Karl-Kevin Kalmus KAHE KORTERMAJA EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2024 Karl-Kevin Kalmus KAHE KORTERMAJA EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusinstituut Hoonete ehitus Juhendaja: Lauri Peetrimägi, MSc Tallinn 2024 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Karl-Kevin Kalmus annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Kahe kortermaja ehitustööde organiseerimine 1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna Tehnikakõrgkooli digiarhiivi DSpace kaudu; 2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi. Autorideklaratsioon Mina, Karl-Kevin Kalmus tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhendaja Lauri Peetrimägi Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega. (allkirjastatud digitaalselt) (kuupäevad digiallkirjades) 4 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 6 1 LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED ................................................................... 8 1.1 Lähteandmed................................................................................................ 8 1.2 Ehitusgeoloogilised tingimused ....................................................................... 8 1.3 Ajutised tehnovõrgud ..................................................................................... 8 1.4 Olemasolevad algmaterjalid ............................................................................ 8 2 ARHITEKTUURNE OSA ........................................................................................... 9 2.1 Hoone konstruktiivne lahendus ....................................................................... 9 2.1.1 Vundamendid ............................................................................................ 9 2.1.2 Välis- ja siseseinad .................................................................................... 9 2.1.3 Vahe- ja katuslaed, põrandad .................................................................... 10 2.1.4 Rõdud ja terrassid .................................................................................... 10 2.1.5 Katus ..................................................................................................... 10 2.2 Tehnosüsteemid .......................................................................................... 10 2.2.1 Küttesüsteem .......................................................................................... 10 2.2.2 Ventilatsioonisüsteem ............................................................................... 11 2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................... 11 2.2.4 Tugev- ja nõrkvool ................................................................................... 11 2.2.5 Tuleohutus .............................................................................................. 12 2.3 Hoonete tehnilised andmed .......................................................................... 12 3 MAJANDUSOSA ................................................................................................... 14 4 KOONDKALENDERPLAAN ...................................................................................... 15 4.1 Ettevalmistustööd ....................................................................................... 15 4.2 Mullatööd ................................................................................................... 15 4.3 Vundamendite rajamine ............................................................................... 15 4.4 Montaažitööd .............................................................................................. 16 4.5 Katusetööd ................................................................................................. 16 4.6 Fassaaditööd .............................................................................................. 16 4.7 Siseviimistlustööd ....................................................................................... 17 4.8 Elektritööd ................................................................................................. 17 4.9 Vesi, kanalisatsioon ja küte .......................................................................... 17 4.10 Objekti üleandmine ..................................................................................... 17 5 EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN .................................................................................... 19 5 5.1 Ehitusplatsi kirjeldus .................................................................................... 19 5.2 Veevajaduse määramine .............................................................................. 20 5.3 Elektrienergia vajaduse määramine ............................................................... 24 6 KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS ..................... 27 7 TÕSTEMEHHANISMID .......................................................................................... 30 8 VAIATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART ........................................................................ 31 8.1 Tööde loetelu .............................................................................................. 31 8.2 Tööde kirjeldus ........................................................................................... 31 8.3 Töömahtude arvutus ja materjali kulu ............................................................ 32 8.4 Brigaadide koosseis ..................................................................................... 33 8.5 Töödeks vajalikud masinad ........................................................................... 33 8.6 Tööohutuse nõuded ..................................................................................... 37 8.7 Kvaliteedinõuded ......................................................................................... 38 9 RAUDBETOONELEMENTIDE MONTAAŽI TEHNOLOOGIAKAART ................................... 39 9.1 Tööde loetelu .............................................................................................. 39 9.2 Tööde kirjeldus ........................................................................................... 39 9.3 Töömahtude arvutus ja materjalikulu ............................................................. 41 9.4 Brigaadide koosseis ..................................................................................... 41 9.5 Töödeks vajalikud masinad ........................................................................... 41 9.6 Tööohutuse nõuded ..................................................................................... 42 9.7 Kvaliteedinõuded ......................................................................................... 43 10 TÖÖVÕTUMEETOD .......................................................................................... 44 11 TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN ................... 45 11.1 Tööohutus .................................................................................................. 45 11.2 Tuleohutus ................................................................................................. 46 11.3 Jäätmekäitlus ning keskkonnakaitse .............................................................. 46 KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 47 SUMMARY ................................................................................................................ 48 VIIDATUD ALLIKAD ................................................................................................... 50 Lisa 1. Kahe kortermaja ehitustööde eelarve ............................................................... 52 GRAAFILINE OSA ...................................................................................................... 70 6 SISSEJUHATUS Lõputöö teemaks on Pärnus, Rääma tänaval asuva kahe kortermaja ehitustööde organiseerimine, mille käigus koostatakse ehitustööde organiseerimise projekt. Lõputöö koostamisel on aluseks võetud arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks OÜ arhitektuurne põhiprojekt ning OÜ E-inseneribüroo poolt koostatud konstruktiivne tööprojekt, ning peatöövõtja Nordecon AS ettevõtte siseseid andmebaasid ja eelarve. Ehitustööde organiseerimine aitab optimeerida kulusid ning edendada ehitustegevust. Samuti aitab see paremini ette näha võimalikke tekkivaid probleeme. Enne tööde algust on võimalik planeerida tulevasi tööetappe, arvestades tööde eripärasid ja nendega seotud riske ning võttes tarvitusele sobivad ennetusmeetmed. Lõputöö esimeses pooles kirjeldatakse projekti lähteandmeid ning sellest tulenevaid ehitustingimusi. Sellele järgneb mõlema korterelamu arhitektuurse ja konstruktiivse osa kirjeldus, mis hõlmab endas hoone tehniliste näitajate kirjeldust, vundamente, kande- ja piirdekonstruktsioone, katuseid, sise- ja välisviimistlust ning tehnosüsteeme. Samuti on välja toodud ehitiste arhitektuurilised planeeringunäitajad ja funktsionaalsus. Lõputöö ühe osana analüüsitakse ka eelarvet ning keskendutakse eraldi ehitusplatsi organiseerimise kuludele. Tänu eelarvest saadud tööde liigitusele ning mahtudele koostatakse koondkalendergraafik, mis aitab saada parema ettekujutuse tööde järjekorrast ning mehitatavuse vajalikkusest. Samuti koostatakse ehitusplatsi üldplaan, mis aitab kaasa ehitustööde sujuvamale ja ohutumale korraldamisele. Üldplaanil on näidatud kõik olulisemad komponendid – materjalide ladustamisalad, soojakute asukohad, piirdeaedade paiknemine, väravad objektile pääsemiseks ning hoonete paiknemine krundil. Lõputöö mahukama osa moodustavad kaks tehnoloogikaarti, millel kirjeldatakse määratud ehitusprotsessil kasutatavaid meetodeid ja võtteid ning valitakse välja vajalikud tõstemehhanismid ja masinad. Tehnoloogikaardid koostatakse kolme korruselise kortermaja vaiatöödele ning raudbetoonelementide montaažitöödele. Tehnoloogikaartidele koostatakse eraldi kalendergraafik ning tööjõuvajaduse graafik, mis aitab mõista ehitustööde järjekorda ning brigaadide koosseisude suuruseid. Samuti tuuakse välja ohutusnõuded ning projektis määratud kvaliteedinõuded. Lõputöö viimases osas kirjeldatakse töövõtumeetodit, kus selgitatakse täpsemalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise korda ning vastutusmaatriksit peatöövõtjate ja alltöövõtjate 7 vahel. Lõpetuseks tuuakse välja üldised töö- ja tuleohutuse nõuded, kus keskendutakse täpsemalt antud ehitusplatsil valitsevatele ohtudele. 8 1 LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED 1.1 Lähteandmed Objekt asub Pärnumaal, Pärnu linnas, aadressil Rääma tänav 7D-1 ja 7D-2. Kinnistu külgneb põhja küljest vahetult Rääma tänavaga ja lõunast kallasraja kinnistuga ning Pärnu jõega. Kinnistust idas ja läänes ning teisel pool Rääma tänavat paiknevad elamumaa sihtotstarbega krundid. Planeeringualal paiknesid eelnevalt Pärnu masinatehase hooned, mis on praeguseks lammutatud. Kinnistu on jagatud kuueks eraldi krundiks ning igale planeeritud krundile on planeeritud kaks hoonestusala. Esimeses etapis ehitatakse välja kaks kortermaja ning mänguväljakud. [1] 1.2 Ehitusgeoloogilised tingimused Olemasolev maapind on peamiselt tasane absoluutkõrgusega 2,3 m. Täitepinnas on 1,5 m paksune ehitusprahiga segunenud kruus. Seejärel on mullakiht paksusega 0,3 m, millele järgnevad peenliiva, möllise peenliiva, savi/möllsavi, peen- ja keskliiva kihid. Moreen algab ligikaudu 20 meetri sügavuselt. Pinnaseveetase maapinnast on 0,3–2,1 m sügavusel ehk vesi paikneb täitepinnases ja liivades, ning tasemevee muutused on seotud peamiselt jõe veetaseme kõikumisega. Tulenevalt pinnase omadustest on mõistlik igale hoonele rajada vaivundament. [2] 1.3 Ajutised tehnovõrgud Objekti elektriga varustamine käib läbi Rääma tänaval asuva alajaama. Sealt juhitakse vool edasi läbi jaotuskilpide tarbijateni. Ajutine veeühendus ja kanalisatsiooni ära juhtimine on korraldatud läbi olemasolevate Pärnu linna ühisvõrkude. 1.4 Olemasolevad algmaterjalid Kuna autor toetab objektimeeskonda ehitushangete läbiviimisega, siis on autoril võimalus kasutada kogu ehitatava hoone projektdokumentatsiooni. Lisaks saab autor detailsemat infot igapäevaselt objektil viibiva objektimeeskonna poolt. Lõputöö kirjutamise aluseks on võetud konstruktiivne tööprojekt, arhitektuurne ning eriosade põhiprojekt. 9 2 ARHITEKTUURNE OSA Selles peatükis analüüsitakse mõlema kortermaja arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning arhitektuurilisi ja planeeringunäitajaid. Lisaks kirjeldatakse hoonete tehnosüsteeme. Hoonete arhitektuurne lahendus ei erine teineteisest suurel määral. Ühe kortermaja puhul on tegu 3-korruselise lamekatusega hoonega ning teise kortermaja puhul 4-korruselise hoonega. Mõlema hoone esimesel korrusel on äripinnad. Mõlemat hoonet ühendavad arhitektuurselt esimese korruse tagasiastega maapinnalt tõstetud korrused ning astmelised terrassid lääne- ning lõunaküljel. Peamiseks fassaadimaterjalina on kasutusel punane tellisplaat. Teiseks domineerivaks materjaliks on puit, mida on kasutatud terrasside juures. Mõlemasse hoonesse on projekteeritud lift ning trepikoda. Mõlemasse hoonesse on projekteeritud nii suuremaid perekortereid, kui ka väiksemaid suvituskortereid. Korterite suurused on vahemikus 20- 140 m², ning toalisus vastavalt üks kuni viis. [3] 2.1 Hoone konstruktiivne lahendus 2.1.1 Vundamendid Vastavalt geoloogilise uuringu soovitusele rajatakse mõlemale hoonele vaivundamendid. Hoonete vundeerimiseks on valitud pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad ehk „Fundex“ tüüpi vaiad, pikkusega ligikaudu 15 meetrit. Kõik vaiad betoneeritakse betooniga C25/30 XC2. Vaiade peale valatakse lintrostvärgid betoonist C30/37, põhiliselt ristlõikega 850x600 mm ja 500x600 mm. [2] Hoonete soklid on soojustatud 150 mm XPS/EPS soojustusplaadi, mis on kaetud katteplekiga. Mõlemas hoones paikneb lift, mille süvend ulatub ülejäänud vundamendiplaadist sügavamale, liftipõhja plaadid on paksusega 400 mm ning seinad 300 mm. [2] 2.1.2 Välis- ja siseseinad Peamise kandekonstruktsiooni maapealsetel korrustel moodustavad monteeritavad raudbetoonist postid ja seinaelemendid, samuti terasest talad ja postid. Põhilised vertikaalsed kandekonstruktsioonid on 1-kihilised raudbetoonelementidest monteeritavad sise- ja välisseinad paksusega 200…220 mm ja kõrgusega 3,4 m. Välja arvatud esimene ja viimane korrus, kus on kõrguseks 3,0 m. [2] 10 Raudbetoonpaneelidest välisseinad soojustatakse PIR isolatsiooniplaatidega, millele kinnitatakse tellisplaatidega kaetud fassaadiplaadid. Osaliselt rõdude ja terasside juures on välisseinte konstruktsiooniks mineraalvillaga soojustatud termoroov, millele kinnitatakse puitroovid ja puitlaudis. [2] Mittekandvad siseseinad laotakse enamasti 100 või 150 mm poorbetoonplokkidest ning muud kergvaheseinad ehitatakse teraskarkassil kipsplaatidest. [2] 2.1.3 Vahe- ja katuslaed, põrandad Vahe- ja katuslagedeks on eelpingestatud betoonist õõnespaneelid kõrgusega 265 mm. Laepaneelide vuugid ja monoliitsed vööd armeeritakse ja monolitiseeritakse peenbetooniga, et moodustuks üks terviklik jäik betoonplaat. Üksikutes lõikudes on lagi monoliitne raudbetoon paksusega 265 mm. Raudbetoonpaneeli peale paigaldatakse mürasummutuse eesmärgil jäik mineraalvillaplaat. Mürasummutusplaadi peale paigaldatakse polüetüleenkile ning armatuurvõrk koos vesipõrandkütte jaoks vajaliku torustikuga. Selle peale valatakse betoonist tasanduskiht paksusega 80 mm. Korterites on peamiseks põrandakatteks 3-lipiline tammespoonparkett. Esikute põrandate katteks on sarnaselt märgruumidele keraamilised plaadid. [3] 2.1.4 Rõdud ja terrassid Rõdude ja terrasside peakandjateks on raudbetoonplaadid ja õõnespaneelid, abikandjateks on terastalad ja postid. Kõikide rõdude pinnad viimistletakse terrassilauaga, rõdude seinad ja laed viimistletakse tulekaitseimmutusega töödeldud puitlaudisega. Rõdude ja terrasside piireteks on kuumtsingitud ja pulbervärvitud teraspiirded. [3] 2.1.5 Katus Mõlemal hoonel on SBS-kattega lamekatus, kuhu on ettenähtud ka päikesepaneelid, suitsuluuk ning tehnosüsteemide osad. Katuslagede peakandjateks on õõnespaneelid ning terrassi kohale eenduv katus on toetatud terasraamile. [3] 2.2 Tehnosüsteemid 2.2.1 Küttesüsteem Mõlemasse hoonesse on ettenähtud vesipõrandküte. Korterite vannitubadesse ja duširuumidesse on ettenähtud elektriline põrandküte. Õhu- ja põrandapinna temperatuuri 11 reguleerimiseks on põrandaküte varustatud põranda temperatuuri-anduriga ja ruumitermostaadiga. Mõlema hoone esimesel korrusel on tehnoruum, kuhu on erandina projekteeritud radiaator. Soojusvarustuse allikaks on kaugkütte soojusvõrk. Soe tarbevesi valmistatakse soojussõlmes. [4] 2.2.2 Ventilatsioonisüsteem Igas korteris on korteripõhised mehhaanilised sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid õhuhulgaga 40-58 l/s. Seadmete õhuvõtt teostatakse fassaadilt. Korteritesse on projekteeritud rootorsoojustagastiga ning elekterküttekalorifeeriga ventilatsiooniseadmed. Kõikidele köögikubudele on projekteeritud eraldi väljatõmbesüsteemid, mida teenindab kubusse integreeritud ventilaator. Hoone lõunapoolsel küljel asuvatele äripindadele ning korteritele on temperatuuri stabiliseerimiseks projekteeritud split tüüpi jahutussüsteem. [4] 2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Hoonete veega varustamine toimub läbi olemasoleva Pärnu linna veetorustiku. Mõlema hoone veesisend ning pea veemõõdusõlm asub esimesel korrusel tehnoruumis. Hoone koridoris kulgevad veetorud enamasti lae all ning korterites põranda sees. Kõikidele korteritele on projekteeritud korteripõhised kaugloetavad kuluarvestid sooja ja külma tarbevee kulu mõõtmiseks. [5] Kanalisatsioon liidetakse Pärnu linna ühiskanalisatsiooniga ning kanalisatsiooni eelvooluks on lähedal asuva Suur-Jõekalda tänava kanalisatsioon. Projekteeritud kanalisatsioon rajatakse 160-200 diameetriga PP SN8 plasttorudest. Hoonesisene reovee kanalisatsioon monteeritakse PP ning PVC SN8 plasttorudest põhiosas lae all ning kohati ka põrandas ning seintes. Sademevee kanalisatsioon rajatakse PE PN10 survetorudest väliskaevu. Sademevesi kogutakse katuselt läbi sadeveelehtrite ning juhitakse šahtist esimesele korrusele hoonest välja. [5] 2.2.4 Tugev- ja nõrkvool Rääma 7d/1 hoone peakaitsme suuruseks on 3x80 A ning Rääma 7d/2 hoone peakaitsme suuruseks on 3x100 A. Peajaotuskeskused on mõlemal hoonel planeeritud paigutada esimese korruse kilbiruumi. Korterite jaotuskeskused on seina süvistatavad kahe sektsioonilised keskused. Üldelektri, elektriauto laadijate ja korterite elektritarbimise mõõtmiseks nähakse 12 ette kahetariifsed kaugloetavad arvestid peajaotuskeskusesse. Lisaks sellele on mõlemasse hoonesse projekteeritud sissepääsusüsteemina ka videofonosüsteem. [6] 2.2.5 Tuleohutus Mõlemad hooned kuuluvad TP1 tuleohutusklassi ning hoone kasutusviisid on I (eluhoone) ja IV (kogunemishoone). Iga äripind on omaette tuletõkkesektsioon, tulekonstruktsioonide tulepüsivus on vähemalt EI 90. Samuti on hoone iga korrus omaette tuletõkkesektsioon. Mõlema maja puhul on kõikide korterite evakuatsioon lahendatud ühe evakuatsioonitrepikojaga. [7] Suitsueemaldus on üldiselt lahendatud käsitsi avatavate uste ja akendega. Lisaks on trepikodadesse ettenähtud suitsuluugid. Suitsuluugi juhtimisnupp asub trepikoja välisukse juures. Igale äripinnale paigaldatakse vähemalt üks 6 kg tulekustuti. [7] 2.3 Hoonete tehnilised andmed Rääma tn 7D/1 tehnilised andmed [3]: • hoone korruselisus 3; • hoone kõrgus 10,24 m; • hoone laius 24,2 m; • hoone pikkus 12,9 m; • korterite arv 6; • ehitusalune pindala 382,6 m²; • brutopind 1146,1 m²; • suletud brutopind 781,9 m²; • netopind 639,5 m²; • mitteeluruumi pind 98,4 m²; • eluruumide pind 378 m²; • üldkasutatav pind 137,7 m²; • tehnopind 25,4 m²; • köetav pind 639,5 m²; • hoone maht 2627,2 m³; • tulepüsivusklass TP1. 13 Rääma tn 7D/2 tehnilised andmed [3]: • hoone korruselisus 4; • hoone kõrgus 13,6 m; • hoone laius 20,1 m; • hoone pikkus 20,0 m; • ehitusalune pindala 360,7 m²; • suletud brutopind 961,7 m²; • brutopind 1393,7 m²; • netopind 790,8 m²; • mitteeluruumi pind 39,3 m²; • eluruumide pind 613,2 m²; • üldkasutatav pind 118,8 m²; • tehnopind 19,5 m²; • köetav pind 786,8 m²; • hoone maht 3231,3 m³; • tulepüsivusklass TP1. 14 3 MAJANDUSOSA Mõlema korterelamu eelarve koostamisel on kasutatud standardi EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine“ klassifikaatorit [8]. Eelarves olevad mahud on võetud põhiprojekti staadiumis olevatelt joonistelt. Hinnad on saadud eelarvesse läbi alltöövõtjate ja materjalitootjate hinnapakkumiste. Detailne eelarve on välja toodud lisas (Lisa 1). Koondeelarve parema ülevaate saamiseks on välja toodud tabelis (Tabel 1). Koondeelarvesse on koondatud mõlema kortermaja maksumus. Tabelis välja toodud hinnad ei sisalda käibemaksu, ning kuna kortermajade arendaja ja peatöövõtja on sama ettevõte, siis puudub peatöövõtja kasum. Netoruutmeetri maksumus on 2145 €/m². Tabel 1. Koondeelarve EVS 885 kood Töö nimetus Maksumus, € Osakaal, % 0 Projekteerimine 76 671 2 1 Välisrajatised 555 769 15 2 Alused ja vundamendid 267 726 7 3 Kandetarindid 823 760 22 4 Fassaadielemendid ja katused 431 647 12 5 Ruumitarindid ja pinnakatted 320 047 9 6 Sisustus, inventar, seadmed 103 735 3 7 Tehnosüsteemid 563 365 15 8 Ehitusplatsi korralduskulud 76 975 2 9 Ehitusplatsi üldkulud 520 205 14 Kokku 3 739 900 100 15 4 KOONDKALENDERPLAAN Koonkalendergraafiku koostamisel on aluseks võetud Ratu tööajanormid ja ettevõtte kogemused eelnevalt ehitatud objektidest. Ehitustöödega alustatakse 2024. aasta veebruaris ning eelduslik lõpptähtaeg on 2025. aasta märts ehk ehitustööde kestus on ligikaudu 13 kuud. Tööpäeva pikkuseks on arvestatud 9 tundi ning töönädala kestuseks esmaspäev kuni reede. Kortermajade ehitustööde organiseerimiseks koostatud detailne kalendergraafik on nähtav graafilises osas (Joonis 2). [9] 4.1 Ettevalmistustööd Varasemalt on krundilt lammutatud endised Pärnu masinatehase hooned ning lammutusest tekkinud jäätmed on utiliseeritud. Selleks, et saaks alustada vaiatöödega on vaja ehitusplats piirata piirdeaiaga ning kohale vedada soojakud. Samal ajal toimuvad ka pinnase ettevalmistustööd, et vaiamasinatel oleks võimalik ehitusplatsil manööverdada. Ettevalmistustööde kestvuseks on arvestatud 3 päeva. 4.2 Mullatööd Mullatöödega alustatakse kohe peale ettevalmistustööde lõppemist. Enne vaiatöid on vaja täita maapinda kõrgemaks, et saaks vaiasid puurida ning monolitiseerida. Seejärel saab geodeet maha märkida vaiade asukohad. Vaiade puurimisest tekkinud pinnas utiliseeritakse. Peale vaiade monolitiseerimist on vaja vaiade ümber uuesti pinnas ära kaevata, et saaks rajada vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustiku. Mullatööde teostamiseks on vajalikud roomikekskavaator ja kallur. Mullatöid teostavad kolm töölist ehk kallurijuht, roomikekskavaatori juht ja üks abitööline. 4.3 Vundamendite rajamine Vundamenditöid alustatakse vaiatöödega kohe peale aluspinnase rajamist ning mullatööde teostamist. Esimesena puuritakse Rääma 7D-1 hoone vaiad ning seejärel Rääma 7D-2 vaiad. Korraga on planeeritud ära teha vaiatööd ka järgmises etapis välja ehitavatel kortermajadel Rääma 7C-1 ja Rääma 7C-2. Projekteeritud vaiad on pinnast väljatõrjuvad „Fundex“ tüüpi kohtvaiad. Vaiad puuritakse ligikaudu 15 meetri sügavusele peen- ja keskliiva kihti. Kahe kortermaja vaiatööd kestavad kokku ligikaudu 30 päeva. 16 Vaiatöösid teostatakse ühe „Fundexi“ vaiamasinaga ning brigaadi kuulub neli meest. Vaiatöödeks vajalik betoon tuuakse platsile pumbaga betoonimiksriga. Peale vaiade puurimist ning kivinemist kaevatakse vaiade ümber maapinda madalamaks, et saaks projekteeritud kõrgusele rajada rostvärgi. Enne rostvärkide rajamist on vaja rajada vee- kanalisatsiooni- ja küttetorustikud, kuna need paiknevad rostvärkidest madalamal. Peale välisvõrgu töid on võimalik alustada raketise ehitamisega, rostvärgi armeerimise ning monolitiseerimisega. Mõlema kortermaja rostvärkide ehitus kestab kokku 29 päeva. Rostvärkide valamiseks vajalik betoon tuuakse kohale pumbaga betoonimiksriga ning rostvärgi töid teostab neljaliikmeline brigaad. 4.4 Montaažitööd Kohe peale rostvärkide ehitamise lõppu ja esimese korruse põranda valamist saab alustada raudbetoonelementide montaažiga. Alustatakse Rääma 7D-1 kortermaja elementide montaažiga ning seejärel monteeritakse Rääma 7D-2 elemendid. Montaažitöid teostatakse autokraanaga. Esimesena monteeritakse esimese korruse ühekihilised seinaelemendid ja väljaulatuvaid osi kandvad raudbetoonpostid. Seinaelementide peale monteeritakse terastalad ning õõnespaneelid. Peale õõnespaneelide montaaži need monolitiseeritakse omavahel, ning jäetakse kivinema. Iga korruse raudbetoonelementide ja terasdetailide montaažiks on ette nähtud üks nädal ehk Rääma 7D-1 montaažile kulub 21 päeva ja Rääma 7D-2 montaažile kulub 28 päeva. Montaažitöid teostab kolmeliikmeline brigaad. 4.5 Katusetööd Peale kandekonstruktsioonide montaaži saab alustada katusetöödega. Esiteks paigaldatakse katuslae elementide peale aurutõke. Seejärel ehitatakse katusest kõrgemale ulatuvate tehnosüsteemide jaoks vajalikud šahtid ning paigaldatakse suitsuluuk. Peale seda katus soojustatakse, tehakse vajalikud ülespöörded, antakse ettenähtud kalded ning kaetakse kahes kihis SBS rullmembraaniga. Katusetöid teostab kolmeliikmeline brigaad. 4.6 Fassaaditööd Peale välisseinte montaaži saab alustada fassaaditööde ning avatäidete paigaldusega. Fassaadikatteks on mõlemal hoonel peamiselt punakaspruun tellisplaat ning rõdude ja terrassiseintel tulekaitseimmutusega fassaadilaudis. Raudbetoonelementide peale 17 kinnitatakse soojustusplaat ning seejärel alusplaat kuhu kinnitatakse tellisplaat. Tellisplaadi paneelid kruvitakse spetsiaalsete klambritega aluskarkassile. Fassaaditöid teostatakse tellingutelt. Mõlema hoone fassaade ehitatakse paralleelselt kolmeliikmeliste brigaadidega. 4.7 Siseviimistlustööd Siseviimistlustöid teostatakse igal korrusel paralleelselt, ühe nädalase viitega. Esmalt alustatakse põrandate ehitusega. Põrandate ehitus sisaldab endas mürasummutusplaadi paigaldamist ning tasandusvalu. Peale põrandate ehitust alustatakse kergvaheseinte ning plokkvaheseinte ehitusega. Paralleelset seinte ja lagede ehitusega toimub ka nende taga paiknevate eriosade paigaldus. Kui eriosad on paigaldatud saab seinad, laed ja põrandad lõpuni viimistleda. Peale põrandakatete paigaldust alustatakse siseuste ning ukse liistude paigaldusega. Viimistlustöid teostavad mõlemas hoones samaaegselt ligikaudu 10 töölist. Ühe korruse siseviimistlustööd koos eriosade paigaldamisega kestavad kokku ligikaudu 2 kuud. 4.8 Elektritööd Elektritöid alustatakse peale katuse veekindlaks saamist. Šahtidesse paigaldatakse kaabliredelid ja kaablid. Siseseintesse freesitakse vajalikud kaabliteed. Kuna mõlemal hoonel on puldiga juhitavad välimised fassaadirulood, siis on vaja tagada igale ruloole elektriühendus. Elektri lõppelementide paigaldus toimub peale seinte, lagede ja põrandate lõplikku viimistlemist. Elektritöid teostab kolmeliikmeline brigaad. 4.9 Vesi, kanalisatsioon ja küte Kui välimised vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrassid on majadeni toodud jätkatakse majasiseste eriosade ehitusega. Esimese asjana alustatakse sadevee- ja kanalisatsioonipüstakute rajamisega šahtidesse. Samaaegselt katusetöödega tehakse ära ka kõik vajalikud läbiviigud katusest. Kui sademevee ja kanalisatsiooni püstakud on valmis, siis alustatakse tarbevee ja küttetorude ehitamisega põrandatesse ning lagedesse. Kipsseinte ehitustöödega paralleelselt paigaldatakse seinte sisesed torustikud. Põrandaküttetorustikud paigaldatakse enne põrandate betoneerimist. Eritöid teostavad mõlemas majas kolmeliikmelised brigaadid. 4.10 Objekti üleandmine Enne objekti üleandmist on vajalik teha mõlemas hoones põhjalik lõppkoristus. Peale ruumide koristamist tehakse ülevaatus tellijaga. Kõik tekkinud puudused likvideeritakse alltöövõtja 18 poolt ning ülevaatuseid teostatakse senikaua kuni kõik puudused on likvideeritud. Objekti üleandmise üheks eelduseks on kasutusloa olemasolu, millega peatöövõtja hakkab tegelema 3 kuud enne tööde lõpptähtaega. 19 5 EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN Selles peatükis kirjeldatakse täpsemalt ehitusplatsi üldplaani ja planeerimisloogikat (Joonis 1). Lisaks sellele arvutatakse peamiste ressursside vajadus ehk kui suurt peakaitse kilpi on ehituseks vaja ning, millise läbimõõduga peab olema veetorustik. Sanitaarsoojakute planeerimisel on lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ehituses [10]. 5.1 Ehitusplatsi kirjeldus Ehitusplatsi maapind on peamiselt tasane absoluutkõrgusega 2,3 m. Pinnaseveetase maapinnast on 0,3…2,1 m sügavusel ehk vesi paikneb täitepinnases ja liivades, ning tasemevee muutused on seotud peamiselt jõe veetaseme kõikumisega. Tulenevalt kõrgest pinnaseveetasemest on vaja rostvärgi ehituse ajal vett süvendist välja pumbata. Vett saab pumbata Rääma tänaval asuvasse sadeveetrassi. Ehitusplats on piiratud piirdeaiaga. Piirdeaedade külge on paigaldatud valvekaamerad, kust saab jälgida reaalajas platsil toimuvat. Töölistele on sisenemiseks ette nähtud üks turnikee ning ehitustehnika objektile sisenemiseks üks suurem värav. Töötajate parkimine on ette nähtud järgmise arendusetapi krundile. Samuti on ligipääs objektile loodud läbi järgnevale arendusetapile rajatud tihendatud killustikalusega ajutise tee. Kuna vaiatööd tehti korraga ära nii esimese kui ka teise etapi kortermajadele, siis ei ole objektile võimalik tekitada ringliiklust, ning kogu liiklus käib läbi ühe kahesuunalise ajutise tee. Ehitustööde aegne vesi, elekter ja kanalisatsioon teostatakse läbi Rääma tänaval asuvate olemasolevate trasside. Ajutine elektrikilp paigaldatakse soojakute lähedale, ehitusplatsi põhja küljele. Peaelektrikilbist veetakse elekter soojakutesse ning läbi jaotuskilpide töökohtadesse. Lähim tuletõrje hüdrant asub Kaevu ning Rääma tänava ristil, ligikaudu 100 meetri kaugusel objektist. Soojakute ala asub ehitusplatsi põhja- ja lääneservas. Enne soojakute paigaldamist rajatakse killustikalus, kuhu hiljem soojakute eemaldamisel, saab rajada Rääma 7C-1 kortermaja parkla. Peatöövõtjale on soojakuid ettenähtud kolm tükki, millest üks on koosolekuruum, kus saab läbi viia koosolekuid. Alltöövõtjatele on planeeritud kolm soojakut. Sanitaarsoojakuid on ehitusplatsil kaks tükki. Ühes sanitaarsoojakus on kaks WC-d, kaks dušši ja kolm valamut. Üks WC on mõeldud naissoost töölistele. 20 Olmeprügi, ohtlike jäätmete, ning papi jaoks on ettenähtud 0,6 m³ konteinerid. Segaehitus- ning puidujäätmete jaoks on ettenähtud 15 m³ konteinerid. Kivijäätmete jaoks on ehitusplatsil üks 8 m³ konteiner. Materjalide ladustamise ala asub objekti põhjapoolsel küljel soojakute ala ning Rääma 7C-1 kortermaja vahel. 5.2 Veevajaduse määramine Veevajaduse määramisel tuginetakse standardile EVS 835 [11]. Kuna lähim tuletõrjehüdrant asub ligikaudu 100 meetri kaugusel ehitusplatsist, siis ei ole vajalik tagada tuletõrje veevarustust. Peamine veevajadus tuleneb sanitaarsoojakute veega varustamisest. Ajutise veetoru dimensioneerimiseks võetakse kokku kõik ehitusplatsil vett kasutatavad seadmed ning saadakse neile EVS 835 standardi tabel 6.1 järgi normvooluhulgad (Joonis 1). [11] Joonis 1. Veevõtuarmatuuri ja -seadmete normvooluhulgad l/s [11] 21 Planeeritud veevõtuarmatuuri ja -seadmete normvooluhulgad on välja toodud järgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel on koostatud EVS 835 tabeli 6.1 järgi. [11] Tabel 2. Normvooluhulgad Seade Normvooluhulk, L/s Kogus, tk Normvoolu hulk kokku, L/s Valamusegisti 0,2 6 1,2 Dušisegisti 0,2 4 0,8 Loputuspaagiga klosetipott 0,1 4 0,4 Veevõtukraan 0,4 1 0,4 Kokku 2,8 Normvooluhulkade summeerimise tulemusel on normvooluhulgaks 2,8 l/s. EVS 835 tabeli 6.3 järgi leian arvutusvooluhulga (Joonis 2). Arvutusvooluhulga leidmiseks tuleb arvestada suurima normvooluhulgaga, milleks on 0,4 l/s. 22 Joonis 2. Elamute ja ühiskondlike hoonete jaotustorustiku arvutusvooluhulgad [11] 23 Arvutuslikuks vooluhulgaks on 0,7 l/s. Ajutise veevajaduse rajamiseks kasutatakse PE-toru, jaotustorustike dimensioneerimisel arvestatakse voolukiirusega 1,0 m/s. Lähtudes plasttorude hüdraulilise arvutuse nomogrammist saan plasttoru minimaalseks siseläbimõõduks 30 mm (Joonis 3). Kuna sellise mõõduga plasttoru ei eksisteeri, siis valitakse 32 mm läbimõõduga toru. [11] Joonis 3. Plasttorude hüdraulilise arvutuse nomogramm [11] 24 5.3 Elektrienergia vajaduse määramine Ehitusobjekti ajutine elektriühendus tagatakse läbi ajutise peakilbi, kust edasi jaotatakse elektrit läbi jaotuskilipide. Suurim elektrienergia vajadus on juulist septembrini, kuna siis viibib ehitusplatsil korraga kõige rohkem töötajaid. Elektrienergia vajadus on arvutatud kasutades raamatut „Ehitusplatsi korralduse kavandamine“. [12] Tabelites (Tabel 3), (Tabel 4), (Tabel 5) on välja toodud kõik elektrienergiat tarbivad seadmed ehitusobjektil. Tabel 3. Soojakute energiavajadus Nimetus Kogus, tk Võimsus, kW Võimsus kokku, kW Veekeetja 6 1,8 10,8 Külmik 4 0,5 2,0 Kohvimasin 2 1,5 3,0 Veeboiler 2 2,0 4,0 Mikrolaineahi 4 0,8 3,2 Printer 1 1,0 1,0 Arvuti 6 0,3 1,8 Radiaator 10 2,0 20,0 Laadimisseadmed 4 0,1 0,4 Kokku 46,20 Tabel 4. Töövahendite elektrivõimsused Nimetus Kogus, tk Võimsus, kW Võimsus kokku, kW Ketaslõikur 4 1,50 6,00 Perfotrell 4 1,00 4,00 Ketassaag 2 1,80 3,60 Segutrell 3 1,40 4,20 Pahtliprits 4 2,00 8,00 Niiskusimur 2 1,12 2,24 Tolmuimeja 2 1,00 2,00 Kokku 30,04 25 Tabel 5. Ehitusplatsi valgustus Nimetus Kogus, tk Võimsus, kW Võimsus kokku, kW Sisevalgustid 15 0,20 3,00 Välisvalgustid 7 0,45 3,15 Prožektorid 6 0,40 2,4 Kokku 8,55 Ehitusplatsi elektrivajadus kokku on 84,79 kW, millest kõige suurema osa moodustab soojakute energiavajadus, 46,2 kW ning väikseima osa ehitusplatsi valgustus, 8,55 kW. Arvutuslik elektrikoormus 𝑃𝑎𝑟𝑣(kW) saadakse valemiga 1 [12]: 𝑃𝑎𝑟𝑣 = 𝑎 ( ∑ 𝑘1𝑛 × 𝑃𝑗 𝑐𝑜𝑠𝜙 + ∑ 𝑘2𝑛 × 𝑃𝑡 𝑐𝑜𝑠𝜙 + ∑ 𝑘3𝑛𝑃𝑠−𝑣 + ∑ 𝑃𝑣−𝑣), (1) kus α ‒ võrgukadusid arvestav tegur 1,1; cosφ ‒ seadmete faasinurk; 𝑘1𝑛 ‒ nõudlustegur, mille suurus sõltub tarbijate liigist ja arvust; 𝑘2𝑛 ‒ nõudlustegur, mille suurus sõltub tarbijate liigist ja arvust; 𝑘3𝑛 ‒ nõudlustegur, mille suurus sõltub tarbijate liigist ja arvust; 𝑃𝑗 ‒ jõutarbija võimsus, kW; 𝑃𝑡 ‒ võimsus tehnoloogilisteks vajadusteks, kW; 𝑃𝑣−𝑣 ‒ välisvalgustusseadmete võimsus, kW; 𝑃𝑠−𝑣 ‒ sisevalgustusseadmete võimsus, kW. Arvutuslik elektrikoormus 𝑃𝑎𝑟𝑣 leitakse vastavalt valemile (1): 𝑃𝑎𝑟𝑣 = 1,1 × ( 0,5 × 84,79 0,9 ) + 0,9 × 3,0 + 3,15 = 57,66 kW. Peakaitsme koormusvool I (A) suurus leitakse valemiga (2) [12]: 𝐼 = 𝑃𝑎𝑟𝑣 √3 × 𝑈 × 𝑐𝑜𝑠𝜑 , (2) kus Parv ‒ arvutuslik elektrikoormus, W; U ‒ võrgu pinge, V; cosφ ‒ koormuse võimsustegur, 0,8. 26 Peakaitsme suurus leitakse vastavalt valemile (2): 𝐼 = 57666 √3 × 400 × 0,9 = 92,48 A. Peakaitsme suuruseks valitakse vastavalt elektrikoormusele 100 A. 27 6 KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS Eelarve koostamisel on lähtutud standardist EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine“. Ehituse organiseerimise kulude määramiseks on kasutatud Nordecon AS ühikhindade andmebaasi ning alltöövõtjatelt saadud hinnapakkumisi. Ehitusplatsi korralduskulud moodustavad kogukulust 2% ning ehitusplatsi üldkulud 14%. Ehitusplatsi üldkulude pearühmas välja toodud ettevalmistuskulud summas 195 263,2 € sisaldavad endas varem ehitatavas alas paiknenud hoonete lammutuse ning jäätmete utiliseerimise maksumust. Alljärgnevas tabelis on detailselt välja toodud ehitustööde organiseerimiskulud (Tabel 6). Tabel 6. Ehituse organiseerimise kulud EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 76 974,90 81 Ajutised ehitised ehitusplatsil 32 991,40 81101 Soojakute paigaldus (sh. pesusoojak) kord 2 625,00 1 250,00 81102 Soojakute üür (koos kindlustusega) kuu 13 845,45 10 990,80 81104 Varustuse konteinerid (rent + transport) kuu 13 92,31 1 200,00 81105 Ajutine WC (paigaldus, transport, rent, hooldus) kuu 13 101,54 1 320,00 81106 Objekti ajutise piirde rent jm 344 5,60 1 925,00 81107 Objekti ajutise piirde paigaldus, mahavõtmine, transport jm 344 3,36 1 155,00 81110 Ehitiste, konstruktsioonide kaitse obj 1 871,90 871,90 81111 Tööohutusmeetmed obj 1 871,90 871,90 81112 Turnikee ja liugvärava rent kuu 13 1 031,29 13 406,80 82 Ajutised tehnosüsteemid 14 771,40 8211 Ajutine veevarustus, kanalisatsioon obj 1 3 000,00 3 000,00 8221 Ajutine elektripaigaldis (kaablid, kilbid jms) obj 1 1 395,00 1 395,00 8222 Objekti ajutine elektriline varustus obj 1 3 000,00 3 000,00 8231 Ajutine valgustus kuu 13 40,24 523,10 28 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 8241 Platsi telefoni, internetiühenduse rajamine obj 1 750,00 750,00 8251 Ajutine küte - talvine küte obj 1 6 103,30 6 103,30 84 Tööriistad ja instrumendid obj 1 523,10 523,10 86 Energiakulud 5 431,40 8611 Elektrikulu kuu 13 295,10 3 836,40 8621 Veekulu ehitamisel kuu 13 122,69 1 595,00 87 Veod 23 257,60 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 520 204,80 91 Juhtimiskulud 452 141,00 91111 Projektijuhi palk kuu 13 5 307,70 69 000,00 91112 Objektijuhi palk kuu 13 4 098,46 53 280,00 91113 Tööjuhi palk kuu 13 2 146,15 27 900,00 91114 Elektritööde projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu kuu 13 1 292,31 16 800,00 91115 Tehnovõrkude projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu kuu 13 1 292,31 16 800,00 91116 Projekteerimise projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu kuu 13 861,54 11 200,00 91117 Ostujuhi palk + autokulu + mobiilikulu kuu 13 387,69 5 040,00 9115 Baaspreemia obj 1 27 293,80 27 293,80 9121 Objekti kontori kulud, koopiakulud obj 1 3 850,00 3 850,00 9122 Objekti telefoni, interneti kulu obj 1 1 650,00 1 650,00 91231 Projektijuhi mobiilikulu obj 1 1 140,00 1 140,00 91232 Objektijuhi mobiilikulu obj 1 1 140,00 1 140,00 91233 Tööjuhi mobiilikulu obj 1 459,00 459,00 91511 Valve kuu 13 1 332,69 17 325,00 9161 Esinduskulud obj 1 2 500,00 2 500,00 9171 Koolitus obj 1 1 500,00 1 500,00 9181 Ettevalmistuskulud (teostatud tööd) obj 1 195 263,20 195 263,20 92 Kulud abistavatele tegevustele 13 173,30 29 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 9211 Mõõtmine obj 1 3 750,00 3 750,00 9231 Objekti soojakute korrashoid obj 1 1 925,00 1 925,00 9241 Ehitusplatsi korrashoid obj 1 3 138,80 3 138,80 9251 Lõpupuhastus obj 1 4 359,50 4 359,50 94 Talvised lisakulud obj 1 1 250,00 1 250,00 96 Lepingu erikulud 53 640,50 9611 Ehitustööde kindlustus (CAR) obj 1 8 951,70 8 951,70 9622 Ehitusaegse tagatise kulud obj 1 5 623,50 5 623,50 9631 Garantiiaja tagatise kulud obj 1 4 306,60 4 306,60 9641 Garantiiaja parandustööd obj 1 34 758,70 34 758,70 30 7 TÕSTEMEHHANISMID Kuna tegu on madalate hoonetega ning kraana vajadus on minimaalne siis tornkraana kasutamine ei ole majanduslikult mõistlik ning tõstete teostamiseks kasutatakse autokraanat. Lähtuvalt sellest, et ehitusplatsile ei ole võimalik rajada läbi ajutiste teede ringliiklust tuleb tõsted teostada ehitatavate hoonete vahelt. Autokraanat on peamiselt vaja raudbetoonelementide ja terasdetailide montaažiks ning katusematerjalide katusele tõstmiseks. Väiksemad tõstetööd teostatakse teleskooplaaduriga, mille tellib platsile alltöövõtja vastavalt tööde iseloomule ning vajadusele. Kraana valikul on lähtutud sellest, et kõige raskem raudbetoonelement kaalub koos tõstevahendiga 6,5 tonni ning seda on vaja tõsta 18 meetri kaugusele. Kuna mõlema kortermaja raudbetoonelementide montaaž toimub paralleelselt, siis on vajalik platsile korraga tellida kaks 60 tonnise tõstevõimega kraanat (Joonis 4). [13] Joonis 4. Liebherr LTM 1060-3.1 autokraana [13] 31 8 VAIATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART Selles tehnoloogiakaardis keskendutakse Rääma 7D-1 kortermaja vaiade puurimisele ning rostvärgi ehitusele. Tehnoloogiakaardi raames kirjeldatakse konkreetse töölõigu tehnoloogiat, tööde järjekorda, kvaliteedinõudeid, tööjõukulu kalkulatsioone ja tehnoloogilisi arvutusi. Lisaks koostatakse detailne kalendergraafik ja tööjõuvajadusegraafik 8.1 Tööde loetelu Vaiatöödel teostatakse järgnevad tööd: • ettevalmistustööd; • vaiade puurimine; • vaiade betoneerimine; • vaiade piikamine; • rostvärgi aluse rajamine; • rostvärgi armeerimine; • rostvärgi rakestamine; • rostvärgi betoneerimine. 8.2 Tööde kirjeldus Enne vaiade puurimist on vaja vaiade ümbruses olevat maapinda tõsta kõrgemale, et oleks võimalik vaiasid betoneerida. Peale ümbritseva pinnase kõrgendamist on võimalik alustada vaiade puurimisega. Samal ajal kui tehakse vaiade puurimiseks ettevalmistustöid tuuakse platsile vaiamasin Fundex F12/SE F9, armatuurkarkassid, puurotsikud ja manteltorud. Seejärel saab kokku monteerida vaiamasina ning alustada vaiade puurimist. Peale ettevalmistustöid on võimalik alustada vaiade puurimisega. Keskmiselt on ühel vaiamasinal võimekus puurida 9 ligikaudu 15 meetri sügavust vaia päevas. Kuna tegu on Fundex tüüpi vaiadega, siis on vajalik tagada puurimise ajal ka betooni olemasolu. Vaiad süvistatakse peen- ja keskliiva kihti 3 meetri ulatuses. Peale manteltoru projekteeritud sügavusele puurimist sisestatakse armatuurkarkass ning seejärel betoneeritakse. Betoon, mida kasutatakse on C25/30 tugevusklassiga ning XC2 keskkonnaklassiga. Peale betoneerimist saab eemaldada üles-alla liigutustega manteltoru, ning vai saab jääda kivinema. 32 Kui vaiad on puuritud ja betoneeritud, siis on vaja vaiade ümber olev pinnas uuesti eemaldada ning hoonealune ala kaevata projekteeritud kõrgusele. See on vajalik selleks, et saaks alustada vaiade õigele kõrgusele piikamisega. Vaiasid piikavad kaks töömeest. Peale vaiade piikamist alustatakse rostvärgi killustikaluse rajamisega. Killustikaluse rajamiseks kasutatakse 16/32 fraktsiooniga killustiku, kuna tööd toimuvad kevadisel ajal siis on vaja aluste rajamise käigus tegeleda ka veetõrjega. Peale killustikaluse rajamist alustatakse rostvärgi armeerimistöödega, mida tehakse nende lõplikus paigalduskohas. Rostvärgi armatuurkarkassi alumises ja ülemises vöös kasutatakse peamiselt 16 ja 20 mm diameetriga armatuuri, keskmises vöös 12 mm läbimõõduga armatuuri ning vööde sidumiseks kasutatakse range läbimõõduga 12 mm. Kui armeering on tehtud siis ehitatakse valmis raketis. Raketise ehitamisel tuleb silmas pidada, et alapinnas oleks tagatud 55 mm kaitsekiht ning külgedel 35 mm. Rostvärgi betoneerimisel kasutatakse C30/37 tugevusklassiga ning veekindlust suurendava lisandiga betooni. Kuna betoonimaht on ligikaudu 80 m³, siis betoneeritakse kahes jaos. Betoneerimisel kasutatakse Pumi ehk pumbaga betoonimiksrit. Betooni raketise sees tihendamiseks kasutatakse nuivibraatorit. 8.3 Töömahtude arvutus ja materjali kulu Järgnevalt on välja toodud kaks tabelit, et paremini mõista antud tööde mahte ning materjali kulu. Tabelis (Tabel 7) on välja toodud vaiatööde mahud. Tabelis (Tabel 8) on välja toodud mõlema etapi rostvärgi tööde mahud. Mahtude võtmisel on tuginetud tööprojekti joonistele ning sarruse kulu on arvutatud keskmiselt meetri kohta. Tööde ajamahukus on välja toodud tehnoloogiakaardil olevas kalendergraafikus. Tabel 7. Vaiatööde mahud Materjali nimetus Maht Ühik Armatuurkarkass d=240 mm 38 tk Puurotsikud d=450 mm 38 tk Betoon C25/30 91 m³ 33 Tabel 8. Rostvärgi tööde mahud Tööetapp Betoonikulu, m³ Armatuuri kulu, kg Raketise maht, m² I 43 3964 209 II 37 3409 156 8.4 Brigaadide koosseis Brigaadide koosseisud vaiatöödeks on tuletatud eelnevalt omandatud teadmistest ning RATU kaartidelt [9]. Selles loetelus on välja toodud lisaks töömeeste arvule ka iga töölõigu juures vajalikud masinad. Brigaadide koosseisud vaia– ja rostvärgi töödeks on järgnevad: • ettevalmistustööd – lintekskavaator ja kallurauto; • vaiade puurimine – tõstukauto, vaiamasin, betoonimikser ja 3 töölist; • vaiade piikamine – 2 töölist; • rostvärgi aluse rajamine – lintekskavaator ja kallurauto, 1 tööline; • rostvärgi armeerimine – 4 töölist; • rostvärgi betoneerimine – pumbaga betoonmikser, 3 töölist. 8.5 Töödeks vajalikud masinad Joonis 5. Lintekskavaator Komatsu 21t [14] 34 Joonisel (Joonis 5) kujutatud lintekskavaator on vajalik ajutise pinnase ettevalmistustöödeks, et vaiamasinal oleks võimalik ehitusplatsil liigelda. Samuti kasutatakse lintekskavaatorit rostvärgi killustikaluse rajamisel. Lintekskavaatori tehnilised näitajad [14]: • töömass – 21 t; • mootori võimsus 90 kW; • kopa maht 0,94 m³. Joonis 6. Scania P 410 8x4 [15] Joonisel (Joonis 6) kujutatud kallurauto on vajalik väljakaeve tulemusel tekkinud pinnase ära veoks, ning rostvärgi killustikaluse rajamisel killustiku transpordiks. Scania P410 8x4 tehnilised näitajad [15]: • telje valem – 8x4; • mootori võimsus – 302 kW; • kasti mahutavus – 20 m³. 35 Joonis 7. Vaiamasin Fundex F12/SE F9 [16] Joonisel (Joonis 7) on kujutatud Fundex tüüpi vaiamasin, mida kasutatakse kõikide vaiade puurimisel ja betoneerimisel. Vaiamasina tehnilised näitajad [16]: • maksimaalne puurimissügavus – 25 m; • transpordikaal – 43. 36 Joonis 8. Betoonimikser Liebherr HTM 904 [17] Joonisel (Joonis 8) kujutatud betoonimikser transpordib ehitusplatsile betooni nii vaiade ehitamiseks kui ka rostvärgi betoneerimiseks. Betoonimiksri lubatud veomaht on kuni 7,5 m³ . Joonis 9. Pumbaga betoonimikser ehk Pumi [17] Pumbaga betoonimikser joonisel (Joonis 9) transpordib objektile betooni rostvärgi betoneerimiseks. Pumbaga betoonimiksrit on antud töölõigul efektiivne kasutada, kuna betooni on lihtne vajaminevasse asukohta suunata. Pumi lubatud veomaht on 5 m³. 37 Joonis 10. Tõstukauto Volvo 6x2 kraanaga [18] Joonisel (Joonis 10) kujutatud tõstukauto on vajalik vaiade armatuurkarkasside ja manteltorude ehitusobjektile transportimiseks ning ettenähtud kohta ladustamiseks. Tõstukauto tehnilised näitajad [18]: • noole kõrgus – 35 m; • tõstevõime – 9 t; • kandevõime – 8 t; • veokasti mõõtmed – 6,55 x 2,48 m. 8.6 Tööohutuse nõuded Selles tehnoloogiakaardis kajastatud tööde juures on kõige suuremaks ohuks see, et väikesel alal töötavad samal ajal suured masinad ja töölised. Kõik ehitusplatsil viibijad peavad olema läbinud tööohutusinstruktaaži ning kandma igal hetkel isikukaitsevahendeid. Järgnevalt on välja toodud olulisemad tööohutusenõuded, mida peaks järgima sarrusetöödel [19]: • sarrustamisel peab kasutama kindaid, et vältida sidumistraadi kätte torkamist; • tööd peab teostama riietes, mis katavad kogu keha; • ketaslõikuriga töötades peab kandma kaitseprille ning peab arvestama teiste töölistega; • töökohas peab olema alati tagatud piisav valgus; • käiguteed peavad olema puhtad. 38 Järgnevas loetelus on välja toodud olulisemad tööohutusenõuded, mida peaks järgima betoonitöödel [20]: • tuleb kasutada kaitseprille, kindaid, turvasaapaid, kiivrit; • silma sattunud betoon tuleb koheselt välja pesta rohke veega; • töömeestel tuleb hoiduda betoonitoru all töötamisest; • ei tohi unustada, et betoon on pumpamise ajal surve all, ning ummistus võib tekitada väga kõrge surve; • betooniauto torustiku käänamisel ja pööramisel ei tohi ohustada teisi töötajaid. 8.7 Kvaliteedinõuded Enne, kui algavad ehitustööd tuleb kokku leppida kõikide osapoolte vahel kvaliteedinõuded. Selleks, et oleks nii töö tegijal kui töö teostajal ühine arusaam kvaliteedinõuete osas on vajalik need kirjutada sisse töövõtulepingusse. Kvaliteedinõuded on märgitud enamasti tööprojekti joonistel või seletuskirjas, ning need peavad olema üheselt mõistetavad. Vaiade rajamisel järgitakse standardit EVS-EN 1536 ja TarindiRYL 2010, kust tulenevad ka ehitustolerantsid [21] [22]. Vaiadele ja rostvärgile on määratud projektijärgselt järgnevad tingimused [2]: • keskkonnaklass XC2; • raudbetoonkonstruktsioonide ehitamise tolerantsid - klass 1; • monoliitse raudbetooni nähtavale jäävad pinnad – klass A; • monoliitse raudbetooni mittenähtavad pinnad – klass C; • betoonkonstruktsioonide järelevalve – klass 2. 39 9 RAUDBETOONELEMENTIDE MONTAAŽI TEHNOLOOGIAKAART Selles tehnoloogiakaardis kirjeldatakse Rääma 7D-1 kortermaja raudbetoonelementide montaaži. Täpsemalt kirjeldatakse montaažitööde järjekorda, tõstemasinate valikut ja ohutsoone, kasutatavaid töömeetodeid ja võtteid. Montaažitööde kohta koostatakse detailne kalendergraafik koos tööjõuvajaduse graafikuga. Tehnoloogiakaardi koostamise tulemusel on montaažitööde järjekord läbi mõeldud ning aitab kaasa ehitustööde sujuvale toimimisele. 9.1 Tööde loetelu Järgnevas loetelus on välja toodud raudbetoonelementide montaaži loetelu nende toimumise järjekorras: • 1. korruse seinaelementide ning raudbetoonpostide paigaldus; • 1. korruse vahelaepaneelide paigaldus; • 2. korruse seinaelementide paigaldus; • 2. korruse vahelaepaneelide paigaldus; • trepielementide paigaldus; • katuslaepaneelide paigaldus; 9.2 Tööde kirjeldus Peale vaiade puurimist, rostvärkide betoneerimist ja esimese korruse raudbetoonist põrandaplaadi valmimist saab alustada raudbetoonelementide montaažiga. Raudbetoonelementide montaažiga alustamise eelduseks on elementide tootmistehasega kooskõlastatud elementide tarnegraafik, mis on kooskõlastatud montaažitööde alltöövõtjaga. Alustatakse 1. korruse raudbetoonpostide ning seinaelementide montaažiga. Enne tööde algust märgib geodeet raudbetoonpostide asukohad. Raudbetoonposte on kokku 5 tükki, millest 4 tükki on ümarad 300 mm läbimõõduga postid ning üks post on nelinurkne, mõõtudega 400x400 mm. Kõikidele postidele on määratud betooni tugevusklassiks C40/50. Raudbetoonpostide kinnitamiseks kasutatakse jootebetooni ning nelja ankrupolti. Raudbetoonpostide peale monteeritakse HQ terastalad. Kõik hoone kandvad seinad on 200 mm paksused raudbetoonseinad tugevusklassiga C30/37. Seinapaneele on kokku 76 tükki, millest 2/3 moodustavad siseseina elemendid. Seinaelementide montaaž toimib selliselt, et autokraana võtab seinaelemendid treilerilt ning 40 tõstab need ettenähtud kohta. Seinapaneelid tõstetakse paika 60 tonnise autokraanaga ning montaažibrigaadi suuruseks on 3 töölist. Seinapaneelid seotakse omavahel ja vuugid armeeritakse ning betoneeritakse. Peale raudbetoonpostide ja seinaelementide montaaži monteeritakse õõnespaneelid ning rõduplaadid. Rõduplaate on 3 tükki ning need monteeritakse raudbetoonpostidele ning terastaladele. Õõnespaneelid on 265 mm paksused ning neid on kokku 107 tk, õõnespaneelide laiused jäävad vahemikku 600…1200 mm ning pikkused 1340…7845 mm. Nende monteerimiseks kasutatakse samuti 60 tonnise tõstevõimega autokraanat ning montaaž toimub otse treilerautolt. Peale poole korruse monteerimist alustatakse õõnespaneelide ning vahelagede monoliitsete osade ettevalmistustöödega. Õõnespaneelide monolitiseerimisel kasutatakse raketisena 21 mm veekindlat vineeri. Kogu lae perimeetrisse ning ristvuukidesse on ettenähtud 12 mm diameetriga sarrus. Armeerimise ning rakestamisega tegelevad viis töölist. Enne betoneerimistöid kontrollib järelevalve armeeringu üle, koostatakse kaetud tööde akt ning alustatakse betoneerimisega. Lagede monoliitsed osad ning vuugid betoneeritakse C30/37 tugevusklassiga peenbetooniga. Peale õõnespaneelide montaaži monteeritakse trepimarsid ja mademed. Trepimarsside ning mademete monteerimisel kasutatakse taridetaile. Trepielementide monteerimisel kasutatakse terastroppe. Kui vahelagede monoliitsed osad ning vuugid on betoneeritud siis rakestatakse need lahti ning algab järgmise korruse seinaelementide montaaž. Järgnevate korruste montaaž teostatakse sarnaselt esimesele korrusele. Viimane raudbetoonelement, mis paigaldatakse on liftišahti katuslagi. 41 9.3 Töömahtude arvutus ja materjalikulu Raudbetoonelementide mahud ning monteerimise ajakulu on toodud järgnevast tabelis (Tabel 9). Tabel 9. Raudbetoonelementide mahutabel Elemendi nimetus Maht Ühik Kogus, tk Tööde kestus päevades Postid 1,54 m³ 5 1 Seinapaneelid 200 mm 1079,08 m² 77 5 Trepimarsid 5,44 m³ 6 3 Õõnespaneelid 265 mm 730,55 m² 108 6 Plaadid 12,28 m³ 5 3 Kokku 1828,89 - 201 18 9.4 Brigaadide koosseis Raudbetoonelementide montaaži brigaadide koosseisud on järgnevad: • seinapaneelide montaaž – 3 töölist, autokraana; • seinapaneelide vuukide armeerimine – 2 töölist; • postide ja talade paigaldus – 3 töölist, autokraana; • õõnespaneelide ja rõduplaatide paigaldus – 3 töölist, autokraana; • trepimarsside ja mademete paigaldus – 3 töölist, autokraana; • õõnespaneelide armeerimine ja rakestamine – 3 töölist; • vahelae monoliitosade armeerimine ja rakestamine – 3 töölist; • vahelae vuukide ja monoliitosade valu – 4 töölist, pumbaga beetonimikser. 9.5 Töödeks vajalikud masinad Raudbetoonelementide montaažiks vajalikud masinad on välja toodud vaiatööde tehnoloogiakaardis. Lisaks eelmises tehnoloogiakaardis kirjeldatud masinatele on elementide objektile tarnimiseks vajalikud spetsiaalsed treilerautod. Vahelagede monolitiseerimiseks on vajalik pumbaga betoonimikser. Montaažitöödeks kasutatakse autokraanat Liebherr LTM 1060-3.1, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam [13]. 42 Seinapaneelide transpordiks kasutatakse joonisel (Joonis 11) välja toodud spetsiaalhaagisega treilerit. [23] Joonis 11. Spetsiaalhaagisega treiler [23] 9.6 Tööohutuse nõuded Raudbetoonelementide montaažitööde ajal tekivad mitmed ohud. Kuna hoonel on kolm korrust, siis tegu ei ole väga kõrge hoonega, kuid ikkagi tuleb meeles pidada, et kõrgusest kukkumise oht on olemas. Samuti peab raskete elementide paigalduse ajal olema tähelepanelik, et keegi ei asuks lasti all. Järgnevalt toon välja peamised ohutusmeetmed ja ennetustegevused, mis vähendavad kõrgustest kukkumise ohtu [24]: • kaitsepiirded tuleb paigaldada esimesel võimalusel peale elementide paigaldust; • piirded tuleb paigaldada, kui kukkumiskõrgus on 2 m või rohkem; • kui piirdeid ei ole võimalik paigaldada aga kukkumisoht säilib, siis on vajalik turvarakmete kasutamine; • redelil ei tohi töötada kõrgemal kui 5 m aluspinnast, ning redel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda 1 m võrra üle juurdepääsutasandi. Elementide tõstmise ja paigaldamise ajal tekkivate ohtude ennetustegevused on järgmised [24]: • tuleb veenduda, et tõstetööde tsoonis ei tohi viibida teisi töötajaid ega kõrvalisi isikuid; • tõstetava lasti all või peal viibimine on keelatud; 43 • töötajad peavad paiknema selliselt, et nad ei jääks lasti ootamatul liikumisel kuhugi vahele; • arvestada tuleb võimalusega, et tõstetav detail võib liikuda ootamatus suunas; • kasutatavad tõsteseadmed peavad olema kontrollitud ja terved; • tuleb arvestada ilmastikutingimustest raskendavate asjaoludega; • paigaldatud detailid tuleb koheselt fikseerida ning vajadusel lisada ajutine toestus; • autokraana jaoks peab olema ettevalmistatud tugev pinnas, et vältida ümbermineku ohtu. 9.7 Kvaliteedinõuded Enne tööde algust veendutakse, et kõik osapooled on kvaliteedinõuetest teadlikud. Kvaliteedinõuded on kehtestatud nii raudbetoonelementide tootjale kui ka paigaldajale. Selleks, et kõikidel osapooltel oleksid kvaliteedinõuded üheselt mõistetavad on tolerantside ja nõuete määramisel lähtutud standarditest ja käsiraamatutest. Raudbetoonelementidele esitatud tolerantsid kvaliteedinõuded tulenevad standardist EVS-EN 14992, EVS-EN 13670 ja Eesti betooniühingu juhenditest [22] [23]. Järgnevalt on välja toodud projektis märgitud tolerantside ning kvaliteedinõuete klassid: • raudbetoonelementide tolerantsid – klass A; • nähtavale jäävad pinnad – klass A; • viimistluse alla jäävad pinnad – klass B; • mittenähtavad pinnad – klass C; • paigaldustäpsus – klass 1. 44 10 TÖÖVÕTUMEETOD Antud ehitusobjektil on töövõtumeetodiks peatöövõtu meetod. Kuna antud objekti tellija ja peatöövõtja on sama ettevõte, siis tellija ei viinud läbi ehitushanget vaid kasutab enda ettevõttesiseseid ressursse, teadmisi ja kogemusi. Kogu ehitusjuhtimine käib läbi peatöövõtja, kes vastutab ehitustööde organiseerimise, kvaliteedi, dokumentatsiooni ja õigeaegse valmimise eest. Peatöövõtja kasutab ehitustööde läbiviimiseks alltöövõtjaid, kelle peatöövõtja leiab hangete käigus. Peatöövõtja koostab hangete plaani, kus määrab, mis ajaks peab olema hange lõpetatud. Alltöövõtjad esitavad hinnapakkumisi peatöövõtjale, ning seejärel peatöövõtja valib endale sobivaima pakkumise hinna, referentside, kvaliteedi ja varasemate kogemuste järgi. Valitud alltöövõtjaga sõlmitakse alltöövõtuleping, kus on välja toodud teostatavate tööde kirjeldus, kvaliteedinõuded, töövõtja kohustused ja õigused, tööde maksumus ja tööde teostamise tähtaeg. Alltöövõtja kohustus on täita lepingutingimusi ning vastutada tarnitud materjalide kvaliteedi ees. Alltöövõtja on kohustatud esitama peatöövõtjale tehtud tööde aktid, toimivusdeklaratsioonid, materjalide sertifikaadid ja kasutusjuhendid. Lisaks peab ta pärast tööde lõpetamist vastutama garantiiperioodi jooksul tehtud tööde ja kasutatud materjalide eest. Teostatud tööde projektile ja ehitusnormidele vastavust kontrollib omanikujärelevalve. Lisaks teostab omanikujärelevalve pidevat ülevaatust, ning teatab tellijat ja peatöövõtjat tekkinud puudustest. Ehitustööde lõppedes annab peatöövõtja üle tellijale kogu ehitusdokumentatsiooni, mis on allkirjastatud ehitusjärelevalve või muu tellija esindaja poolt. 45 11 TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN 11.1 Tööohutus Peatöövõtja koostab tööohutuse plaani. Tööohutusplaani koostamisel tugineb peatöövõtja määrusele „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ [27]. Kõik töölised on kohustatud tööohutuse plaani enne tööle asumist läbi lugema ning allkirjastama. Peatöövõtja määrab ehitusplatsile tööohutuse koordinaatori, kes jälgib, et igal tööetapil järgitakse tööohutuse nõudeid. Tööohutusnõuete täitmise kontrollimiseks täidab tööohutuse koordinaator iganädalaselt ettevõttesisest tööohutuse ringkäigu kontrollehte, kuhu märgib ära kõik nädala jooksul toimunud vahejuhtumid, ning ilmnenud probleemid. Ringkäigu tegemisel avastatud rikkumised märgitakse Bauhubi keskkonda, kust neid näevad kõik alltöövõtjad. Alltöövõtjatel on kohustus esimesel võimalusel puudused likvideerida. Järgnevalt on välja toodud antud ehitusplatsi üldised ohutusnõuded [24]: • kõik ehitusplatsil viibijad peavad kandma kiivrit, turvajalatseid ja kõrgnähtavad tööriietust; • olenevalt töö iseloomust tuleb kasutada lisaks täiendavaid isikukaitsevahendeid; • turvarakmete kasutamine on kohustuslik, kui on kukkumisoht kõrgemalt kui 2 m; • keelatud on põhjendamatult siseneda ohtlikusse alasse; • mehhanismidele ja veokitele lähenedes tuleb olla ettevaatlik, võimalusel läheneda nii, et juht märkaks; • ehitusprahi või esemete kõrgustest alla viskamine on keelatud; • tuletöid ja kraanaga tõstetöid tohivad teha ainult vastavat kehtivad tunnistust omavad töötajad. Õnnetusohu korral tuleb töö viivitamatult peatada, rakendada võimaluste piires koheselt meetmed õnnetusohu kõrvaldamiseks ja korraldada inimeste lahkumine ohtlikust piirkonnast. Kõigist õnnetusjuhtumisest tuleb koheselt teavitada tööohutuse koordinaatorit. Kõigil alltöövõtjatel peab ehitusobjektil olema esmaabiandja väljaõppe läbinud töötaja ja vajalikud esmaabivahendid. Peatöövõtja poolt on esmaabivahendid paigutatud objektikontorisse. Lähim vältimatu arstiabi andmise koht on Pärnu Haigla, mis asub objektist ligikaudu 3 km kaugusel. 46 11.2 Tuleohutus Üldise tuleohutuse eest platsil vastutab peatöövõtja. Selleks, et kõigile oleksid ehitusplatsi tuleohutuse nõuded üheselt mõistetavad, koostab peatöövõtja tööohutuse plaani, kus käsitleb ka tuleohutust. Kõik töötajad, peavad enne tööle asumist olema läbi lugenud ja allkirjastanud tuleohutuse plaani. Tuleohutusplaani koostamisel on lähtutud määrusest „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ [28]. Tuleohutus plaanist tulenevalt on kõikidel alltöövõtjatel kohustus varustada oma ehitussoojak vähemalt 6 kg tulekustutiga. Samuti asub üks 6 kg tulekustuti objektikontoris, ning ehitatava hoone igal korrusel, kus teostatakse ehitustöid. Tuletöödel peab iga tuletöökoha juures olema kaks 6 kg pulberkustutit, katusetöödel neli 6 kg või kaks 12 kg pulberkustutit. Antud objekti kõige ohtlikum tuletöö on SBS-katusekattematerjali katusele kinni põletamine. Selle töö tegemisel tuleb veenduda, et töötaja on kaitstud isikukaitsevahenditega, ning kuni 10 meetri raadiuses on kaks 12 kg tulekustutit. Keelatud on maja sees ketaslõikuri kasutamine, kuna see võib tekitada sädemeid ja lähedal asuvad ehitusmaterjalid võivad põlema süttida. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas, mis on näidatud ehitusplatsi skeemil. 11.3 Jäätmekäitlus ning keskkonnakaitse Jäätmekäitlus on korraldatud lähtudes Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjast [29]. Kogu ehitustöödel tekkiv praht tuleb paigutada peatöövõtja poolt tellitud jäätmekonteineritesse. Ehitusplatsil on eraldi jäätmekonteinerid ettenähtud papp, pakend, ohtlikele, puidu-, kivi-, ja olmejäätmetele. Selleks, et vältida masinatest ning tööriistadest tekkivad mürareostust on ehitustööd korraldatud nii, et neid ei peaks teostama öisel ajal ning nädalavahetustel. Kuna ehitusplatsi läheduses asub jõgi, siis on oluline vältida ohtlike jäätmete sattumist pinnasevette. Betoneerimisest määrdunud tehnika ja tööriistad pestakse ettenähtud kohas. Kuna olemasolevaid puid ei ole, siis ei ole vaja antud ehitusplatsil arvestada nende kaitsmisega. Objekti lõppedes, ning kasutusloa taotlemisel on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele jäätmeõiend, kus näidatakse ära tekkinud jäätmete käitlemiskoht ning tõendatakse, et ehitusjäätmed on nõuete kohaselt käideldud. 47 KOKKUVÕTE Lõputöö koostamise eesmärgiks oli kahe samaaegselt ehitatava korterelamu ehitustööde organiseerimine. Lõputöös tutvustati Pärnus asuva Seileri Kvartali esimese arendusetapi detailplaneeringut ja lähteülesannet ning kirjeldati mõlema hoone konstruktiivset ja arhitektuurset lahendust. Lõputöö raames koostati ehitustööde eelarve ning sealt saadud mahtudest tuletati läbi ajanormide ja brigaadide koosseisude ehitustööde kestvus. Ehitustööde organiseerimiseks koostati detailsed tehnoloogiakaardid 3-korruselise kortermaja vaiatöödele ning raudbetoonelementide montaažile. Tehnoloogiakaartides kirjeldati detailselt tehtavaid töid ning tööde järjekorda. Parema ülevaate saamiseks koostati nii materjalide kui ka ajamahukuse tabelid ja määrati kõikidele töölõikudele brigaadide koosseisud. Tulenevalt ehitatava hoone eripäradest on objektil peamiseks tõstemehhanismiks 60 t tõstevõimega autokraana. Lõputöö raames koostati koondkalenderplaan. Koondkalenderplaanist selgub, et ehitustööd kestavad kokku 13 kuud ning korraga viibib ehitusplatsil kõige rohkem 49 töölist 2024. aasta augustikuus. Koondkalenderplaanist ning olemasolevast asendiplaanist saadud sisenditest koostati ehitusplatsi üldplaan. Koondkalenderplaanist tulenevalt määrati alltöövõtjate ja sanitaarsoojakute arv ning ajutine elektrienergia ja veevajadus. Objekti ajutise veega varustamiseks on läbi tehtud vastav arvutus ja valitud 32 mm läbimõõduga veetoru ning ajutise elektrienergia vajaduse katmiseks valiti 100 A peakaitse. Kahe kortermaja ehitustööde maksumus kokku on 3 739 900 €, millest tulenevalt on hoonete netoruutmeeri maksumus 2145 €/m². Suurima osa maksumusest moodustavad kandetarindid, mille maksumus on 823 760 €, mis moodustab 22% kogu maksumusest. Ehitusplatsi korralduskulud on 76 975 € ja üldkulud 520 204 €. Üldkuludest moodustavad suurima osa juhtimiskulud, mille maksumus on 452 141 €. Lõputöö koostamise käigus sai autor juurde teadmisi kahe samaaegselt ehitatava kortermaja ehitustööde organiseerimise kohta. Töö koostamisel saadud teadmisi saab rakendada ehitusplatsidel, millega autor edaspidi kokku puutub. 48 SUMMARY Organisation of the Construction Works of Two Apartment Buildings The task of this thesis was to organise the construction of two apartment buildings that are being built simultaneously. The thesis was based on architectural and construction drawings and the databases of Nordecon AS. In the first part of the thesis, the initial data and construction conditions were described, followed by a description of the architectural and construction part of the building. In the economic section, a detailed construction budget was drawn up, used as the basis for the creation of the consolidated calendar plan. In order to better organise the construction works, a general site plan was drawn up, describing the planning logic of the construction site and calculating the temporary electricity and water needs. The most extensive parts of the thesis are the technology maps for the piling work and the assembly of reinforced concrete elements for a three-storey apartment building. The technology maps described the works to be carried out and the order in which they would be carried out. In order to get a better overview, tables of materials and time consumption were drawn up and brigade formations were assigned to each work section. In addition, the thesis describes the method of contracting, indicating which method is used for the object. One chapter of the thesis describes the occupational and fire safety requirements and the environmental protection plan. This chapter focused specifically on the hazards and risks of the object. The total cost of the construction of the two apartment buildings is €3,739,900; the price per net square metre is €2,145/m². The largest part of the cost is made up of the bearing structures, the cost of which is €823,760 or 22% of the total cost. The organisation costs of the construction site amount to €76,975 and the general expenses to €520,204. Management costs make up the largest part of general expenses, amounting to €452,141. The construction works last from February 2024 to March 2025, around 13 months in total. The highest number of workers on the construction site at any one time is in August 2024, with 49 workers on site at the same time. The most time-consuming work sections for these apartment buildings are the assembly of reinforced concrete elements and the interior finishing works. The reinforced concrete elements will be assembled on two apartment buildings simultaneously, requiring two 60-tonne truck-mounted cranes. 49 As a result of the thesis, the author gained a thorough overview of the organisation of the construction works of two apartment buildings that are built simultaneously. In the future, the author will be able to use the knowledge gained to manage and organise construction work on site. 50 VIIDATUD ALLIKAD [1] Pärnu EKE Projekt AS, „Pärnu, Rääma tn 7 kinnistu Detailplaneering“. 11. jaanuar 2016. [2] OÜ E-Inseneribüroo, „Seileri kvartali konstruktiivne põhiprojekt“. 4. detsember 2023. [3] Kolm Pluss Üks OÜ, „Rääma tänav 7D, Pärnu linn arhitektuurne põhiprojekt“. 29. mai 2023. [4] GECC LP OÜ, „Rääma tänav 7D, Pärnu linn küte, ventilatsioon ja jahutus põhiprojekt“. 2. märts 2023. [5] Infragate Eesti AS, „Seileri kvartali veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni projekteerimine“. 23. veebruar 2024. [6] ITK Inseneribüroo OÜ, „Seileri kvartali tugevvoolupaigaldise põhiprojekt“. 5. oktoober 2023. [7] Rovalis OÜ, „Seileri kvartali tuleohutuse põhiprojekt“. 22. veebruar 2023. [8] Eesti standardikeskus, „EVS 885:2005“. 2005. [9] mittaviiva oy, „RATU- ehitustööde tootlused“. 2013. [10] „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses–Riigi Teataja“. Vaadatud: 19. aprill 2022. [Online]. Available at: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021021?leiaKehtiv [11] „EVS 835:2022“, EVS. Vaadatud: 24. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.evs.ee/et/evs-835-2022 [12] Müürsepp, O., Sutt, J., Ehitusplatsi korralduse kavandamine: Käsiraamat. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2004. [13] „liebherr-250-ltm-1060-3.1-td-250-03-defisr11-2023.pdf“. Vaadatud: 7. aprill 2024. [Online]. Available at: https://www.liebherr.com/external/products/products- assets/4f1762b5-1733-4a2f-baf5-f4344bad4775-6/liebherr-250-ltm-1060-3.1-td-250- 03-defisr11-2023.pdf [14] Komatsu Europe International N.V., „Komatsu tootevalik“. komatsu.eu, 2023. [15] „Scania P 410 8x4 Kipper Just 111.734 km!, 2019, ANDELST, Holland - Kasutatud kallurid - Mascus Eesti“. Vaadatud: 18. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.mascus.ee/transport/kallurid/scania-p-410/cg86fbeh.html [16] „Vaiatööd Pärnus, Seedri 4“, AS BMGS Eesti filiaal. Vaadatud: 18. märts 2024. [Online]. Available at: https://bmgs.ee/et/project/vaiatood-parnus-seedri-4/ [17] „Betooni transport ja pumpamine | Betoonimeister AS“, Betoonimeister. Vaadatud: 18. märts 2024. [Online]. Available at: https://betoonimeister.ee/betoon/betooni-transport/ 51 [18] „AUTOKRAANAD ja KRAANADEGA TÕSTETÖÖD – Sintravella OÜ“. Vaadatud: 18. märts 2024. [Online]. Available at: https://sintravella.ee/teenused/autokraanad-ja- kraanadega-tostetood/ [19] „Sarrusetööd 2: Ohutushoid sarrusetöödel“. Vaadatud: 30. november 2022. [Online]. Available at: https://moodle.tktk.ee/mod/book/view.php?id=82307&chapterid=15273 [20] „Betoneerimine: Ohutushoid betoonitöödel“. Vaadatud: 30. november 2022. [Online]. Available at: https://moodle.tktk.ee/mod/book/view.php?id=82316&chapterid=15278 [21] „EVS-EN 1536:2010+A1:2015“, EVS. Vaadatud: 20. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.evs.ee/et/evs-en-1536-2010-a1-2015-consolidated [22] „ETF-Net infotee | RT 14-11016-et TarindiRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“. Vaadatud: 20. märts 2024. [Online]. Available at: https://etfnet.ehituskeskus.ee/kaardid/RT%2014-11016-et-1 [23] „MEIST“. Vaadatud: 12. aprill 2024. [Online]. Available at: https://www.virutrans.ee/ [24] Gert Põder, „TÖÖOHUTUSE PLAAN, Seileri arenduse I etapp“. 2. detsember 2024. [25] „EVS-EN 14992:2007+A1:2012“, EVS. Vaadatud: 24. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.evs.ee/et/evs-en-14992-2007-a1-2012-consolidated [26] „EVS-EN 13670:2010“, EVS. Vaadatud: 24. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.evs.ee/et/evs-en-13670-2010 [27] „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses–Riigi Teataja“. Vaadatud: 24. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.riigiteataja.ee/akt/77963?leiaKehtiv [28] „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded–Riigi Teataja“. Vaadatud: 6. veebruar 2023. [Online]. Available at: https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221 [29] „Jäätmehoolduseeskiri–Riigi Teataja“. Vaadatud: 24. märts 2024. [Online]. Available at: https://www.riigiteataja.ee/akt/424042015007?leiaKehtiv 52 Lisa 1. Kahe kortermaja ehitustööde eelarve EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 0 Projekteerimine 76 670,50 1 VÄLISRAJATISED 546 580,10 11 Ettevalmistus ja lammutus 5 693,00 111 Ettevalmistus ja raadamine 1111 Maa-ala puhastamine m2 2 990,00 0,70 2 093,00 1112 Tänavate sulgemine kuu 2 1 800,00 3 600,00 14 Hoonevälised ehitised 23 987,80 141 Estakaadid, kaldteed ja pandused m3 18 48,00 864,00 142 Tugimüürid ja piirded m3 39,5 515,30 20 498,00 143 Välistrepid m3 4,96 529,40 2 625,80 15 Välisvõrgud 279 189,80 153 Välisvalgustus kmpl 1 41 365,80 41 365,80 154 Veetorustik obj 1 92 000,00 92 000,00 156 Küttetorustik obj 1 60 455,00 60 455,00 157 Kaabelliinid jm 1 537,00 40,90 62 897,00 158 Sideliinid jm 372 60,40 22 472,00 16 Kaeved maa-alal 30 882,80 162 Kaeved m3 362 7,00 2 534,00 163 Täide m3 1 681,40 16,90 28 348,80 17 Maa-ala pinnakatted 148 796,20 53 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 171 Haljastus 1711 Muru kasvualuse rajamine ja muru külv, h=15cm m2 1 488,00 4,00 5 952,00 1712 Puud tk 10 350,00 3 500,00 1713 Põõsad tk 67 40,00 2 680,00 172 Teede ja platside alused m2 4288,98 7,31 31 363,20 173 Teede ja platside katted m2 893 42,10 37 591,00 174 Kivi- ja plaatkatted m2 2258 25,36 57 270,00 175 Äärekivid ja sadeveerennid jm 464 22,50 10 440,00 18 Väikeehitised maa-alal 58 030,50 183 Spordi- ja mänguvarustus kmpl 1 48 413,00 48 413,00 184 Jäätmehooldusvarustus kmpl 1 9 617,50 9 617,50 RÄÄMA 7d-1 1 VÄLISRAJATISED 3 955,10 12 Hoonealune süvend 3 355,10 122 Kaeved m3 79,8 7,00 558,60 123 Täited m3 166,1 16,80 2 796,50 14 Hoonevälised ehitised m2 2,4 250,00 600,00 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 136 432,80 21 Rostvärgid ja taldmikud 47 374,40 211 Liiv- ja killustikalused m3 26,6 48,00 1 276,80 212 Betoontarindid 2121 Monoliitne RB rostvärk C30/37 XC2 m3 78,44 496,00 38 906,20 54 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 2122 Monoliitne RB liftišahti süvendi põhja plaat 400mm C30/37 XC2 m3 2,97 769,00 2 283,90 2123 Monoliitsed RB liftišahti süvendi seinad C30/37 XC2 m3 1,78 769,00 1 368,80 213 Metalltarindid tk 40 35,15 1 406,00 217 Sooja- ja hüdroisolatsioon m2 130,9 16,29 2 132,70 23 Aluspõrandad 20 952,90 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustikalus fr. 16-32, h=20cm (Alum. KM 2.50) m3 47,9 45,00 2 155,50 232 Betoontarindid 2321 PP-01 Kandev monoliitne RB põrandaplaat 200 mm C30/37 XC3 m2 251,1 71,50 17 953,70 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon m2 301,32 2,80 843,70 24 Vaiad ja tugevdustarindid 68 105,50 242 Ehitusaegne veetõrje kuud 2,5 3 000,00 7 500,00 244 Koht- ja puurvaiad tk 38 1 594,88 60 605,50 3 KANDETARINDID 373 603,20 31 Metalltarindid kg 8 668,00 2,80 24 270,40 32 Kandvad- ja välisseinad 244 101,30 322 Monteeritavast betoonist tarindid 3221 Monteeritavad RB seinad 200 mm m2 1 079,08 72,40 78 071,40 3222 Monteeritavad RB postid m3 1,54 915,40 1 409,60 3223 Taridetailid kompl 1 4 528,50 4 528,50 55 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 3224 Betoonelementide transport kompl 1 12 800,00 12 800,00 3225 Monteeritavate RB seinade 200 mm montaaž tk 77 225,00 17 325,00 3226 Monteeritavate RB postide montaaž tk 5 225,00 1 125,00 328 Seinte fassaadikatted m2 1635,15 78,80 128 841,80 33 Vahe- ja katuslaed 100 198,50 332 Betoontarindid 3321 Monoliitsed vahelaeosad C30/37, XC3 m3 4,51 600,00 2 706,00 3322 Monoliitsed vahelaeosad C30/37, XC1 m3 15,36 600,00 9 216,00 3323 PP-01 RB põrandaplaat 100 mm C20/25 XC1 m2 212,4 28,00 5 947,20 3324 VL-01a RB põrandaplaat 80 mm C20/25 XC1 (1.k VL) m2 247,5 22,00 5 445,00 3325 VL-01b RB põrandaplaat 80 mm C20/25 XC1 (2.k VL) m2 168,63 22,00 3 709,90 335 Lagede elemendid 3351 Õõnespaneelid 265 mm m2 730,55 31,70 23 121,90 3352 Monteeritavad RB plaadid m3 12,28 615,00 7 552,20 3353 Õõnespaneelide 265 mm montaaž tk 108 265,00 28 620,00 3354 Monteeritavate RB plaatide montaaž tk 5 200,00 1 000,00 337 Lagede sooja- ja hüdroisolatsioon m2 1 756,42 7,30 12 880,30 34 Trepielemendid 5 036,00 345 Treppide elemendid 3451 Monteeritavad RB trepimarsid m3 5,44 650,00 3 536,00 56 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 3452 Monteeritavate RB trepimarsside montaaž tk 6 250,00 1 500,00 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED 191 085,90 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad tk 1 1976,00 1 976,00 42 Aknad kompl 1 48 121,80 48 121,80 43 Välisuksed ja väravad 9 130,00 431 Lukustus ja varustus kompl 1 1630,00 1 630,00 432 Alumiiniumuksed ja –väravad tk 3 2500,00 7 500,00 46 Rõdud ja terrassid 65 237,90 466 Puittarindid 4661 Terrass koos vundamendiga (1 korrus) m2 35,6 85,00 3 026,00 4662 Katteplekid jm 211,6 8,50 1 798,60 4663 VL-05 m2 125,51 211,00 26 482,60 4664 VL-06 m2 86,38 260,00 22 458,80 4665 VL-02 m2 32,69 197,00 6 439,90 4666 KL-04 (terassi varikatuse lagi) m2 37 136,00 5 032,00 47 Piirded ja käiguteed jm 94,38 319,53 30 157,40 48 Katusetarindid 36 462,80 483 Metalltarindid kmpl 1 2 448,00 2 448,00 484 Müüritised jm 65,5 35,00 2 292,50 488 Katusekatted kmpl 1 31 722,30 31 722,30 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 143 578,18 51 Vaheseinad 29 039,78 57 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 514 Laotud vaheseinad 5141 SS-03 150mm šahtide poorbetoonplokksein (150 mm Bauroc Acoustic) m2 119,4 41,00 4 895,40 5142 SS-07 100mm panipaikade kergbetoonplokksein (100 mm kergbetoonplokk) m2 70,5 39,00 2 749,50 515 Puit- ja kipsplaatvaheseinad m2 592 36,14 21 394,88 52 Siseuksed 32 049,40 521 Sulused kompl 1 6 520,00 6 520,00 522 Alumiiniumuksed 5221 Alumiiniumuks 1400x2110 mm (SU-03) tk 1 2 000,00 2 000,00 5222 Alumiiniumuks 1400x2110 mm (SU-04) tk 1 2 000,00 2 000,00 524 Klaasuksed tk 2 216,60 433,20 525 Puituksed tk 52 397,37 20 663,00 53 Siseseinte pinnakatted 37 201,60 531 Värvkatted m2 980,9 19,27 18 897,10 534 Krohv ja tasandus jm 240,1 9,00 2 160,90 535 Plaatkatted m2 289,96 41,73 12 099,20 536 Puitvooderdus m2 10,6 108,00 1 144,80 537 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon m2 263,6 11,00 2 899,60 54 Lagede pinnakatted 14 422,30 541 Värvkatted m2 327,8 17,51 5 739,80 543 Lagede metall- ja plekk-katted, ripplaed m2 243,5 35,66 8 682,50 58 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 55 Treppide pinnakatted 40,50 56 Põrandad ja põrandakatted 30 824,60 562 Põrandatasandus m2 65,9 12,00 790,80 563 Epokatted ja pinnakõvendid m2 134,1 18,28 2 451,20 565 Plaatpõrandad 5651 Keraamiline plaat (Marazzi Terratech 30*60cm) m2 81,8 28,70 3 252,70 5652 Plaatimine m2 74,36 25,00 1 859,00 566 Puitpõrandad 5661 3-lipiline spoonparkett (naturaalne tamm/valgendatud tamm) m2 445,06 33,00 14 687,00 5662 Parketi paigaldus m2 404,6 9,50 3 843,70 5663 Liistud (parketi toonis) jm 341,36 5,80 1 979,90 5664 Liistude paigaldus jm 325,1 3,80 1 235,40 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon m2 65,9 11,00 724,90 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED 49 285,00 61 Sisustus ja mööbel 1 300,00 611 Sauna lavad kompl 2 650,00 1 300,00 62 Inventar 2 660,00 621 Jalgrattahoidja (28 ratast) tk 14 190,00 2 660,00 64 Eriseadmete komplektid 15 000,00 641 Välised rulood kompl 12 1 250,00 15 000,00 66 Tõste- ja teisaldusseadmed 30 325,00 59 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 661 Liftid 6611 Lift - 8 inimest/630kg - 1,0m/s, MonoSpace 500 - 3 ust kompl 1 30 325,00 30 325,00 7 TEHNOSÜSTEEMID 243 305,80 71 Veevarustus ja kanalisatsioon 46 818,00 711 Veevarustus ja kanalisatsioon obj 1 32 057,00 32 057,00 714 San.seadmed obj 1 14 761,00 14 761,00 72 Küte, ventilatsioon ja jahutus 97 689,00 721 Küte obj 1 23 000,00 23 000,00 724 Ventilatsioon obj 1 60 889,00 60 889,00 726 Jahutus obj 1 13 800,00 13 800,00 74 Tugevvoolupaigaldis 80 195,70 741 Elektri peajaotussüsteemid obj 1 13 839,20 13 839,20 742 Kaabliteed obj 1 6 256,00 6 256,00 743 Kaabeldus obj 1 19 550,00 19 550,00 744 Valgustussüsteemid obj 1 25 512,50 25 512,50 745 Elektriküte, installatsioonimaterjalid obj 1 7 038,00 7 038,00 746 Piksekaitse ja maandus obj 1 800,00 800,00 747 Varutoiteseadmed 7471 Päikseenergia obj 1 7 200,00 7 200,00 75 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 18 603,10 751 Hooneautomaatika obj 1 8 193,10 8 193,10 60 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 753 Andmevõrgud, telefoni- ja infoedastus obj 1 10 110,00 10 110,00 755 Turva ja videovalve, läbipääs obj 1 300,00 300,00 RÄÄMA 7d-2 1 VÄLISRAJATISED 5 233,80 12 Hoonealune süvend 4 633,80 122 Kaeved m3 96,6 7,00 676,20 123 Täited m3 234 16,90 3 957,60 14 Hoonevälised ehitised m2 2,4 250,00 600,00 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 131 293,30 21 Rostvärgid ja taldmikud 43 415,70 211 Liiv- ja killustikalused m3 32,2 48,00 1 545,60 212 Betoontarindid 2121 Monoliitne RB rostvärk C30/37 XC2 m3 70,44 496,00 34 938,20 2122 Monoliitne RB liftišahti süvendi põhja plaat 400mm C30/37 XC2 m3 2,97 769,00 2 283,90 2123 Monoliitsed RB liftišahti süvendi seinad C30/37 XC2 m3 1,42 769,00 1 092,00 213 Metalltarindid tk 64 28,79 1 842,50 217 Sooja- ja hüdroisolatsioon m2 101,82 16,83 1 713,50 23 Aluspõrandad 21 182,80 231 Liiv-ja killustikalus 2311 Killustikalus fr. 16-32, h=20cm (Alum. KM 2.50) m3 58 45,00 2 610,00 232 Betoontarindid 61 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 2321 PP-01 Kandev monoliitne RB põrandaplaat 200 mm C30/37 XC3 m2 248,1 71,50 17 739,20 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon m2 297,72 2,80 833,60 24 Vaiad ja tugevdustarindid 66 694,80 242 Ehitusaegne veetõrje kuud 2,5 3 000,00 7 500,00 244 Koht- ja puurvaiad tk 37 1 599,86 59 194,80 3 KANDETARINDID 450 153,70 31 Metalltarindid kg 12 751,00 2,80 35 702,80 32 Kandvad- ja välisseinad 284 930,50 322 Monteeritavast betoonist tarindid 3221 Monteeritavad RB seinad 200 mm m2 1 104,90 72,40 79 939,50 3222 Monteeritavad RB postid m3 2,56 915,40 2 343,30 3223 Taridetailid kompl 1 5 004,00 5 004,00 3224 Betoonelementide transport kompl 1 14 720,00 14 720,00 3225 Monteeritava RB seinade 200 mm montaaž tk 82 225,00 18 450,00 3226 Monteeritavate RB postide montaaž tk 7 225,00 1 575,00 328 Seinte fassaadikatted m2 1867,52 87,23 162 898,70 33 Vahe- ja katuslaed 121 907,90 332 Betoontarindid 3321 Monoliitsed vahelaeosad C30/37, XC3 m3 3,48 600,00 2 088,00 3322 Monoliitsed vahelaeosad C30/37, XC1 m3 9,26 600,00 5 556,00 62 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 3323 PP-01 RB põrandaplaat 100mm C20/25 XC1 m2 213,1 28,00 5 966,80 3324 VL-01a RB põrandaplaat 80mm C20/25 XC1 (1.k VL) m2 198,63 22,00 4 369,90 3325 VL-02 RB põrandaplaat 80mm C20/25 XC1 (1.k VL) m2 27,13 22,00 596,90 3326 VL-01b RB põrandaplaat 80mm C20/25 XC1 (2.k VL) m2 194,38 22,00 4 276,40 3327 VL-01b RB põrandaplaat 80mm C20/25 XC1 (3.k VL) m2 138 22,00 3 036,00 335 Lagede elemendid 3351 Õõnespaneelid 265 mm m2 946,18 31,70 29 946,60 3352 Monteeritavad RB plaadid m3 20,22 615,00 12 435,30 3353 Õõnespaneelide 265 mm montaaž tk 127 265,00 33 655,00 3354 Monteeritavate RB plaatide montaaž tk 9 200,00 1 800,00 337 Lagede sooja- ja hüdroisolatsioon m2 2 212,25 8,20 18 181,00 34 Trepielemendid 7 612,50 345 Treppide elemendid 3451 Monteeritavad RB trepimarsid m3 8,25 650,00 5 362,50 3452 Monteeritavate RB trepimarsside montaaž tk 9 250,00 2 250,00 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED 240 561,30 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad tk 1 1 976,00 1 976,00 42 Aknad kompl 1 70 260,20 70 260,20 43 Välisuksed ja väravad 5 030,90 63 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 431 Lukustus ja varustus kompl 1 1 530,90 1 530,90 432 Alumiiniumuksed ja –väravad tk 1 2 500,00 2 500,00 433 Terasuksed ja –väravad tk 1 1 000,00 1 000,00 46 Rõdud ja terrassid 95 616,10 466 Puittarindid 4661 Terrass koos vundamendiga (1 korrus) m2 52,4 85,00 4 454,00 4662 Katteplekid jm 297,1 8,50 2 525,40 4663 VL-05 m2 153,1 211,00 32 304,10 4664 VL-06 m2 147,36 260,00 38 313,60 4665 VL-02 m2 52,6 197,00 10 362,20 4666 KL-04 (terassi varikatuse lagi) m2 56,3 136,00 7 656,80 47 Piirded ja käiguteed 34 035,00 473 Metallist piirded jm 138,8 245,21 34 035,00 48 Katusetarindid 33 643,10 483 Metalltarindid kmpl 1 2 150,00 2 150,00 484 Müüritised jm 61,6 35,00 2 156,00 488 Katusekatted kmpl 1 29 337,10 29 337,10 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 176 894,80 51 Vaheseinad 37 837,40 514 Laotud vaheseinad 5141 SS-03 150mm šahtide poorbetoonplokksein (150mm Bauroc Acoustic) m2 155,6 41,00 6 379,60 64 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 5142 SS-07 100mm panipaikade kergbetoonplokksein (100mm kergbetoonplokk) m2 62,9 39,00 2 453,10 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad m2 783,4 37,02 29 004,70 52 Siseuksed 31 033,70 521 Sulused kompl 1 6 123,50 6 123,50 524 Klaasuksed tk 4 212,80 851,20 525 Puituksed tk 61 394,40 24 059,00 53 Siseseinte pinnakatted 49 409,80 531 Värvkatted m2 1380 19,00 26 223,40 534 Krohv ja tasandus jm 372,5 9,00 3 352,50 535 Plaatkatted m2 280,5 41,73 11 704,50 536 Puitvooderdus m2 49,3 108,00 5 324,40 537 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon m2 255 11,00 2 805,00 54 Lagede pinnakatted 19 124,20 541 Värvkatted m2 449 17,21 7 728,20 543 Lagede metall- ja plekk-katted, ripplaed m2 314 36,29 11 396,00 55 Treppide pinnakatted m2 40,5 1,50 60,80 56 Põrandad ja põrandakatted 39 428,90 562 Põrandatasandus m2 68,1 12,00 817,20 563 Epokatted ja pinnakõvendid m2 92,2 17,80 1 643,20 565 Plaatpõrandad m2 110,33 60,08 6 628,40 566 Puitpõrandad 65 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 5661 3-lipiline spoonparkett (naturaalne tamm/valgendatud tamm) m² 602,91 33,00 19 896,00 5662 Parketi paigaldus m² 548,1 9,50 5 207,00 5663 Liistud (parketi toonis) jm 476,49 5,80 2 763,60 5664 Liistude paigaldus jm 453,8 3,80 1 724,40 567 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon m2 68,1 11,00 749,10 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED 54 450,00 61 Sisustus ja mööbel 2 600,00 612 Saunalavad kompl 4 650,00 2 600,00 64 Eriseadmete komplektid 18 750,00 641 Välised rulood kompl 15 1 250,00 18 750,00 66 Tõste- ja teisaldusseadmed 33 100,00 661 Liftid kompl 1 33 100,00 33 100,00 7 TEHNOSÜSTEEMID 320 059,60 71 Veevarustus ja kanalisatsioon 70 840,00 711 Veevarustus ja kanalisatsioon obj 1 57 141,00 57 141,00 714 San.seadmed obj 1 13 699,00 13 699,00 72 Küte, ventilatsioon ja jahutus 136 634,00 721 Küte obj 1 39 000,00 39 000,00 724 Ventilatsioon obj 1 74 034,00 74 034,00 726 Jahutus obj 1 23 600,00 23 600,00 74 Tugevvoolupaigaldis 93 374,50 66 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 741 Elektri peajaotussüsteemid obj 1 15 742,00 15 742,00 742 Kaabliteed obj 1 7 696,00 7 696,00 743 Kaabeldus obj 1 24 050,00 24 050,00 744 Valgustussüsteemid obj 1 27 748,50 27 748,50 745 Elektriküte, installatsioonimaterjalid obj 1 8 658,00 8 658,00 746 Piksekaitse ja maandus obj 1 800,00 800,00 747 Varutoiteseadmed obj 1 8 680,00 8 680,00 75 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 19 211,10 751 Hooneautomaatika obj 1 9 063,90 9 063,90 753 Andmevõrgud, telefoni- ja infoedastus obj 1 9 871,20 9 871,20 755 Turva ja videovalve, läbipääs obj 1 276,00 276,00 8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 76 974,90 81 Ajutised ehitised ehitusplatsil 32 991,40 81101 Soojakute paigaldus (sh. pesusoojak) obj 1 1 250,00 1 250,00 81102 Soojakute üür (koos kindlustudega) obj 1 10 990,80 10 990,80 81104 Varustuse konteinerid (rent + transport) obj 1 1 200,00 1 200,00 81105 Ajutine WC (paigaldus, transport, rent, hooldus) obj 1 1 320,00 1 320,00 81106 Objekti ajutise piirde rent obj 1 1 925,00 1 925,00 81107 Objekti ajutise piirde paigaldus, mahavõtmine, transport obj 1 1 155,00 1 155,00 81110 Ehitiste, konstruktsioonide kaitse obj 1 871,90 871,90 81111 Tööohutusmeetmed obj 1 871,90 871,90 67 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 81112 Turnikee ja liugvärava rent obj 1 13 406,80 13 406,80 82 Ajutised tehnosüsteemid 14 771,40 8211 Ajutine veevarustus, kanalisatsioon obj 1 3 000,00 3 000,00 8221 Ajutine elektripaigaldis (kaablid, kilbid jms) obj 1 1 395,00 1 395,00 8222 Obj-I ajutine el varustus obj 1 3 000,00 3 000,00 8231 Ajutine valgustus obj 1 523,10 523,10 8241 Platsi telefoni, internetiühenduse rajamine obj 1 750,00 750,00 8251 Ajutine küte - talvine küte obj 1 6 103,30 6 103,30 84 Tööriistad ja instrumendid obj 1 523,10 523,10 86 Energiakulud 5 431,40 8611 Elektrikulu obj 1 3 836,40 3 836,40 8621 Veekulu ehitamisel obj 1 1 595,00 1 595,00 87 Veod 23 257,60 8731 Projektijuhi autokulu obj 1 7 560,00 7 560,00 8732 Objektijuhi autokulu obj 1 7 440,00 7 440,00 8733 Tööjuhi autokulu obj 1 4 770,00 4 770,00 8741 Jäätmekäitlus obj 1 3 487,60 3 487,60 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 520 204,80 91 Juhtimiskulud 452 141,00 91111 Projektijuhi palk obj 1 69 000,00 69 000,00 91112 Objektijuhi palk obj 1 53 280,00 53 280,00 91113 Tööjuhi palk obj 1 27 900,00 27 900,00 68 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 91114 Elektritööde projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu obj 1 16 800,00 16 800,00 91115 Tehnovõrkude projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu obj 1 16 800,00 16 800,00 91116 Projekteerimise projektijuhi palk + autokulu + mobiilikulu obj 1 11 200,00 11 200,00 91117 Ostujuhi palk + autokulu + mobiilikulu obj 1 5 040,00 5 040,00 9115 Baaspreemia obj 1 27 293,80 27 293,80 9121 Objekti kontori kulud, koopiakulud obj 1 3 850,00 3 850,00 9122 Objekti telefoni, interneti kulu obj 1 1 650,00 1 650,00 91231 Projektijuhi mobiilikulu obj 1 1 140,00 1 140,00 91232 Objektijuhi mobiilikulu obj 1 1 140,00 1 140,00 91233 Tööjuhi mobiilikulu obj 1 459,00 459,00 91511 Valve obj 1 17 325,00 17 325,00 9161 Esinduskulud obj 1 2 500,00 2 500,00 9171 Koolitus obj 1 1 500,00 1 500,00 9181 Ettevalmistuskulud (teostatud tööd) obj 1 195 263,20 195 263,20 92 Kulud abistavatele tegevustele 13 173,30 9211 Mõõtmine obj 1 3 750,00 3 750,00 9231 Objekti soojakute korrashoid obj 1 1 925,00 1 925,00 9241 Ehitusplatsi korrashoid obj 1 3 138,80 3 138,80 9251 Lõpupuhastus obj 1 4 359,50 4 359,50 69 EVS 885 kood Töö nimetus Ühik Maht Ühikhind, € Hind kokku, € 94 Talvised lisakulud obj 1 1 250,00 1 250,00 96 Lepingu erikulud 53 640,50 9611 Ehitustööde kindlustus (CAR) obj 1 8 951,70 8 951,70 9622 Ehitusaegse tagatise kulud obj 1 5 623,50 5 623,50 9631 Garantiiaja tagatise kulud obj 1 4 306,60 4 306,60 9641 Garantiiaja parandustööd obj 1 34 758,70 34 758,70 Maksumus ilma KM-ta 3 739 900,00 KM 22% 822 778,00 Maksumus koos KM-ga 22% 4 562 678,00 70 GRAAFILINE OSA Joonis 1. Ehitusplatsi üldplaan Joonis 2. Koondkalendergraafik Joonis 3. Vaiatööde tehnoloogiakaart Joonis 4. Raudbetoonelementide montaaži tehnoloogiakaart Rattakuur 3.40 3.30 3.20 3.20Rääma 7c/2 Rääma 7d/2 c Rääma 7d/1 AutoCAD SHX Text Ehitusplatsi üldplaan AutoCAD SHX Text Rääma 7c/1/1 AutoCAD SHX Text Rääma tn AutoCAD SHX Text Laoplats AutoCAD SHX Text Värav 1 AutoCAD SHX Text I ETAPP AutoCAD SHX Text I ETAPP AutoCAD SHX Text II ETAPP AutoCAD SHX Text II ETAPP AutoCAD SHX Text Turnikee AutoCAD SHX Text P AutoCAD SHX Text N AutoCAD SHX Text E AutoCAD SHX Text S AutoCAD SHX Text W AutoCAD SHX Text Piirdeaed AutoCAD SHX Text Tulekustuti, esmaabi, telefon AutoCAD SHX Text Materjalide ladustamine AutoCAD SHX Text PTV ja järelevalve soojakud AutoCAD SHX Text Kogunemise koht AutoCAD SHX Text Suitsetamise koht AutoCAD SHX Text Ehitusobjekti infostend AutoCAD SHX Text Juurdepääsu tee AutoCAD SHX Text Tõstemasinate tööraadius AutoCAD SHX Text P AutoCAD SHX Text Parkimine AutoCAD SHX Text Ajutine peakilp AutoCAD SHX Text Prügikonteinerid AutoCAD SHX Text Objekti valgustus ja valve AutoCAD SHX Text Sanitaarsoojakud AutoCAD SHX Text ATV soojakud AutoCAD SHX Text I etapi hooned AutoCAD SHX Text II etapi hooned AutoCAD SHX Text Ajutine elektrikaabel AutoCAD SHX Text Ajutine veekaabel AutoCAD SHX Text Lehti: AutoCAD SHX Text Leht: AutoCAD SHX Text Õpperühm: AutoCAD SHX Text Töö nr AutoCAD SHX Text Skaala AutoCAD SHX Text Joonise nr AutoCAD SHX Text Joonise nimetus AutoCAD SHX Text TALLINN AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text Koostas: AutoCAD SHX Text KAHE KORTERMAJA EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE AutoCAD SHX Text Ehitusplatsi üldplaan AutoCAD SHX Text Karl-Kevin Kalmus AutoCAD SHX Text Lauri Peetrimägi AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text 11.03.2024 AutoCAD SHX Text 1 AutoCAD SHX Text EHE053 AutoCAD SHX Text 1 AutoCAD SHX Text 4 AutoCAD SHX Text HE2020 AutoCAD SHX Text Lehti: AutoCAD SHX Text Leht: AutoCAD SHX Text Õpperühm: AutoCAD SHX Text Töö nr AutoCAD SHX Text Skaala AutoCAD SHX Text Joonise nr AutoCAD SHX Text Joonise nimetus AutoCAD SHX Text TALLINN AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text Koostas: AutoCAD SHX Text KAHE KORTERMAJA EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE AutoCAD SHX Text Kalendergraafik ja tööjõuvajaduse epüür AutoCAD SHX Text Karl-Kevin Kalmus AutoCAD SHX Text Lauri Peetrimägi AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text 11.03.2024 AutoCAD SHX Text 2 AutoCAD SHX Text EHE053 AutoCAD SHX Text 2 AutoCAD SHX Text 4 AutoCAD SHX Text HE2020 kN1000 -1050ül.km. D450 29 kN500 -1350ül.km. D450 03 kN200 -1050ül.km. D450 36 kN900 -1050ül.km. D450 31 kN500 -1050ül.km. D450 18 kN500 -1050ül.km. D450 06 kN600 -1050ül.km. D450 17 kN750 -1350ül.km. D450 14 kN1000 -1050ül.km. D450 15 kN300 -1350ül.km. D450 24 kN900 -1050ül.km. D450 05 kN200 -1350ül.km. D450 26 kN250 -1450ül.km. D450 11 kN500 -1350ül.km. D450 02 kN150 -1350ül.km. D450 12 kN1000 -1050ül.km. D450 07 kN700 -1350ül.km. D450 13 kN150 -1350ül.km. D450 01 kN800 -1050ül.km. D450 23 kN750 -1050ül.km. D450 28 kN550 -1050ül.km. D450 30 kN1000 -1050ül.km. D450 22 kN450 -1350ül.km. D450 25 kN900 -1050ül.km. D450 04 kN800 -1050ül.km. D450 32 kN1000 -1050ül.km. D450 08 kN600 -1050ül.km. D450 35 kN250 -1450ül.km. D450 16 kN800 -1050ül.km. D450 10 kN1000 -1050ül.km. D450 09 kN250 -1450ül.km. D450 19 kN750 -1350ül.km. D450 27 kN950 -1050ül.km. D450 34 kN600 -1050ül.km. D450 33 kN400 -1050ül.km. D450 37 kN300 -1050ül.km. D450 38 kN700 -1050ül.km. D450 21 kN700 -1050ül.km. D450 20 6∅16 L6000 ∅6 s240 spiraalne rang L~26000 1 täide veetase -1 -2 -3 -4 -5 -6 -7 -8 -9 -10 -11 -12 -13 -14 -15 -16 ±0 +1 planeeritav 3 3 ~4 6∅16 L6000 +2 +3 +4 jõe max veetase 2 4 5 mölline peenliiv 6A savi 6B savi/möllsavi 6C möllsavi/savimöll 7 mölline peenliiv KIHT 8 peen- ja keskliiv abs 11 18U TRNG1 d8 L2675 AutoCAD SHX Text 1D AutoCAD SHX Text 2D AutoCAD SHX Text 3D AutoCAD SHX Text 4D AutoCAD SHX Text 5D AutoCAD SHX Text 6D AutoCAD SHX Text 7D AutoCAD SHX Text 8D AutoCAD SHX Text ROSTVÄRGI JA VAIADE PLAAN AutoCAD SHX Text G1 AutoCAD SHX Text F1 AutoCAD SHX Text E1 AutoCAD SHX Text D1 AutoCAD SHX Text C1 AutoCAD SHX Text B1 AutoCAD SHX Text A1 AutoCAD SHX Text Sarruse ettevalmistus AutoCAD SHX Text Materjalid AutoCAD SHX Text VAIA RISTLÕIGE AutoCAD SHX Text VAIAPEA AutoCAD SHX Text Valu I etapp AutoCAD SHX Text Valu II etapp AutoCAD SHX Text VAIATÖÖDE KALENDERGRAAFIK AutoCAD SHX Text VAIATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART AutoCAD SHX Text KIHT 1 AutoCAD SHX Text maapind (+3.300abs).300abs)00abs) AutoCAD SHX Text KOHTVAI 50 AutoCAD SHX Text +21.997=+3.400abs AutoCAD SHX Text ol. olev maapind (+2.400abs).400abs)00abs) AutoCAD SHX Text KIHT 5 AutoCAD SHX Text KIHT 6A AutoCAD SHX Text KIHT 6B AutoCAD SHX Text KIHT 6C AutoCAD SHX Text KIHT 7 AutoCAD SHX Text 3D AutoCAD SHX Text 3D AutoCAD SHX Text 2D AutoCAD SHX Text 2D AutoCAD SHX Text ROSTVÄRGI LÕIGE AutoCAD SHX Text VAIADE PUURIMINE AutoCAD SHX Text Lehti: AutoCAD SHX Text Leht: AutoCAD SHX Text Õpperühm: AutoCAD SHX Text Töö nr AutoCAD SHX Text Skaala AutoCAD SHX Text Joonise nr AutoCAD SHX Text Joonise nimetus AutoCAD SHX Text TALLINN AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text Koostas: AutoCAD SHX Text KAHE KORTERMAJA EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE AutoCAD SHX Text Vaiatööde tehnoloogiakaart AutoCAD SHX Text Karl-Kevin Kalmus AutoCAD SHX Text Lauri Peetrimägi AutoCAD SHX Text Juhendas: AutoCAD SHX Text 11.03.2024 AutoCAD SHX Text 3 AutoCAD SHX Text EHE053 AutoCAD SHX Text 3 AutoCAD SHX Text 4 AutoCAD SHX Text HE2020 700 830 Rattakuur3.403.303.203.20Rääma 7c/2Rääma 7d/2cRääma 7d/1 tsementmört mont. r/b. seinaelement vuugibetoon mont. r/b. seinaelement õõnespaneel ringsarrus 2x ∅12 tsementmört tapivarras ∅20 s.<1500mm ∅12 1x igas paneeli vuugis 1x õõs ülapinnas avatud gofreeritud toru d80 ∅12 1x paneeli avatud õõnes jootebetoon vuugisarrus ∅12 trossaasad PVL80 s.400 vuugibetoon mont. r/b. seinaelement a5 mont rb post mont rb rõduplaat teraspost jootebetoon neopreen 20x20 ümber posti perimeetri tapivarras postis +3360 +0 +2960 +6080 +6720 +9440 AutoCAD SHX Text 1D AutoCAD SHX Text 2D AutoCAD SHX Text 3D AutoCAD SHX Text 4D AutoCAD SHX Text 5D AutoCAD SHX Text 6D AutoCAD SHX Text 7D AutoCAD SHX Text 8D AutoCAD SHX Text G1 AutoCAD SHX Text F1 AutoCAD SHX Text E1 AutoCAD SHX Text D1 AutoCAD SHX Text C1 AutoCAD SHX Text B1 AutoCAD SHX Text A1 AutoCAD SHX Text Vahelae paneelide m