Aleksandr Vladõkin TARBIJATE HINNANGUD BENSIINIMOOTORIGA AUTODELE GAASISEADMETE PAIGALDAMISE KASUTEGURITELE LÕPUTÖÖ Teenusmajanduse instituut Ärijuhtimine Juhendaja: Kati Kukk, MA Mõdriku 2025 2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Aleksandr Vladõkin annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Tarbijate hinnangud gaasiseadmete paigaldamise teguritele bensiinmootoriga autodele 1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna Tehnikakõrgkooli digiarhiivi DSpace kaudu; 2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi. Autorideklaratsioon Mina Aleksandr Vladõkin tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhendaja Kati Kukk Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) (kuupäevad digiallkirjades) Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. GAASISEADMETE PAIGALDAMINE ........................................................................... 6 1.1. Seadmete paigaldamine bensiinimootoriga sõidukitele .............................................. 6 1.1.1 LPG ja CNG erinevused ja paigaldusnõuded ....................................................... 8 1.1.2 Tehnilised nõuded seadmete paigaldamiseks ..................................................... 11 1.2. Gaasiseadmete paigaldamise kasutegurid ................................................................. 12 1.2.1 Keskkonnasäästu saavutamine ........................................................................... 12 1.2.2 Paigalduskulude hindamine ................................................................................ 13 1.2.3 Tasuvusperioodi hindamine ............................................................................... 14 1.3. Tallinna ühistransport kui näide ................................................................................ 16 2. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA ...................................................................... 18 3. EMPIIRILISE UURINGU TULEMUSTE ANALÜÜS .................................................. 20 4. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ............................................................................. 35 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 37 SUMMARY ............................................................................................................................. 38 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................ 39 Lisa 1. Ankeetküsitlus .......................................................................................................... 43 4 SISSEJUHATUS Gaasiseadmete paigaldamine bensiinimootoriga sõidukitele on aktuaalne teema, kuna suureneb vajadus vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ja leida kuluefektiivseid lahendusi transpordisektoris. Üha enam keskendutakse alternatiivsetele kütustele, et leevendada fossiilkütuste tarbimisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme ja vähendada sõltuvust naftast (Transpordi väljakutsed ja lahendused, 2024). Gaasikütuste, nagu LPG ja CNG, kasutamine võib olla efektiivne viis heitmete vähendamiseks ja sõidukite tegevuskulude optimeerimiseks. Bensiinimootoriga sõidukite ümberehitamine gaasikütusele võib esitada väljakutseid nii majanduslikus kui ka tehnilises mõttes. Probleem seisneb selles, et gaasiseadmete paigaldamisega seotud kulud on suured ja vajavad esialgset investeeringut, samas kui võimalik kokkuhoid sõltub paljudest teguritest, nagu sõiduki kasutamise intensiivsus ja kütuse hindade muutumine. Lisaks on küsimus selles, kas gaasikütuste kasutamisega suudetakse vähendada keskkonnamõjusid ja kas see investeering on majanduslikult tasuv pikemas perspektiivis (Igwe, Amadichuku, Ibanga, & Alerechi, 2024). Lõputöö eesmärk on analüüsida tarbijate hinnanguid bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamisest tulenevatele kasuteguritele. Analüüs ja hinnangu andmine on vajalik selleks, et tõsta bensiinimootoriga sõidukite omanike teadlikkust gaasiseadmete kasutamisega seotud eelistest ja võimalikest puudustest. Lõputöö aitab luua selgema arusaama gaasiseadmete paigaldamise tasuvusest ning selle rollist keskkonnasäästlikkuse edendamisel. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad uurimisülesanded: • Luua teoreetiline raamistiks gaasiseadmete paigaldamisest saadavate kasutegurite kohta • Kirjeldada gaasikütuste (LPG ja CNG) omadusi ja nende eeliseid võrreldes bensiiniga. • Kavandada uurimismetoodika • Selgitada välja tarbijate hinnangud gaasiseadmete paigaldamisele ja saadavatele kasuteguritele • Esitada soovitused sõidukiomanikele, kes kaaluvad gaasiseadmete paigaldamist. Käesolev lõputöö on jaotatud peamisteks peatükkideks, millest igaüks keskendub uurimuse eesmärkide eri aspektidele. Esimeses töö pooles käsitletakse gaasiseadmete paigaldamist bensiinimootoriga sõidukitele, võrreldes LPG- ja CNG-süsteeme, nende tehnilisi nõudeid ning majanduslikke aspekte, nagu paigalduskulud ja tasuvusperioodid. Teises osas analüüsitakse gaasisüsteemide keskkonnamõjusid, rõhutades nende rolli heitgaaside vähendamisel linnaliikluses, sealhulgas Tallinna ühistranspordisüsteemi 5 juhtumiuuringut. Töö tugineb peamiselt tööstusaruannetele, nagu Eleringi Elekter ja gaasitransport, teaduspublikatsioonidele alternatiivkütuste tehniliste ja majanduslike aspektide kohta ning Eesti gaasiseadmete paigaldatavatele ettevõtetele andmetele, mis tagavad põhjaliku ja tõenduspõhise analüüsi. 6 1. GAASISEADMETE PAIGALDAMINE Bensiinimootoriga sõidukeid saab kohandada kasutama autogaasi (LPG) kütusena. Autogaas, tuntud ka kui LPG (vedelgaas), on kütus, mis koosneb peamiselt propaanist või propaani ja butaani segust. Sõiduki ümberehitamisel paigaldatakse teine kütusesüsteem, mis võimaldab mootoril töötada nii bensiini kui ka autogaasiga, andes juhile võimaluse valida kahe kütuse vahel. Autogaasi kasutamine pakub mitmeid eeliseid, sealhulgas madalamad kütusekulud ja puhtam põlemine võrreldes bensiiniga, mis võib pikendada mootori eluiga ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Paljud sõidukitootjad pakuvad kahepõhiseid mudeleid, mis töötavad nii bensiini kui ka autogaasiga, säilitades samad garantiitingimused (Hahn, 2024). Järgmistes peatükkides kirjeldatakse gaasiseadmete põhikomponente, paigaldamisnõudeid, CNG ja LPG erinevusi ning tanklate levikut üle Eesti. 1.1. Seadmete paigaldamine bensiinimootoriga sõidukitele Bensiinimootoriga sõidukitele gaasiseadmete paigaldamine võimaldab kasutada alternatiivkütusena vedelgaasi (LPG), mis on sageli soodsam ja keskkonnasõbralikum valik võrreldes bensiiniga. Paigaldusprotsess hõlmab mitmeid komponente, mis tagavad süsteemi ohutu ja tõhusa toimimise (Installation guidelines for LPG systems by AC S.A, s.a.). 7 Gaasiseadmeid on erinevaid põlvkondi, mis sobivad erinevatele mootoritüüpidele. Näiteks vanematele karburaatormootoritele sobivad I põlvkonna seadmed, samas kui kaasaegsetele sisepõlemismootoritele on mõeldud IV põlvkonna seadmed, mis tagavad täpsema kütuse etteande ja parema jõudluse (Gaasiseadmed, s.a.). Joonis 1. LPG põhikomponendid (Installation guidelines for LPG systems by AC S.A, s.a.) Paigaldus hõlmab järgmisi põhikomponente (Joonis 1) (Wikipedia, The Free Encyclopedia, 2024): • Gaasipaak - tavaliselt paigaldatakse pagasiruumi või varuratta kohale, et säilitada sõiduki ruumikus. • Reduktor-aurusti - muudab vedelgaasi gaasiliseks olekuks ja vähendab rõhku, et see sobiks mootori tarbeks. • Gaasipihustid - tagavad gaasi täpse doseerimise igasse silindrisse. • Juhtplokk - sünkroniseerib gaasisüsteemi tööd mootori juhtsüsteemiga, tagades sujuva ülemineku bensiinilt gaasile ja vastupidi. • Gaasifiltrid - puhastavad gaasi enne silindrite pritsimist 8 • Rõhuanduri näitude põhjal - reguleerib juhtplokk mootorisse tarnitava gaasi hulka, tagades optimaalse kütusesegu ja mootori tõhusa töö (Gaasirõhuanduri asendamine (LPG), s.a.) • Lüliti - näitab praegust gaasi taset paagis ja võimaldab valida, millist kütust mootor kasutab • Solenoidklapp - avab või sulgeb vedelgaasi voo ja paigaldatakse juhul, kui reduktoril ei ole integreeritud solenoidklappi Gaasiseadme elektrilised komponendid ühendatakse sõiduki elektrisüsteemiga. Ühendused tehakse jootmise teel ja kaitstakse soojusisolatsiooniga, mis kantakse peale 1500 °C temperatuuril, tagades vastupidavuse ja ohutuse (Paigaldus, s.a.). Pärast paigaldust täidetakse gaasipaak ja tehakse testisõit, mille käigus seadistatakse süsteem optimaalseks tööks. Seadistamisel kasutatakse diagnostikaseadmeid, mis võimaldavad täpset häälestust vastavalt sõiduki spetsiifikale (Paigaldustöö kirjeldus, s.a.). Gaasiseadme tõrgeteta toimimiseks on oluline regulaarne hooldus, soovitatavalt kord 6 kuu tagant või iga 10 000 km järel. Hooldus hõlmab filtrite vahetust, lekete kontrolli ja süsteemi üldist ülevaatust (Paigaldamise ja teeninduse hinnad, s.a.). Gaasiseadme paigaldamine bensiinimootoriga autole on keerukas protsess, mis nõuab spetsialistide oskusi ja teadmisi. Seetõttu on soovitatav pöörduda kogenud paigaldajate poole, kes tagavad süsteemi ohutuse ja efektiivsuse. 1.1.1 LPG ja CNG erinevused ja paigaldusnõuded LPG (vedelgaas) ja CNG (surugaas) on kaks populaarset alternatiivset kütust, mida kasutatakse bensiinimootoriga sõidukites, et vähendada kulusid ja keskkonnamõju. Mõlemal on erinevad omadused, mis määravad nende sobivuse ja paigaldusnõuded. LPG koosneb peamiselt propaanist ja butaanist, mis on vedelad madalal rõhul (5-17 bar) (Безопасность резервуаров LPG, s.a.). LPG on õhust raskem, mistõttu koguneb see lekke korral madalamatesse kohtadesse (Что такое сжиженный газ (LPG). Свойства. Особенности. Использование., 2022). CNG omakorda koosneb peamiselt metaanist, mis jääb gaasiliseks ka kõrgel rõhul (200 baari) (CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused, s.a.). CNG on kergem kui õhk ja lekke korral hajub kiiresti, vähendades tuleohtu (Ghadiri, 2023). LPG kasutab kergeid terasest või komposiitmaterjalidest mahuteid, mis on varustatud turvaseadmetega, näiteks liigset rõhku reguleerivate ülerõhuklappidega. CNG mahutid on suurema seinapaksusega ja valmistatud õmblusteta terasest või komposiitmaterjalidest, kuna need peavad taluma oluliselt kõrgemat rõhku (CNG ja LPG autogaasiseadme 9 sarnasused ja erinevused, s.a.). LPG kasutab elastseid vask- või plastiktorusid madala rõhu tõttu. CNG nõuab jäikasid terastorusid, mis on mõeldud kõrgrõhusüsteemidele (CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused, s.a.). LPG seadmed vajavad aurustajat, mis kasutab mootori jahutussüsteemi soojust vedelgaasi aurustamiseks, kuid CNG süsteemides kasutatakse rõhuregulaatoreid, mis vähendavad gaasi rõhku mootori jaoks sobivale tasemele (CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused, s.a.). Vedelgaas on tavaliselt odavam kui surugaas Joonis 2. LPG ja CNG hinnaerinevused(Joonis 2), selle paigaldus on lihtsam ja mahutid kergemad, mis ei mõjuta sõiduki kütuseefektiivsust nii kui CNG kütusepaagi puhul. Samuti on CNG kättesaadavus (Joonis 3) piiratud piirkondlikult võrreldes vedelgaasiga (Joonis 4). Joonis 2. LPG ja CNG hinnaerinevused (Mis on kütuse hind täna?, s.a.) Joonisel 2 (Joonis 2) on näha erinevate kütusetüüpide, sealhulgas bensiini 95 ja 98, diisli, surugaasi ja vedelgaasi hetkehindu Eestis. Hinnad on esitatud kasutajate poolt sisestatud andmete põhjal ning näitavad, et LPG on märkimisväärselt odavam kui bensiin ja diisel, pakkudes seega soodsamat alternatiivi. 10 Kolmas joonis juhatab sisse kütuste tankimisvõimaluste kaardi, kus on märgitud CNG tankimisvõimalused Eesti piirkondades. See kaart annab ülevaate kütuste kättesaadavusest ja aitab hinnata, kui lihtne on valida gaasikütust kasutavaid sõidukeid vastavalt piirkonna taristule. Joonis 3. CNG tanklad Eestis (Mis on kütuse hind täna?, s.a.) LPG ja CNG tanklate kaartidelt (Joonis 3 & Joonis 4) selgelt näha, et LPG tankimisvõimalused on oluliselt paremini kättesaadavad üle kogu riigi. LPG tanklaid leidub laialdaselt nii linnades kui ka maapiirkondades, pakkudes juhile suuremat paindlikkust kütuse tankimisel. CNG (surugaasi) tanklaid on märksa vähem ja need on koondunud peamiselt suuremate linnade, nagu Tallinn, Tartu, Rakvere ja Pärnu, lähedusse. 11 Joonis 4. LPG tanklad Eestis (Mis on kütuse hind täna?, s.a.) LPG tanklate rohkus peegeldab selle kütuseliigi laiemat kättesaadavust ja populaarsust, pakkudes rohkem valikuvõimalusi nii era- kui ka ärisõidukitele. CNG tanklate piiratud arv seab selle kütuseliigi kasutajatele suuremad väljakutsed, eriti väljaspool suuremaid linnapiirkondi, kus tankimisvõimalused on haruldased või puuduvad täielikult. LPG kütus on sobivam neile, kes vajavad laialdasemat katvust ja mugavust, samas kui CNG kasutamine eeldab täpsemat tankimise planeerimist. See asjaolu mõjutab otseselt ka sõidukiomanike valikut, kuna tanklate kättesaadavus on oluline tegur kütuse liigi eelistamisel. 1.1.2 Tehnilised nõuded seadmete paigaldamiseks Kõik bensiinimootorid ei sobi ümberseadistamiseks LPG (veeldatud naftagaas) või CNG (surumaagaas) süsteemidele. Selliste ümberehituste teostatavus sõltub mitmetest tehnilistest ja struktuurilistest teguritest. Vanemad mootorid karburaatoriga ja lihtsamad sissepritse süsteemid sobivad üldiselt paremini LPG või CNG ümberehitusteks, kuna neil on vähem keerulised elektroonilised süsteemid, mis lihtsustab paigaldust ja kalibreerimist (Semin, Rosli Abu Bakar, 2008). Kaasaegsed mootorid otsesissepritsega näiteks GDI, TSI, FSI ümberehitamine gaasisüsteemidele on keerulisem. Kuigi ümberehitus on võimalik, nõuab see tihti spetsiaalseid süsteeme, mis suudavad töötada otsesissepritsega. Lisaks võib olla vajalik 12 säilitada väikest kogust bensiinikasutust, et vältida pihustite ülekuumenemist (Autogaasiseadmed otsesissepritsega mootoritele, s.a.). Teatud mootoriosad, nagu klapid ja klapipesad, peavad taluma kõrgemaid temperatuure, mis kaasnevad gaasi põlemisega. Mootorid, mis on tundlikud kõrgendatud temperatuuride ja kuivema põlemise suhtes, võivad vajada lisaklapi kaitsesüsteeme (Does my engine need additional lubrication and what are the Valve saver fluids?, s.a.). Gaasiga töötavad süsteemid peavad integreeruma sõiduki mootori juhtplokiga (ECU), et tagada sünkroniseeritud töö. Sõidukid keeruliste elektroonikaseadmete või mitteühilduvate ECU-dega võivad ümberehituse käigus seista silmitsi väljakutsemistega mis võivad põhjustada ebaefektiivsust või tehnilisi probleeme (LPG Conversion – Petrol Vehicles, s.a.). LPG ja CNG paagid vajavad piisavalt ruumi. Sõidukid, millel on piiratud pagasiruum või spetsiifilised disainipiirangud näiteks sportautod, võivad tekkida raskused gaasipaakide paigaldamiseks (Bi-fuel vehicle, 2024). Mõned sõidukid on projekteeritud piiratud juurdepääsuga erinevatele süsteemidele, mis võib suurendada paigaldusprotsessi keerukust ja sellega ka tõsta paigaldushinda. Kõikide automarkide ja mudelite jaoks ei pruugi olla saadaolevaid ühilduvaid gaasikonversioonikomplekte. Tehnikud peavad enne ümberehitust veenduma, kas konkreetse sõiduki jaoks on olemas sertifitseeritud süsteemid (Vastused sageli esitatavatele küsimustele autogaasiseadme kohta, s.a.). Väga vanade või halvasti hooldatud sõidukite ümberehitamine võib olla majanduslikult mitteotstarbekas, kuna lisakulud ei pruugi õigustada investeeringut. 1.2. Gaasiseadmete paigaldamise kasutegurid Majanduslik tasuvus on oluline tegur, mida tuleb arvestada gaasiseadmete paigaldamisel bensiinimootoriga sõidukitele. Ümberehituse käigus tehtavad kulutused ja järgnevad kütusekulu erinevused määravad ära, kas investeering on pikas perspektiivis tasuv. Gaasi kui alternatiivkütuse eeliseks on sageli odavam hind võrreldes bensiiniga, mis aitab kokku hoida sõiduki käitamise kulusid. Samas tuleb välja selgitada, millised sõiduki ja mootoritüübi eripärad mõjutavad selle tasuvust ning kui suur on reaalne kokkuhoid, võttes arvesse paigaldamise ja hoolduse kulud (ChatGPT-3.5, 2024). 1.2.1 Keskkonnasäästu saavutamine Gaasikütuste kasutamine linnaliikluses on osutunud tõhusaks viisiks vähendada õhusaastet ja parandada elukvaliteeti linnakeskkonnas. Kuna linnad seisavad silmitsi õhusaaste, eriti lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste (PM), kõrge taseme ning kliimamuutuse 13 mõjude vähendamise vajadusega, pakuvad gaasikütused atraktiivset alternatiivi traditsioonilistele kütustele (PUUST JA PUNASEKS: milline autokütus toob rahakotile võidu?, 2019). CNG mootorid vähendavad NOx heitmeid kuni 90% ja kasvuhoonegaase CO2 kuni 25% võrreldes diislikütusega (PUUST JA PUNASEKS: milline autokütus toob rahakotile võidu?, 2019). See on eriti oluline linnades, kus NOx saaste põhjustab hingamisteede haigusi ja keskkonnakahju (Air pollution, 2024). Gaasikütuste põlemisel tekib oluliselt vähem tahkeid osakesi. See aitab vähendada peenosakestest tingitud terviseriske (Alliksaar, Kui erinevad on tavalise ja gaasiauto tagant tulevad heitgaasid?, 2019). CNG ja LPG kütuste tootmisest kuni kasutamiseni kulgev elutsükkel on üldiselt puhtam ka kui fossiilse diislikütuse puhul. Veel üks suurimatest probleemidest linnades on ka müra, mis tuleneb intensiivsest liiklusest. Gaasikütuste kasutamine aitab seda vähendada. CNG ja LPG mootorid töötavad vaiksemalt kui diisli- või bensiinimootorid, vähendades linnades liiklusmüra taset (Autogaasiseadmed, s.a.). See parandab elukeskkonda, eriti tiheda asustusega piirkondades. Gaasikütuste laialdane kasutuselevõtt linnades sõltub suuresti tankimisvõimalustest. Euroopa linnades on CNG ja LPG tanklate võrgustik kiiresti laienenud (CNG Surumaagas, s.a.), muutes gaasikütused kättesaadavaks nii linnaliikluses kui ka ühistranspordis. Näiteks Tallinnas on mitmeid CNG ja LPG tanklaid, mis on integreeritud rohelise transpordi arengustrateegiatesse (Miks selline siht?, s.a.). Paljud Euroopa linnad, sealhulgas Tallinna ühistranspordi süsteem, on juba kasutusele võtnud CNG-busse (Solaris A CAF Group Company, 2022) , mis on diiselmootoritega võrreldes palju puhtamad . Sellega, CNG-bussid vähendavad heitgaase märkimisväärselt, aidates täita Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärke (Reducing CO₂ emissions from heavy-duty vehicles, s.a.). 1.2.2 Paigalduskulude hindamine Neljanda põlvkonna bensiinimootoriga sõidukitele gaasiseadmete paigaldamise kulud sõltuvad mootori silindrite arvust, valitud süsteemi tüübist ning paigaldustööde keerukusest. Lisaks esialgsele paigalduskulule tuleb arvestada ka regulaarsete hoolduskuludega, mis tagavad süsteemi ohutu ja tõhusa toimimise. LPG autogaasiseadme paigaldus 4-silindrilisele mootorile maksab ligikaudu 1140–1390 eurot, sõltuvalt süsteemi tüübist ja paigaldustööde keerukusest. 5–6-silindriliste mootoritele paigalduskulud jäävad vahemikku 1340–1750 euro ulatuses. 8-silindriliste mootoritele paigalduskulud ulatuvad 14 1840–2440 euroni. Viienda põlvkonna bensiinimootoriga sõidukitele on aga hinnad mõne võrra kallim. Näiteks, nelja silindriga bensiinmootorile paigalduse maksumus algab alates 2140 eurost. Viie ja rohkem silindrilise bensiinmootoriga paigaldusel tuleb arvestada hinnaga 2440 eurost alates (Hinnakiri, s.a.). Gaasiseadmete regulaarne hooldus soovitatakse teostada kord aastas või iga 15 000 km järel (Autogaasi seadmed, s.a.). Gaasiseadmete hooldus maksab ligikaudu 50 eurot, mis sisaldab kahte filtri elementi, visuaalset kontrolli, gaasilekke kontrolli ja konsultatsiooni ja terve süsteemi diagnostika ja remondi tunnihind on umbes 43 eurot (Autogaasi seadmete paigaldamine, s.a.). Eestis on CNG gaasiseadmete paigaldamisega tegelevaid ettevõtteid vähe. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamik CNG-süsteemidega sõidukeid on varustatud tehases, mistõttu ei ole järelturu paigaldusteenuste järele suurt nõudlust. Näiteks Škoda, Audi, Volkswagen, Seat, pakuvad tehases paigaldatud CNG-süsteemidega mudeleid (CNG sõidukite, s.a.). Tehases paigaldatud CNG-süsteemid on üldjuhul optimeeritud sõiduki konstruktsiooniga, tagades parema töökindluse ja ohutuse. Kasutajatele tähendab see, et nad peavad keskenduma peamiselt süsteemi regulaarsele hooldusele ja kontrollile, et tagada selle tõrgeteta toimimine. Eestis pakuvad CNG-süsteemide hooldusteenuseid mitmed ettevõtted, sealhulgas Gaznet OÜ, kellel on esindused Tallinnas, Tartus ja Pärnus (Kontakt, s.a.). 1.2.3 Tasuvusperioodi hindamine Gaasiseadme paigaldamise tasuvusperiood sõltub mitmest tegurist, sealhulgas paigalduskuludest, kütuse hinnast, kütusekulu erinevustest ja aastasest läbisõidust. Võrreldes bensiiniga on gaasikütuste, näiteks vedelgaas ja surugaas, kasutamine märkimisväärselt odavam. Siiski võib esialgne paigalduskulu olla suur, mistõttu on oluline arvutada, kui kiiresti investeering end ära tasub. Järgnev arvutus põhineb Alliksaare arvutusmeetodi põhjal, kuid muudetud hetkeseisuliste hindadega kuupäevaga 22.11.2024 (Alliksaar, Hinnavõrdlus: CNG ja LPG, kumb gaas on tegelikult bensiiniga võrreldes odavam?, 2019). LPG-süsteemi paigaldamine 4-silindrilise mootori puhul maksab Eestis ligikaudu 1,500 eurot. Arvestades, et bensiinikulu on keskmiselt 10 liitrit 100 km kohta ja LPG-l umbes 11 liitrit 100 km kohta (LPG kütusekulu on tavaliselt 10–20% suurem), võimaldab LPG madalam hind säästa märkimisväärselt iga läbitud kilomeetri kohta. Eesti hinnastatistika kohaselt maksab bensiin keskmiselt 1,47 eurot liitri kohta, samas kui LPG hind on vaid 0,674 eurot liitri kohta. Kui sõiduki aastane läbisõit on 20,000 km, kuluks bensiinile aastas umbes 2,940 eurot. Samas LPG kasutamisega oleks kütusekulu vaid 1482.8 eurot aastas, 15 mis tähendab aastast kokkuhoidu 1457.2 eurot. Sellest tulenevalt tasub LPG süsteemi paigaldamine end ära umbes ühe aastaga, kui sõiduk läbib 20,000 km aastas. CNG-süsteemide puhul on paigalduskulud kõrgemad, ulatudes 2,500 euroni. CNG tarbimist mõõdetakse kilogrammides ning selle energiasisaldus vastab ligikaudu 1,5 liitrile bensiinile. Kui bensiinikulu on 10 liitrit 100 km kohta, tarbiks CNG umbes 6,7 kg sama vahemaa läbimiseks. Eestis maksab CNG keskmiselt 1,337 eurot kilogrammi kohta. Arvestades sama 20,000 km aastast läbisõitu, kuluks bensiinile 2,940 eurot, samas kui CNG kasutamisega oleks kulu ligikaudu 1792.4 eurot. Aastane kokkuhoid oleks seega umbes 1147.6 eurot. Sellest lähtuvalt tasub CNG süsteem end ära 2,2 aastaga (Alliksaar, 2019). Kütusekulu ja -hindade võrdlemine bensiinigaasiga (LPG ja CNG) sõidukite vahel on oluline, et mõista nende majanduslikku ja keskkonnamõju. Alljärgnevalt on esitatud võrdlus bensiini, LPG (vedelgaas) ja CNG (surugaas) kütusekulu ning hindade osas. Keskmine kütusekulu bensiinimootoriga sõidukitel on umbes 10 liitrit 100 km kohta. LPG kütusekulu on tavaliselt 10–20% kõrgem kui bensiinil, mis tähendab, et kui bensiinikulu on 10 l/100 km, siis LPG kulu oleks umbes 11–12 l/100 km. CNG kütusekulu mõõdetakse kilogrammides. Üldiselt vastab 1 kg CNG-le umbes 1,5 liitrit bensiini energiasisalduselt. Seega, kui bensiinikulu on 10 l/100 km, siis CNG kulu oleks umbes 6,7 kg/100 km (Alliksaar, 2019). Kasutades hetkel kehtivaid kütusehindasid seisuga 22.11.2024 (Mis on kütuse hind täna?, s.a.) ning kulu sajale kilomeetrile võib arvutada kütusekulu maksumuse saja kilomeetri kohta (Joonis 5). 16 Joonis 5. Kütusekulu võrdlus (Alliksaar, Hinnavõrdlus: CNG ja LPG, kumb gaas on tegelikult bensiiniga võrreldes odavam?, 2019) & (Mis on kütuse hind täna?, s.a.) LPG-süsteemide tasuvusperiood on üldiselt lühem, sest paigalduskulu on väiksem ja kütuse hind on madalam. CNG-süsteemide tasuvusaeg on pikem, kuna nende paigalduskulu on suurem, kuid pikas perspektiivis pakuvad nad olulist kokkuhoidu. Gaasikütuse valik sõltub eelkõige auto kasutaja vajadustest. LPG on sobiv neile, kes otsivad kiiret tasuvust ja madalat alginvesteeringut, samas kui CNG sobib suure läbisõiduga kasutajatele, kes on valmis investeerima pikema tasuvusajaga lahendusse. Mõlemad süsteemid on kütusekulu ja kulude vähendamiseks suurepärased alternatiivid bensiinile (Alliksaar, 2019). 1.3. Tallinna ühistransport kui näide Tallinnas on võetud mitmeid samme, et integreerida CNG ja LPG kütused ühistranspordi süsteemi, vähendades seeläbi transpordisektori keskkonnamõju. Strateegiliseks eesmärgiks aastaks 2025 on Tallinna linnas plaanis asendada kõik diiselbussid CNG gaasibussidega (Pealinna uus ajastu: surugaasibussid lähevad liinile, aasta lõpuks vurab teedel 100 uut bussi, 2020). Vastavalt Eleringi lõpparuandele on gaasikütused osutunud efektiivseks lahenduseks, aidates kaasa rohelisele üleminekule transpordisektoris. Gaasikütustel töötavad ühissõidukid, eriti CNG-bussid, toodavad oluliselt vähem heitgaase võrreldes traditsiooniliste diiselmootoritega. CNG kasutamine aitab vähendada CO₂ heitkoguseid, mis on kliimamuutuste peamised põhjustajad, NOx (lämmastikoksiidide) emissioone, mis mõjutavad otseselt õhukvaliteeti ja inimeste tervist ja tahkete osakeste (PM) hulka, parandades seeläbi elukeskkonda linnades (Elekter- ja gaastranspordi sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised mõjud, 2018). Tallinna ühistranspordisüsteemis on nende eeliste ärakasutamine prioriteet, eriti arvestades linna eesmärke vähendada transpordi põhjustatud heitkoguseid. Raporti kohaselt on CNG taristu loomine üks 1,47 10,00 14,70 0,67 11,00 7,41 1,33 6,70 8,96 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Hind Eur/L Kütusekulu L /100 km Hind Eur / 100 km Bensiin LPG CNG 17 võtmetegureid gaasikütuste kasutamise edendamisel. Tallinnas on rajatud mitmeid CNG- tanklaid, et toetada nii ühissõidukite kui ka erasõidukite üleminekut gaasikütustele (Elekter- ja gaastranspordi sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised mõjud, 2018). See aitab parandada tankimisvõimalusi ja tõsta gaasikütuste atraktiivsust nii era- kui ka avalikus transpordis. Eleringi raportist järeldub, et CNG ja LPG kasutamine Tallinna ühistranspordis on oluline samm linna transpordisektori süsinikujalajälje vähendamisel. Taristu jätkuva arendamist, et suurendada gaasikütuste kättesaadavust. Üleminekut suuremale hulgale CNG-bussidele, vähendades seeläbi diislikütusel põhinevaid heitkoguseid. LPG kasutuselevõttu väiksemates sõidukites, et suurendada mitmekesisust kütusekasutuses (Elekter- ja gaastranspordi sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised mõjud, 2018). 18 2. EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset lähenemist ja andmekogumise meetodina ankeetküsitlust. Küsimustik oli koostatud eesti keeles. Küsitlus viidi läbi internetikeskkonnas ning seda jagati erinevates autoteemalistes gruppides nagu Facebook ja Auto24 foorumis, kus leidub kõige rohkem potentsiaalseid sihtgruppe, sealhulgas sõidukite omanikke, kes võivad olla huvitatud gaasiseadmete paigaldamisest. Küsitlus oli vastajate jaoks täiesti anonüümne ning küsimustiku sissejuhatuses selgitati, milleks on küsimustik koostatud ja kuidas vastuseid kasutatakse. Küsimustik koostati tuginedes lõputöö teoreetilisele osale, et tagada asjakohasus ja uurimisküsimuste täpne katmine. Vastused küsimustele annavad ülevaate autoomanike teadlikkusest gaasiseadmete paigaldamisest, nende eelistest ja puudustest ning rollist keskkonnasäästlikkuse edendamisel. Analüüs võimaldab hinnata tarbijate hinnanguid teguritele gaasiseadmete paigaldamiseks bensiinimootoriga autodele. Andmetöötluseks kasutati programmi Microsoft Excel ning analüüsi näitlikustamiseks kasutati diagramme. Lõputöö autor mõtles läbi küsimused, mida esitada autode omanikele läbi internetikeskkonna. Küsimustik oli koostatud Google Drive programmis ja analüüsitud programmis MS Excel. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 28.11–31.11.2024. Küsimustikule vastas kokku 129 autoomanikku. Empiirilise uuringu valimiks on autoomanikud, kes kõik andsid omapoolse hinnangu gaasiseadmete paigaldamise protsessile ja keskkonnasäästlikkuse parandamisele. Empiirilise uuringu üldkogumiks on kõik Eestis bensiinimootoriga autode omanikud, kes võiksid kaaluda oma sõidukitele gaasiseadmete paigaldamist. Kuigi uuringusse kaasatud vastajad moodustavad osa sellest üldkogumist, esindavad nad erinevaid vanuserühmi, sissetulekutasemeid ja geograafilisi piirkondi. Transpordiameti andmete alusel seisuga 01.01.2025 on Eestis bensiinimootoriga autode omanikke registreeritud 347 435. Sealhulgas gaasisõiduautode omanikke on Eestis kokku 3008 (Joonis 6). Joonis 6. Sõidukite jaotus mootori tüübi järgi (Sõidukite statistika, 01.01.2025) 19 Uuringu eesmärk oli analüüsida autoomanike hinnanguid bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamisest tulenevatele kasuteguritele ning tõsta bensiinimootoriga sõiduki omanike teadlikkust gaasiseadmete kasutamisega seotud eelistest ja võimalikest puudustest. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded: • Selgitada välja tarbijate hinnangud gaasiseadmete paigaldamisega seotud kasuteguritele, sealhulgas majanduslikud ja keskkonnaalased aspektid. • Esitada praktilised soovitused sõidukiomanikele, kes kaaluvad gaasiseadmete paigaldamist, arvestades uuringutulemustest saadud järeldusi. Uuring keskendus sellele, kuidas autoomanikud suhtuvad gaasiseadmete paigaldamisse ja millised tegurid nende otsuseid mõjutavad. Valim koosnes 129 vastajast, kes esindasid erinevaid vanuserühmi, sissetulekutasemeid ja elukohti. Küsitlus viidi läbi internetis, kasutades autoteemalisi gruppe ja foorumeid, et jõuda võimalikult paljude huvilisteni. Tulemused näitavad, et kuigi Eestis on gaasiseadmete potentsiaalne kasutajaskond märkimisväärne, vajavad teadlikkus ja juurdepääs veel parandamist. Uuring annab olulisi järeldusi, mida saab kasutada nii autoomanike teadlikkuse tõstmiseks kui ka praktiliste lahenduste pakkumiseks. 20 3. EMPIIRILISE UURINGU TULEMUSTE ANALÜÜS Järgnevas peatükis antakse ülevaade uuringu tulemustest. Küsimustikule vastamises osales kokku 129 inimest. Küsitluse tulemused näitavad, et vastajatest kõige suurem osa kuulus vanuserühma 36–50 aastat. Neid vastajaid oli 51 (Joonis 7). Joonis 7. Vastajate vanusegrupid See vanusegrupp moodustas küsitluse sihtrühmast märkimisväärse osa ning viitab sellele, et selles vanuses inimesed on tõenäoliselt kõige aktiivsemad või huvitatud bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamise võimaluse kaalumisest. Teiseks suurimaks vastajate rühmaks oli vanusegrupp 26–35 aastat, kelle arv oli 48. Alla 25- aastaste vastajate arv oli 22, mis on üsna märkimisväärne, kuid selgelt väiksem võrreldes vanemate vanuserühmadega. Üle 50-aastaste vastajate arv oli kõige väiksem, kokku 8 vastajat. Selle vanuserühma madal osalemine võib olla tingitud sellest, et vanemaealised ei tunne suurt huvi sõidukite modifitseerimise ega sellistesse investeeringutesse panustamise vastu. 22 48 51 8 0 10 20 30 40 50 60 Alla 25 aastat 26-35 aastat 36-50 aastat Üle 50 aastat V a s ta ja d 21 Küsitluse tulemused näitavad, et suurim osa vastanutest (73%) oli pärit Harjumaalt. Teiseks suurim protsentuaalne osakaal oli Ida-Virumaalt, kust tuli 14% vastanutest. Läänemaa moodustas 5% vastanutest, samas kui Pärnumaa, Raplamaa ja Tartumaa andsid vastavalt 2%, 4% ja 1%. Väikseim osakaal oli Valgamaal, moodustades vaid 1% vastanutest (Joonis 88). Joonis 8. Vastajate jaotus maakondade lõikes Järgnevalt uuriti vastajate sissetulekuid, et selgitada hilisemas analüüsis välja, kas sissetuleku suurus ja gaasiseadmete paigaldamise eelistus võiksid olla seotud (Joonis 99). Uuringu tulemuste põhjal ilmneb, et 47% vastajatest teenis kuus 1500–2500 €, mis on lähedane Eesti keskmisele netopalgale. See näitab, et keskmise sissetulekuga inimesed on uuringus hästi esindatud, mis viitab nende võimalusele teha kaalutletud otsuseid suuremate investeeringute osas, nagu gaasiseadmete paigaldamine. Vastajatest 29% kuulusid vahemikku 800–1500 € kuus, mis jääb alla riigi keskmise. Selle sissetulekutasemega inimestel võivad suuremad algkulud olla takistuseks, kuid samas võivad nad otsida võimalusi igakuise kütusekulu vähendamiseks, mis muudab gaasiseadmed potentsiaalselt atraktiivseks. Kõrge sissetulekuga rühm, kelle teenistus ületas 2500 € kuus, moodustas 14% vastanutest. Seda gruppi iseloomustab suurem finantsiline paindlikkus, mis võimaldab neil keskenduda rohkem keskkonnateadlikkusele ja pikaajalisele tasuvusele kui esialgsele maksumusele. 73% 14% 5% 2%1% 4% 1% Harjumaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Raplamaa Tartumaa Valgamaa 22 Alla 800 € sissetulekut teenivaid inimesi oli vastajate seas vaid 10%. See rühm on miinimumpalga lähedal ning seetõttu võib nende jaoks olla keeruline teha suuri esialgseid investeeringuid, vaatamata gaasiseadmetega kaasnevatele pikaajalistele säästudele. Joonis 9. Sissetulek leibkonnaliikme kohta (neto) Respondendid vastasid gaasiseadmega sõiduki omamise kohta (Joonis 10). 26 vastajat märkisid, et kuigi nad hetkel gaasiseadmega autot ei kasuta, kaaluvad nad selle paigaldamist. See viitab sellele, et osa vastajatest on hakanud huvi tundma alternatiivkütuste vastu, mis võib olla positiivne signaal gaasiseadmete kasutamise potentsiaali suurenemisest tulevikus. 12 vastajat, kes on varem omanud gaasiseadmega autot, toovad uuringusse sisse olulise grupi, kellel on varasem kogemus gaasiseadmete kasutamisega. See näitab, et teatud osa vastajatest on teadlikud sellise lahenduse praktilisusest, kuid on mingil põhjusel sellest loobunud. See rühm väärib põhjalikumat uurimist, et mõista nende kogemust ja otsuseid. Kõige väiksema osakaalu moodustasid vastajad, kellel on hetkel gaasiseadmega auto (8 inimest). Kuigi see on väikseim grupp, on nende olemasolu märkimisväärne, kuna see kinnitab, et gaasiseadmeid kasutatakse aktiivselt ja need pakuvad teatud sihtrühmale reaalseid eeliseid. Joonis 10. Vastajate hoiakud gaasiseadmete kasutamisel ja paigaldamisel bensiinimootoriga autodel 47% 29% 10% 14% 1500–2500 € kuus 800–1500 € kuus Alla 800 € kuus Üle 2500 € kuus 83 26 8 12 0 20 40 60 80 100 Ei, ega pole kaalunud Ei, kuid kaalun paigaldamist Jah, mul on praegu gaasiseadmega auto Jah, olen varem omanud gaasiseadmega autot V a s ta ja d 23 Kütuseliigid vastajate olemasolevatel autodel on kajastatud järgneval joonisel (Joonis 11). Analüüsi tulemused näitavad, et bensiin on vastajate seas kõige levinum kütuseliik – seda kasutab 56% kõikidest vastanutest. See on kooskõlas bensiini pikaajalise populaarsusega kütusena, mis on olnud paljudele autojuhtidele kättesaadav ja mugav valik. Teiseks levinum kütuseliik on diislikütus, mida kasutab 27% vastajatest. See tulemus viitab sellele, et diislikütusel põhinevad sõidukid on jätkuvalt oluline osa Eesti autotranspordist, eriti suurema kütuseefektiivsuse ja vastupidavuse tõttu. Elektri- ja hübriidsõidukeid kasutab 8% vastajatest, mis peegeldab nende kütuste kasvavat populaarsust. Kuigi nende osakaal on endiselt väike, viitab trend tarbijate suurenevale huvile keskkonnasõbralike ja innovaatiliste alternatiivide vastu. Samuti kasutab 8% vastajatest CNG-d (surugaasi). See näitab, et surugaasi kasutus on hakanud levima, kuid selle kasutus jääb veel märkimisväärselt väiksemaks võrreldes traditsiooniliste kütustega, nagu bensiin ja diislikütus. Kõige vähem levinud kütuseliik vastajate seas on LPG (vedelgaas), mida kasutab vaid 1% vastanutest. See minimaalne osakaal võib olla tingitud piiratud tankimisvõimalustest või vähesest teadlikkusest vedelgaasi kui kütuseliigi eelistest. Joonis 11. Kütusetüüpide jaotus vastajate seas Järgmisena paluti respondentidel ära märkida kui suur on nende keskmine aastane läbisõit (Joonis 12). 65 vastanutest sõidavad aastas vahemikus 10,000–20,000 km. See näitab, et see läbisõidugrupp esindab kõige aktiivsemat autojuhtide segmenti, kes kasutavad oma sõidukeid regulaarselt igapäeva- või tööalaseks liiklemiseks 53 vastanut sõidab aastas alla 10,000 km, mis võib olla seotud lühemate sõitude või vähem aktiivse sõiduvajadusega. 11 respondentidest märkis, et nad sõidavad aastas üle 20,000 km. Kuigi see on väiksem osa vastajatest, esindavad nad kõige intensiivsemaid autojuhte, kellel võivad olla suuremad 56% 1% 27% 8% 8% Bensiin CNG (surugaas) Diislikütus Elektriline/hübriid LPG (vedelgaas) 24 transpordivajadused. Seda rühma võib motiveerida gaasiseadme paigaldamine tänu pikaajalistele kütusekulude kokkuhoiu võimalustele. Joonis 12. Vastanute keskmine aastane läbisõit Järgneval joonisel, (Joonis 13), millel kajastatakse vastajate arvamusi, millisel juhul nad kaalutleksid gaasiseadmete paigaldamist. Uuringus vastajad valisid välja tegurid, mis mõjutavad gaasiseadmete paigaldamise kaalumist. Kütusekulude kokkuhoid oli peamine kaalutlus, mille tõi välja 68 autoomaniku. See näitab, et majanduslik tasuvus on gaasiseadmete kaalumisel kõige olulisem aspekt. Esialgne paigalduskulu oli teine oluline tegur, mida pidas oluliseks 25 vastajat. 24 respondenti ei ole kaalunud gaasiseadme paigaldamist. Selle põhjuseks võiks olla teadlikkuse puudumine gaasiseadmete võimalustest ja eelistest. Hoolduskulud valisid 7 inimest. Joonis 13. Tegurid, mis mõjutavad gaasiseadmete paigaldamise kaalumist See viitab sellele, et kuigi hoolduskulud ei ole esmane takistus, arvestatakse neid siiski osana kogu tasuvuse analüüsist. Kuna küsimusele teguritest, mis mõjutavad gaasiseadmete paigaldamise kaalumist, oli võimalik lisada ka oma arvamus, tõi üks vastaja 65 53 11 0 10 20 30 40 50 60 70 V a s ta n u te a rv 10,000–20,000 km Alla 10,000 km Üle 20,000 km 1 1 1 2 7 24 25 68 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Keskkonnaaspektid Ma ei tunne hästi autosid ega ole selle seadmega… Turvalisus Kõik üleval nimetatud Hoolduskulud Ma pole kaalunud gaasiseadme paigaldamist Esialgne paigalduskulu Kütusekulude kokkuhoid Vastajad 25 välja, et „Ma ei tunne hästi autosid ega ole selle seadmega kursis,“ mis viitab vajadusele jagada rohkem teavet gaasiseadmete tehniliste aspektide kohta. Samuti tõi üks vastaja välja Turvalisus, mis võib olla tingitud informatsiooni gaasiseadmete ohutuse puudusega. Keskkonnaaspekt osutus peamiseks motivaatoriks ühe vastaja jaoks. Joonisel 14 (Joonis 14) näitavad uuringu tulemused, et vastajate seas on kõige populaarsemaks summaks, mida ollakse valmis maksma gaasiseadme paigaldamise eest, 1,000–1,500 eurot – seda märkis 40% vastanutest. Samas 32% vastajatest on valmis investeerima kuni 1,000 eurot, mis viitab sellele, et see grupp on kulutundlikum ja eelistab väiksemaid alginvesteeringuid. Veidi suurema summa, 1,501–2,000 eurot, oleks valmis maksma 24% vastajatest, mis näitab, et osa autoomanikke on avatumad kõrgematele kulutustele, kui need toovad märkimisväärset kokkuhoidu. Kõige väiksem osakaal, 4% vastajatest, märkis, et on nõus maksma üle 2,000 euro. See viitab sellele, et suuremad investeeringud on enamiku jaoks liiga koormavad. Seetõttu võib kõrgemate paigalduskulude tõttu gaasiseadmete laiem levik jääda piiratud ilma täiendavate rahaliste toetusteta või stiimuliteta. Joonis 14. Gaasiseadme paigaldamise maksimaalne maksumus Hinnanguid gaasiseadmete tasuvusajale on kajastatud joonisel 15 (Joonis 15). Sellele küsimusele 70% vastanutest peab tasuvusaega väga oluliseks ja eelistab kiiret tasuvust, mis jääks vahemikku 1–2 aastat. See rõhutab, et gaasiseadmete kasutusele võtmise kaalumisel on peamine motivaator lühike ja kiire rahaline tagasimakseperiood. Inimesed soovivad, et investeering hakkaks end kiiresti ära tasuma, mis muudab tasuvusperioodi võtmeteguriks otsuse tegemisel. 22% vastajatest pidas tasuvusaega mõõdukalt oluliseks ja leidis, et see võib olla kuni 5 aastat. See grupp on avatum pikema 40% 24% 32% 4% 1,000–1,500 € 1,501- 2,000 € Kuni 1,000 € Üle 2,000 € 26 tasuvusajaga investeeringutele, eeldades, et muud eelised, nagu säästlikkus ja keskkonnasõbralikkus, tasakaalustavad pikema ooteaja. Joonis 15. Gaasiseadme tasuvusaeg Ainult 8% vastajatest märkis, et tasuvusaeg ei ole väga oluline, kui muud eelised (nt keskkonnaaspektid, sõiduki jõudlus või mugavus) kaaluvad üles investeerimiskulud. See grupp on ilmselt vähem hinnatundlik ja hindab rohkem pikaajalist väärtust ning mitte ainult otsest rahalist kasu. Järgneval joonisel on kajastatud LPG ja CNG kütuste märkimisväärne rahaline kokkuhoid võrreldes bensiiniga (Joonis 16). Uuringu tulemuste kohaselt usub 37% vastanutest, et alternatiivkütused võivad pakkuda kokkuhoidu, kuid mitte märkimisväärset. See peegeldab teatavat skeptilisust – kuigi nende eeliseid nähakse, ei peeta neid piisavalt kaalukateks, et kaaluda üleminekut. 30% vastajatest nõustus väitega "Jah, kindlasti," väljendades veendumust, et LPG ja CNG kütused pakuvad olulist rahalist kokkuhoidu võrreldes bensiiniga. Joonis 16. LPG ja CNG kütuste rahaline kokkuhoid võrreldes bensiiniga 8% 22% 70% Ei ole väga oluline, kui muud eelised kaaluvad üles kulud Mõõdukalt oluline, tasuvusaeg võib olla kuni 5 aastat Väga oluline, eelistaksin kiiret tasuvust (1–2 aastat) 12% 21% 30% 37% Ei oska öelda Ei usu, et kokkuhoid oleks oluline Jah, kindlasti Võimalik, kuid mitte märkimisväärselt 27 See rühm on kõige positiivsemalt meelestatud ja võiks olla valmis tõsiselt kaaluma nende kütuste kasutuselevõttu. 21% vastajatest ei usu, et alternatiivkütused toovad märkimisväärset kokkuhoidu. See näitab, et ligi veerand vastanutest ei näe nende rahalist eelist või puudub neil piisav teadlikkus võimalike säästude ulatusest. 13% vastajatest ei osanud küsimusele vastata, mis võib viidata teadmiste puudumisele või huvipuudusele alternatiivkütuste vastu. Järgnevalt küsiti uuringus ka vastajate elukoha kohta, et selgitada, kas nad elavad linna- või maapiirkonnas. Enamik vastajatest, kokku 109 inimest, märkis oma elukohaks linna, samas kui maapiirkonnas elavaid vastajaid oli vaid 20. Järgmises küsimuses paluti vastajatel hinnata piirkonna gaasikütuste tanklate kättesaadavust ja asukoha mugavust. Tulemused on kajastatud alljärgneval joonisel (Joonis 17). Uuringust selgus, et enamik vastajatest (84 inimest) leidis, et piirkonnas on gaasikütuste tanklaid piisavalt, mis viitab rahulolule nende kättesaadavuse ja asukoha mugavusega. 24 vastajat märkisid, et tanklaid võiks olla rohkem, mis viitab vajadusele parema katvuse järele teatud piirkondades. Samal ajal leidis 21 vastajat, et gaasikütuste tanklaid on väga vähe. See grupp väljendab selget rahulolematust tanklate kättesaadavusega, mis võib olla märkimisväärne takistus gaasikütuste kasutuselevõtul. Joonis 17. Piirkonna gaasikütustega tankimisvõimalused Tanklate võrgu arendamine võiks aidata leevendada seda probleemi ja suurendada alternatiivkütuste atraktiivsust. 21 24 84 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Ei, gaasikütuste tanklaid on väga vähe Mõõdukalt, kuid tanklaid võiks rohkem olla Jah, tanklaid on piisavalt Vastanute arv 28 Autoomanikel paluti vastata kui tähtsaks peavad nad gaasikütuste keskkonnaaspekte oma kütusevalikute puhul (Joonis 18). 68% vastajatest hindas keskkonnaaspekte mõõdukalt tähtsaks. Suurem osa vastajaid tunnistab keskkonnaaspektide olulisust, kuid see ei ole nende peamine kriteerium kütusevaliku tegemisel. 27% vastajatest ei pea keskkonnaaspekte oluliseks, ning see näitab, et need autoomanikud ei hinda keskkonnamõjusid oma kütusevalikutes oluliseks. Joonis 18. Gaasikütuste keskkonnaaspektide tähtsus Ainult 5% respondentidest arvab, et keskkonnaaspektid on väga tähtsad ja see väike osa vastajatest seab keskkonnasõbralikkuse oma kütusevalikutes prioriteediks. Järgnevalt uuriti vastajate käest õhusaaste vähendamise mõju gaasiseadmete kasutamise otsusele (Joonis 19). Uuringu tulemused näitavad, et 93 vastajat usuvad, et gaasiseadmete kasutamine võib vähendada õhusaastet, kuid nende jaoks ei ole see peamine otsust mõjutav tegur. Kuigi keskkonnamõju on märgatud, ei ole see prioriteetne kaalutlus paljudele vastajatele. 22 vastajat tõid esile, et õhusaaste vähenemine mängiks nende otsuses olulist rolli. See rühm on keskkonnateadlikum ja hindab keskkonnamõjusid oma valikute tegemisel kõrgemalt, viidates nende suuremale vastutustundele looduse ees. 5% 27% 68% Väga tähtsaks Ei pea tähtsaks Mõõdukalt tähtsaks 29 Joonis 19. Õhusaaste vähendamise mõju gaasiseadmete kasutamise otsusele 14 vastajat märkisid, et keskkonnaaspektidel puudub nende otsustes mõju. Tõenäoliselt juhinduvad need vastajad teistest praktilistest teguritest, nagu näiteks kütusekulud, sõiduki sobivus nende vajadustega või investeeringu tasuvus. Järgmisena küsiti kui hästi sobivad LPG või CNG auto kasutamise vajadustega (nt sõiduharjumused, töökindlus, kasutusmugavus) (Joonis 20). Uuringust selgus, et 42% vastajatest leiavad, et LPG või CNG ei vasta üldse nende auto kasutamise vajadustele. See viitab sellele, et suur osa vastajatest ei pea alternatiivkütuseid sobivaks oma praeguste sõiduharjumuste või sõidukitega, mis võib tuleneda kas teadmiste puudumisest või praktilistest piirangutest. 39% vastanutest märkisid, et LPG või CNG sobib nende vajadustega mõõdukalt. See näitab, et kuigi inimesed näevad alternatiivkütustes teatavat potentsiaali, on nende valmisolek suuresti sõltuv konkreetsetest muudatustest või täiustustest, mis suurendaksid gaasikütuste kasutusmugavust ja atraktiivsust. Joonis 20. Gaasi kasutamise sobivus kasutamise vajadustega 14 22 93 0 20 40 60 80 100 Ei, keskkonnaaspektid ei mõjuta minu otsust Jah, positiivselt Võimalik, kuid see pole peamine tegur V a s ta ja d 19% 39% 42% Väga hästi Mõõdukalt Ei sobi üldse 30 19% vastajatest usuvad, et LPG või CNG vastab nende vajadustele väga hästi. See grupp koosneb tõenäoliselt inimestest, kes on teadlikud gaasikütuste eelistest ja peavad neid sobivaks lahenduseks oma sõidukite ja harjumustega. See näitab, et osa autojuhtidest on juba valmis kaaluma üleminekut alternatiivkütustele. Järgmisel joonisel (Joonis 21) on esitatud vastajate arvamused gaasiseadmete hooldusvajaduse ja riskide kohta võrreldes tavaliste kütusesüsteemidega. Küsimus uuris, kas vastajad usuvad, et gaasiseadmete kasutamine eeldab rohkem hooldust ja on seotud suuremate riskidega. Joonis 21. Gaasiseadme kasutamise riskid 54% vastanutest usuvad, et gaasiseadmete kasutamine nõuab rohkem hooldust ja võib kaasa tuua täiendavaid riske. Enamik vastajaid tajub gaasiseadmeid keerukamatena võrreldes teistel kütustel töötavat mootoritega. 23% leiavad, et gaasiseadmete hooldusvajadus on sarnane bensiinimootoritega ja veel 23% ei osanud sellele küsimusele vastata, mis näitab gaasiseadmega kogemuse puudulikkusest. Peamised põhjused gaasiseadmete puudumiseks vastajate autodel (Joonis 22). Uuringu kohaselt oli kõige sagedamini mainitud põhjus gaasiseadmete puudumiseks usaldamatus süsteemi töökindluse ja ohutuse suhtes – seda tõi välja 60 vastajat. See näitab, et paljudele vastajatele on gaasiseadmete usaldusväärsus ja turvalisus peamised murekohad, mis takistavad nende kasutuselevõttu. 33 vastajat märkisid, et nad ei näe gaasiseadmete kasutamises majanduslikku kasu. See viitab sellele, et osa vastajatest ei ole veendunud, et seadmetesse tehtav investeering tooks märgatavat rahalist kokkuhoidu. Esialgse investeeringu kõrget hinda nimetas 18 vastajat, viidates sellele, et algkulud on märkimisväärne takistus. Ainult 6 vastajat tõid esile tankimisvõimaluste puudumise 23% 23% 54% Ei oska öelda Ei, hooldusvajadus on sarnane Jah, rohkem hooldust ja riske 31 läheduses. See probleem võib olla eriti aktuaalne maapiirkondades, kus gaasitanklate võrk on hõredam. Joonis 22. Peamised põhjused gaasiseadmete mitteomamiseks Lisaks leidus vastajate seas väiksemaid gruppe, kes andsid harvemini mainitud vastuseid. Näiteks 4 vastajat märkisid, et nende autol on juba gaasiseade paigaldatud, mis tähendab, et nad on alternatiivkütustele üle läinud ja omavad kogemust nende kasutamisel. Üksikud vastajad tõid põhjuseks: • „Sõidan diiselautoga” (1 vastaja), • „Pole sellest mõelnud” (1 vastaja), • „Olen rahul bensiiniga” (1 vastaja), • „Olemasolev auto ei sobi” (1 vastaja). Järgmisel joonisel said vastajad hinnata mõjureid, mis paneks neid kaaluma gaasiseadme paigaldamist oma autole. Tulemused on esitatud alljärgnevalt (Joonis 23). Enamik vastajatest (93 vastajat) tõi esile kütusekulu vähenemise kui peamise teguri, mis motiveeriks neid kaaluma gaasiseadme paigaldamist. See viitab sellele, et majanduslik tasuvus on võtmekriteerium, mis juhib suure osa vastajate otsustusprotsessi. Kütusekulu vähendamine pakub praktilist ja otsest kasu, mida vastajad hindavad kõrgelt, muutes selle oluliseks motivatsiooniallikaks. Teine oluline tegur on valitsuse toetusmeetmed, nagu maksusoodustused või otsesed toetused, mida märkis 28 vastajat. Riigi rahaline toetus võiks märkimisväärselt suurendada valmisolekut investeerida gaasiseadmetesse. Sellised meetmed muudaksid 1 1 1 1 1 1 1 1 4 6 18 33 60 0 10 20 30 40 50 60 70 Ei oska öelda Ei soovi sellege tegeleda Ei tekiks küsimust paigaldamise kohta, kui auto… Hetkel diiselauto Olemasolev auto ei sobi Olen rahul bensiiniga Pole sellest mõelnud Sõidan diisli autoga nüüd Gaasiseade juba olemas Pole tankimisvõimalusi läheduses Esialgne investeering on liiga kõrge Ei näe majanduslikku kasu Ei usalda süsteemi töökindlust või ohutust Vastanute arv 32 gaasiseadme paigaldamise majanduslikult soodsamaks tavakasutajatele, leevendades esialgsete kuludega seotud takistusi. Keskkonnaaspekte nimetas vastusena 3 vastajat. See näitab, et nende inimeste jaoks on keskkonnasõbralikkus peamine motivaator, mis paigutub rahalise kokkuhoiu kõrvale olulise lisaväärtusena. Kuigi selle rühma osakaal on väike, esindavad nad siiski tarbijagruppe, kelle otsuseid mõjutab keskkonnateadlikkus ja kes võiksid toimida eeskujuna teistele. Joonis 23. Peamised tegurid gaasiseadme paigaldamiseks Mõned vastajad andsid unikaalseid vastuseid. Üks vastaja märkis, et teda ei motiveeri ükski loetletud teguritest. Teatud autoomanikud ei näe gaasiseadmete paigaldamises väärtust ega leia seda oma vajaduste seisukohast asjakohaseks. Teine vastaja tõi välja vajaduse saada rohkem selgitavat ja kergesti mõistetavat teavet gaasiseadmete kohta, märkides „rohkem infot gaasiseadmete kohta n.ö. tavainimese keeles“. See näitab, et tehnilise teabe keerukus võib mõnede jaoks olla tõsiseks takistuseks. Lihtsasti mõistetav kommunikatsioon, mis keskendub gaasiseadmete eelistele, paigaldamise protsessile ja igapäevasele hooldusele, võiks aidata ületada selle barjääri. Üks vastaja märkis, et eelistab diisel- või hübriidtehnoloogiaid ning peab gaasiseadmeid aegunuks, sobivamaks pigem arengumaadesse. See peegeldab mõnede vastajate tajutud eelistust uuemate ja innovaatilisemate tehnoloogiate, nagu hübriid- või elektrisõidukite, vastu. Järgmine vastaja põhjendas gaasiseadme mittevajalikuks pidamist oma isiklike sõiduharjumuste, vähese läbisõidu või muude praktiliste kaalutlustega, märkides: „Mulle ei ole vaja gaasiseadet“. Sellised vastused viitavad sellele, et teatud tarbijarühmade jaoks on gaasiseadmete paigaldamise vajadus ja majanduslik õigustus madal. 1 1 1 1 1 3 28 93 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Kasutamise populaarsus, ehk kui gaasiga sõitmine oleks popp Mulle ei ole vaja gaasiseadet Mulle meeldib diisel või hübriid, see seadistus on aegunud ja sobib rohkem arengumaadele. Rohkem infot gaasiseadmete kohta n.ö tavainimese keeles. Ühtegi Keskkonnaaspektid Valitsuse toetused või maksusoodustused Madalamad kütusekulud Vastanute arv 33 Üks vastajatest tõi välja sotsiaalse mõju olulisuse, märkides: „Kasutamise populaarsus, ehk kui gaasiga sõitmine oleks popp“. See viitab sellele, et sotsiaalne aktsepteeritus ja prestiiž võivad mõjutada inimeste valikuid. Kui gaasikütuste kasutamine muutuks laiemalt levinud ja ühiskonnas positiivselt aktsepteerituks, võiks see motiveerida rohkem inimesi kaaluma gaasiseadmete kasutamist. Edukad näited, tuntud isikute toetused või avalikud kampaaniad võiksid aidata kujundada positiivset hoiakut alternatiivkütuste kasutamise suhtes. Järgnevalt uuriti, milline oleks vastajate valmisolek investeerida gaasiseadmetesse lähtuvalt tasuvusajast (Joonis 24). Uuringust selgus, et enamik vastajatest (63%) eelistab gaasiseadme tasuvusaega, mis jääb alla kahe aasta. Vastusest selgub, et enamik tarbijaid ei soovi oodata pikka aega, et kütuse kokkuhoiust tulenev kasu avalduks, ning prioriteediks on kiire investeeringu tasuvus. 32% vastanutest on valmis aktsepteerima pikemat tasuvusaega, mis jääb vahemikku 2–3 aastat. See rühm näitab suuremat paindlikkust ja on valmis kaaluma investeeringut, kui see pakub pikaajaliselt märkimisväärset kasu. Vähem kui 3% vastajatest on valmis leppima tasuvusajaga, mis ulatub 3–5 aastani, mis viitab sellele, et väga vähesed tarbijad näevad sellist ajaraami vastuvõetavana. Veelgi väiksem osakaal, vaid 2% vastanutest, on valmis kaaluma investeeringut, mille tasuvusaeg ulatub üle 5 aasta. Joonis 24. Tasuvusaeg Need tulemused näitavad, et pikaajalise tasuvusega lahendused on enamiku tarbijate jaoks ebaatraktiivsed. See võib tuleneda madalast usaldusest pikaajaliste majanduslike eeliste suhtes või soovist saada kiiret rahalist tulu. Gaasiseadmete kasutuselevõtu 2% 3% 32% 63% Üle 5 aasta 3–5 aastat 2–3 aastat Alla 2 aastat 34 soodustamiseks võib olla oluline pakkuda lahendusi, mis keskenduvad lühema tasuvusajaga võimalustele, või suurendada teadlikkust nende seadmete pikaajalistest kasudest ja usaldusväärsusest. 35 4. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD Empiirilise uuringu tulemused toovad esile mitmeid olulisi tegureid, mis mõjutavad bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamise kaalumist. Peamiseks motivatsiooniks on vastajate seas kütusekulude vähendamine, mida pidas oluliseks enamus uuringus osalejatest. See rõhutab majandusliku tasuvuse tähtsust, kuna paljude autoomanike jaoks on otsustavaks faktoriks see, kui kiiresti investeering end tagasi teenib. Enamik vastajaid eelistab, et gaasiseadme tasuvusaeg jääks alla kahe aasta. Pikemad tasuvusperioodid muudavad otsuse keerulisemaks, eriti nende autoomanike jaoks, kelle sõiduharjumused või finantsvõimekus ei võimalda pikki investeeringuid. Teine oluline järeldus puudutab usalduse ja teadlikkuse taset. Paljud vastajad väljendasid muret gaasiseadmete töökindluse ja ohutuse üle. Selline skeptilisus võib tuleneda vähesest informatsioonist või negatiivsetest arusaamadest gaasikütuste kohta, millele aitaks leevendust tuua laiem teavitustöö ja sõltumatud uuringud, mis kinnitavad kaasaegsete gaasisüsteemide usaldusväärsust. Lisaks rõhutasid mitmed vastajad, et neil puudub vajalik informatsioon gaasiseadmete praktilise kasutamise kohta, sealhulgas hoolduskulud, paigaldamise protsess ja igapäevane töökindlus. See viitab vajadusele lihtsasti arusaadavate ja praktiliste juhiste järele, mis võiksid suurendada inimeste usaldust ja teadlikkust. Keskkonnaaspektid, mis võiksid pakkuda lisamotivatsiooni, ei osutunud enamikule vastajatest esmatähtsaks. Kuigi gaasikütused aitavad märkimisväärselt vähendada heitgaase, näiteks CO₂, NOx ja tahkete osakeste emissioone, ei ole need argumendid autoomanike seas peamised kaalutlused. Samas peeti keskkonnaaspekte mõõdukalt oluliseks, eriti nende vastajate seas, kes on teadlikumad alternatiivkütuste pikaajalisest mõjust keskkonnale. See viitab vajadusele siduda keskkonnaeelised majanduslike argumentidega, et rõhutada, kuidas gaasiseadmed võivad pakkuda kasu nii autoomanikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Oluline takistus gaasiseadmete laiemal levikul on esialgse investeeringu suurus. Paljud vastajad tõid välja, et paigalduskulu, mis võib ulatuda kuni 2,000 euroni, on märkimisväärne takistus. See probleem muutub eriti teravaks maapiirkondades, kus elanikud võivad olla hinnatundlikumad ning tankimisvõimalused piiratumad. Uuringu tulemused näitavad, et paljud autoomanikud on valmis kaaluma investeeringut, kui sellega kaasnevad valitsuse toetused või maksusoodustused, mis aitaksid vähendada esialgseid kulusid ja parandada investeeringu tasuvust. Lisaks toodi esile tankimisvõimaluste piiratus, mis mõjutab eriti CNG kasutamist. Kuigi LPG tanklad on Eestis suhteliselt hästi kättesaadavad, on CNG infrastruktuur märksa piiratum 36 ja koondunud suurematesse linnadesse. See takistab maapiirkondade elanikel gaasikütuste kasutamist ning vähendab nende valmidust kaaluda gaasiseadmete paigaldamist. Gaasiseadmete kasutuselevõtu edendamiseks on oluline keskenduda teavituskampaaniatele, mis tutvustavad gaasiseadmete majanduslikke ja keskkonnaalaseid eeliseid. Teave peaks olema kergesti arusaadav ja suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende vajadusi ja murekohti. Näiteks võiks kasutada reaalsete kasutajate edulugusid, mis illustreerivad kütusekulu kokkuhoidu ja investeeringu kiiret tasuvust. Teiseks tuleks pakkuda finantsilisi stiimuleid, nagu maksusoodustused või otsesed toetused, et vähendada paigalduskulusid. Sellised meetmed võiksid motiveerida eriti neid, kes on hinnatundlikud või kelle piirkonnas ei ole alternatiivkütustele ulatuslikku taristut. Lisaks võiksid pangad ja finantseerimisasutused pakkuda soodustingimustel järelmaksuvõimalusi gaasiseadmete paigaldamiseks. Kolmandaks tuleks arendada tankimisvõimalusi, eriti maapiirkondades. Tanklavõrgustiku laiendamine ja uute tanklate rajamine parandaksid kütuste kättesaadavust ja julgustaksid rohkem inimesi kaaluma gaasikütuste kasutamist. Lisaks võiksid tanklaketid pakkuda soodustusi või lojaalsusprogramme, mis motiveerivad kliente gaasikütuste kasutamisele üle minema. Usalduse suurendamiseks tuleks rõhutada gaasiseadmete tehnilist usaldusväärsust ja ohutust, korraldades sõltumatuid uuringuid ning jagades nende tulemusi avalikkusega. Samuti võiksid autotootjad ja seadmete paigaldajad pakkuda pikemaid garantiisid ning hoolduslepinguid, mis aitaksid suurendada usaldust seadmete kvaliteedi vastu. Tähelepanu juhtimine keskkonnaaspektidele peaks olema integreeritud kõigisse kommunikatsioonistrateegiatesse, sidudes need majanduslike eelistega. Näiteks võiks välja tuua, kuidas alternatiivkütuste kasutamine aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada transpordi süsinikujalajälge, pakkudes seeläbi laiemat kasu ühiskonnale. Edukaks gaasiseadmete kasutuselevõtuks on vaja integreeritud lähenemist, mis ühendab majanduslikud, tehnilised ja keskkonnaalased argumendid. Taristu arendamine, toetuste pakkumine ja teadlikkuse tõstmine on võtmetähtsusega, et murda barjääre ja motiveerida rohkem inimesi kaaluma alternatiivkütuste kasutamist. See lähenemine aitaks tagada mitte ainult suuremat kasutajaskonda, vaid ka positiivsemat mõju keskkonnale ja majandusele tervikuna. 37 KOKKUVÕTE Käesolev lõputöö on koostatud teemal „Tarbijate hinnangud bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamise kasuteguritele“. Töö teema valikul lähtuti alternatiivkütuste kasutamise aktuaalsusest ja nende kasvavast olulisusest nii majandusliku tasuvuse kui ka keskkonnamõju vähendamise seisukohalt. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas mõjutab gaasiseadmete kasutamine bensiinimootoriga sõidukite kütusekulu, keskkonnamõjusid ja pikaajalist tasuvust. Teoreetilises osas käsitleti põhjalikult gaasikütuste, eelkõige LPG (vedelgaasi) ja CNG (surugaasi) omadusi ning nende kasutamisega kaasnevaid eeliseid ja väljakutseid. Analüüsiti, millised on gaasiseadmete paigaldamise tehnilised nõuded ja milline on nende kasutamise mõju sõiduki töökindlusele ja jõudlusele. Tähelepanu pöörati ka rahalise tasuvuse ja keskkonnasõbralikkuse aspektidele, mis moodustavad olulise osa tarbijate otsustusprotsessist. Empiirilise uuringu osana viidi läbi küsitlus, mille eesmärgiks oli mõista autoomanike suhtumist gaasiseadmetesse, nende motivatsiooni ja takistusi alternatiivkütuste kasutuselevõtul. Uuring tõi esile, et peamine motivaator gaasiseadme paigaldamiseks on kütusekulu kokkuhoid, kuid olulised takistused on esialgse paigalduskulu suurus, teadlikkuse puudumine gaasiseadmete eeliste kohta ning tankimisvõimaluste piiratus. Samuti ilmnes, et kuigi keskkonnasõbralikkus on oluline, ei ole see enamiku vastajate jaoks esmane argument gaasiseadmete kasutuselevõtuks. Töö tulemused näitavad, et gaasiseadmete kasutuselevõtt võib pakkuda märkimisväärseid eeliseid nii majanduslikus kui ka keskkonnaalases plaanis, kuid selleks on vaja ületada olemasolevad barjäärid. Soovitatav on rakendada teavituskampaaniaid, mis tõstavad teadlikkust gaasiseadmete töökindluse, ohutuse ja tasuvuse kohta. Samuti tuleks kaaluda riiklike toetuste või maksusoodustuste pakkumist, et vähendada paigalduskulusid ja suurendada alternatiivkütuste kasutamise atraktiivsust. Kokkuvõttes kinnitavad uuringu tulemused, et gaasiseadmete kasutamine bensiinimootoriga autodes on perspektiivikas lahendus, mis aitab vähendada kütusekulu ja keskkonnamõjusid, kuid vajab laialdasema kasutuselevõtu tagamiseks integreeritud ja sihipäraseid meetmeid. 38 SUMMARY The following thesis "Economic and Environmental Profitability Assessment of Installing Gas Systems in Gasoline Engine Vehicles." The choice of topic was based on the relevance of using alternative fuels and their increasing significance in terms of both economic advantage and reducing environmental impact. The aim of the thesis is to analyze how the use of gas systems in gasoline-powered vehicles affects fuel related costs, environmental impact, and long-term profitability. The theoretical framework described the properties of gas fuels, specifically LPG (liquefied petroleum gas) and CNG (compressed natural gas), as well as the advantages and challenges connected with their use. The study analyzed the technical requirements for installing such equipment and its possible effect on vehicle reliability and performance. Special attention was paid to economic expediency and ecological influence, which play a significant role in consumers decision-making processes. A survey made to support the thesis theoretics and understand vehicle owners' attitudes toward gas systems, their motivations, and the barriers to adopting alternative fuels. The study revealed that the primary motivation for installing a gas system is fuel cost savings. However, significant obstacles include the high initial installation cost, lack of awareness about the benefits of gas systems, and limited availability of refueling infrastructure. It was also found that while environmental considerations are important, they are not the primary argument for most respondents for gas systems installations. The results of the study show that the use of gas systems can offer significant economic and environmental benefits. It is recommended to implement awareness campaigns to improve understanding of the reliability, safety, and cost-effectiveness of gas systems. Additionally, support from government in terms of subsidies or tax incentives should be considered to reduce installation costs and enhance the attractiveness of alternative fuels. In conclusion, the findings confirm that using gas equipment in gasoline-powered vehicles is a promising solution. However, to achieve wider adoption, an integrated and targeted approach is needed. 39 VIIDATUD ALLIKAD Air pollution. (2024). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Wikipedia The Free Encyclopedia: https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Air_pollution&oldid=1260239990 Alliksaar, J. (2019). Hinnavõrdlus: CNG ja LPG, kumb gaas on tegelikult bensiiniga võrreldes odavam? Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas auto.geenius.ee: https://auto.geenius.ee/rubriik/gaasiautod/hinnavordlus-cng-ja-lpg-kumb-gaas-on- tegelikult-bensiiniga-vorreldes-odavam/ Alliksaar, J. (2019). Kui erinevad on tavalise ja gaasiauto tagant tulevad heitgaasid? Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas auto.geenius.ee: https://auto.geenius.ee/rubriik/gaasiautod/kui-erinevad-on-tavalise-ja-gaasiauto- tagant-tulevad-heitgaasid/ Autogaasi seadmed. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Gaznet: https://gaznet.ee/teenused/ Autogaasi seadmete paigaldamine. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Motovision: https://www.motovision.ee/autogaasi-seadmete-paigaldamine Autogaasiseadmed otsesissepritsega mootoritele. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Autogaz: http://www.autogaz.ee/direct-injection.html Autogaasiseadmed. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Propaan: https://www.propaan.ee/et/autogaas/20/ Bi-fuel vehicle. (2024). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Wikipedia The Free Encyclopedia: https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Bi- fuel_vehicle&oldid=1250248460 ChatGPT-3.5. (2024). (OpenAI Tehisintellekti mudel) Kasutamise kuupäev: 29.11.2024, allikas https://chat.openai.com/ CNG ja LPG autogaasiseadme sarnasused ja erinevused. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Gaznet: https://gaznet.ee/cng-ja-lpg-autogaasiseadme-sarnasused- ja-erinevused/ 40 CNG Surumaagas. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Uta edenred: https://web.uta.com/et/maagaas-cng CNG sõidukite. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Gaas: https://www.gaas.ee/cng/cng-soidukid/ Does my engine need additional lubrication and what are the Valve saver fluids? (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas mylpg: https://www.mylpg.eu/useful/valve- lubrication/ Elekter- ja gaastranspordi sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised mõjud. (2018). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja Mehhatroonika Instituut: https://www.elering.ee/sites/default/files/2021-10/Elekter- %20ja%20gaastransport_lopparuanne_0.pdf Gaasirõhuanduri asendamine (LPG). (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Moto Integrator: https://motointegrator.com/ee/et/teenused/209-gaasirohuanduri- asendamine-lpg Gaasiseadmed. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Lehola Autokeskus: https://www.leholaautokeskus.ee/gaasiseadmed/ Ghadiri, E. (2023). lpg vs cng which is better for car? Retrieved 24.11.2024, from invexoil.com: https://invexoil.com/lpg-vs-cng/ Hahn, E. (2024). LP Gas Car & LPG Gas Auto Conversion – How an LPG Gas Car Works – Autogas. Kasutamise kuupäev: 08.12.2024, allikas Elgas: https://www.elgas.com.au/elgas-knowledge-hub/residential-lpg/autogas-lpg-car- conversion-how-work/ Hinnakiri. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Levautogaas: https://levautogaas.ee/hinnakiri/ How does the LPG installation work? (2024). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Alexlpg: https://alexlpg.com/en/how-does-the-lpg-installation-work/ 41 Igwe, I., Amadichuku, N., Ibanga, V. S., & Alerechi, U. (2024). International Journal of Science, Engineering and Technology. Economic Implications of Converting Petrol Based Cars to Natural Gas Based Cars, 12. Installation guidelines for LPG systems by AC S.A. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.11.2024, allikas Stag: https://www.stag.gr/sites/default/files/wytyczne_montazuen_0.pdf Kontakt. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Gaznet: https://gaznet.ee/kontakt/ LPG Conversion – Petrol Vehicles. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.204, allikas CRD Performance: https://www.crdperformance.com/tag/lpg-ecu/ Miks selline siht? (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Tallinn 2035 Arengustrateegia: https://strateegia.tallinn.ee/roheline-poore/lisa-4-1 Mis on kütuse hind täna? (s.a.). Kasutamise kuupäev: 22.11.2024, allikas Fuelest: https://fuelest.ee/ Mis on kütuse hind täna? (s.a.). Kasutamise kuupäev: 07.12.2024, allikas Fuelest: https://fuelest.ee/#map Paigaldamise ja teeninduse hinnad. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Autogaz: http://www.autogaz.ee/cenas.html Paigaldus. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Gaasiabi: https://gaasiabi.ee/teenused/paigaldus/ Paigaldustöö kirjeldus. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Leavautogaas: https://levautogaas.ee/paigaldus/ Pealinna uus ajastu: surugaasibussid lähevad liinile, aasta lõpuks vurab teedel 100 uut bussi. (2020). (Tallinna Linnavalitsus) Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Ärileht Delfi: https://arileht.delfi.ee/artikkel/90836683/fotod-pealinna-uus-ajastu-surugaasibussid- lahevad-liinile-aasta-lopuks-vurab-teedel-100-uut-bussi PUUST JA PUNASEKS: milline autokütus toob rahakotile võidu? (2019). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Delfi Ärileht: 42 https://arileht.delfi.ee/artikkel/87455159/puust-ja-punaseks-milline-autokutus-toob- rahakotile-voidu Reducing CO₂ emissions from heavy-duty vehicles. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas European Commission: https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road- transport-reducing-co2-emissions-vehicles/reducing-co2-emissions-heavy-duty- vehicles_en Semin, Rosli Abu Bakar, S. (2008). A Technical Review of Compressed Natural Gas as an Alternative Fuel for. American J. of Engineering and Applied Sciences, 1 (4), 302-311. Solaris A CAF Group Company. (2022). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Tallinn extends its order – another 50 Urbino CNG buses to join the gas bus fleet in the Estonian capital!: https://www.solarisbus.com/en/press/tallinn-extends-its-order-another-50- urbino-cng-buses-to-join-the-gas-bus-fleet-in-the-estonian-capital-1699 Sõidukite statistika. (01.01.2025). Kasutamise kuupäev: 03.01.2025, allikas Transpordiamet: https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika Transpordi väljakutsed ja lahendused. (2024). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Postimees: https://www.postimees.ee/8039590/transpordi-valjakutsed-ja-lahendused Vastused sageli esitatavatele küsimustele autogaasiseadme kohta. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.11.2024, allikas Digitronic Smart Autogas Systems: https://digitronicgas.ee/ Wikipedia, The Free Encyclopedia. (2024). Kasutamise kuupäev: 26.11.2024, allikas Autogas: https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Autogas&oldid=1258380361 Безопасность резервуаров LPG. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Lpgtech: https://lpgtech.ua/bezopasnost-rezervuarov-lpg Что такое сжиженный газ (LPG). Свойства. Особенности. Использование. (2022). Kasutamise kuupäev: 24.11.2024, allikas Gazballon: https://gazballon.com.ua/blog/chto-takoe-szhizhennyj-gaz-lpg.html 43 Lisa 1. Ankeetküsitlus Hea Vastaja, Olen Aleksandr Vladõkin, Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi ärijuhtimise eriala üliõpilane. Kirjutan oma lõputööd teemal „Bensiinimootoriga autodele gaasiseadmete paigaldamise majandusliku- ja keskkondliku tasuvuse hindamine“. Palun Teil osaleda minu uuringus ja vastata küsimustikule, mille eesmärk on selgitada välja gaasiseadmete paigaldamise majanduslikku tasuvust ja keskkonnasäästlikku efekti bensiinimootoriga autodel. Kõik vastused on anonüümsed ning neid kasutatakse ainult lõputöö koostamise eesmärgil. Küsimustikule vastamine võtab aega ligikaudu 10-15 minutit. Aitäh, et leiate aega minu uuringus osalemiseks! Küsimuste korral võite minuga ühendust võtta e-posti aadressil aleksandr.vladokin@tktk.ee. 1. Mis on teie vanus? • Alla 25 aastat • 26-35 aastat • 36-50 aastat • Üle 50 aastat 2. Mis maakonnal teie elate? • Palun täpsustage: ____________ 3. Sissetulek leibkonnaliikme kohta (neto) : • Alla 800 € kuus • 800–1500 € kuus • 1500–2500 € kuus • Üle 2500 € kuus 4. Kas teil on või olete kunagi omanud gaasiseadmega sõidukit? • Jah, mul on praegu gaasiseadmega auto • Jah, olen varem omanud gaasiseadmega autot • Ei, kuid kaalun paigaldamist • Ei, ega pole kaalunud 5. Millist tüüpi kütust kasutab teie praegune auto? • Bensiin • Diislikütus • LPG (vedelgaas) • CNG (surugaas) • Elektriline/hübriid mailto:aleksandr.vladokin@tktk.ee 44 6. Kui suur on teie keskmine aastane läbisõit? • Alla 10,000 km • 10,000–20,000 km • Üle 20,000 km 7. Kui olete kaalunud gaasiseadme paigaldamist, mis on olnud peamised kaalutlused? • Esialgne paigalduskulu • Kütusekulude kokkuhoid • Hoolduskulud • Tankimisvõimalused • Keskkonnaaspektid • Muu (palun täpsustage): ____________ • Ma pole kaalunud gaasiseadme paigaldamist 8. Kui palju maksaksite maksimaalselt gaasiseadme paigaldamise eest, kui see tooks märkimisväärset kokkuhoidu? • Kuni 1,000 € • 1,000–1,500 € • 1,501- 2,000 € • Üle 2,000 € 9. Kui oluline on teie jaoks gaasiseadme tasuvusaeg ? • Väga oluline, eelistaksin kiiret tasuvust (1–2 aastat) • Mõõdukalt oluline, tasuvusaeg võib olla kuni 5 aastat • Ei ole väga oluline, kui muud eelised kaaluvad üles kulud 10. Kas teie arvates pakuvad LPG ja CNG kütused märkimisväärset rahalist kokkuhoidu võrreldes bensiiniga? • Jah, kindlasti • Võimalik, kuid mitte märkimisväärselt • Ei usu, et kokkuhoid oleks oluline • Ei oska öelda 11. Kas teie elukoht asub: • Linnas • Maal 12. Kas teie piirkonnas on gaasikütuste tankimine mugav ja kättesaadav? • Jah, tanklaid on piisavalt • Mõõdukalt, kuid tanklaid võiks rohkem olla • Ei, gaasikütuste tanklaid on väga vähe 45 13. Kui tähtsaks peate gaasikütuste keskkonnaaspekte oma kütusevalikute puhul? • Väga tähtsaks • Mõõdukalt tähtsaks • Ei pea tähtsaks 14. Kui arvate, et gaasiseadmete kasutamine vähendab õhusaastet, kas see mõjutaks teie otsust? • Jah, positiivselt • Võimalik, kuid see pole peamine tegur • Ei, keskkonnaaspektid ei mõjuta minu otsust 15. Kui hästi sobivad LPG või CNG teie auto kasutamise vajadustega (nt sõiduharjumused, töökindlus, kasutusmugavus)? • Väga hästi • Mõõdukalt • Ei sobi üldse 16. Kas arvate, et gaasiseadme kasutamine nõuab rohkem hooldust või toob kaasa täiendavaid riske võrreldes bensiiniga? • Jah, rohkem hooldust ja riske • Ei, hooldusvajadus on sarnane • Ei oska öelda 17. Kui teil pole gaasiseadet, mis on peamised põhjused? • Esialgne investeering on liiga kõrge • Pole tankimisvõimalusi läheduses • Ei näe majanduslikku kasu • Ei usalda süsteemi töökindlust või ohutust • Muu (palun täpsustage): ____________ 18. Milline oleks peamine tegur, mis paneks teid kaaluma gaasiseadme paigaldamist? • Madalamad kütusekulud • Keskkonnaaspektid • Valitsuse toetused või maksusoodustused • Parandatud tankimisvõimalused • Muu (palun täpsustage): ____________ 46 19. Kas te oleksite valmis investeerima gaasiseadmesse, kui tasuvusaeg oleks: (valige üks) • Alla 2 aastat • 2–3 aastat • 3–5 aastat • Üle 5 aasta