuna inimesed on muutunud keskkonnateadlikemaks ning riik pakub toetust elektriauto soetamiseks. [1] Elektrisõidukitel on pikk ajalugu ning inimeste huvi nende vastu on aja jooksul varieerunud sõltuvalt keskkonnaprobleemide olulisusest ja energiaressursside kättesaadavusest. [2] Ungari leiutaja ja insener Ányos Jedlik valmistas 1828. aastal maailma esimese elektrimootori (Joonis 1.1), mille ta hiljem rakendas mudelautole. [3] Joonis 1.1. Maailma esimene elektrimootor [4] Ameerika sepp Thomas Davenport ehitas 1834. aastal seadeldise, mis sõitis elektrifitseeritud ringrajal. Šoti ettevõtja ja keemik Robert Andersoni töötas välja aastatel 1832-1839 esimese prototüübi, mida käitasid elektrielemendid. [3] 1896. aastal New Yorgis oli suureks probleemiks hobusesõnnik. Linnas elas 150 000 hobust ja iga hobune tootis üle 35 naela sõnnikut iga päev. Nii saigi alguse elektriauto algus tööautona. Londonis said elektrilised taksod said tuntuks 1897. aastal. Elektriauto kasutas elektritehnoloogiat ja oli vaikne. Nii võetigi elektriautod kasutusele taksojuhtide poolt. [5], [6] 8 Esimesi edukaid taksoteenust pakkuvaid elektriautosid nimetati Electrobatideks (Joonis 1.2). Esimese Electrobati variandi ehitasid 1894. aastal Chicagos mehaanikainsener Henry G. Morris ja keemik Pedro G. Salom. [2] Joonis 1.2. Esimene Electrobat [7] Walker Motor Company alustas elektriliste veokite tootmist 1907. aastal ja nende toodetud Walker Electric Truck (Joonis 1.3) oli üks edukamatest elektrilistest tarbesõidukitest. [8] Joonis 1.3. Walker Electric Truck [8] Omal ajal oli Chicago kaubamajal Marshall Field & Co kohalike tarnete jaoks 271 veokit. Londoni Harrodsi kaubamaja kasutas samuti Walkeri veokeid ja omab siiani üht eksemplari – kuigi see on nüüd vaid reklaami eesmärgil. [9] Paraku hakkasid järgnevatel aastatel elektriautod turuosa kaotama, kuna sisepõlemismootorid olid läbi teinud kiire arengu. Selle languse põhjuseks oli Texase 9 toornafta buumi tekitatud majanduskasv USA-s. Bensiinihinna languse tõttu said keskmised tarbijad soetada sisepõlemismootoriga autosid palju odavamalt kui elektriautosid. 1908. aastal käivitas Henry Ford Model T auto masstootmise, mis vähendas omakorda autode soetamise hinda. Sisepõlemismootoriga auto maksis üle kahe korra vähem kui elektriauto sellel ajal. [4] Elektriautode tagasitulek algas 1970. aastate algul, kui tekkis naftakriis. 1972. aastal loodi Florida ettevõtte Sebring-Vanguard poolt elektriauto nimega Citicar, mis oli kaheukseline ja kaheistmeline. Citicar'il oli kolm mudelit ja suurima sõiduki nimeks CitiVan ehk Comuta- Van. Sellel mudelil oli ka pagasiruum ja liuguks. Neid sõidukeid kasutati Ameerika Ühendriikide Postiteenistuses. [3], [10] 1990. aastatel algas uus huvi elektriautode tootmise vastu, kuna keskkonnanõuded olid muutunud karmimaks. Paljud autotootjad hakkasid sisepõlemismootoriga autosid ümber ehitama elektrilisteks või hübriidideks. Elektriautod ja hübriidid pidid suutma konkureerida kiiruse, jõudluse ja sõiduulatuse osas. [11] Eestisse jõudis suur hulk elektriautosid 2011. aastal, kui riik otsustas 10 miljonit kasutamata saastekvoodi ühikut müüa Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Eesti riik sai selle tehingu tulemusena 507 Mitsubishi elektriautot i-MiEV sotsiaaltöötajatele kasutamiseks. Riik plaanis anda ka toetust esimesele 500 elektriautode ostjale. [12] Tänapäeval kasutatakse elektrisõidukeid väga paljudes ettevõtetes üle maailma. Elektrisõidukid on kasutusele võtnud näiteks Amazon, UPS (Joonis 1.4), FedEx ja DHL. Näiteks Omniva tõi pilootprojekti raames Eesti tänavatele mehitamata elektrilised pakiveoautod juba 2025. aastal. Projekti eesmärgiks on katsetada autonoomsete sõidukite kasutamist viimase miili logistikastandardina, parandades teenuse kiirust, tõhusust ja keskkonnasäästlikkust. Elektriveokid on loodud Eesti ettevõtte indiGo poolt ja nende suurimaks kiiruseks on 25 km/h. Katseperioodi jooksul hinnatakse sõidukite toimimist talvistes ja muudes keerukates oludes, töökindlust, pakiveo kiirust ja majanduslikku tasuvust. Positiivsete tulemuste korral kaalub Omniva autonoomsete või poolautonoomsete pakisõidukite laialdasemat kasutuselevõttu üle Baltikumi. [13] DPD on soetanud enda autoparki juba pea 100 elektrikaubikut. Aastaks 2040 soovib DPD Eestis tegutseda täielikult elektriliste kaubikute ning alternatiivkütustel töötavate veokitega. [14] 10 Joonis 1.4. UPS elektriveok [15] Eestis on tööautodena kasutusel elektrisõidukid Utilitases, Omnivas (Joonis 1.5) ja ka Enefitis. Samuti veab DPD pakke elektrikaubikutega. [14] Joonis 1.5. Omniva elektrikaubik [16] Tallinnas Vabaduse väljaku maa-aluses parklas avati Eesti esimene avalik laadimispunkt elektriautodele 21. septembril 2009. aastal. Toonase linnapea Edgar Savisaare sõnul plaanis Tallinn rajada laadimiskohad ka teistesse parklatesse ning arvestada nende vajadusega juba uute hoonete planeerimisel. Elektrisõidukitele on pealinnas tasuta parkimine juba praegu tagatud. [17] Eestis oli 2025. aasta esimese septembri seisuga 9857 elektrisõidukit (kategooriates M1, M1G ning N1, N1G). Enamus elektrisõidukeid on registreeritud Harjumaal. Sõidukite keskmine vanus on neli aastat. Esimesel kohal soetatud autodest on Tesla mudelid, millele järgnevad Nissan ja Audi. [18] 11 1.2 Elektrisõidukite keskkonnamõju Praegu seisame silmitsi nii nafta hinna kiire tõusuga kui ka pidevalt kasvavate süsinikuheitkogustega. Elektrisõidukid on kogunud viimasel ajal suurt populaarsust kuna nad ei tekita kasvuhoonegaase. Samas on kohati ikka veel probleemideks laadimisjaamade nappus, piiratud sõiduulatus ning akude jõudlus. [19] Elektriautode positiivne keskkonnamõju seisneb järgnevates aspektides [20]: • õhukvaliteedi paranemine linnades, kuna elektriautod ei tekita heitgaase ja seeläbi väheneb õhusaaste; • müra ja vibratsiooni vähenemine linnaruumis, kuna elektrimootorid töötavad palju vaiksemalt kui sisepõlemismootorite autod; • taastuvenergia kasutamine elektriautode laadimiseks. Paraku on elektriautode kasutusel ka negatiivsed mõjud keskkonnale. Peamine negatiivne aspekt on liitiumioonakude tootmine. Akude tootmiseks vajaliku liitiumi, koobalti ja nikli kaevandamine avaldab keskkonnale negatiivset mõju, kuna selle tulemusel kahanevad veevarud, kahjustatakse pinnast ja ökosüsteeme ning tekivad ka sotsiaalmajanduslikud probleemid kaevanduspiirkondades. Küsimusi tekitab ka kasutatud akude taaskasutus. Hetkel on akude ümbertöötlemine väga piiratud ja see võib kujuneda suureks keskkonnariskiks tulevikus. [20] 2022. aastal tehtud uurimuses „Life cycle assessment of battery electric vehicles: Implications of future electricity mix and different battery end-of-life management“ viidi läbi stsenaariumipõhine elutsükli hindamine (LCA), lähtudes ISO 14040 ja 14044 standarditest. Hindamine hõlmas kogu elektrisõiduki elutsüklit: tootmist, kasutusetappi ja elutsükli lõppu. Samuti käsitleti aku ringlussevõttu ja korduvkasutust. Uuringu tulemustest selgus, et elektrisõiduki eluea kliimamõju ilma parandusmeetmeid kasutusele võtmata oli hinnanguliselt 26,5 tonni CO₂ ekvivalenti auto kohta. Kasutatud elektrisõiduki (sh liitiumioonaku) uuesti kasutuselevõtt vähendas baasstsenaariumis elektrisõiduki kliimamõju 8,3%. Liitiumioonaku taaskasutuselevõtt andis aga vähem kui 1% väiksema kliimamõju. Peamine kliimamuutuse põhjus on sõiduki tootmine ja see etapp moodustas baasstsenaariumis ilma uuesti kasutusele võtmata ligikaudu 43% elektrisõiduki kliimamõjudest. Aku tootmine moodustas 14% ja sõiduki tootmine 28% kliimamõjudest. Samas leiti et aku töövõime vähenemine suurendab energiatarbimist ja seeläbi kasutusetapi kliimamõjud suurenevad 7,1-8,1%. Uuringu tulemustest selgus, et taastuvate energiaallikate osakaalu kasv elektritootmises vähendab kliimamõjusid 9,4%. Kliimamõjude vähendamine võib olla suurem sel juhul, kui 12 akude eluiga on pikem kui viis aastat ja korduvakasutatavate elementide osakaal suurem kui 50%. Autode järelkäitlus ja akude korduvkasutus vähendaks erinevaid kliimamõjusid ja seetõttu peaks tootjad juba praegu akude valmistamisel arvestama sellega et neid saaks tulevikus korduv kasutada. [21] 1.3 Regulatiivne raamistik Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärk on saada Euroopa majandus ja ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Seaduses on sätestatud ka vahe-eesmärgina 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. [22] Selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võeti Euroopa Parlamendi poolt 2023. aastal vastu seadusandlik pakett nimega „Eesmärk 55“. Paketi raames kiideti heaks uute sõiduautode ja väikeste kaubikute CO₂ heite vähendamise eesmärgid. Samuti võeti vastu määrus, mille kohaselt alates 2035. aastast võib Euroopa Liidus müüa vaid sõidukeid ja kaubikud, millel on null CO₂ heitkoguseid. Vahe-eesmärgina on 2030. aastaks seatud heite vähendamist sõiduautode puhul 55% ja kaubikute puhul 50% 2021. aasta tasemest. Selle määruse eesmärgiks on tõsta heitevabade autode tootmist. [23] Gaase, mis asuvad atmosfääris ja lasevad läbi päikesekiirguse, nimetatakse kasvuhoonegaasideks (KHG). Need gaasid peegeldavad osa Maalt kiirguvast soojusest tagasi maapinnale ja seeläbi hoiavad planeedi sooja. Seda nähtust teatakse kui kasvuhooneefekti. [24] Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel tekivad kliimamuutused [25]. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO₂), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluoritud gaasid (F-gaasid) ja veeaur. Oma rohkuse tõttu on CO₂ suurim kliimamuutuste põhjustaja [26]. Kasvuhoonegaaside ehk süsiniku jalajälg (ingl. k. GHG footprint, carbon footprint) on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mida tekitab kas otseselt või kaudselt inimene või organisatsioon oma tegevuse käigus. KHG jalajälge on võimalik mõõta nii toodete kui ka teenuste puhul. Kasvuhoonegaaside jalajälje alusel on võimalik hinnata inimtegevuse (nt organisatsiooni või ettevõtte) kliimamõju (panust kliimamuutustesse). [25], [26], [27] Kuna iga gaas mõjutab kliimat erineval määral siis kasvuhoonegaaside mõju hindamisel teisendatakse kõik gaasid süsinikdioksiidi ekvivalendiks (CO₂e) ja see võimaldab väljendada nende kogumõju ühe näitajana. CO₂ ekvivalent näitab, kui suur oleks vastav heide süsinikdioksiidina. [24], [27] 13 Näiteks kui ühe kilogrammi metaani (CH₄) soojendav toime on 28 korda suurem kui süsinikdioksiidil (CO₂), väljendatakse seda 28 kilogrammi süsinikdioksiidi ekvivalendina (28 x 1 kg CH4 = 28 kg CO2e). Seetõttu kasutatakse CO₂ ekvivalente laialdaselt kasvuhoonegaaside heite ja jalajälje hindamisel, võimaldades erinevate allikate ja tegevuste mõju ühtsel alusel võrrelda. [24] 5. novembril 2025. aastal seadis Euroopa Liidu Keskkonnanõukogu 2040. aastaks eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 90% võrreldes 1990. aastaga, aga selleks peavad olema täidetud vajalikud eeltingimused. 2035. aastaks plaanitakse heidet vähendada 66– 73%. [28] Eestis moodustas süsinikdioksiid (CO₂) 2023. aastal 81% kogu riigi kasvuhoonegaaside heitkogusest. Transpordi ja liikuvuse sektor moodustas 2023. aastal 19% riigi kasvuhoonegaaside heitkogusest. [25] Aastal 2023 tuleb maanteetranspordist 95% heitkoguseid kogu transpordi sektorist. Kõige olulisemaks osaks on sõiduautod, mille heide moodustab ca 56% kogu transpordisektori heitest. Elektriautode energia tarbimist maanteetranspordi heitekoguste arvestusse ei võeta kuna autode laadimiseks vajaliku energia tootmisel tekkivaid heiteid arvestatakse elektritootmise kategooriatesse. [29] Eesti pikaajaline kliimaeesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 ning vahe-eesmärgina umbes 70% vähendamist 2030. aastaks. Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (nt transport, põllumajandus, väikeenergeetika, jäätmed ja osa tööstusest) peab Eesti vähendama heidet 13%. [30] 1.4 Varasemad uuringud Transpordisektor on üks suurimaid toksilisuse ning õhu- ja keskkonnasaaste tekitajaid. Kuna elektrisõidukite keskkonnamõju sõltub suuresti aku suurusest ja laadimiseks kasutatavast elektrienergia allikast siis nende mõju hindamisel tuleb arvesse võtta elektrisektoris toimuvad muutused kui ka akude korduskasutus või ka taaskasutus. [31] Hiinas viidi 2021. aastal läbi juhtumiuuring elektrisõidukite ja sisepõlemismootoriga sõidukite elutsükli hindamiseks, arvestades ka elektritootmise kütuseallikate kooslust. 2020. aastal toodeti Hiinas 4,5 miljonit elektrisõidukit ja uusi registrisse kandmisi oli 1,2 miljonit. Kuigi Hiinas kasutatakse elektriautosid kõige rohkem, seisab riik silmitsi raskustega süsinikheitmete vähendamisel. [32] 14 Uuringu eesmärgiks oli teha võrdlus elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode elutsükli süsinikheidete vahel ja arvesse võeti elektri tootmiseks vaja minevate kütuseallikate kooslust Hiina eri piirkondades. [32] Uuring hõlmas nelja etappi: materjalide kaevandamine ja tootmine, sõiduki tootmine, sõiduki kasutamine ning järelkäitlus. Juhtumiuuringus valiti võrdlemiseks BYD Qin-seeria elektrisõiduk ja kerge sõiduauto LPDV (ingl. k. Light Duty Passenger Vehicles). [32] Uuringu tulemustest selgus, et sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste piirkondlik erinevus tuleneb elektrienergia tootmisviisides, soojuselektrijaamade tehnoloogia ja elektri ülekandetõhususe erinevustest. Leiti, et elektrisõiduk võib LCA (ingl. k. Life Cycle Assessment) meetodi põhjal võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukiga vähendada süsinikdioksiidi heidet 18,32 tonni võrra Yunnanis, kuid suurendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 3,48 tonni võrra Pekingis. See tulenes sellest, et Yunnani provintsis, kus taastuvenergiaosakaal ületab 90%, näitab süsiniku intensiivsust vaid 0,1365 kgCO₂/kWh, samas Pekingis olid näitajad märkimisväärselt kõrgemad kuna seal toodetakse 97% energiast fossiilkütustel. Uuringus toodi välja, et piirkondades, kus taastuvenergia ja tuumaenergia mängivad olulist rolli, on elektrisõidukite heitmete kogus madal. Seal, kus kasutatakse palju fossiilkütuseid, võivad elektriautod suurendada CO₂ emissioone kogu elutsükli jooksul. Suure osa elektriautode elutsükli heidetest moodustavad materjalide tootmine ja akude valmistamine. [32] Langi 2023. aastal koostatud magistritöös oli püstitatud sarnane probleem, millele selle diplomitöö autor vastust otsis. Langi sõnul puudub ettevõtetel selge arusaam kas elektriveokite kasutuselevõtt sisepõlemismootoriga autode asemele vähendab ettevõtte keskkonna jalajälge. [33] Langil oli töös välja toodud kaks ülesannet mida ta soovis lahendada. Esimeseks ülesandeks oli välja selgitada oma töökohas ABB AS-is, kas on finantsiliselt otstarbekas vahetada välja sisepõlemismootoriga veok elektriveoki vastu. Teine ülesanne seisnes selles, kas elektriveoki kasutuselevõtt on ühiskonna mõistes sotsiaalmajanduslikult otstarbekas. [33] Lang uuris oma töös kolme võimalikku stsenaariumi. Esimese stsenaariumi puhul soetaks ettevõte ise elektriveoki, teises stsenaariumis ostetaks elektriveokiga transportteenus sisse logistikapartnerilt. Mõlemat stsenaariumi võrreldi praeguse olukorraga (kolmas stsenaarium), kus logistikapartner pakub transporditeenust diiselveokiga.[33] Magistritöö tulemustest selgus, et ettevõttele ABB AS oleks kõige väiksem kogukulu olukorras, kus jätkatakse transporditeenuse ostmist olemasoleva logistikapartneri käest, 15 kes osutab seda enda diiselveokiga. Langi poolt teostatud analüüsi põhjal ja ka varasemate uuringute põhjal selgus, et elektriveoki omamise kogukulu uuringute ajal oli suurem kui diiselveoki omamise kogukulu. Ettevõtte jaoks kõige suurem kulu oli autojuhtide tööjõukulu. [33] Teise ülesande vastust otsides teostas autor sotsiaalmajandusliku analüüsi ja selle tulemusena selgus, et elektriveoki kasutamine on ühiskonnale mitmeid kordi soodsam. Seega soetades elektriveoki, oleks see ettevõtte ABB AS ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase vahelises transpordis ühiskonnale kasulikum. Lang leidis, et ühiskonnale märkimisväärselt kallimad on diiselveoki kasutamisega seotud heitmed. Juhul, kui ettevõte soetaks elektriveoki või kasutaks logistikapartnerit, kes osutaks teenust elektriveokiga, oleks nende lahenduste puhul suurimaks sotsiaalmajanduslikuks kuluks elektrienergia tootmisega kaasnevad heitmed, mis on vajalikud veoki tööks. Kui olukord jääks praeguseks ning kasutataks logistikapartneri teenust diiselveokiga, oleks sotsiaalmajanduslikest kogukuludest suurimaks osaks veoki kasutusfaasis tekkivad heitmed. [33] Langi läbi viidud ekspertintervjuudest selgus, et ettevõttete jaoks elektriveokite soetamine tänapäeval on liiga kallis. Eksperdid ja ka autor leidsid, et riigi suurema panustamise puhul oleks motivatsiooni elektrisõidukite soetamiseks. [33] Tänapäeval on elektrisõidukite kulutõhusus sisepõlemismootoriga sõidukitega võrreldes endiselt vaieldav. Arvestades, et Telia Eesti AS kasutab tööautodena elektrisõidukeid, otsustas autor seda teemat detailsemalt uurida. 16 2 TELIA EESTI AS 2.1 Ettevõtte tutvustus Telia Eesti AS (edaspidi Telia) on üks suurimaid telekommunikatsiooni ettevõtteid Eestis ja on osa Telia Company grupist. Telia eelkäijateks oli EMT (loodi 1991. aastal) ja Elion (loodi 1993. aastal), mis ühendati 2014. aastal Eesti Telekom AS-ks ja alates 2016. aastast on ettevõtte nimi Telia Eesti AS. Hetkel töötab Telias üle 1500 inimese. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, Mustamäe tee 3 aadressil. Samuti on kontoreid ka teistes Eesti linnades. Telia Eesti tegevjuht on Andre Visse. Telia viimaste aastate majandustulemused (Tabel 2.1) viitavad ettevõtte tugevale ja püsivale finantsolukorrale. [34] Tabel 2.1. Telia Eesti AS kasumi ja rahakäibe näitajad aastatel 2023-2024, tuh. EUR [35] Aasta 2024 2023 Müügitulu 379313 384006 Muud äritulud 1098 1750 Kaubad, toore, materjal ja teenused -150668 -157285 Mitmesugused tegevuskulud -20127 -20488 Tööjõukulud -81959 -76096 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -60101 -59400 Muud ärikulud -548 -224 Ärikasum (kahjum) 72687 76376 Intressikulud -6431 -5592 Muud finantstulud ja -kulud -7 -10 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 68326 72267 Aruandeaasta kasum (kahjum) 51920 62721 Kokku rahakäibed äritegevusest 157662 164733 Kokku rahakäibed investeerimistegevusest -41441 -38338 Kokku rahakäibed finantseerimistegevusest -137752 -122117 Kokku rahakäibed -21531 4278 Telia Eesti AS pakub mobiili-, interneti-, TV- ja IT-lahendusi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele. Telia tõi turule 2020. aasta jaanuaris telekanali nimega Inspira. Inspira edastab sporti, filme ja sarju. Alates 2025. aastast pakub Telia oma pakettides ka Netflixi voogedastusteenust. [36], [37] 17 Aastate jooksul on Telia rajanud Eestis umbes 16000 kilomeetrit valguskaablivõrku, mis on 2025. aasta lõpuks kättesaadav rohkem kui 441000 aadressil. See teeb Telia püsivõrgu katvuse poolest Eesti suurimaks sideoperaatoriks. [38] Viimastel aastatel on Telia Eesti kiirendanud 5G võrgu ehitust ja hetkel on Eesti 5G kattuvus juba üle 90% ning sellest on 3,5 GHz sagedusalal (ehk ülikiire 5G) kaetud ca 65%. Telia klientidest kasutab 100Mbit/s ja kiiremaid kaabliühendusi 53% kodukasutajatest. Telia Company investeerib Eestisse igal aastal 50 miljonit eurot. Alates 2016. aastast kasutab Telia ainult taastuvallikatest elektrit [34], [39] Telia visiooniks on „julgelt parema poole“, mida toetavad kolm põhiväärtust: julgus, hoolimine ja lihtsustamine. Telia on ka Rohetiigri esindusorganisatsiooni liige. Rohetiigri liikmena on eesmärk panustada keskkonnahoidu. [40], [41], [42] Telia Eesti on tänaseks päevaks varustanud 25% mobiilimastidest päikeseparkidega, mis tähendab, et mobiilsidevõrk on keskkonnasõbralikum. Päikesepargid toodavad kokku umbes 1,5 GWh elektrit aastas ja see vastab ligikaudu 10 miljoni kilomeetri elektriauto sõidule. Telia Eesti keskendub järgmiseks nutikale energiahaldusele ja salvestuslahendustele, et suurendada päikeseenergia kasutust. [43] 2.2 Keskkonnaeesmärgid Telia panustab ühiskonda läbi keskkonnahoiu, digitaalse kaasatuse, privaatsuse ja küberturvalisuse. Telia missiooniks on panustada ühiskonna arengusse, et Eesti oleks parem paik töötamiseks kui ka elamiseks. Ühiskonna arengusse panustamiseks on Telia liitunud mitmete organisatsioonide ja lepetega. Ettevõte on selgusele jõudnud, milline on nende tegevuste keskkonnamõju. Jätkusuutlikkus on kujunenud Telia strateegia loomulikuks osaks. [41] Telia panustab kolme põhilisse jätkusuutlikkuse valdkonda [40], [41]: • keskkond ja ringmajandus; • digitaalne kaasatus ning privaatsus; • turvalisus. Telia on oma jätkusuutlikkuse mõjuvaldkonnad seostanud ÜRO säästva arengu eesmärkidega [41]. Fookusesse on võetud tööstuse ja taristu arendamine, kestlike linnade edendamine ning kliimamuutuste leevendamise meetmed. Oluliseks peetakse ka vastutustundlikku tarbimist ja taastuvenergia kasutamist. [41] Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF), kelle õigusjärglaseks on Kestliku Ettevõtluse Liit (KELL), on väljastanud Telia Eestile kõrgeima ehk kuldtaseme kvaliteedimärgise. 18 Vastutustundliku ettevõtluse indeks on jätkusuutliku arengu juhtimistööriist ja kvaliteedimärgis. [41], [44] Telia kasvuhoonegaaside heitkogused tekivad nii ettevõtte enda tegevusest kui ka väärtusahelas olevatest tegevustest, mida kontrollivad teised ettevõtted (näiteks koostööpartnerid ja tarnijad). Kasvuhoonegaaside heitkoguseid mõõdetakse süsinikdioksiidi ekvivalendis (CO₂e) ning need jagunevad kolme mõjuala vahel: 1, 2 ja 3. Telia enda emissioonide all mõistetakse mõjualasid 1 ja 2. [40] Mõjuala 1 hõlmab heidet, mida on võimalik Telial igapäevaste ostuste ja tegevuste kaudu mõjutada ja mille üle on ettevõttel otsene kontroll. Mõjualasse kuuluvad näiteks varutoiteks kulunud kütused, Telia autode kütusekulu ja jahutusseadmete külmained. [40] Mõjuala 2 tähistab kaudset heidet, mis on seotud sisse ostetud energia kasutamisega. Kuigi Telia ei saa mõjutada energia tootmisviisi, on võimalik kontrollida ja reguleerida ettevõtte energia tarbimist. Sellesse mõjualasse kuulub Telia poolt elektri tarbimine (kontorid, esindused, tehnilised asukohad, sh ka rendipinnad) ning kaugküte. [40] Kaudne heide mille üle Telia ei oma otsest kontrolli kuulub 3. mõjualasse. Mõjualasse 3 kuuluvate emissioonide maht on ligikaudu 63000 tonni CO₂e aastas. Sellise heite põhjustavad ostetud ja müüdud tooted ja teenused. Telia Eesti puhul kuuluvad sinna [40]: • ostetud kaubad ning teenused; • töötajate liikumine tööle ja koju; • klientide juures energiat tarbivad tooted; • ärireisid ning jäätmed; • müüdud toodete olelusringi lõpus toimuv käitlemine. 2023. aastal oli Telia enda emissioonide maht 723 tonni CO₂e ja 2024. aastal 680 tonni CO₂e. Viimaste aastatega on see maht oluliselt vähenenud. 2016. aastat alates kasutab Telia ainult taastuvatest allikatest pärit elektrit ja sellega seoses emissioone ei teki. [40], [45] Telia Company on püstitanud järgnevateks aastateks vahe-eesmärgid ja 2040. aastaks on Telia Company (sh Telia Eesti) võtnud sihiks saavutada kliimaneutraalsuse. 2025. aasta vahe-eesmärgiks on vähendada kaudsete kasvuhoonegaaside heitmeid 29% võrreldes baasaastaga 2018. Telia enda tegevusega seotud heitkoguseid (mõjuala 1 ja 2) vähendada 50%. [46], [40] 19 2030. aasta vahe-eesmärgiks on vähendada Telia otseste tegevuste kasvuhoonegaaside heitmeid 90% võrreldes 2018. baasaastaga. Samuti on Telia eesmärgiks saavutada 2030. aastaks nulljäätmed. Nulljäätmed tähendab, et kõik Telia jäätmed suunatakse taaskasutusse või võetakse ringlusse ning midagi ei saadeta põletamisele ega prügilasse. [46], [40], [47] Telia peamine eesmärk on saavutada kogu väärtusahelas kasvuhoonegaaside heitkoguste nulltase 2040. aastaks. See tähendab, et peab vähendama Telia enda heitkoguseid 90% ning ülejäänud 10% süsinikukrediidi ostmisega tasakaalustama. [40], [47] Telia teeb koostööd tarnijate ja partneritega, et vähendada tarneahela heitkoguseid. Investoritele avaldatakse kuidas ettevõtte tegeleb kliimamuutustega, ja seeläbi sooviksid ettevõttesse investeerida. [47] 2.3 Elektriautode kasutuselevõtt ja laadimistaristu Telia alustas elektrisõidukite soetamist 2020. aastal. Kuna ettevõtte eesmärk on kliimamuutuste leevendamine siis võeti vastu otsus autopargi väljavahetamiseks. Esimesed elektriautod saabusid 2020. aasta juulikuus. Telia soovib jõuda 2030. aastaks oma tegevustega punkti, kus ollakse nii emissiooni- kui ka jäätmevaba. Esimesed kaks Hyundai Kona (Joonis 2.1) elektriautot paiknesid Telia Mustamäe peakontori juures. [48] Joonis 2.1. Hyundai Kona [49] Elektriautod olid mõeldud töösõitudeks, aga ettevõtte töötajatel oli võimalus neid kasutada ka erasõitudeks. Aasta lõpuks lisandus veel 13 elektriautot, mis asendasid järk-järgult sisepõlemismootoriga autosid. 2021. aastal lisandus Telia autoparki veel 45 elektriautot ja need paiknesid Tallinna, Tartu ja Pärnu kontorites. Telia haldusjuhi sõnul korraldati 20 töötajate seas uuring, mille tulemused näitasid, et töötajad läbivad kodu ja töö vahel liikudes kokku ligikaudu 45 000 kilomeetrit nädalas. Selline kilometraaž võrdub umbes ühe ringiga ümber maailma. Ettevõtte sõidukipargi uuendamise eesmärgiks oli Telia tegevuse keskkonnajalajälje vähendamine ja samal ajal nii töötajate kui ka klientide teadlikkuse tõstmine elektriautode kasutamise eelistest. Telia haldusjuhi hinnangul peaksid ettevõtted olema need, kes alustavad keskkonnasäästlike muudatusi, et panustada meie elukeskkonna hoidmisele ja kaitsmisele. [48] Hetkel on ettevõttes töötajatele kasutamiseks 40 elektriautot. Sõidukite kasutusperiood on viis aastat, pärast mida need tagastatakse müüjale vastavalt soetuslepingule. Viimased elektriautod soetati 2024. aastal. Valituks osutus Hyundai Kona Electric (Joonis 2.2). Siiamaani kasutavad sisepõlemismootoriga autosid Telia tehnikud. Põhjus, miks tehnikud kasutavad siiamaani bensiinimootoriga autosid, kuna nemad teevad väga lühikesi sõite. Hetkel ei ole paraku elektrikaubikute seas tehnikutele sobivat autot. [50] Joonis 2.2. Hyundai Kona Electric (autori erakogu, 2025) Tehniline ettevalmistus laadimisjaamade paigaldamiseks algas juba 2020. aastal. Esimesed elektriautode laadijad paigaldas laadimisteenust pakkuv ettevõte Eleport Mustamäe, Sõle, Sõpruse, Pärnu ja Rakvere kontorite juurde. Eleport tegi ka kõik seadistustööd. Laadimisjaama tüübiks oli Garo GLB Wallbox (Joonis 2.3). [51] 21 Joonis 2.3. Garo GLB Wallbox Hiljem paigaldati lisaks veel Garo GLB Plus laadimisjaamad. Viimased laadimisjaamad Elinta CityCharge Mini2 ja Elinta HomeBox Slim (Joonis 2.4) on paigaldatud Enefiti poolt erinevate Telia kontorite juurde. [52], [53] Joonis 2.4. Elinta HomeBox Slim Investeeringu suurus laadimisjaamade jaoks on siiani olnud 40 167 eurot. 22 2.4 Autode valiku mõjutegurid Üheks olulisemaks mõjuteguriks Telia autopargi uuendamisel oli ettevõtte soov vähendada oma keskkonnajalajälge ning saavutada süsinikuneutraalsus läbi oma tegevuste 2030. aastaks. Elektriautode kasutuselevõtt on toeks ettevõtte rohepöörde eesmärkide saavutamiseks ja aitab suurendada nii töötajate kui ka klientide teadlikkust keskkonnasõbralikest lahendustest. [54], [49] Teiseks oluliseks teguriks oli ressursside tõhus kasutamine ja jäätmevabadus. Telia autopargis on sõidukid, mida kasutavad töötajad, kelle jaoks on auto igapäevane töövahend. See aitab vähendada seisvate sõidukite arvu ning optimeerida ettevõtte kulusid. Telia on toetanud ka tööautode kasutamist erasõitudeks töövälisel ajal. Sellise lähenemise eesmärgiks on võimaldada töötajatel loobuda isikliku auto soetamisest ja sellega soodustades igapäevaselt keskkonnasõbralikumaid liikumisviise, nagu jalgratas või ühistransport. [49] Telia haldusjuhi sõnul lähtuti autode valikul kolmest kriteeriumist: mugavus, sõiduulatus ja kogukulu. 2024. aastal valis Telia mitme automudeli (Tabel 2.1) vahel ja valituks osutus Hyundai Kona Electric uus mudel. [55] Tabel 2.1. Automudelite valik [55] Automudel Uus mudel Hyundai Kona Electric Vana mudel Hyundai Kona Electric Kia Niro Electric Nissan Leaf Electric Renault Megane Electric Auto hind käibemaksuta, EUR 37625 32175 38855 36825 38325 IIZI kohustuslik liikluskindlustus, EUR 8,33 8,33 8,33 8,33 8,33 IIZi kaskokindlustus, EUR 45,00 45,00 45,00 45,00 45,00 Läbisõit, km 514 420 514 385 400 Aku paki suurus, kWh 65,4 62,0 65,4 59,0 60,0 Ettevõtte sõidukipargi toimimine sõltub mitmest seotud tegurist, sealhulgas sõidukite kasutajaprofiilist, tööülesannete iseloomust, liikumismustritest ning taristu valmisolekust. Autopargi arendamisel peaks arvestama nii sõidukite tehnilisi omadusi kui ka ettevõtte tegelikke vajadusi. 23 3 METOODIKA 3.1 Uurimisstrateegia Käesoleva uurimistöö strateegiaks on kombineeritud juhtumiuuring. Töös keskendub autor konkreetsele ettevõttele. Selleks, et koguda andmeid, kasutati küsitlust Telia töötajate seas, dokumendianalüüsi ja elutsükli (LCA) hindamise meetodit (Joonis 3.1). Töös kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Tasuvus Sotsiaalmajanduslik analüüs TCO Keskkonnamõju Elutsükli hindamine LCA Sotsiaalne mõju Küsitlus Joonis 3.1. Andmete kogumise ja hindamise meetodid Kvantitatiivse meetodi puhul kasutas autor küsitluse läbiviimist Telia töötajate seas, et välja selgitada töötajate hinnangud ja kogemused elektriautode kasutamisel. Samuti on kvantitatiivse meetodina kasutatud elutsükli hindamise (LCA) meetodit, mille abil võrreldakse elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode keskkonnamõju, sotsiaalset mõju ning sotsiaalmajanduslikku tasuvust. Elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto elutsükli kulude arvutamiseks kasutatud lähteandmed on esitatud tabelites (Tabel 3.1 ja Tabel 3.2). Uurimistöös on kvalitatiivse meetodina läbi viidud dokumendianalüüs. Käesolevas töös kasutas autor viieaastast analüüsiperioodi, kuna see vastab Telia Eesti tööautode tavapärasele kasutustsüklile. Tabel 3.1. Elektriveoki lähteandmed [56], [57], [58] Näitaja Väärtus Elektriveoki täismass, kg 2220 Elektriveoki tühimass, kg 1795 Aku mahutavus, kWh 65,4 Aku mass, kg 425,5 𝑐𝑊𝐿𝑇𝑃 14,8 𝑒𝑊𝑡𝑊, t CO2e 10,13 𝑆𝑙𝑖𝑓𝑒𝑡𝑖𝑚𝑒, km 240000 HECT Eesti konversiooni faktor 2025 aastal 1,55 Sõiduki aastane läbisõit, km 21550 24 Tabel 3.2. Sisepõlemismootoriga auto lähteandmed [56], [57], [58] Näitaja Väärtus Sisepõlemismootoriga sõiduki täismass, kg 1890 Sisepõlemismootoriga sõiduki tühimass, kg 1466 Võimsus, kWh 110 Keskmine kütusekulu, l/100 km 6,6 𝑐𝑊𝐿𝑇𝑃 146 𝑒𝑊𝑡𝑊, t CO2e 9,34 𝑆𝑙𝑖𝑓𝑒𝑡𝑖𝑚𝑒, km 240000 HECT Eesti konversiooni faktor 2025 aastal 1,55 Sõiduki aastane läbisõit, km 15600 Uuringu eesmärk on praktiline - hinnata elektriautode ja sisepõlemismootoriga autode kasutamise mõju ettevõtte keskkonnajalajäljele ning teha tasuvusarvutus. Uuritavate objektide hulka, mille kohta soovitakse teha järeldusi, nimetatakse üldkogumiks, ning valim on osa üldkogumist [46]. Käesoleva töö üldkogumiks on kõik Telia töötajad, keda on ettevõttes üle 1500 [59]. Selleks, et arvutada välja elektriauto elutsükli kulusid, oli autoril võimalik kasutada ettevõttesiseseid dokumente, näiteks elektriautode soetamiseks ja laadimistaristu rajamiseks esitatud hinnapakkumisi. 3.2 Elutsükli hindamine Elutsüklianalüüs erinevate sõidukitüüpide võrdlemiseks annab hea ülevaate sõidukite sotsiaalmajanduslikust konkurentsivõimest ning aitab aru saada, milline sõiduk on majanduslikult kõige konkurentsivõimelisem [60]. Elutsüklianalüüsi (Life Cycle Assessment) (Joonis 3.2) puhul rakendatakse „hällist hauani“ metoodikat, mille abil hinnatakse kogu sõiduki elutsüklit alustades tootmisest kuni kasutusfaasi ja elutsükli lõpuetappideni [61]. 25 Joonis 3.2. Sõiduki elutsükkel [62] Elutsüklianalüüs on laialdaselt kasutatud metoodika, millega hinnatakse keskkonnamõjusid alates tooraine hankimisest kuni tootmise, kasutamise ja järelkäitluseni [63]. Elutsükli analüüsis edastatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid tavaliselt CO₂ ekvivalendina. See näitaja võimaldab hinnata eri gaaside mõju globaalsele soojenemisele, võrreldes neid süsihappegaasi soojendava mõjuga [57]. Autor kasutas elektriauto elutsükli kulude arvutamiseks järgmist valemit [57]: 𝐸𝑙𝑖𝑓𝑒,𝑡𝑜𝑡 = 𝐸𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑡𝑜𝑡 + 𝐸𝑢𝑡𝑖𝑙,𝑡𝑜𝑡 + 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑡𝑜𝑡, (1) kus 𝐸𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑡𝑜𝑡 – tootmise emissioonid; 𝐸𝑢𝑡𝑖𝑙,𝑡𝑜𝑡 – kasutamise emissioonid; 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑡𝑜𝑡 – järelkäitluse emissioonid. Kasutusheitmete arvutamiseks kasutas autor järgmist valemit [57]: 𝐸𝑢𝑡𝑖𝑙,𝑡𝑜𝑡 = 𝑐𝑊𝐿𝑇𝑃 ∙ 𝑒𝑊𝑡𝑊 ∙ 𝑆𝑙𝑖𝑓𝑒𝑡𝑖𝑚𝑒 , (2) kus 𝑐𝑊𝐿𝑇𝑃 – suhteline energiakulu, kWh/100km; 𝑒𝑊𝑡𝑊 – kogu energiatarne ahela heitmed, CO₂e/kWh; 𝑆𝑙𝑖𝑓𝑒𝑡𝑖𝑚𝑒 – eeldatav läbisõit kogu eluea jooksul, km. 26 Tootmisega seotud heitkoguseid arvutas autor järgmise valemi järgi [57]: 𝐸𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑡𝑜𝑡 = 𝑚𝑣𝑒ℎ,𝑏𝑜𝑑𝑦 ∙ 𝑒𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑏𝑜𝑑𝑦 + 𝐶𝑏𝑎𝑡 ∙ 𝑒𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑏𝑎𝑡 , (3) kus 𝑚𝑣𝑒ℎ,𝑏𝑜𝑑𝑦 – sõiduki kere mass (ilma akuta), kg; 𝑒𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑏𝑜𝑑𝑦 – kere tootmisel tekkivad süsinikheitmed, CO₂e/kg ; 𝐶𝑏𝑎𝑡 – aku mahutavus, kWh; 𝑒𝑝𝑟𝑜𝑑,𝑏𝑎𝑡 – aku tootmisel tekkivad süsinikheitmed, kg CO₂e/kWh. Järelkäitlusega seotud kulude arvutamiseks kasutas autor järgmist valemit [57]: 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑡𝑜𝑡 = 𝑚𝑣𝑒ℎ,𝑏𝑜𝑑𝑦 ∙ 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑏𝑜𝑑𝑦 + 𝐶𝑏𝑎𝑡 ∙ 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑏𝑎𝑡, (4) kus 𝑚𝑣𝑒ℎ,𝑏𝑜𝑑𝑦 – sõiduki kere mass (ilma akuta), kg; 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑏𝑜𝑑𝑦 – sõiduki kere järelkäitlus heitmed, CO₂e/kg; 𝐶𝑏𝑎𝑡 – aku mahutavus, kWh; 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐,𝑏𝑎𝑡 – aku järelkäitlus heitmed, CO₂e/kWh. Lisaks elektrisõiduki Hyundai Kona Electric elutsükli analüüsile arvutas autor oma töös läbi ka sisepõlemismootoriga Kia Ceed 1.6 (2015) sõiduki elutsükli kulud, mida kasutati Telias enne elektriautode soetamist. Eesmärgiks oli võrrelda kahe erineva jõuallikaga tööauto keskkonnamõjusid. 3.3 Sotsiaalmajanduslik analüüs Sotsiaalmajandusliku analüüsi eesmärgiks oli hinnata, milline on ühiskonna seisukohalt soodsam valik – sisepõlemismootoriga sõiduki kasutamine või elektriauto kasutamine. Analüüs keskendus Hyundai Kona Electricu ja Kia Ceed bensiinimootoriga sõiduki elutsükli jooksul tekkivatele keskkonnamõjudele ning nendele omistatud rahalistele väärtustele. Uurimuse fookuses oli küsimus, kui suur on ühiskonna kanda jääv CO₂-heitmetest tulenev kogukulu mõlema sõiduki elutsükli jooksul ning milline alternatiiv kujuneb seetõttu sotsiaalmajanduslikult tasuvamaks. Sotsiaalmajanduslik analüüs tugineb eeldusel, et kõik sõiduki elutsükli käigus tekkivad kannab lõpuks ühiskond. [33] Et hinnata, kas akutoitel elektrisõiduki kasutuselevõtt on majanduslikult ja sotsiaalselt otstarbekas, arvutas autor välja järgmiste keskkonnamõjude rahalise väärtuse 2025 [33]: • elektrimootoriga auto tootmise ja järelkäitlusega (sealhulgas aku tootmise ja järel käitlusega) seotud heitmed; • elektrimootoriga auto tootmise ja järel käitlusega (sealhulgas aku tootmise ja järel käitlusega) seotud heitmed 2035. aastal; • bensiinimootoriga sõiduki tootmise ja järelkäitlusega seotud heitmed; 27 • bensiinimootoriga sõiduki tootmise ja järelkäitlusega seotud heitmed 2035. aastal. Rahaliste väärtuste määramisel tugines autor Euroopa Komisjoni dokumendile “CINEA Guide on Economic Appraisal for CEF-T Transport Projects”, milles on välja toodud Eesti kohta koostatud CO₂ kvoodi hinnaprognoos 2025–2035. aastatel. Selle prognoosi kohaselt on kvoodi hind 2025. aastal ligikaudu 180 eurot tonni CO₂-ekvivalendi kohta, samas kui 2035. aastaks eeldatakse hinnatõusu kuni 425 eurot tonni kohta. See näitab, et CO₂ kvoodi hind suureneb kümne aasta jooksul ligikaudu 2,4–2,5 korda, mis peegeldab saastamise maksumuse märkimisväärset kasvu ühiskonna jaoks. [58], [33] 3.4 Kogukulu Omamise kogukulude analüüs (TCO ingl. k. Total Cost of Ownership) on meetod, mis annab tervikliku ülevaate sõiduki majanduslikust mõjust kogu elutsükli jooksul. Arvesse võetakse esialgne ostuhind kui ka kõik hilisemad kulud, mis kaasnevad omamise, kasutamise, hooldamise ja lõpuks vara käibest kõrvaldamisega. [64] Peamised TCO komponendid on järgmised [64]: • soetuskulud; • energiakulu; • hooldus- ja remondikulu; • amortisatsioon; • aku eluiga ja vahetuskulu; • muud kulud (näiteks kindlustus, laadimistaristu soetamine ja hooldus ning võimalikud sõidukiga seotud teenustasud). Täpsemad sõidukite kulukomponendid, mida TCO arvutustes autor kasutas, on esitatud tabelis (Tabel 3.3). Käesolevas töös amortisatsiooni autor eraldi ei käsitlenud, kuna omamise kogukulu arvutustes juba võeti arvesse sõiduki soetuskulu ning perioodi lõpus jääkväärtus. Akuvahetust samuti ei võetud arvesse, sest Telia tööautode viieaastane kasutusperiood jääb alla nii auto kui ka akude garantiiperioodile ning akude väljavahetamine selle aja jooksul ei ole tavapärane ega majanduslikult põhjendatud. Tabel 3.3. Sõidukite andmed [65], [66], [67] Kulud ühe auto kohta Hyundai Kona Electric Kia Ceed XL Plus Soetuskulu, EUR 37625 21766 Jääkväärtus, EUR 14297 7836 Liikluskindlustus aastas, EUR 99,96 322,31 Kaskokindlustus, EUR 540 0 Rehvid +muud kulud(aastas), EUR 560 611,84 28 Kulud ühe auto kohta Hyundai Kona Electric Kia Ceed XL Plus Energiakulu/kütus (aastas), kWh/l 3167,85 1110,99 Bensiini kulu, EUR/l 6,6 Bensiini hind, EUR 1,60 Elektri hind, EUR/kWh 0,151 Elektri kulu, kWh/100km 14,7 Hoolduskulud (aastas), EUR 64,08 329,17 KIK toetus, EUR -4000 Aastane läbisõit, km 21550 15600 Laadimistaristu ühe auto kohta, EUR 1004 Telia Company AB WACC, % 5,6 5,6 Tabelis (Tabel 3.3) esitatud energiahinna eeldused on antud 2025. aasta püsivhindades. Bensiinikütuse hinnaks eeldati 1,60 EUR/l koos aktsiisi ja käibemaksuga ning taastuvelektri hinnaks 0,151 EUR/kWh koos võrgutasude ja aktsiisiga. Hinnaeeldused põhinevad eksperthinnangul. Teada on et raha väärtus ajas muutub. Nüüdisväärtuse arvutamise eesmärgiks oli viia kõik tulevikus tekkivad rahavood tagasi tänasesse väärtusesse, et hinnata sõidukite tegelikku kogukulu arvestades raha ajaväärtust. Tulevikus saadav summa ei ole sama mis hetkel ja on vähem väärt. Diskonteerimine tähendab tulevikukulude teisendamine tänasesse väärtusesse. [68], [64], [69] Kogukulu nüüdisväärtuse arvutas autor järgmise valemi abil [33]: 𝑃𝑉 = 𝐼 (1 + 𝑟)𝑛 (5) kus I – kantav kulu aastal n; r – diskontomäär; n – aastate arv. Selline metoodika võimaldab võrrelda elektri- ja bensiinisõidukite kogukulude nüüdisväärtusi, võttes arvesse nii ostuhinda kui ka jooksvaid kulusid. 3.5 Stsenaariumianalüüs Stsenaariumianalüüsi eesmärgiks on hinnata, kuidas erinevad sõidukivalikud mõjutavad Telia keskkonnaeesmärkide saavutamist ning sõidukite kasutusperioodi mõju. Selline meetod võimaldab võrrelda olukorda, kus ettevõte jätkab elektriauto kasutamist, olukorraga, kus tööautona kasutataks sisepõlemismootoriga sõiduautot. 29 Stsenaariumianalüüs tugineb elutsükli hindamise (LCA) raamistikule ning arvestab sõidukite tootmis-, kasutus- ja järelkäitluse etappe. [33] Nullstsenaarium kirjeldab olukorda, kus Telia jätkab elektrisõidukite kasutamist töösõitudeks. Selles stsenaariumis hinnatakse: • elektriauto tootmisest tulenevaid heitmeid; • kasutusetapiga seotud energiakulu ja sellest tulenevaid well-to-wheel (WTW) heitmeid; • sõiduki eluea jooksul tekkinud kogukasutust ja läbisõitu; • utiliseerimise ja võimalikku akude ringkasutust. Kuna Telia on seadnud eesmärgiks CO₂-heitmete vähendamise siis elektriauto stsenaarium on kooskõlas ettevõtte kestlikkuse suunaga. Alternatiivstsenaarium põhineb olukorral, kus Telia kasutaks tööautona Kia Ceed XL Plus sisepõlemismootoriga sõidukit. Kuna ettevõtte varasem Kia sõiduk oli soetatud rohkem kui 7 aastat tagasi, kasutas autor analüüsis samasse sõidukiklassi kuuluvat tänapäevast Kia Ceed mudelit, mis tagab tulemuste võrreldavuse elektriauto stsenaariumiga. [33] Teises stsenaariumis hinnatakse [33]: • sisepõlemismootoriga auto tootmisest tulenevaid heitmeid; • kasutusetapi WTW-heitmeid vastavalt kütuse energiakulule ja CO₂-heitmetegurile; • hoolduse jooksul tekkivaid kõrvalmõjusid; • sõiduki järelkäitlemise etappi. Selline stsenaarium abil saab hinnata, milline oleks Telia keskkonnajalajälg juhul, kui ettevõte ei kasutaks elektrisõidukeid, vaid jätkaks bensiinimootoriga tööauto kasutamist. Stsenaariumianalüüsi tulemusel saab hinnata, milline liikuvuslahendus toetab kõige paremini Telia keskkonnaeesmärke. [33] 3.6 Andmekogumise ja -analüüsi meetodid Uurimistöö küsimustele vastamiseks viidi läbi küsitlus töötajate seas. Küsimustiku (Lisa 1) koostamisel kasutas autor tehisintellekti abi [70]. Valimi kujundamisel lähtus autor sellest, mis infot oli vaja koguda, et vastata uurimisküsimustele. Valimisse sobisid töötajad, kes kasutasid elektriautot ajavahemikus märtsist 2024 augustini 2025. Ettevõttes oli selliseid töötajaid kokku 263. Küsimustik saadeti välja elektriautot kasutavatele Telia töötajatele, kellest vastas 102. Vastamismäär oli 38,8%, mida võib pidada piisavaks, et järeldada tulemuste esinduslikkust Telia töötajate seas. Sellise valimi korral on tulemuste statistiline 30 veapiir ligikaudu ±7,6%, mida peetakse sotsiaalteaduslikes uuringutes piisavaks [56]. Antud uuringu statistiliseks usaldusnivooks loeti 95% [71]. Käesolevas lõputöös kasutas autor dokumendianalüüsi, et selgitada välja elektrisõidukite kasutuselevõtu taust ja mõju Telia Eesti AS-is. Analüüsi käigus vaatles autor nii ettevõtte sisemisi kui ka väliseid dokumente, mis oli seotud keskkonnaeesmärkide, autopargi uuendamise ja investeeringutega. Lisaks analüüsis autor varasemaid teadusuuringuid ja regulatiivseid dokumente, mis käsitlesid elektrisõidukite elutsüklilist keskkonnamõju ja rohepoliitika suuniseid. Auto kasutas andmete kogumisel ka Greencapi kodulehte, kust sai andmed elektrisõiduki ja sisepõlemismootoriga sõiduki elutsükli kulude arvutamiseks [56]. 31 4 ANALÜÜS JA SÜNTEES 4.1 Kasutusperioodi mõju Pärast seda, kui sõiduk on toodetud ja tarbijale tarnitud, tekivad kasutamise ning hoolduse või remondi käigus pidevalt kasvuhoonegaaside heited, mida tuntakse kasutusheitmete nime all. Varuosade ja sõidukite hoolduseks vajalike heitmete hulk on väga väike võrreldes sõiduki kasutamisest tekkivate heitmetega. [57] Võttes kasutusele valemis (2) esitatud suhtelise energiakulu 𝐶WLTP, kogu energiatarne ahela heitme koefitsiendi 𝑒WTW ning eeldatava läbisõidu kogu eluea jooksul 𝑆lifetime, arvutas autor elektrisõiduki kasutusetapiga seotud heitmete kogused. [57] Antud töös on Hyundai Kona Electricu suhteliseks energiakuluks võetud 14,7 kWh/100 km ning kogu energiatarne ahela heitme koefitsiendiks 0,036 kg CO₂e/kWh, mis tuleneb asjaolust, et Telia Eesti AS kasutab sõidukite laadimiseks üksnes taastuvallikatest pärit elektrienergiat. Sõiduki eeldatav läbisõit kogu kasutusea jooksul on 240 000 km. Valemi (2) abil arvutati elektrisõiduki kasutusetapiga seotud heitmete kogused, mille tulemused on järgmised: 𝐸𝑢𝑡𝑖𝑙,𝑡𝑜𝑡 = 14,8 kWh ÷ 100 × 0,36 kg CO2e × 240 000 𝑘𝑚 = 12 787,2 kg CO2𝑒 ≈ 1,28 t CO2e Keskmine emissioonide suurus Kia Ceed sõidukil on Greencap LCA infolehel välja toodud 49,5 t CO₂e [72]. 4.2 Tootmise keskkonnamõju Sõiduki tootmiseks vajalike toorainete hankimine ja sõiduki enda tootmine paiskavad atmosfääri suure hulga kasvuhoonegaase. [57] Auto elutsükli vaates moodustab tootmisfaas olulise osa kogu keskkonnajalajäljest, eriti kasvuhoonegaaside heite, loodusvarade kasutuse ja keskkonnareostuse seisukohast. [21] Akude kaalu kohta sai autor info Topautost. Akude kaal on Huyndai Konal 425,5 kg. Tootmisega seotud heitmete arvutamiseks oli vaja eelnevalt leida kere tootmisel tekkivad süsinikheitmed ja need sai autor Green NCAp kodulehelt. [56] Võttes arvesse valemis (3) esitatud sõiduki kere massi ilma akuta, kere tootmisel tekkivad süsinikuheitmed, aku mahutavuse ning aku tootmise heitmete koefitsiendi, arvutas autor elektrisõiduki tootmisfaasis tekkivad heitkogused järgmiste lähtenäitajate põhjal: Hyundai Kona Electricu tühimass ilma akuta on 1795 kg ning aku mahutavus 65,4 kWh; kere 32 tootmisel tekkivate heitmete koefitsient on 5,64 kg CO₂e/kg ning aku tootmise heitmete koefitsient 4,68 t CO₂e (19,5 g/km põhjal 240000 km eluea juures). Asetades need suurused valemisse (3), sai autor elektriauto tootmise heitmete koguseks järgmise tulemuse: 𝐸prod = 1795 kg × 5,64 kg CO2e kg +65,4 kWh × 71,56 kg CO2e kWh =14 803,824 kg ≈ 14,8 t CO₂e. Kia Ceedi tootmise jalajälg on võetud Greencap LCA lehelt ja see on 9,34 t CO₂e. [72] 4.3 Utiliseerimine ja ringmajandus Valem (4) võimaldab hinnata sõiduki järelkäitluse faasis tekkivaid heitmeid, kasutades sõiduki kere järelkäitluse heitmekoefitsienti ning aku mahutavusel põhinevaid järelkäitluse heitmeid. Antud töös tugines autor teadusallika väärtustele, mille kohaselt on elektrisõiduki kere järelkäitluse heitmekoefitsient –2,93 kg CO₂e/kg ning aku järelkäitluse heitmete koefitsient –48,4 kg CO₂e/kWh [57]. Asetades Hyundai Kona Electricu andmed valemisse (4), sai autor elektriauto järelkäitluse heitmeteks järgmise tulemuse: 𝐸𝑟𝑒𝑐𝑦𝑐 = 1795 kg × (−2,93) kg CO2e kg + 65,4 kWh × (−48,4) kg CO2e kWh = −8 424,71 kg ≈ ≈ −8,42 t CO2e. Kasutades valemit (1), summeeris autor elektrisõiduki elutsükli kolm põhikomponenti: tootmise emissioonid, kasutamise emissioonid ja järelkäitluse emissioonid. Eelnevad arvutused andsid järgmised tulemused: • tootmise heitmed: 14,8 t CO₂e; • kasutusetapi heitmed: 1,28 t CO₂e; • järelkäitluse heitmed: –8,42 t CO₂e. Asetades need valemisse (1), sai autor järgmise tulemuse: 𝐸life,tot = 14,8 + 1,28 − 8,42 = 7,66 t CO₂e Seega on Hyundai Kona Electricu kogu elutsükli jooksul tekkivate heitmete kogus 7,66 tonni CO₂e, mis on oluliselt väiksem võrreldes sisepõlemismootoriga Kia Ceed sõiduki 57,66 tonni CO₂e suuruse elutsükli jalajäljega. 33 Kia Ceedi sõiduki järekäitluse emissioonid on Greencap LCA lehe andmetel -1,18 t CO₂e. Kia Ceedi sõiduki elutsükli kulud on 57,66 t CO₂e. [72] 4.4 Kogukulude võrdlus Teada on, et raha väärtus ajas muutub. Nüüdisväärtuse arvutamise eesmärgiks oli viia kõik tulevikus tekkivad rahavood tagasi tänasesse väärtusesse, et hinnata sõidukite tegelikku kogukulu arvestades raha ajaväärtust. Tulevikus saadav summa on väiksema väärtusega kui sama summa praegu. Diskonteerimine tähendab tulevikukulude teisendamist tänasesse väärtusesse. [68] Autode tasuvuse hindamiseks tuli autoril iga-aastased kulud diskonteerida, et leida sõidukite omamise kogukulu nüüdispuhasväärtus (NPV) (Tabel 4.1) [33]. Diskontomääraks Telia Company AB puhul on kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) 5,6% [67]. Kuna sõidukite soetuskulu ja laadimisjaamade loomine on ainult ühekordne investeering, ja kulu tekib aastal 0, siis seda ei diskonteerita. Sõiduki jääkväärtus kajastub perioodi lõpus sissetuleva rahakäibena, mis vähendab kogu projekti kogukulu. Tabel 4.1. Omamise kogukulu (TCO) – aastakulude nüüdisväärtus (PV) eurodes TCO NPV Hyundai Kona Electric, EUR Kia Ceed XL Plus, EUR 2025 (0 aasta) 34629 21766 2026 1697 2779 2027 1657 2713 2028 1618 2649 2029 1579 2586 2030 –9345 –3442 Kokku 31835 29051 Sotsiaalmajandusliku analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, millised on ühiskonnale tekkivad välised kulud Hyundai Kona Electricu (nullstsenaarium) ja sisepõlemismootoriga Kia Ceed XL Plusi (alternatiivstsenaarium) kasutamisel viieaastase perioodi jooksul. Uurimustöö fookuses olid sõidukite elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitmed ning nende rahaline hindamine CO₂ ühikuhinna alusel. Sotsiaalmajanduslikus analüüsis käsitleti väliseid kulusid, mis tekivad sõidukite tootmise, kasutusfaasi, energiakandjate tootmise ja järelkäitluse tulemusena, ning need kulud kannab ühiskond tervikuna. Rahaliste vääringute andmine CO₂ heitmetele toimus Euroopa Komisjoni poolt avaldatud CINEA juhendmaterjalis toodud CO₂ ühikuhinna prognoosi alusel aastateks 2025–2035. Käesolevas uurimistöös kasutas autor aastate 2025 ja 2035 väärtusi (vastavalt 180 ja 425 EUR/t CO₂), mille põhjal interpoleeriti prognoosid aastateks 2026–2029. Kuna 34 tegemist on Eesti tingimustega, korrutati kõik aastahinnad Eesti HECT teguriga 1,55. Selle tulemusel on CO₂ ühikuhind 279 eurolt tonni kohta 2025. aastal ja 430,9 euroni tonni kohta 2029. aastal. [58] Sotsiaalmajandusliku analüüsi raames hindas autor elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto elutsükli eri etappidega seotud CO₂-heitmete rahalist mõju [58], [33]: • sotsiaalmajanduslik kulu, mis on seotud sõiduki tootmise emissioonidega, kantakse aastal 2025, mil Eesti prognoositav CO₂ kvoodi hind on 180*1,55 EUR; • elektriveoki tootmisega kaasnevad emissioonid on 14,81 t/ CO₂e; • sotsiaalmajanduslik kulu elektrisõiduki tootmise emissioonidega seoses, kantakse aastal 2025, mil Eesti prognoositav CO₂ kvoodi hind on 180*14,81*1,55 = 4131,99 eurot; • elektriveoki järelkäitlusega seotud emissioonid on -8,42 t/ CO₂e; • sotsiaalmajanduslik kulu elektriveoki järelkäitlemise emissioonidega seoses, kantakse aastal 2035, mil Eesti prognoositav CO2 kvoodi hind on 425*1,55 EUR; • elektiauto järelkäitlusega kaasnevad emissioonid on: -8,42*425*1,55 = -5546,67 eurot: • sisepõlemismootoriga auto tootmise emissioonid on 9,34 t/ CO₂e; • sotsiaalmajanduslik kulu sisepõlemismootoriga sõiduki tootmise emissioonidega seoses, mida kantakse aastal 2025, mil Eesti prognoositav CO₂ kvoodi hind on 180*9,34*1,55 = 2605,86 eurot; • sisepõlemismootoriga sõiduki järelkäitlusega seotud emissioonid on -1,18 t/ CO₂e; • sotsiaalmajanduslik kulu sisepõlemismootoriga sõiduki järelkäitlemise emissioonidega seoses, mida kantakse aastal 2035, mil Eesti prognoositav CO₂ kvoodi hind on 425*1,55 EUR/t CO₂e; Sotsiaalmajandusliku tasuvuse hindamiseks rakendas autor juurdekasvuliste rahakäivete meetodit. Iga aasta inkrementaalkulu arvutas autor nullstsenaariumi ja alternatiivstsenaariumi kasvuhoonegaaside kulude vahena (Kona – Kia). Kuna Kia Ceed tekitab oluliselt suurema CO₂ jalajälje kui Kona, on kõik inkrementaalsete rahavoogude väärtused negatiivsed. [33] Viieaastase perioodi diskonteeritud inkrementaalkulude summa ehk sotsiaalmajanduslik nüüdispuhasväärtus E(NPV) (Tabel 4.2) kujunes väärtuseks –7888 eurot. Negatiivne E(NPV) näitab, et Hyundai Kona Electricu kasutamine on ühiskonna jaoks soodsam kui sisepõlemismootoriga Kia Ceed XL Plusi kasutamine. Hyundai Kona Electric sõiduki kasutamine vähendab viie aasta jooksul ühiskonna kasvuhoonegaaside heitmetega seotud kulusid ligikaudu 7900 euro võrra. 35 Tabel 4.2. Nullstsenaariumi ja alternatiivstsenaariumi sotsiaalmajanduslik võrdlus (eurot) Aasta Null- stsenaariumi kogukulu Alternatiiv- stsenaariumi kogukulu Inkremen- taalkulu Diskonteeritud inkrementaal- kulu Kumulatiivne kulu 2025 214 1609 –1395 –1395 –1395 2026 243 1828 –1585 –1501 –2896 2027 272 2047 –1775 –1592 –4488 2028 301 2266 –1965 –1668 –6156 2029 330 2485 –2155 –1732 –7888 Kahe stsenaariumi E(NPV) –7888 Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemused on kooskõlas varasemate uurimustega, mis on leidnud, et elektrisõidukite elutsükli kasvuhoonegaaside emissioonid on sisepõlemismootoriga sõidukite emissioonidest märkimisväärselt väiksemad. [33] Finantsmajandusliku analüüsi eesmärgiks oli hinnata Hyundai Kona Electricu (nullstsenaarium) ja Kia Ceed XL Plussi (alternatiivstsenaarium) kogukulude erinevust viie aasta kasutusperioodil. Kuna investeering sooritatakse esimesel perioodil, kantakse soetusmaksumus rahavoogudesse nullaastal. Uurimistöös rakendas autor nominaalseid rahavooge, mille puhul opereerimiskulud kasvavad alates 2027. aastast 3,1% inflatsiooniga, ning nüüdisväärtuste leidmiseks kasutatakse 5,6% nominaalset diskontomäära. [33], [73] Nullstsenaariumi finantskulud koosnevad Hyundai Kona Electricu soetusmaksumusest, igal aastal tekkivatest kasutus- ja hoolduskuludest (Tabel 4.3) ning perioodi lõpus arvestatavast jääkväärtusest. Alternatiivstsenaariumi puhul arvestatakse Kia Ceed XL Plusi soetusmaksumust, aastaseid opereerimiskulusid ning viiendal kasutusaastal tekkivat jääkväärtust. Käesolevas töös eeldati, et mõlema sõiduki kasutusperiood on viis aastat, mis vastab ettevõtte keskmisele tööautode amortisatsioonitsüklile. Tabel 4.3. Kasutuskulud aastas (eurot) [74] Kasutuskulud aastas Hyundai Kona Electric Kia Ceed XL Plus Elekter/bensiin 478,04 1647,36 Kindlustus 99,96 322,31 Kasko 540,00 0,00 Hooldus 64,08 329,17 Rehvid ja muud 560,00 611,84 Mootorsõidukimaks 50,00 24,08 Kokku 1792,08 2934,68 36 Positiivne nüüdispuhasväärtus tähendab, et nullstsenaarium (Hyundai Kona) on viie aasta perioodi jooksul ligikaudu 2784 euro võrra kallim kui alternatiivstsenaarium (Kia Ceed), kui rahavood hinnatakse tänases väärtuses ning võetakse arvesse inflatsiooni ja kapitali alternatiivkulu (Tabel 4.4). Tabel 4.4. Nullstsenaariumi ja alternatiivstsenaariumi finantsmajanduslik võrdlus (inflatsioon 3,1%), eurot [73] Aasta Nullstsenaa- riumi kogukulu Alternatiiv- stsenaariumi kogukulu Inkrementaal- kulu Diskonteeritud inkrementaal- kulu Kumulatiivne kulu 2025 34629 21766 12863 12863 12863 2026 1792 2935 –1143 –1082 11781 2027 1848 3026 –1178 –1056 10725 2028 1905 3119 –1214 –1031 9694 2029 1964 3216 –1252 –1007 8687 2030 –12272 –4521 –7751 –5903 2784 Nullstsenaariumi F(NPV) 2784 Tabeli tulemused näitavad, et kuigi elektrisõiduki (nullstsenaariumi) algne investeering on kõrgem, vähenevad kasutusaastate jooksul inkrementaalkulud. Käesolevas tööd kasutas autor tasuvusanalüüsi ajahorisondina viit aastat, mis vastab Telia Eesti AS-i tüüpilisele tööautode kasutus- ja vahetustsüklile. 4.5 Töötajate kogemused ja hinnangud Autor viis läbi küsimustiku eesmärgiga vastata ühele uurimisküsimusele, milleks on töötajate kogemused ja hinnangud elektrisõiduki kasutamisele tööautona igapäevases töös. Töötajate hinnangute kogumine võimaldas hinnata, kas elektriautode kasutuselevõtt toetab ettevõtte tööprotsesse ning kas keskkonnaeesmärkide saavutamine on kooskõlas töötajate ootuste ja vajadustega. Elektriauto kasutajaid oli Telia Eesti erinevatest osakondadest. Tööautona oli elektriautot kasutanud 97,1% vastajatest. Vastanutest 72 (70,6%) töötajat ehk enamik vastajaid kasutas elektriautot tööalastel eesmärkidel pigem harva. See näitab, et inimesed kasutasid kontorisse jõudmiseks ühistransporti või oma sõidukit või siis täitsid tööülesandeid kodukontoris. Igapäevaselt kasutas elektriautot tööautona vaid 11 (10,8%) töötajat. Vastanutest 12 (11,78%) inimest kasutas elektriautot paar korda nädalas. Elektriautot kasutati tihti sõitudeks eri linnades asuvate kontorite vahel. Üle ühe aasta kasutas elektriautot tööautona 69 (67,6%) vastajat. Ülejäänud 33 (32,4%) vastajad kasutasid seda kas alla kolme kuu või alla ühe aasta. 37 Avatud vastusega küsimusele elektriauto kasutamise esmamuljete ja kogemuste kohta võrreldes sisepõlemismootoriga autodega vastas samuti 102 töötajat. Positiivsetest külgedest toodi välja järgmised punktid: • sõidumugavus (märksõnad „mugav“, „sujuv“, „mõnus sõita“); • sobib hästi linna-ja lühisõitudeks; • läheb kiiresti soojaks; • vaikne ja rahulik; • särtsakas ja hea kiirendus; • keskkonnasõbralik ja innovatiivne. Peamised negatiivsed kogemused olid järgmised: • laeb kaua ja peab planeerima laadimist; • range anxiety (kas jõuab punktist A punkti B); • külmaga aku kestvus väiksem; • liigselt varustatud juhiabisüsteemidega. Enamus vastajate esmamuljed elektriauto kasutamisel olid positiivsed. Kõige sagedamini toodi esile sõidumugavust, vaikust ja head kiirendust, mis muudavad elektriauto sobivaks linna-ja lühisõitudeks. Samas mitmel korral mainiti laadimise planeerimise vajadust ja sõiduulatuse piiratust. Külmal ajal oli aku kestvus väiksem ja see tekitas töötajates samuti muret pikematel sõitudel. Üldiselt nähakse elektriautosid kaasaegse ja mugava alternatiivina. Igapäevase töö jaoks hindas elektriautot väga sobivaks 48 (47,1%) vastajat ja üldse mitte sobivaks hindas ainult kaks (1,9%) töötajat. Küsimusele probleemide kohta seoses tööülesannete täitmisega laekus 83 vastust. Kõige sagedasem probleem on olnud laadimisvõimalustega 54 ehk 65,1% vastanutest ja sõiduulatusega 47 ehk 56,6% vastanutest. Mitmest vastusest kostis ka, et autod on liiga „nutikad“, ehk siis tuleb pidevalt märguandeid armatuurlauale. Laadimise jaoks on pidanud peatust tegema 62 (60,8%) vastajat ja 56 (54,9%) vastajal on see võtnud aega üle ühe tunni. Telia töötajate vastustest selgus, et ettevõtte osalemine rohepöörde edendamises on enamiku jaoks oluline – ligikaudu 70% töötajatest peab elektriautode kasutamist töösõitudel väga või pigem tähtsaks. Selline tulemus näitab, et töötajad suhtuvad positiivselt keskkonnasõbralikesse algatustesse ja väärtustavad nende rolli ettevõtte maine kujundamisel. Samas ligi kolmandik vastanutest hindab teemat vähem oluliseks. 38 Enamike vastajate hinnangul on elektriautode kasutuselevõtt pigem positiivne samm ja ligikaudu 60% vastajatest usub, et see on parandatud Telia Eesti mainet ja loonud ettevõttest kuvandi kui keskkonnateadlikust ettevõttest. Negatiivseid hinnanguid esines vaid üksikutel juhtudel. Avatud küsimusele, mis puudutas elektriauto kasutamise muutmist töö jaoks mugavamaks ja efektiivsemaks, toodi välja erinevaid punkte, nagu on näha järgmises sõnapilves (Joonis 4.1). Joonis 4.1. Elektriauto kasutamise mugavust ja efektiivsust mõjutavad tegurid [75] Paljud pidasid oluliseks, et kasutajad paneksid auto pärast sõitu alati laadima, et järgmine kasutaja saaks rahulikult sõita. Mõned töötajad soovisid hübriidautode lisamist valikusse, mis vähendaks sõltuvust laadimistaristust. Mitmed vastajad kinnitasid, et juba toimib kõik hästi, samas mitmed ootavad tehnoloogia arengut, et tulevikus ei peaks muretsema laadimise pärast. Küsitlusest tuli välja, et tööauto valikul eelistaks 63 vastajat elektriautot, 16 sisepõlemismootoriga autot ning 23 jaoks poleks vahet. Töötajate täiendavad kommentaarid näitavad, et elektriautode kasutuselevõtt Telias on üldiselt hästi vastu võetud ning hinnatud mugava ja keskkonnasõbraliku lahendusena. Enim toodi välja vajadust suurendada laadimiskohtade arvu ja töökindlust, pakkuda pikema sõiduulatusega mudeleid. Mitmed vastajad tunnustasid ettevõtet keskkonnateadlike sammude eest. Kuigi leidus üksikuid kriitilisi arvamusi rohepöörde tegeliku mõju kohta, on üldine hoiak positiivne – elektriautode kasutus toetab nii töö efektiivsust kui ka ettevõtte kuvandit keskkonnateadliku ja innovaatilise tööandjana. 39 4.6 Järeldused ja ettepanekud Selle uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on elektriautode kasutamise mõju ettevõtte keskkonnajalajäljele. Analüüsist ja küsimustiku vastustest joonistusid välja olulised punktid, mis kinnitavad, et elektrisõidukid toetavad Telia strateegilist eesmärki. Elutsükli hindamine näitas, et Hyundai Kona Electricu kogu CO₂ jalajälg on üle seitsme korra väiksem kui Kia Ceed bensiinimootoriga sõidukil (Tabel 4.5). Elektriauto tootmise etapis on heide suurem eelkõige aku valmistamise tõttu, samas kasutuse jalajälg on väga väike, kui kasutatakse taastuvenergiat kogu sõiduki eluea jooksul. Elektriauto negatiivne järelkäitlusmõju tähendab seda, et sellel on suur taaskasutuspotentsiaal. Seega võib väita, et elektriautode kasutuselevõtt on üks tõhusamaid meetmeid heitmete vähendamisel ja see on ka peamiseks motivaatoriks elektriautodele üleminekul. Samas on ettevõtte jaoks tähtis ka kogukulu, mugavus ja ka eeskuju näitamine ühiskonnale. Tabel 4.5. Elektriautode elutsükli kulude võrdlus, t CO₂e Elutsükli kulud Hyundai Kona Electric 2023 KIA Ceed LX PLUS 1.6 Tootmise keskkonnamõju 14,80 9,34 Kasutamise keskkonnamõju 1,28 49,50 Utiliseerimise keskkonnamõju -8,42 -1,18 Kokku 7,66 57,66 Omamise kogukulu analüüs näitas, et Hyundai Kona Electric on viieaastase perioodi jooksul Teliale odavam kui Kia Ceed XL Plus. Elektriauto kõrgem soetusmaksumus kompenseeritakse madalama energiakulu, väiksemate hoolduskulude ja kõrgema jääkväärtusega. Sotsiaalmajanduslik analüüs näitas, et elektriauto kasutuselevõtt vähendab ühiskonna kanda jäävaid CO₂ heitmekulusid ligi 7888 euro võrra võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukiga. Elektrivõrgu ülekandekadudest tulenev energiakulu jääb elektriauto puhul alles, kuid selle keskkonnamõju on minimaalne, kuna Telia kasutab taastuvatest allikatest pärit elektrit. Seetõttu kajastub ülekandejõu elekter ainult TCO energiakuludes, mitte märkimisväärse CO₂ lisamõjuna. Finantsmajandusliku analüüsi tulemustest on näha, et elektrisõiduki kasutamine ei ole tööautona Telia jaoks majanduslikult soodsam kui sisepõlemismootoriga sõiduki 40 kasutamine. Viieaastase perioodi jooksul elektrisõiduki kogukulu on 2784 eurot kõrgem kui bensiinisõiduki oma. Elektriauto valik on siiski põhjendatud strateegiliste keskkonnaeesmärkide ja heitmete vähendamise vaates, kuid ainult majandusliku kogukulu alusel on soodsamaks alternatiiviks bensiinimootoriga Kia Ceed XL Plus. Lõputöö üheks uurimisküsimuseks oli töötajate hinnang elektriauto praktilisusele igapäevatöös. Enamus töötajate üldine hoiak elektriautode kasutamise suhtes on positiivne – neid peetakse mugavaks ja keskkonnasõbralikuks. Suurimate probleemidena toodi välja laadimistaristu väiksus ja sõiduulatuse suurus. Enamiku töötajate arvates on elektriautode kasutamine kooskõlas ettevõtte väärtustega, toetab rohepööret ja Telia kui kaasaegse ettevõtte kuvandit. Suurimad arenguvajadused on seotud laadimistaristu ja sõiduulatuse suurendamisega. Kokkuvõttes on nii majandusanalüüsi tulemuste kui ka töötajate hinnangute põhjal elektriautode kasutuselevõtt avaldanud positiivset mõju Telia avalikule kuvandile – see aitab esitleda ettevõtet uuendusmeelse ja keskkonnast hoolivana. Telia eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus 2030. aastaks ning vähendada nii emissioone kui ka jäätmeid. Elektriautode kasutuselevõtt toetab otseselt just ettevõtte heitmete vähenemist ning on üks mõjusamaid viise ettevõtte kogu keskkonnajalajälje vähendamiseks. Kuigi Telia kasutab alates 2016. aastast ainult taastuvenergiat, jäävad elektrienergia ülekande ja jaotusega seotud kaudsed heitmed alles. Autori ettepanek oleks kaaluda elektriautode kasutusperioodi pikendamist üle viie aasta, mis vähendaks kogukulu ja parandaks majanduslikku tasuvust. Samuti uuendada tasuvusanalüüsi regulaarselt, et ettevõtte otsused oleksid ajakohased ja toetaksid Telia pikaajalisi keskkonnaeesmärke. 41 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata elektrisõiduki kasutuselevõtu keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukiga ettevõtte tööautona. Analüüsis keskendus autor Hyundai Kona Electricu ja Kia Ceed XL Plusi võrdlusele viieaastase kasutusperioodi jooksul, lähtudes nii finantsmajanduslikest kuludest, kui ka elutsükli CO₂-heitmete sotsiaalmajanduslikust mõjust. Töö esimeses peatükis andis autor ülevaate elektrisõidukite olemusest ja arengust ning käsitles nende rolli transpordisektori kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel. Autor analüüsis elektrisõidukite keskkonnamõju kogu elutsükli vaates, rõhutades, et kuigi elektrisõidukeid käsitletakse sageli heitevabade alternatiividena, ei ole nende kasutamine täielikult emissioonivaba, kuna heitmed tekivad nii sõiduki tootmise, kasutus kui ka järelkäitluse etappides. Samuti käsitleti elektrisõidukite kasutuselevõttu mõjutavat regulatiivset raamistikku, sealhulgas Euroopa Liidu ja Eesti kliima- ja transpordipoliitilisi eesmärke. Lisaks anti ülevaade varasematest uuringutest, mis käsitlesid elektrisõidukite majanduslikku ja keskkondlikku tasuvust, tuues esile vajaduse käsitleda elektrisõidukite mõju integreeritult nii majanduslikust kui ka sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast. Töö teises peatükis andis autor ülevaate uuritavast ettevõttest ning selle tegevusvaldkonnast. Peatükis kirjeldas autor elektrisõidukite kasutuselevõttu ettevõtte tööautodena. Samuti tõi autor välja tööautode valikut mõjutavad tegurid, nagu sõidukite soetus- ja kasutuskulud, sõiduulatus, laadimisvõimalused ning vastavus ettevõtte keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkidele. Kolmandas peatükis andis autor ülevaate metoodikast, mida kasutas uurimistöö probleemi lahendamiseks. Metoodika aluseks oli juhtumiuuring, milles autor võrdles elektri- ja sisepõlemismootoriga sõiduki kasutamist konkreetse ettevõtte tööautona. Stsenaariumianalüüsi raames võrdles autor kahe tööauto kasutamise stsenaariumi, millest nullstsenaariumiks oli elektrisõiduki Hyundai Kona Electricu kasutamine ning alternatiivstsenaariumiks sisepõlemismootoriga sõiduki Kia Ceed XL Plusi kasutamine. Nullstsenaarium kajastas olukorda, kus ettevõte jätkab senise elektrisõiduki kasutamist kogu analüüsiperioodi vältel. Alternatiivstsenaariumis eeldati sisepõlemismootoriga auto kasutuselevõttu. Mõlema stsenaariumi puhul hinnati kulusid viieaastase perioodi jooksul ning rahavood diskonteeriti nüüdisväärtusesse. Töö empiirilises osas viidi läbi elektri- ja sisepõlemismootoriga sõiduki võrdlev analüüs ettevõtte tööauto kasutamise kontekstis. Empiirilise analüüsi aluseks olid ettevõtte tegelikest kasutustingimustest lähtuvad andmed ning sõidukite tehnilised ja majanduslikud näitajad. 42 Finantsmajanduslikust analüüsist selgus, et viieaastase perioodi jooksul on sisepõlemismootoriga Kia Ceed XL Plusi omamise kogukulu madalam kui Hyundai Kona Electricul. Elektrisõiduki kõrgem soetamismaksumus ei ole täielikult kompenseeritud madalamate kasutuskuludega, mistõttu puhtalt finantsilisest vaatenurgast osutus sisepõlemismootoriga sõiduk soodsamaks. Sotsiaalmajanduslikus analüüsis hindas autor sõidukite elutsükli eri etappidega seotud CO₂-heitmete rahalist mõju, kasutades Euroopa Komisjoni CO₂ hinnaprognoose ning Eesti jaoks kohandatud heitmete rahastamise metoodikat. Analüüs hõlmas sõidukite tootmise, kasutusetapi ning järelkäitluse heitmeid. Tulemustest selgus, et sisepõlemismootoriga sõiduki elutsükli CO₂ jalajälg on kordades suurem kui elektrisõidukil, mistõttu selle kasutamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik kulu on oluliselt kõrgem. Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena selgus, et elektrisõiduki kasutuselevõtt ühiskonna vaates on soodsam, kuna diskonteeritud inkrementaalkulude summa oli positiivne nullstsenaariumi kasuks. See tähendab, et kuigi elektrisõiduk ei ole elutsükli mõttes heitevaba, on selle keskkonnamõju ja sellest tulenev ühiskondlik kulu võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukiga märkimisväärselt väiksem. Empiirilise osa kvalitatiivses osas analüüsis autor ka ettevõtte töötajate hinnanguid ja kasutuskogemusi seoses elektrisõiduki rakendamisega tööautona. Töötajad andsid hinnanguid elektrisõiduki sobivuse kohta igapäevaste tööülesannete täitmiseks, kasutusmugavuse, sõiduulatuse ning laadimisvõimaluste praktilisuse osas. Kogemused näitasid, et elektrisõiduk vastas enamasti tööalastele vajadustele ning selle kasutamist peeti üldiselt mugavaks ja sobivaks, kuigi esines ka piiranguid, mis olid seotud eelkõige laadimisvajaduste ja sõiduulatusega. Kokkuvõttes võib järeldada, et elektrisõiduki kasutamine tööautona ei pruugi lühikeses perspektiivis olla ettevõtte jaoks finantsiliselt soodsam, kuid sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast on see selgelt põhjendatud. Elektrisõiduki kasutuselevõtt aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ning sellega seotud ühiskondlikke kulusid, mistõttu on tegemist mõistliku valikuga eeskätt olukorras, kus otsuste tegemisel arvestatakse ka keskkonna- ja kliimapoliitilisi eesmärke. 43 SUMMARY The objective of this research was to assess the environmental, economic, and socio- economic impacts of introducing an electric vehicle compared to an internal combustion engine vehicle as a company car. The analysis focused on a comparison between the Hyundai Kona Electric and the Kia Ceed XL Plus over a five-year usage period, taking into account both financial ownership costs and the socio-economic impact of life-cycle CO₂ emissions. In the first chapter, the author provided an overview of the nature and development of electric vehicles and examined their role in reducing greenhouse gas emissions in the transport sector. The environmental impact of electric vehicles was analysed from a life- cycle perspective, emphasising that although electric vehicles are often considered emission-free alternatives, their use is not entirely emission-free, as emissions occur during the vehicle production, use, and end-of-life stages. In addition, the regulatory framework influencing the adoption of electric vehicles was discussed. Furthermore, an overview of previous studies addressing the economic and environmental performance of electric vehicles was presented, highlighting the need to assess their impacts in an integrated economic and socio-economic context. In the second chapter, the author presented an overview of the company under study and its field of activity. The chapter described the introduction of electric vehicles as company cars and identified the factors influencing company car selection, such as vehicle acquisition and operating costs, driving range, charging possibilities, and alignment with the company’s environmental and sustainability objectives. In the third chapter, the author described the methodology used to address the research problem. The methodological approach was based on a case study, comparing the use of an electric vehicle and an internal combustion engine vehicle as company cars in a specific company context. Within the scenario analysis, two vehicle usage scenarios were compared: the baseline scenario, in which the electric vehicle Hyundai Kona Electric was used, and the alternative scenario, in which the internal combustion engine vehicle Kia Ceed XL Plus was introduced. The baseline scenario reflected a situation where the company continued using the existing electric vehicle, while the alternative scenario assumed the introduction of an internal combustion engine vehicle. Costs were assessed over a five-year period, and cash flows were discounted to present value. In the empirical part of the study, a comparative analysis of electric and internal combustion engine vehicles was conducted in the context of company car usage. The 44 empirical analysis was based on actual operating conditions of the company, as well as the technical and economic characteristics of the vehicles. The financial analysis showed that over the five-year period, the total cost of ownership of the internal combustion engine vehicle Kia Ceed XL Plus was lower than that of the Hyundai Kona Electric. The higher acquisition cost of the electric vehicle was not fully offset by lower operating costs, meaning that from a purely financial perspective, the internal combustion engine vehicle proved to be more cost-effective. In the socio-economic analysis, the author assessed the monetary value of CO₂ emissions associated with different stages of the vehicle life cycle, using European Commission CO₂ price forecasts and an emissions valuation methodology adapted to Estonian conditions. The analysis included emissions from vehicle production, use, and end-of-life stages. The results showed that the life-cycle CO₂ footprint of the internal combustion engine vehicle was several times higher than that of the electric vehicle, leading to significantly higher socio-economic costs. The socio-economic analysis indicated that the introduction of the electric vehicle was more favourable from a societal perspective, as the discounted sum of incremental costs was positive in favour of the baseline scenario. This demonstrates that although electric vehicles are not emission-free over their entire life cycle, their environmental impact and the resulting societal costs are substantially lower than those of internal combustion engine vehicles. In the qualitative part of the empirical analysis, the author also examined employees’ evaluations and user experiences regarding the use of the electric vehicle as a company car. Employees provided feedback on the vehicle’s suitability for daily work tasks, ease of use, driving range, and the practicality of charging options. The findings indicated that the electric vehicle generally met work-related requirements and was considered convenient and suitable, although certain limitations were identified, mainly related to charging needs and driving range. In conclusion, it can be stated that while the use of an electric vehicle as a company car may not be financially advantageous for the company in the short term, it is clearly justified from a socio-economic perspective. The adoption of electric vehicles contributes to reducing greenhouse gas emissions and associated societal costs, making it a reasonable choice, particularly when decision-making takes into account environmental and climate policy objectives. 45 VIIDATUD ALLIKAD [1] “Elektriautod.” Accessed: Dec. 12, 2022. [Online]. Available: https://elektriautod.ee/ [2] “(PDF) A Brief History of Electric Vehicles,” ResearchGate. Accessed: Sept. 26, 2025. [Online]. Available: https://www.researchgate.net/publication/363520342_A_Brief_History_of_Electric_Vehicl es [3] “History of the electric car?,” Iberdrola. Accessed: Sept. 08, 2025. [Online]. Available: https://www.iberdrola.com/sustainability/history-electric-car? [4] Lorand Szabo; Vascan Iulia, “A Brief History of Electric Vehicles,” ResearchGate, pp. 18–26, 2022. [5] “The forgotten history of New York’s first electric taxi fleet—in the 1800s,” National Geographic. Accessed: Sept. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.nationalgeographic.com/history/article/history-of-new-yorks-19th-century- electric-cabs [6] “Greencars,” History of Early Electric Cars. Accessed: Sept. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.greencars.com/expert-insights/history-of-early-electric-cars? [7] Ian Ashdown, “Giving Light: A New Philosophy for Lighting Design,” ResearchGate, p. 2, 2014. [8] “The Walker Electric Truck,” Laws Railroad Museum and Historical Site. Accessed: Sept. 24, 2025. [Online]. Available: https://lawsmuseum.org/walker-electric-truck [9] “SLIDER: 1922 Walker Electric Trucks,” The Society of Automotive Historians In Britain. Accessed: Sept. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.thesahb.com/slider- 1922-walker-electric-trucks/ [10] “Sebring-Vanguard, Inc. - Citicar,” electric Vehicles News. Accessed: Sept. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.electricvehiclesnews.com/Footer/History/Companies/Sebring- Vanguard_Citicar.html [11] “Timeline: History of the Electric Car,” U.S. Department of Energy. Accessed: Sept. 11, 2025. [Online]. Available: https://www.energy.gov/timeline-history-electric-car [12] “Riik ostab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot,” ERR. Accessed: Sept. 22, 2025. [Online]. Available: https://www.err.ee/374199/riik-ostab-sotsiaaltootajatele-500- elektriautot [13] G. Rämmal, “Logistika tulevik on käes – Omniva toob Eesti tänavatele isesõitvad pakiautod,” Omniva. Accessed: Dec. 04, 2025. [Online]. Available: https://www.omniva.ee/uudised/logistika-tulevik-on-kaes-omniva-toob-eesti-tanavatele- isesoitvad-pakiautod/ 46 [14] “DPD Estonia - DPD hangib veerandsada uut elektrikaubikut ja viib kümnes Eesti linnas pakiveo täielikult elektrile - dpd-hangib-veerandsada-uut-elektrikaubikut-ja-viib-k- mnes-eesti-linnas-pakiveo-t-ielikult-elektrile.” Accessed: Dec. 28, 2025. [Online]. Available: https://www.dpd.com/ee/et/2024/06/26/dpd-hangib-veerandsada-uut- elektrikaubikut-ja-viib-k-mnes-eesti-linnas-pakiveo-t-ielikult-elektrile/ [15] L. T. a Minute, “New UPS electric vehicles hit the streets of Europe,” About UPS-BE. Accessed: Nov. 22, 2025. [Online]. Available: https://about.ups.com/gb/en/our- stories/innovation-driven/new-ups-electric-vehicles-hit-the-streets-of-europe [16] “Omniva täiendab autoparki keskkonnasäästlike elektriautodega,” Tre Raadio - Virumaa. Accessed: Nov. 22, 2025. [Online]. Available: https://viru.treraadio.ee/uudised/33319/omniva-taiendab-autoparki-keskkonnasaastlike- elektriautodega [17] “Vabaduse väljaku parklas avati elektriautode laadimiskoht,” Õhtuleht. Accessed: Sept. 22, 2025. [Online]. Available: https://www.ohtuleht.ee/347129/vabaduse-valjaku- parklas-avati-elektriautode-laadimiskoht [18] “Sõidukite statistika,” Transpordiamet. Accessed: Sept. 22, 2025. [Online]. Available: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika [19] Fayez Khalaf Alanazi, “Electric Vehicles: Benefits, Challenges, and Potential Solutions for Widespread Adaptation,” May 2023, Accessed: Sept. 23, 2025. [Online]. Available: https://www.researchgate.net/publication/370793834_Electric_Vehicles_Benefits_Challe nges_and_Potential_Solutions_for_Widespread_Adaptation [20] Dicky Wahyu Eko Saputra and Dani Fitria Brillianti, “Analysis Impact of Electric Vehicles on the Environment,” 2024, Accessed: Sept. 23, 2025. [Online]. Available: https://www.researchgate.net/publication/387557343_Analysis_Impact_of_Electric_Vehi cles_on_the_Environment [21] M. S. Koroma et al., “Life cycle assessment of battery electric vehicles: Implications of future electricity mix and different battery end-of-life management,” Sci. Total Environ., vol. 831, p. 154859, July 2022, doi: 10.1016/j.scitotenv.2022.154859. [22] “Fit for 55,” European Council. Accessed: Sept. 23, 2025. [Online]. Available: https://www.consilium.europa.eu/en/policies/fit-for-55/#0 [23] “„Eesmärk 55“: uued sõiduautod ja kaubikud 2035. aastaks heitevabaks,” Euroopa Parlament. Accessed: Sept. 23, 2025. [Online]. Available: https://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20230210IPR74715/eesmark-55- uued-soiduautod-ja-kaubikud-2035-aastaks-heitevabaks [24] H. Moora, P. Kuldna, and K. Martin, “Juhendi on koostanud Keskkonnaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn)”. 47 [25] “Kasvuhoonegaasid Eestis,” Kliimaministeerium. Accessed: Sept. 22, 2025. [Online]. Available: https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused [26] “What are greenhouse gases? | National Grid.” Accessed: Sept. 26, 2025. [Online]. Available: https://www.nationalgrid.com/stories/energy-explained/what-are-greenhouse- gases [27] S. Puhk and O. Koppel, “Võimalused Magnum Logistics OÜ jaotusvedude ja siselogistika süsiniku jalajälje vähendamiseks,” June 2023, Accessed: Dec. 28, 2025. [Online]. Available: https://digikogu.taltech.ee/et/item/7178ff82-ddfa-4e2f-9581- db30c2866782 [28] “Euroopa Liidu keskkonnanõukogu jõudis kokkuleppele 2040. aasta kliimaeesmärgis | Kliimaministeerium.” Accessed: Nov. 06, 2025. [Online]. Available: https://kliimaministeerium.ee/uudised/euroopa-liidu-keskkonnanoukogu-joudis- kokkuleppele-2040-aasta-kliimaeesmargis [29] “Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990-2023 transpordisektorist Eesti poliitika kujundamise vaates.” Kliimaministeerium, 2025. [30] “Riiklik energia- ja kliimakava | Kliimaministeerium.” Accessed: Dec. 04, 2025. [Online]. Available: https://kliimaministeerium.ee/energeetika- maavarad/energiapoliitika/energia-ja-kliimakava [31] Michael Samsu Koroma et al., “Life cycle assessment of battery electric vehicles: Implications of future electricity mix and different battery end-of-life management,” ScienceDirect, 2022, Accessed: Sept. 25, 2025. [Online]. Available: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969722019520?via%3Dihub [32] B. Tang, Y. Xu, and M. Wang, “Life Cycle Assessment of Battery Electric and Internal Combustion Engine Vehicles Considering the Impact of Electricity Generation Mix: A Case Study in China,” Atmosphere, vol. 13, no. 2, p. 252, Feb. 2022, doi: 10.3390/atmos13020252. [33] A. Lang and O. Koppel, “ABB AS tootmissiseses transpordis elektriveoki kasutamise tasuvus,” June 2023, Accessed: Sept. 26, 2025. [Online]. Available: https://digikogu.taltech.ee/et/item/088b48e4-6d5d-4c37-aeb2-231ce41d722c [34] “Telia Eesti AS üldinfo,” Telia Eesti AS. Accessed: Sept. 07, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/ettevottest/uldinfo/ [35] “TELIA EESTI AS | Finantsid ja varad |.” Accessed: Nov. 22, 2025. [Online]. Available: https://ssb.ee/10234957-TELIA-EESTI-AS/finantsid-varad-prognoosid [36] “Telia lisas Netflixi oma TV pakettidesse,” Telia lisas Netflixi oma TV pakettidesse. Accessed: Sept. 07, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/uudised/telia-lisas- netflixi-oma-tv-pakettidesse 48 [37] R. Neudorf, “Telia hakkab Eestis edastama oma telekanalit,” Digitark. Accessed: Sept. 26, 2025. [Online]. Available: https://digitark.telia.ee/era/telia-hakkab-eestis- edastama-oma-telekanalit/ [38] “Ülikiire 2,5 Gbit/s internet jõuab nüüd ka Telia eraklientideni,” Digitark. Accessed: Sept. 15, 2025. [Online]. Available: https://digitark.telia.ee/era/ulikiire-25-gbit-s- internet-jouab-nuud-ka-telia-eraklientideni/ [39] “Telia Eesti AS siseportaal,” Telia Eesti siseportaal. Accessed: Sept. 07, 2025. [Online]. Available: Ligipääs ainult sisevõrgus [40] “Telia ühiskondliku mõju raport 2024.” Telia Eesti AS. Accessed: Sept. 15, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/images/documents/TELIA_raport_EST_2024.pdf [41] “Telia Eesti AS,” Telia ühiskonnas. Accessed: Sept. 15, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/ettevottest/telia-uhiskonnas/ [42] R. Jürgens and K. Kalda-Kiisk, “Süsiniku jalajälg ettevõttes Telia Eesti AS,” June 2023, Accessed: Dec. 27, 2025. [Online]. Available: https://digikogu.taltech.ee/et/item/53f17533-1461-4f6c-b499-ba26edb5194b [43] “Telia Estonia blazes a trail for solar-powered mobile networks.” Accessed: Nov. 25, 2025. [Online]. Available: https://www.teliacompany.com/en/news/telia-estonia-blazes- trail-for-solarpowered-mobile-networks-2025-06-25-09-00-00 [44] “Vastutustundliku ettevõtluse indeks,” Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Accessed: Sept. 15, 2025. [Online]. Available: https://indeks.csr.ee/ [45] “TELIA_raport_EST_2025.pdf.” Accessed: Dec. 04, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/images/documents/TELIA_raport_EST_2025.pdf [46] “KESKKONNARAPORT_est_2023.pdf.” Accessed: Oct. 29, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/images/documents/KESKKONNARAPORT_est_2023.pdf [47] “Telia keskkonnaalane koolitus.” Accessed: Nov. 14, 2025. [Online]. Available: sisemine dokument [48] “Telia vahetab oma autopargi elektriautode vastu - Telia.” Accessed: Oct. 30, 2025. [Online]. Available: https://www.telia.ee/telia-vahetab-oma-autopargi-elektriautode- vastu/ [49] Digitark, “Elektriauto on meie tulevik juhul kui riik seda soosib,” Digitark. Accessed: Oct. 30, 2025. [Online]. Available: https://digitark.telia.ee/era/elektriauto-on-meie- tulevik-juhul-kui-riik-seda-soosib/ [50] Digitark, Kui aktiivselt ja mis eesmärgil kasutab Telia oma igapäevatöös elektriautosid, (Oct. 31, 2025). Accessed: Nov. 03, 2025. [Online Video]. Available: https://www.youtube.com/watch?v=qAJ-2hz4el0 [51] “GARO GLB WALLBOX,” Kodulaadija.ee. Accessed: Nov. 03, 2025. [Online]. Available: https://kodulaadija.ee/toode/garo-glb-wallbox-2/ 49 [52] “Elinta CityCharge Mini2 2x22 kW, 4G/ LAN/ Wifi/ RFID/OCPP,” Elektriauto laadijad koju ja tööle! Accessed: Nov. 05, 2025. [Online]. Available: https://evolt.ee/product/elinta-citycharge-mini2-2x22-kw-4g-lan-wifi-rfid-ocpp/ [53] C. Park, “Electric car charging station”. [54] Geenius, “Kas elektriautodele üleminek ettevõttes tasub majanduslikult ära? Eesti juhid jagasid kogemusi,” Autogeenius. Accessed: Oct. 30, 2025. [Online]. Available: https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/kas-elektriautodele-uleminek-ettevottes- tasub-majanduslikult-ara-eesti-juhid-jagasid-kogemusi/ [55] “Autodemudelid.pdf.” Accessed: Nov. 14, 2025. [Online]. Available: https://teliacompanyspace- my.sharepoint.com/personal/svetlana_keersalu_telia_ee/Documents/Desktop/Autodemu delid.pdf [56] “Hyundai KONA electric - 2024 Green NCAP Datasheet”. [57] J. Buberger, A. Kersten, M. Kuder, R. Eckerle, T. Weyh, and T. Thiringer, “Total CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars,” Renew. Sustain. Energy Rev., vol. 159, p. 112158, May 2022, doi: 10.1016/j.rser.2022.112158. [58] “cinea-guidance-on-economic-appraisal_cef-t_v1.0-draft_en.pdf.” Accessed: Nov. 08, 2025. [Online]. Available: https://ec.europa.eu/info/funding- tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/guidance/cinea-guidance-on-economic- appraisal_cef-t_v1.0-draft_en.pdf [59] “Üldkogum ja valim. Valimi esindavus.” Tartu Ülikool. Accessed: Sept. 25, 2025. [Online]. Available: https://koolistatistika.ut.ee/wp- content/uploads/2017/04/4.%C3%9Cldkogum-ja-valim.pdf [60] J. Li, M. Liang, W. Cheng, and S. Wang, “Life cycle cost of conventional, battery electric, and fuel cell electric vehicles considering traffic and environmental policies in China,” Int. J. Hydrog. Energy, vol. 46, no. 14, pp. 9553–9566, Feb. 2021, doi: 10.1016/j.ijhydene.2020.12.100. [61] F. D. Pero, M. Delogu, and M. Pierini, “Life Cycle Assessment in the automotive sector: a comparative case study of Internal Combustion Engine (ICE) and electric car,” Procedia Struct. Integr., vol. 12, pp. 521–537, Jan. 2018, doi: 10.1016/j.prostr.2018.11.066. [62] “Roheline tulevik ehituses: Kuidas EPD ja Bambuskeskus muudavad sinu ehitusprojekti jätkusuutlikumaks. - Sisustusweb.ee.” Accessed: Nov. 22, 2025. [Online]. Available: http://www.sisustusweb.ee/fi/uudis/6534/roheline-tulevik-ehituses:-kuidas- epd-ja-bambuskeskus-muudavad-sinu-ehitusprojekti-jatkusuutlikumaks.html [63] “Life cycle assessment | Knowledge for policy.” Accessed: Sept. 30, 2025. [Online]. Available: https://knowledge4policy.ec.europa.eu/glossary-item/life-cycle- assessment_en 50 [64] P. Antonio de Albuquerque Felizola Romeral and E. Zancul, “Total Cost of Ownership of Electric Vehicles: A Synthesis of Critical Factors,” J. Eng., vol. 2025, July 2025, doi: 10.1049/tje2.70113. [65] “Selvekate kulu ver. elektriauto.xlsx.” Accessed: Nov. 25, 2025. [Online]. Available: https://teliacompanyspace-my.sharepoint.com/:x:/r/personal/mari- liis_mannisalu_telia_ee/_layouts/15/Doc.aspx?sourcedoc=%7B31054C7F-274D-4516- B4BF- 58F97B2C474C%7D&file=Selvekate%20kulu%20ver.%20elektriauto.xlsx&wdLOR=c41F6 7B6A-E9CA-44B0-AB1C- 902AAF9D31B7&fromShare=true&action=default&mobileredirect=true [66] “Sõiduki tehnilised andmed Kia Cee’d II (facelift 2015),” Automoli. Accessed: Nov. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.automoli.com/et/vehicles/kia/ceed/ceed-ii- facelift-2015-5965/ [67] templatemo, “TELIA.ST WACC, Cost of Equity, Cost of Debt and CAPM | Telia Company AB (TELIA.ST).” Accessed: Nov. 25, 2025. [Online]. Available: https://valueinvesting.io/TELIA.ST/valuation/wacc [68] “Nüüdisväärtus.” Accessed: Nov. 24, 2025. [Online]. Available: https://www.rahandus.ee/et/nuudisvaartus [69] “At a Glance: Electric Vehicles”. [70] “Küsitud abi küsimustiku koostamisel,” ChatGPT 5. Accessed: Aug. 28, 2025. [Online]. Available: https://chatgpt.com/c/68ad57a2-5b14-832e-a34e-c940fde8a760 [71] “Sample Size Calculator by Raosoft, Inc.” Accessed: Oct. 29, 2025. [Online]. Available: http://www.raosoft.com/samplesize.html [72] “Kia Ceed Sportswagon 1.5 T-GDI Petrol, 118 kW, MT petrol FWD automatic - 2024 Green NCAP LCA Fact Sheet”. [73] ERR, “Eesti Pank lükkas majanduskasvu ootuse uude aastasse,” ERR. Accessed: Dec. 08, 2025. [Online]. Available: https://www.err.ee/1609808868/eesti-pank-lukkas- majanduskasvu-ootuse-uude-aastasse [74] “Mootorsõidukimaksu kalkulaator | Maksu- ja Tolliamet.” Accessed: Dec. 05, 2025. [Online]. Available: https://avalik.emta.ee/mootorsoidukimaks/calc [75] “Untitled - Edit - WordArt.com.” Accessed: Oct. 30, 2025. [Online]. Available: https://wordart.com/create 51 Lisa 1. Küsimustik Telia Eesti AS elektriauto kasutajatele Elektriauto tööautona küsimustik. Tere! Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli 3. kursuse üliõpilane. Oma lõputöö raames viin läbi küsitluse teemal „Elektriauto tööautona Aktsiaseltsis Telia Eesti“. Palun võtke hetk aega, et vastata küsitlusele. Küsitlus on anonüümne ning vastuseid kasutatakse ainult teadustöö eesmärgil. Ankeedi täitmine võtab umbes 3–5 minutit. Küsitlusele pääsete siit: KÜSITLUS Teie panus on väga oluline! Suur tänu osalemise eest! Millises osakonas töötate? (avatud vastus) Kas olete kasutanud elektriautot tööautona Telia Eesti AS-is? ☐ Jah ☐ Ei Kui sageli kasutate elektriautot tööülesannete täitmisel? ☐ Igapäevaselt ☐ Paar korda nädalas ☐ Harvem ☐ Väga harva Kui kaua olete kasutanud elektriautot tööautona Telia Eesti AS-is? ☐ Alla 3 kuu ☐ 3–12 kuud ☐ Üle aasta Millised on Teie esmamuljed ja kogemused elektriautoga võrreldes sisepõlemismootoriga autoga? (avatud vastus) 52 Kuidas hindate elektriauto sobivust igapäevaseks tööks? ☐ Väga sobiv ☐ Pigem sobiv ☐ Pigem mittesobiv ☐ Üldse ei sobi Kas olete tööülesannete täitmisel kogenud probleeme seoses (võib valida mitu): ☐ Sõiduulatusega ☐ Laadimisvõimalustega ☐ Sõiduki töökindlusega ☐ Muu (palun täpsustage): ______________________ Kas olete pidanud tööülesannete täitmisel tegema laadimise tõttu peatuse? ☐ Jah ☐ Ei Kui jah, siis kui kaua laadimine tavaliselt aega võtab? ☐ Alla 15 minuti ☐ 16–60 minutit ☐ Üle 1 tunni Kui oluline on Teie jaoks, et ettevõte kasutab elektriautosid rohepöörde eesmärkide saavutamiseks? ☐ Väga oluliseks ☐ Pigem oluliseks ☐ Pigem ebaoluliseks ☐ Üldse mitte oluline Kas elektriautode kasutamine on mõjutanud Teie hinnangut Telia Eesti kui tööandja ja ettevõtte kuvandit? ☐ Positiivselt ☐ Ei ole mõjutanud ☐ Negatiivselt 53 Millised lahendused muudaksid elektriauto kasutamise Teie töö jaoks mugavamaks ja efektiivsemaks? (avatud vastus) Kui peaksite valima tööautoks, kumba eelistaksite? ☐ Elektriautot ☐ Sisepõlemismootoriga autot ☐ Pole vahet Täiendavad kommentaarid või ettepanekud seoses elektriautode kasutamisega ettevõttes: (avatud vastus)