Anneli Pesti TÄITEMENETLUS SIHTASUTUS PÄRNU HAIGLA RAAMATUPIDAJA TÖÖS LÕPUTÖÖ Teenusmajanduse instituut Majandusarvestus Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2025 2 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Anneli Pesti Annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Täitemenetlus Sihtasutus Pärnu Haigla Raamatupidaja töös 1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna Tehnikakõrgkooli digiarhiivi kaudu; 2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi. Autorideklaratsioon Mina, Anneli Pesti Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. (allkirjastatud digitaalselt) Laivi Annus-Anijärv Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele (allkirjastatud digitaalselt) Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega (allkirjastatud digitaalselt) (kuupäevad digiallkirjades) 3 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4 1 LÕPUTÖÖ METOODIKA ............................................................................................. 7 2 RAAMATUPIDAJA ROLL TÄITEMENETLUSES ................................................................. 9 2.1 Täitemenetlusest üldiselt ................................................................................... 9 2.2 Tööandja ja raamatupidaja roll täitemenetluses ................................................. 14 2.3 Täitmisregistri abi raamatupidajale ................................................................... 29 3 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ............................................................................... 30 KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 33 SUMMARY ................................................................................................................... 35 VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................... 37 Lisa 1. Sissetuleku (töötasu) arestimise akt (Lisa16) ........................................................ 40 Lisa 2. Sissetuleku (töötasu) arestimise akt .................................................................... 42 Lisa 3. Dokumendivaatluse tabel ................................................................................... 46 Lisa 4. Ankeetküsimustik raamatupidajatele .................................................................... 47 Lisa 5. Küsimused kohtutäituritele ................................................................................. 50 4 SISSEJUHATUS Lõputöö teema „Täitemenetlus Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja töös“ kirjutamise vajadus tekkis töö autoril seoses igapäevaselt tööl kokkupuutuvate probleemidega. Kui neid probleeme kinnitavad ka mitmed erialases kirjanduses avaldatud artiklid ja eriala spetsialisti, siis see tekitas vajaduse seda teemat lähemalt uurida. Millest need probleemid on tekkinud ja kas on võimalik ka lahendusi leida probleemide lahendamiseks. „Töötasu arestimise aktid: see on närvesööv lisakoorem raamatupidajatele“ on jurist Kaire Sepperi artikkel, milles ta toob välja, et tänaseks on kohtutäiturid töötajate registri päringud ja aktide koostamise automatiseerinud. Nii võibki juhtuda, et kohe, kui tööandja registreerib töötaja töötamiseregistris, hakkab ettevõttesse saabuma kümneid, kui mitte sadu arestimisakte. (Sepper, 2023) Raamatupidamisbüroo FMJ juht Kaie Moisa: „See on imelik, et me raamatupidajad oleme nõus, mingi olematu süsteemiga, seda kohustust täitma. (Timian, 2025) 2023. aastal viisid Gofore & PricewaterhouseCoopers Advisors & Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal läbi analüüsi „Töötajatega seotud toimingute ärisündmuse analüüs“, milles kirjeldatakse töötajatega seotud toimingute ärisündmuse hetkeolukorda. Ka selles analüüsis on toodud välja probleem, kus mitmed analüüsis osalenud ettevõtete esindajad kirjeldasid nende jaoks ühe olulise probleemina kohtutäituritega suhtlust ning nende poolt esitatud aktide alusel arvestuse korraldamist. Ettevõtetele edastatakse akte e-kirja teel ja kohtutäiturite praktikas puudub ühtne süsteem kinnipidamiste arvestamiseks. Tähtis on e- kirjade saamise järjestus, kuna kinnipidamisi tuleks arvestada alustades esmalt laekunud e- kirjast. Ettevõtjad tunnevad puudust ühtse keskkonna järele, kus neil oleks võimalik oma töötajatega seotud akte näha ja hallata. Ettevõtjatele tekitab täiendavat ajakulu erinevate meetodite alusel kinnipidamiste arvestamine. Samuti peab ettevõtja olema kursis erinevate tingimuste arvesse võtmisega (näiteks kui töötajal on ülalpeetavaid). Töötubades ilmnes, et antud olukorras eelistavad tööandjad otsida abistavat infot omal käel ja pigem vältida suhtlust kohtutäituritega, kelle suhtlusmaneer on hirmutav ja ähvardav. Ettevõtjate sõnul on info avalikest allikatest kättesaadav, kuid keerulises ning arusaamatus sõnastuses. (Gofore & PricewaterhouseCoopers Advisors & Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, 2023) Ekaterina Mereminskaya avaldab 12.08.2023.a. artikli Veebiportaalis Äripäev.ee: „Ettevõtted hädas: inimene pole veel töölegi jõudnud, kui võlausaldajad on juba ukse taga.“ Tööturul on ebatavaline vastasseis tööandjate ja kohtutäiturite vahel. Töötajate eest võlgade tasumine on raamatupidajatele suur koorem, mistõttu ettevõtted keelduvad mõnikord seda tegemast. Probleem seisneb selles, et võetakse tööle uued inimesed, aga ennem kui inimene ise tööle 5 jõuab, jõuavad kohale kümned ja kümned täitemenetluse aktid. Aktid on täis erinevaid paragrahve, hoiatusi ja karistusi. (Mereminskaya, 2023) Töötamiseregistri, edaspidi TÖR, tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, nagu praktika näitab, ning tööandjatele ja raamatupidajatele tekkis meeletu lisatöö hulk juurde. Käies ühel varasel TÖR-i loomise koosolekul, sai artikli autor üsna varsti aru, millist rõõmu kohtutäiturid TÖR-i loomisest tundma hakkavad ja millist häda ja vaeva raamatupidajad nägema hakkavad. Just nii ongi läinud. Tänaseks on kohtutäiturid töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud. Nii võibki juhtuda, et kohe, kui tööandja registreerib töötaja TÖR-is, hakkab talle saabuma kümneid, kui mitte sadu arestimise akte. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et iga täituri aktid on erinevad, mitu lehekülge pikad ning täis paragrahve ja hoiatusi. Just - hoiatusi, et kui tööandja töötasu kinni ei pea, siis määratakse talle sunniraha. Paljudel raamatupidajatel on kindlasti välja kujunenud oma tööprotsessid ja arvestusmeetodid ning kohtutäiturite arestimisaktid neid üldjuhul ei ehmata ega üllata. Paraku on aga seegi reaalsus, et paljudel raamatupidajatel löövad need dokumendid jätkuvalt pulsi üles. Esiteks on põhjuseks kohtutäituri arestimisakt ise. Teine näide kus töötaja teatab, et kui tema töötasu hakatakse arestima, lahkub ta töölt. Või räägib töötaja, kuidas tal tegelikult on juba maksegraafik sõlmitud või nõue on alusetu ja vaieldakse selle üle ning midagi ei ole vaja arestida. Ja mida peab raamatupidaja siis sellises kaoses tegema? On ainult üks ja ainus vastus- peab täitma kohtutäituri akti! Seadused ei keela tööandjatel kanda isiku töötasu kolmanda isiku kontole. Kui riik teeks muudatuse, et töötasu tuleb kanda isiku enda kontole, ei oleks teoorias vajadust arestida isikute töötasu. (Sepper, 2023) Lõputöö eesmärk on välja selgitada Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja roll ja probleemid täitemenetluses selle paremaks korraldamiseks. Lõputöö ülesanded eesmärgi täitmiseks: • koostada lõputöö metoodika; • esitada seadustele ja eriala spetsialistide allikatele tuginev teoreetiline raamistik raamatupidaja rollist täitemenetluses; • kaardistada ja analüüsida raamatupidaja rolli ja probleeme täitemenetlusega seonduvalt; • teha analüüsi tulemustele tuginedes järeldusi ja ettepanekuid raamatupidaja rolli ja täitemenetluse probleemide kohta täitemenetluse paremaks korraldamiseks haiglas. Täitemenetlusega seotud teemat ettevõttes on oluline uurida, sest Täitemenetluse seadustiku §261 on välja toodud sunniraha määramise hoiatus ettevõttele, kui täitemenetluse täitmises eksitakse või loobutakse selle täimisest võlgniku suhtes. Lõputöö ülesannete lahendamiseks on kasutatud peamiselt seaduseid, eriala spetsialistide artikleid ja koolituse materjale. Kuna valitud teema on just viimaste aastatega tekkinud 6 probleem, mis tundub olevat kasvavas trendis, siis allikaid antud teema kohta on vähe. Peamiselt tulevad teemad ja probleemid välja ettevõtlusele ja raamatupidajatele suunatud interneti väljaannetes ja seadustes. Lõputöö on koosneb kolmest peatükist ja nende alapeatükkidest. Esimene peatükk on lõputöö metoodika, teine peatükk räägib lahti täitemenetluse, tööandja ja raamatupidaja rolli täitemenetluses ja kolmas peatükk toob välja järeldused ja ettepanekud. 7 1 LÕPUTÖÖ METOODIKA Praktikas ettevõtjad toovad välja probleemina täiendava ajakulu erinevate meetodite alusel kinnipidamiste arvestamisel. Samuti peab ettevõtja olema kursis erinevate tingimuste arvesse võtmisega (näiteks kui töötajal on ülalpeetavaid). Kohustus on pandud tööandjale, aga töötasu arvestamisega tegeleb peamiselt ettevõttes raamatupidaja. Seejärel suunatakse arestimisaktid raamatupidajale, kes peavad aktidega tegelema ja tegema seda seadusele vastavalt, et vältida sunniraha määramist kohtutäituri poolt. Ka Ekaterina Mereminskaya toob välja oma artiklis ettevõtjate mure, kuidas arestimisaktid ummistavad postkasti ennem kui töötaja on tööle võetud. Töötajate eest võlgade tasumine on raamatupidajatele suur koorem, aga keeldudes seda tegemast, rikuvad nad seadust. (Mereminskaya, 2023) Lõputöö teema valisin seetõttu, et viimasel ajal on võlgnike arv kasvutrendis. Tavapärane on olukord kus töötaja andmed pole veel palgaarvestuse infosüsteemi jõudnud, aga arestimisaktid on juba postkastis. Tavaliseks on muutunud olukord, et töötasu kantakse ülalpeetava, tuttava või hoopis välismaa pangakontole, millele kohtutäituril ligipääs puudub, et pangakontot arestida võlanõude rahuldamiseks. Kohtutäiturid on antud olukorras raskustes, kuna kehtiv seadusandlus ei sätesta üheselt, et töötasu tuleb kanda üksnes töötaja isiklikule, Eesti Vabariigis asuvale pangakontole. Sellest tulenevalt pöörduvad kohtutäiturid ettevõtjate poole, et need peaksid arestimisaktid töötasust kinni. Lähtudes eelnevast probleemist viiakse uuring läbi Sihtasutus Pärnu Haigla, kus on raamatupidaja saab arestimisaktid postkasti ennem kui võlgniku andmed süsteemi jõuavad. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja roll ja probleemid täitemenetluses selle paremaks korraldamiseks. Lõputöö ülesanded eesmärgi täitmiseks: • koostada lõputöö metoodika; • esitada seadustele ja eriala spetsialistide allikatele tuginev teoreetiline raamistik raamatupidaja rollist täitemenetluses; • kaardistada ja analüüsida raamatupidaja rolli ja probleeme täitemenetlusega seonduvalt; • teha analüüsi tulemustele tuginedes järeldusi ja ettepanekuid raamatupidaja rolli ja täitemenetluse probleemide kohta täitemenetluse paremaks korraldamiseks haiglas. Lõputöö koostamisel kasutatakse peamiselt kvalitatiivset ja mõningal määral kvantitatiivset uuringu meetodit. Kvalitatiivsed uurimused käsitlevad teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Tuleb meeles pidada, et tegemist on eelkõige analüüsi, mitte 8 uurimismaterjali omadustega (Lagerspetz, 2017, lk 122). Kvantitatiivsele uurimusele on omane deduktiivne uurimisstrateegia, kus liigutakse üldiselt üksikule (Õunapuu, 2014, lk 122). Kvantitatiivne uurimistöö sisaldab uuringu alguses märkimisväärsel hulgal kirjandust, et anda uurimisülesannetele või hüpoteesidele suunda. Seda kasutatakse ka probleemi tutvustamiseks. Samuti võib kirjanduse ülevaade tutvustada teooriat - eeldatavate seoste selgitust, kirjeldada kasutatavat teooriat ja soovitada, miks see on kasulik teooria uurimiseks. (Creswell, 2009) Lõputöö lähenemisviis on intensiivne ehk juhtumiuuring, mis viiakse läbi Sihtasutuses Pärnu Haigla. Intensiivse uurimuse korral uuritakse ühte objekti võimalikult paljudelt seisukohtadelt, sageli nimetatakse sellist uurimust juhtumiuuringuks. (Lagerspetz, 2017, lk 82) Autor kasutab lõputöös struktureeritud andmekogumis meetodeid – dokumendivaatlus, ankeetküsitlus ja poolstruktureeritud intervjuu. Mitme meetodi kasutamine võib anda täielikuma, terviklikuma ja mõtteseostest parema pildi uuritvast objektist. (Ghauri Pervez; Gronhaug Kjell, 2004, lk 191) Andmekogumis meetoditeks on valitud dokumendivaatlus, ankeetküsimustik ja intervjuu. Dokumendivaatlus valiti seetõttu, et saada teada, kuidas on täitemenetluse toimingud Sihtasutus Pärnu Haigla reguleeritud ning selle läbiviimiseks on koostatud dokumendivaatluse (Lisa 3). Millised juhendid on raamatupidajale täitemenetlus toimingute abistamiseks koostatud. Dokumendivaatlus toimub personali ja raamatupidamis dokumentides, milles võib olla viiteid täitemenetlusega seotud toimingutest. Ankeetküsitlus viiakse läbi töö autori poolt koostatud küsimustiku alusel (Lisa 4) töötavate raamatupidajatega, kes puutuvad kokku täitemenetlusega. Intervjuu toimub töö autori koostatud küsimuste abil (Lisa 5) kohtutäituritega. Valimis olid kohtutäiturid, kelle töötasu arestimisaktidega Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajad kokkupuutuvad. Intervjuu käigus selgitatakse välja, milliseid probleeme, kitsas kohti ja lahendusi näevad kohtutäiturid koostöös raamatupidajatega. Ankeetküsimustikust ja intervjuust saadud andmeid võrreldakse võrdlusanalüüsis. Võrdlusanalüüsi puhul tuuakse välja andmete vastandamine ning vastandamisega püütakse leida kattuvusi ja puudusi teise suhtes (Õunapuu, 2014, lk 67). Andmeid kogutakse dokumendivaatluse käigus, mille allikateks on Sihtasutus Pärnu Haigla juhtimiskäsiraamat, raamatupidamise sise-eeskiri ja raamatupidaja ametijuhend ja erineva arestimisaktidest. Erinevad arestimisaktid tähendavad, erineva sisu ja erineva nõude sisuga arestimisaktid. On arestimisakte, näiteks tavaline nõude akt, võlgnikul on lisa sissetulek, arestimist tühistavad aktid. Teostatud uuringu põhjal võrreldakse teoreetilisi põhimõtteid ettevõttes kasutusel olevatega. Kasutades analüüsi käigus erialast kirjandust, täitemenetluse ja raamatupidamisega seotud seadusi. Töö on üles ehitatud vertikaalselt, kus teooria põimitakse empiirilise uuringu käigus saadud andmetega. 9 2 RAAMATUPIDAJA ROLL TÄITEMENETLUSES Eesti õigusruum pakub võlausaldajatele efektiivset ja sissenõudjale vähese kuluga võimalust oma nõuete sissenõudmiseks. Nõuete täitmisele pööramine sundtäitmise korras on Eesti Vabariigis kohtutäiturite ametitegevuseks. Kohtutäitur täidab oma ametiülesandeid vastavalt seadusele ja nende alusel antud õigusaktidega - peamiselt kohtutäituriseaduses, täitemenetluse seadustikus ja kohtutäiturimäärustikus - sätestatud pädevusele. Kohtutäitur pöörab sundtäitmisele vaid täitedokumente. (Kadak, 2016) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustusi teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (Võlaõigusseadus, 26.09.2001, viimati muudetud 04.07.2024, osaliselt 01.01.2025). Alljärgnevas peatükis kirjeldab lõputöö autor täitemenetlust üldiselt, tutvustab kohtututäiturite tööd. Täitemenetlusega kaasnevatest kohustustest kohtutäiturile, ettevõtjale ja raamatupidajale. Millal ja kuidas jõuab täitemenetlus raamatupidajani. Mida peab teadma ettevõtja, kui tööle tuleb töötaja, kellega kaasnevad arestimisaktid. 2.1 Täitemenetlusest üldiselt Täitemenetlus on seaduslik protsess, mille käigus täidetakse kohtulahend, täiturile antud täitmismäärus või muu täitmisele pööratav dokument. Täitemenetlus on reguleeritud Eesti Vabariigi seadustega, peamiselt täitemenetluse seadustikuga, mis on kätte saadav Riigi Teataja kodulehel. Täitemenetlus algab siis, kui võlausaldaja esitab avalduse või kohtulahendi täitmiseks. Pärast seda teeb kohtutäitur täiteotsuse ning alustab täitemenetlust. Täitmisprotsessi käigus võib kohtutäitur teha mitmeid toiminguid, nagu võlgniku vara arestimine, võlgnevuse sissenõudmine või võlgniku vara müük. Täitemenetluse käigus on oluline tähelepanu pöörata täitmiskuludele, mis võivad olla märkimisväärsed. Täitmiskulud hõlmavad kohtutäituri teenuseid, kohtukulusid, võlgnevuse sissenõudmise kulusid ja muid kulusid, mis on seotud täitemenetlusega. Täitemenetluse seadustik sätestab täpsemalt täitemenetluse erinevad etapid ja nõuded, mida kohtutäitur peab täitmiseprotsessi käigus järgima. Täitemenetluse seadustik on oluline dokument, mida tuleks täitmisele pööratavate dokumentide koostamisel ja täitmisele pööramisel arvesse võtta. (Õigusabi, 2024) Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025) 10 Täitedokumentide täpne loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustiku § 2. Mõned näited, mis on täitedokumentideks (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025): • jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend; • töövaidlus- üüri- või liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus; • notari tasu maksmise arve; • notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kohustatud isiku kohustuse alluda koheselt sundtäitmiseks; • maksuhalduri haldusakt maksukohutuste ja muude rahaliste kohustuste sund täitmise kohta; • välisriigi kohtu lahend, kui see on Eestis tunnustatud või kuulub tunnustamiseta täitmisele. Täitemenetluse seadustiku § 3 tuuakse välja, et täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Vabakutselisel täituriametil on kaks eelist: riik ei pea sundtäitmisele maksumaksja raha kulutama (täiturid majandavad ennast võlgnikelt nõutavaist tasudest) ning täiturid on rohkem motiveeritud. Pärast põhjalikku kontrolli (kandidaaditeenistus, eksam, konkurss) avab kohtutäituriks nimetatu büroo, kus tegutseb oma nimel ja vastutusel. Riskide maandamiseks peab täituril olema sõlmitud vastutuskindlustus. Tavalisest eraettevõtjast erineb vaba elukutse pidaja eeskätt sellepoolest, et põhilisi ametitoiminguid ja otsuseid tuleb teha isiklikult, neid ei saa palgalistele abilistele delegeerida. Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab justiitsminister riiklikku järelevalvet. (kpkoda, 2024) Eestis on neli kohtutäiturite tööpiirkonda: • Harju tööpiirkond, mis hõlmab Harju maakonda – 20 kohtutäiturit; • Viru tööpiirkond, mis hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda – 11 kohtutäiturit; • Tartu tööpiirkond, mis hõlmab Tartu, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonda – 12 kohtutäiturit; • Pärnu tööpiirkond, mis hõlmab Pärnu, Saarde , Hiiu, Lääne ja Rapla maakonda – 12 kohtutäiturit. (Kohtutäiturimäärustik, 15.12.2009; viimati muudetid 01.01.2025) Kohtutäitur ei või keelduda kohtult menetlusdokumendi kättetoimetamiseks võtmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur täidab 11 rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõudeid, nende täitmisele esitamise järjekorras. (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025) Kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule täitmisteate. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Täitmisteates märgitakse (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025): • nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi; • täitedokumendi tähistus; • ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg; • hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid; • viide võlgniku õigusele taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses täitedokumendiga; • viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg; • viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul või sõlmib enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt. Täitmiseteatele võib jätta täitedokumendi ärakirja lisamata, kui täitmisteade toimetatakse kätte paberkandjal. Kui täitmisteatele ei ole täitedokumenti lisatud, selgitatakse täitmisteates, millisel viisil on võimalik täitedokumendiga tutvuda. Kui võlgnik soovib täitedokumendiga tutvuda, edastab kohtutäitur täitedokumendi võlgnikule tema avaldatud viisil. Avalikult kätte toimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kätte toimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025) Kohtutäituri määrustik § 20 lg 1-7 toob välja kohtutäituri dokumentide vormistamise nõude. Kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt peavad olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt ja aktis peab olema märgitud (Kohtutäiturimäärustik, 15.12.2009; viimati muudetid 01.01.2025): • kohtutäituri nimi ja tööpiirkond; • kohtutäituri kontaktandmed; • täiteasja (täitetoimiku) number; • dokumendi ja akti koostamise kuupäev; 12 • kohtutäituri ametialase arvelduskonto number; • dokumendi või akti adressaat. Kohtutäitur kasutab ametitoimingute vormistamisel Kohtutäituri määrustiku lisades 5-45 olevaid aktivormide tekste. Kohtutäiturid võivad vajaduse korral lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta. Kui menetlustoimingu kohta ei ole kehtestatud aktivormi, koostab kohtutäitur ise vastava akti. Akti tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiilselt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid. Kohtutäituri koostatud akt peab olema arvutikirjas. Akt võib olla kirjutatud käsitsi, kui ei ole võimalik kasutada printerit, kui akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe. Aktis tehtav hilisem parandus peab olema õiendatud. Kohtutäitur märgib õienduses paranduse tegemise aja ja allkirjastab õienduse. Parandus peab jätma ka esialgse teksti loetavaks. (Kohtutäiturimäärustik, 15.12.2009; viimati muudetid 01.01.2025) Kohtutäiturid tõid oma intervjuus välja, et kohtutäituri määrustiku lisades on seadusega määratud dokumentide põhjad, mis peaksid kohtutäituritel kohustuslikud olema. Kui vaadata Täitemenetluse seadustiku lisa 16 töös (Lisa 1) olevat Sissetuleku (töötasu) arestimise akti, mis peaks kõigile kohtutäituritele täna kasutuses olevate arestimisaktide aluseks olema. See on n.ö kohutuslik vorm ja jõustunud 01.01.2011. Kuid seda põhja ei ole ammu kasutatud, palju on muutunud, tulnud juurde palju kohtulahendeid ja kujundatud erinevaid arusaamu. Sellepärast iga kohtutäitur kujundabki erineva ja endale sobiva põhja. Küll on proovitud jagada erinevaid põhjasid, aruteludega, aga kuhugi jõutud ei ole. Näiteks, osad täiturid kujundavad 20% kinnipidamise arvutamisel erinevaid matemaatilisi tehteid. Samas ei saa väita, et see on õige või vale, sest kõik sõltub, millise tõlgenduse on kohtutäitur seadusest võtnud ja mis andmed kohtutäiturile veel teada on võlgniku kohta. Kohtutäiturite intervjuus välja toodud töötasu arestimise akti põhi, mis on kehtiv alates Kohtutäituri määrustiku vastuvõtmise ja jõustumisele järgneval aastast ja kehtib siiani, ei ole Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajad näinud. See näitab, et antud põhja, mis tegelikult on seadusega ettenähtud, ei kasuta enam mitte ükski kohtutäitur. Kohtutäiturid oma intervjuus tõid välja, et seadused ja määrustikud on aegunud ja sellega koos ka juhendid. Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajatele saabuvad peamiselt Pärnu kohtutäiturite aktid, viimasel ajal on saabunud rohkem ka teiste piirkondade kohtutäiturite akte. Põhjuseks võib arvata, et inimesed liiguvad rohkem ja ka tööd otsitakse üle Eesti. (Lisa 2) on välja toodud üks kohtutäituri saadetud arestimisakt. Pärnu kohtutäiturite aktide sõnastuses tuuakse väljas samade seaduste paragrahve, mida töö autor kasutab täitemenetluse lahti seletamiseks. Hoiatusi sunniraha määramiseks kui kolmas isik ei täida kohtutäituri poolt ja seadusega määratud kohustusi. Arestimisaktide sisu vastab seadusele, sealt võib leida kogu info, mis on seadusega ettekirjutatud. Kui iga kohtutäitur koostab endale erineva ja talle sobiva arestimisakti 13 põhja ja akt sisaldab kõike seda, mis seaduses on ettenähtud, siis see on lubatud. Keeruline on see raamatupidajatele kellele tulevad kõik erinevad arestimisaktid ja erinevate sisudega. Täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Täitemenetluse § 48 toob välja täitemenetluse lõpetamise alused: • sissenõudja avalduse alusel; • kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; • nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimugu tegemisel; • kohtulahendi esitamisel, mille täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; • kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; • sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue ei saa minna üle surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; • täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitamata jätmise tõttu; • muul seaduses sätestatud alusel. Täitemenetluse seadustikus § 481 täitemenetluse lõpetamine jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Täitemenetluse seadustikus §481 kohaselt lõpetab täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui: • võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; • jõustunud on kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 sätestatud tähtaeg; • sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajatele saabuvad kohtutäituritelt töötasu arestist vabastamise aktid. Sissetuleku arestist vabastamise akt näeb esmapilgul välja samasugune nagu arestimisakt. Päises info kohtutäituri ja võlgniku kohta. Pealkiri on: „Sissetuleku arestist vabastamise akt“. Uuesti on välja toodud kogu info võlgniku kohta, järgmisena täiteasja number ja info, et: „Võlgniku sissetulekutele seatud arest kuulub tühistamisele Täitemenetlus seadustiku § 49 lg 1 alusel“. Selle paragrahvi järgi vabastab täitemenetluse lõpetamise korral kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Täpsemalt 14 sisu töötasu arestist vabastamise aktis lahti kirjutatud ei ole. Teise kohtutäituri vabastamise aktis on lause: „Seoses ülaltooduga kohustab kohtutäitur Teid koheselt vabastama võlgniku sissetulek eelnimetatud täiteasjas läbiviidava täitemenetluse raames seatud arestist“. Kolmandal väga lühike pealkiri: “Sissetuleku arestist vabastamise akt“. Ja tekstis toodud võlgniku nimi ja toimiku number. Vaadeldes neid dokumente saame näha, et ka arestimise lõpetamise aktid on kohtutäituritel erinevad. Kohtutäiturimäärustikus on vastav akt toodud välja seaduse lisas 34. Raamatupidaja paneb arestist vabastatud akti koos vabastamise aktiga arhiivikausta. Aasta lõpus liiguvad lõpetatud arestimisaktid arhiivi. Arhiivi lähevad ka töölt lahkunud võlgnike arestimisaktid, aga neid on võimalik tagasi võtta, kui võlgnik naaseb 6 kuu jooksul tööle. Täitemenetlus on seaduslik protsess, millega pannakse sundolukorras täitmisele kohtuotsus või mõni muu täitedokument. Ehk seaduslik viis lahendada võlgniku ja sissenõudja vahelised võlad, kohustused. Pöördutakse kohtutäituri poole, kes algatab täitemenetluse ja aitab kohustusi täita. Kohtutäiturid tõid intervjuus välja probleemi, et täitemenetluse seadused on iganenud ja vajaksid uuendamist, ka arestimisaktide põhjad on vanad. Sellepärast teevadki kohtutäiturid endile uued põhjad, mis toob kaasa probleemid raamatupidajatele, et aktide sisu on erinev ja arusaamatu. 2.2 Tööandja ja raamatupidaja roll täitemenetluses Täitemenetluse seadustiku § 26 lg 2 on toodud välja, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt või teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, väljaarvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda. Tööandja roll täitemenetluses on oluline, kuna võlgniku sissetulekute arestimine on üks võimalus võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur võib võlgniku tööandjale kätte toimetada sissetuleku arestimisakti, mille kohaselt peab tööandaja kinni pidama osa töötaja töötasust ning kandma kohtutäiturile üle kinnipeetud summa. Kui tööandja saab sissetuleku arestimisakti, siis peab ta täitma selle sisu. (Õigusabi, 2024) Seaduses kirjeldatakse tööandjat kui kolmandat osapoolt täitemenetluses. Tegelikkuses on see tööandja rolli sageli ettevõtte raamatupidajal, juhul kui ettevõttes on raamatupidaja. Ühemeheettevõtetes, kus raamatupidaja puudub, võib täitemenetluse korraldamine osutuda keerukamaks, kuna ettevõtte juht peab sel juhul ise menetlustoimingutega tegelema. Tavaliselt suunab tööandja täitemenetlusega seotud ülesanded raamatupidajale, kes vastutab töötasu 15 arvutamise ja väljamaksmise eest. Seega on täitemenetluse praktilises elluviimises keskne roll pigem raamatupidajal kui tööandjal. Kohtutäitur ei edasta töötasu arestimise akti tööandja koormamiseks, vaid põhjusel, et (Vilippus, Elin, Konsap Viljo, 2023): • Kohtutäitur on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed võlgnevuse sissenõudmiseks; • Võlgniku sissetulekud ei laeku tihti isiklikule arvelduskontole (kasutatakse kolmandate isikute arvelduskontosid või välisriigi kontosid) ning võlgnikel on vaba valik otsustamaks, kuhu töötasu laekub. (Vilippus, Elin, Konsap Viljo, 2023) Seadusandja on kehtiva regulatsiooniga näinud tööandjale ette talumiskohustuse s.t arestiaktiga kaasnevaid toiminguid (töötasust kinnipidamiste teostamine, kohtutäiturile ülekannete tegemine ja teabe edastamine) tuleb täita. Ka tööandja võib ühel hetkel vajada täitemenetluse teenust, st olla võlausaldaja rollis ning asetub täitemenetluses sissenõudja positsioonile. Kohtutäituri edastatud töötasu arestimise akti täitmine on tööandjale kohustuslik. Ka siis, kui töötasu kantakse võlgniku isiklikule kontole. Võlgniku töötasu on arestitud hetkest, kui arestimisakt jõuab tööandjani. Toimib „Kes ees, see mees“ põhimõte. Tööandja on kohustatud teostama töötasust kinnipidamisi, kuni aktis märgitud nõudesumma tasumiseni või seni, kuni kohtutäitur edastab teate arestimise lõpetamise kohta, kehtib ka menetluse peatamise ja uuendamise korral. (Vilippus, Elin, Konsap Viljo, 2023) Kohtutäitur kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut sissenõudja taotlusel kohtutäituri määratud ajaks kohtutäiturile teatama, kas (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025): • ta tunnistab võlgniku nõude olemasolu ja on valmis seda kohustust täitma; • nõude suhtes on nõudeid esitanud teised isikud ja millised need on; • võlgniku nõue on teiste sissenõudjate kasuks juba arestitud ja millised on nende nõuded. Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik vastutab oma kohustuste täitma jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest. (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025) Täitemenetluse seadustiku § 261 lg 1 toob välja sunniraha määramise hoiatuse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Täitemenetluse seadustiku §261 lg 4 järgi sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot. Täitemenetluse seadustiku §261 lg 5 kohaselt võib kohtutäitur sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Täitemenetluse seadustiku §261 lg 9 järgi võib kohtutäitur isikule määrata sunniraha korduvalt, kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus. 16 Sihtasutus Pärnu Haigla töötajate arestimisaktidele on märgitud punasega 200 eurot, mis on sunniraha kui arestimisakti ei täideta. See on esmane sunniraha. Ei ole teada, et Sihtasutus Pärnu Haigla oleks saanud kunagi kohtutäituritelt sunniraha määramist. Täitemenetluse seadustik § 130 lg 3 toob välja, et kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks. Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajad ei ole veel kokku puutunud olukorraga, kus võlgnikust töötaja oleks tulnud tagasi tööle. Pooleli jäänud arestimisaktid saadetakse kalendriaasta lõpus arhiivi, aga neid on võimalik tagasi küsida ja uuesti rakendada, kui antud olukord ja vajadus peaks tekkima. Kohtutäiturid tõid intervjuus välja olulise põhjuse, miks on just tööandjat hea kasutada arestimise läbiviimisel. Töötaja usaldab tööandjat rohkem kui kohtutäiturit ja seega on tööandjalt võimalik kätte saada võlgniku andmeid. Aga samas ei tohiks tööandja alluda võlgnikust töötaja provokatsioonidele kanda palk mitte isiklikule pangakontole, välismaa pangakontole või maksta ümbrikupalka. Tööandja on lüli võlgniku ja kohtutäituri vahel. Tööandja võib olla ainus, kes üldse võlgniku probleemidest teab. Kohtutäituri praktikas üldiselt ei ole tööandjad töötasu arestimist vaidlustanud, pigem ollakse kirja teel rahulolematud. Kohtutäiturile on esitatud tööandja poolt kaebus, milles tööandja avaldas rahuolematust töötasu arestimisakti edastamise osas, kuna töötasu väljamaksed teostati võlgniku arvelduskontole. Kohtutäitur jättis tööandja kaebuse rahuldamata põhjusel, et tööandjale tuleneb kinnipidamiste teostamise kohustus seadusest ning selgitas tööandjale töötasu arestimise põhimõtteid. Küll aga tõid kohtutäiturid välja suuremad probleemid just väikeettevõtjatega, kes eiravad arestimisakte või ei seo ennast lepinguliselt sellise töötajaga, kellel on arestimisaktid. Artiklites on välja toodud, et tööandja on hädas täitemenetlusega. Samuti kasutatakse seadustes viidet tööandjale, kes peab täitma arestimisakte, mis kohtutäiturite poolt saadetakse, tegelikult suunab tööandja täitemenetluse just raamatupidajale, kelle ülesanne on palgaarvestus ja kes peab olema oma hariduse ja eetika koodeksi järgi pädev. Samuti peab raamatupidaja olema kursis erinevate seadustega sh täitemenetluseseadustikuga, et tulla toime erinevate paragrahvidega täitemenetluse dokumentides. Vastavalt seaduses väljatoodule, et kohtutäituril on õigus pöörduda tööandja poole, jõuavad Sihtasutus Pärnu Haigla meilile töötavate võlgnike arestimisaktid. Erinevalt väikeettevõtetega, on haiglas alati töötajaid puudu ja sellest lähtuvalt ei saa tööandja väga valida, kas võtta võlgnik tööle või mitte. Viimasel paaril aastal on tavapärane, et saabuvad uute töötajate arestimisaktid, keda personalispetsialist on alles TÖR-is tööle registreerinud. Lepingud on veel infosüsteemi lisamata, aga arestimisaktid on juba ettevõttes. 17 Sihtasutusse Pärnu Haigla jõuavad töötasu arestimise aktid haigla üldmeilile ph@ph.ee. Saades akti meilile, prindib sekretär arestimisaktid saabumise järjekorras välja. Registreerib arestimisaktid Sihtasutuse Pärnu Haigla arhiividokumentide loetellu. Arhiividokumentide funktsioon raamatupidamine, ökonoomika tähis – 7; allfunktsioon palgaarvestuse alusdokumendid – tähis 7-12; allfunktsioon kohtuotsuste täitelehed jm töötasudest kinnipidamised – tähis 7-12-6. Kui sekretär on arestimisaktid registreerinud, vastab sekretär kohtutäiturile, et arestimisaktid on kätte saadud ja töösse võetud. Edasi liiguvad arestimisaktid edasi Finantsteenistuse palgaarvestuse osakonda. Täitemenetluses on tööandjal oluline vahendaja roll, eriti juhtudel, kus arestimine toimub töötaja töötasu arvelt. Tööandja ülesandeks on kohtutäiturite korralduste täitmine, mis hõlmab ka töötaja töötasust arestitavate summade korrektset arvutamist ja edastamist kohtutäiturile. Seeläbi täidab tööandja olulist rolli täitemenetluse efektiivsuse ja seaduslikkuse tagamisel. Kuigi seadus määrab tööandja kui formaalse kohustuse kandja, on praktikas täitemenetlusega seotud toimingute teostamine sageli raamatupidaja teha, eeldusel et ettevõttes on raamatupidaja. Eriti mikro- ja väikeettevõtetes võib tööandja rolli täitmine on probleem, kuna puuduvad vajalikud teadmised ja oskused, mis omakorda mõjutavad täitemenetluse korrektset korraldamist. Seetõttu on tööandja roll mitte ainult juriidiliselt määratletud, vaid ka sisuliselt oluline täitemenetluse praktilises osas. Kogu maailmas on raamatupidajate tegevus juristide ja arstide kõrval kõige enam reguleeritud. Kutse on vaja omandada, sest oskamatus või ebaeetilisus neis valdkondades põhjustab teenuste tarbijatele (klientidele) suuremat kahju kui muudes valdkondades. Raamatupidajad töötavad avalikus, äri-, või mittetulundussektoris. Töö eeldab isiklikku vastutust ja iseseisvust. Nad peavad oskama planeerida oma aega ja tööd, olema täpsed ja kohusetundlikud ning head suhtlejad. Kõik raamatupidajad tegelevad finants- ja maksuarvestusega, finantsaruannet analüüsiga ning kulu- ja eelarvestusega. (Teearu, 2024) Nõuded mida peab raamatupidaja järgima, kui ta puutub kokku täitemenetlusega. Järgib raamatupidaja kutse-eetika koodeksit, on teadlik oma tööalasest vastutusest ja arvestab sellega otsuste tegemisel. Tunneb valdkonna alusteooriaid. Järgib asjakohaste seaduste ja õigusaktide norme, sh andmekaitsereegleid, rahapesu tõkestamist, tööõigust. Mõistab selle tööandja õiguslikku loogikat, kelle heaks ta töötab. Reageerib paindlikult muutustele. Täiendab end sihipäraselt oma erialal, hoides ennast kursis erialase kirjanduse ja õigusaktidega. Kasutab oma töö korraldamisel maksimaalselt tarkvara võimalusi (e-arved, pangaliidesed, EMTA liides jms). Mõistab tarkvara toimimist ja vajaduse korral kontrollib, kas tarkvaras kajastatud tehingud saavad kajastatud korrektselt ning vastavalt valitud arvestuspõhimõtetele ja seadusandlusele. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid. Tulevikuoskustena on kasvav tähtsus nõustamisoskusel ja suutlikkusel tööprotsesse automatiseerida. Raamatupidamise valdkonnas on eetika mõiste 18 võtmetähendusega. Eetika põhineb alustel, mis aitavad eristada õigeid ja valesid, häid ja halbu tegusid. Raamatupidaja eetika hõlmab enamat, kui ainult seaduste piirangute järgimist. See puudutab iga professionaalse raamatupidaja käitumist ja otsuste tegemist igapäevases töös. Eetika raamatupidamises ei tähenda ainult seaduse järgimist, vaid ka eetiliste dilemmade ja keeruliste olukorda lahendamist viisil, mis on kooskõlas professionaalse vastutuse ja ühiskondlike ootustega. Viis eetilise käitumise põhimõtet on ausus, objektiivsus, erialane kompetentsus, nõuetekohane hoolsus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus. (Teearu, 2024) Tutvudes raamatupidaja kutse nõuetega ja väitega, et raamatupidaja tegevus on maailmas kõige rohkem reguleeritud, lootis töö autor dokumendivaatluse käigus leida Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja tööd reguleerivates dokumentides viiteid, kuidas töötasu arvestusega tegelev raamatupidaja leiab infot arestimisaktide kohta ja mida tuleb arestimisakti saabudes järgida. Dokumendivaatlus viidi läbi Sihtasutuses Pärnu Haigla koostatud dokumentides, mis võiks sisaldada regulatsioone, kuidas raamatupidaja peaks toimima arestimisaktidega. Juhtimiskäsiraamat - Sihtasutus Pärnu Haigla on kasutusel mahukas digitaalne dokumentide kogum, kus on väljatoodud erinevate üksuste jaotused, mis jagunevad väiksemateks dokumentideks. Finantsressursside juhtimise alajaotuses on omakorda alajaotus tööaja ja palgaarvestus, mille alajaotuses on omakorda tööaja arvestuse ja töötasu väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide selgitused. Lisaks, et tööandja maksab töötasult makse ja makseid ning töötajale rakenduvad maksude ja maksetega kaasnev kaitse. Tööaja- ja palgaarvestuse alajaotuses on palgapoliitika protseduur, kus on täpsemalt välja toodud millistest tasudest kujuneb palk ja kuidas dokumendid peavad liikuma, aga ka selles alajaotuses puuduvad spetsiaalse viited töötasu arestimise kohta. Alajaotus inimressursside juhtimine toob välja igapäevased dokumendid seoses koolituste, välislähetuste, puhkuste jms vormistamisega. (Juhtimiskäsiraamat) Raamatupidamise sise-eeskirjas on välja toodud peamiselt kõik see mis raamatupidamise seaduses. Raamatupidamise sise-eeskirja on lisatud Sihtasutus Pärnu Haigla spetsiifika, mis on erinevates alapeatükkides välja toodud. Alapeatükis palgaarvestuse korraldus on kirjas, töötasude väljamaksmisel kantakse töötajate avalduste alusel töötasud üle töötajate poolt esitatud pangakontodele, pidades kinni töölepingus ja töösisekorraeeskirjas fikseeritud kokkulepitud tähtaegadest. Töötasude väljamaksmisel kantakse töötajate avalduste alusel töötasud üle nende pangakonto(de)le, pidades kinni töölepingus ja töösisekorra eeskirjas fikseeritud kokkulepitud tähtaegadest. Palga ja puhkusetasude arvestamisel, väljamaksmisel ja kinnipidamiste teostamisel juhindutakse töölepingu-, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, töötuskindlustuse-, pensionikindlustuse seadustest ja teistest õigusaktidest, juhatuse- ja nõukogu otsustest ja korraldustest. (Juhtimiskäsiraamat) 19 Raamatupidaja ametijuhendis on toodud, et raamatupidaja (palgaarvestuse raamatupidaja) juhindub Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest, käesolevast ametijuhendist, Sihtasutus Pärnu Haigla õigusaktidest, vahetu juhi suulistest ja kirjalikest korraldustest, eetika üldtunnustatud printsiipidest, andmekaitseseadusest. Lisaks tunda raamatupidamise seadust, Eesti Vabariigi kehtivaid maksuseadusi, rahandusministri määrusi raamatupidamise toimkonna juhendeid, tundma raamatupidamisalast terminoloogiat, raamatupidamisaruannete koostamise põhimõtteid ja printsiipe, raamatupidamise dokumente ja registreid, statistikaalast terminoloogiat, osata dokumenteerida ja kirjendada raamatupidamisregistrites toimunud majandustehinguid, koostada aruandeid ja raamatupidamisraporteid vastavalt juhenditele. Osata kasutada arvutit, kaasaegset kontoritehnikat, mõelda loogiliselt, analüüsida oma tööd, määratleda prioriteete oma töölõigus, kohaneda muutustega, osata hankida ja kasutada erinevat informatsiooni, töötada meeskonnas ja suhelda konfliktide vabalt. Eristada olulist ebaolulisest ja anda objektiivset informatsiooni otsuste tegemiseks. Kasutada valitud majandustarkvara, vajadusel teostada sisekontrolli (inventeerimine), arhiveerida dokumente. Lisaks veel olulised isikunõuded nagu kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus, koostöövõime, õppimisvõime, vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enese distsipliin), otsustusvõime ja iseseisvus, matemaatiline võimekus, hea suhtlemisoskus ja suhtlemisvalmidus, oskus probleemi sõnastada ja neid arusaadavalt edastada. Dokumendivaatlusest täpseid juhised ja viited töötasu arestimisele või kuidas raamatupidaja peaks arestimist teostama puuduvad. Kuid tuginedes raamatupidaja ametijuhendile, selgub, et raamatupidaja peab tundma erinevaid seaduseid, tundma arvutit, on kohanemisvõimeline ja iseseisev, siis raamatupidaja peab ise oskama leida vastavad juhendid ja seadused, mille järgi arestimist teostada. Raamatupidaja teab mis on õige ja vale info, kuidas eetiliselt käituda. Arestimisakt jõuab Sihtasutus Pärnu Haigla sekretärilt peale vastavate toimingute tegemist palgaarvestuse raamatupidajani. Raamatupidaja tutvub arestimisaktiga ja selles olevate tingimustega. Nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025): • sissenõutava summa suurus; • arestitava nõude üldine kirjeldus; • viide täitedokumendile; • korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. Eelnevast lähtuvalt, kui tegu on tavalise sissetuleku arestimisega, rakendatakse arestimisaktid saabumise järjekorras. Eelisjärjekord on ainult lapse elatisnõude arestimisaktil. Raamatupidajate vahel tehtud küsitlusest selgus, et elatise nõude arestimiseakte esineb harva. Viimane elatisenõude arestimisakt, mis haiglasse saabus, oli võlgnikule ainuke arestimisakt. 20 Lugedes akti sisu, selgus, et ülalpeetavad puuduvad ja arestimisele kuulub üks summa, et arestimist tuleb teostada selle summa kinni pidamiseni, see oli kogu info. Varasematel aktidel on olnud kindel summa mis igakuiselt kinni pidada. Arestimisakti saabudes palgaarvestusse, liigub akt raamatupidajani, kes vastava osakonna töötasusid arvestab, kus võlgnik töötab. Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajatega läbi viidud küsitlusest selgus, et kõik raamatupidajad on kokku puutunud täitemenetluse ja arestimisaktidega. Juhendite puudumisel uurivad vajalikku lisainfot täitemenetluse seadustikust, et arestimisaktid tuleb seada saabumise järjekorras kausta ja nummerdada, kui on rohkem kui üks arestimisakt. Kui võlgnikul on ka varem saabunud ja juba käsitluses olevaid arestimisakte, siis on kohtutäitur on seadusega määranud kolmandale isikule teavitamise kohustuse, kui saabuvat arestimisakti ei saa täita ja millistel põhjustel. Raamatupidajate küsitlusest selgus, et suhtlus kohtutäituritega peaaegu puudub, kui suheldakse, siis peamiselt info päringuks või kui võlgnik läheb näiteks vanemapuhkusele ja pikalt töötasu haiglast ei saa. Raamatupidajad on teadlikud arestimisaktides olevatest hoiatustest ja ähvardustest, see häirib neid kuid raamatupidajad teevad oma tööd vaatamata juhendite puudumisele nii hästi kui oskavad. Arestimisaktid pannakse kaustadesse saabumise järjekorras ja teostatakse kinnipidamisi vastavalt võimalusele. Peamiselt saabuvad Pärnu piirkonna kohtutäituritelt aktid ja nende sisuga ollakse tuttav ja mõistetav. Keerulisemad arestimisaktid tulevad teiste piirkondade kohtutäituritelt ja need tekitavad segadust. Kohtutäiturid toovad välja, et arestimisaktide sisu ongi see peamine probleem. Täna on umbes nelikümmend erinevat kohtutäituri bürood ja kui sealt tulevad kõik erineva sisu ja vormiga aktid, siis see on suur probleem raamatupidajate jaoks. Aga uuendusi läbi viia on olnud praegu keeruline. Ühtne vorm teeks ka raamatupidajate töö kergemaks ja hoiaks ära palju probleeme. Siin aga on kohtutäiturid erinevatel seisukohtadel ja kujundanud erinevad arusaamasid. Kuna kohtutäiturid on kõik eraldiseisvad üksused ja vastutavad oma varaga, sellepärast püüab iga kohtutäitur oma meetoditega kindlasti võlgnikelt võlad kätte saada, et saaks võlaandjate ees kohustused täidetud. Selleks peaks algatama kohtutäiturimäärustiku muutmise ja täiendama täitemenetluse seadustikku, et midagi muutuks. Kohtutäiturimäärustiku lisa 16-s on toodud ära praegu kehtima pidav arestimisakti vorm, mida peaksid kohtutäiturid kasutama, see on jõustunud 01.01.2011.Seda põhja pole siiani muudetud, kuigi peale on tulnud väga palju riigikohtulahendeid, kujundatud erinevaid arusaamasid. Sellepärast iga kohtutäitur kujundabki oma põhja. On põhjasid ka jagatud ja arusaamu tekitatud, aga ühtse vormini pole jõutud. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 ütleb, sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 21 Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule töötasu alammäära (Töölepinguseadus, 17.12.2008; viimati muudetud 15.05.2024). Alates 01.01.2025.a. kehtestas Vabariigi Valitsus tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. (Töötasu alammäära kehtestamine, 19.12.2024) Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. (Statistikaamet, 2024) Arestimisaktiga tutvudes peab selguma, kas võlgnikul on ülalpeetavaid ja mitu neid on. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse Täitemenetluse seadustik § 132 lg 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud mitte arestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimum. Arestimisaktidel märgitakse ülalpeetavaid erinevalt, konkreetselt arvuga (võlgnikul on üks, kaks või rohkem ülalpeetavat), või arestimisele kuulub 1/3, 2/3 jne kuupalgast. Sõltuvalt siis ülalpeetavate arvust. Erinevalt märgitakse ka arestimisele kuuluv summa. On akte kus on välja toodud konkreetne summa, kui palju kinni peetakse, see on siis varem võlgnikuga kokku lepitud. Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajad oma vastustes tõid välja erinevates arestimisaktides olevad segadused ülalpeetavatega. Ühel arestimisaktil on kirjas üks laps, teisele aktile pole üldse ülalpeetavaid lisatud. Ja kui raamatupidaja arvestab arestimist selle järgi, et ülalpeetavaid pole, siis tuleb võlgnik ja teatab, et tal on üks ülalpeetav, miks arestitav summa liiga suur on. See olukord tuli kohtutäiturite intervjuudest välja, et arestimisakti sisu tohib muuta ainult kohtutäitur ja raamatupidaja peab saatma võlgniku kohtutäituri poole muutmaks arestimisaktis ülalpeetavate arvu. Ja raamatupidaja peab seni rakendama akti, kus ei ole ülalpeetavaid seni, kuni kohtutäiturilt saabub muudetud arestimisakt. Kohtutäiturid tõid intervjuus välja, et võlgnikud mõtlevad ülalpeetavate all ka uue elukaaslase lapsi, kuna need on ju ka tema ülalpeetavad. Siis tegelikult lähevad arestimisaktile kirja ainult võlgniku hooldusõiguslikud lapsed, mis sätestatakse Perekonnaõiguses. Kohtutäituritel on seoses ülalpeetavatega erinevaid mõtted, kuid ükski neist siiani ei ole rakendust leidnud. Näiteks oli mõte, et kaotada ära arestimise aktil üldse ülalpeetavate arv, vaid panna palgaskaala, et näiteks kui võlgnik saab tuhat eurot palka, siis arestitav osa on kakssada eurot. 22 Veel peab arestimisaktist selguma, kas on lisatud veel teisi sissetulekuid, mis laekuvad võlgniku pangakontole ja mille võrra suureneb arestimis miinimum. Teised sissetulekud on (Täitemenetluse seadustik, 20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025): • riiklik peretoetus; • puudega inimese sotsiaaltoetus; • sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; • Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks, • Kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitus kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; o töövõimetoetus; o kuriteoohvri hüvitus; • seadusel põhinev elatis; • rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; • riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; • vanglast vabanemise toetus; • okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Töö autor toob näite Sihtasutus Pärnu Haigla arestitava arestimisaktist, kellel on teine sissetulek. Lause arestimisaktis on selline: „Kuna võlgnikule on arestivaba sissetulek summas 243,67 eurot tagatud muude sissetulekute arvelt ei kuulu arestimisele igakuiselt summa mis on väiksem kui 534,99 eurot“. Järjekordne erisus, mida tuleb jälgida. Ja see eeldab ka käsitsi arvutamist, kuna kalkulaatorisse selliselt ei ole võimalik töötasu sisestada, et tulemus oleks õige. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. (Kohtutäiturimäärustik, 15.12.2009; viimati muudetid 01.01.2025) Kui arestimisakt on jõudnud raamatupidajani, siis jõuab akt ka võlgnikule. Selle tulemusena võib jõuda raamatupidajani võlgniku soov, et võlgniku töötasu liiguks ülalpeetava, tuttava või hoopis isiklikule välismaisele pangakontole. See on üks põhjuseid, miks kohtutäiturid saadavad aktid tööandjatele. Sihtasutus Pärnu Haigla võlgnikud soovivad samuti kanda oma töötasud mitte isiklikule pangakontole, viimasel ajal on selleks tihti ka välismaine pangakonto. Haigla raamatupidamise sise-eeskiri küll ütleb, et töötaja avalduse alusel kantakse töötasu tema pangakontole, siiski tullakse töötajale/võlgnikule vastu ja isikliku pangakonto asemel võetakse 23 kasutusele mitte isiklik või välismaine pangakonto. Eesti Vabariigis pole ka vastuvõetud seadust, mis reguleeriks või määratleks töötasu ülekandmise korra ainult töötaja isiklikule pangakontole. Kohtutäiturid tõid intervjuus samuti välja olukorra, et raamatupidajatel oleks vähem täitemenetlusega kokkupuudet, kui töötasud kantakse töötaja isiklikule pangakontole. Siis saaksid kohtutäiturid arestida arveldusarved ja neil poleks vaja keerulisi akte saata tööandjatele ja raamatupidajatele. Ja tööandjad ei peaks alluma võlgniku soovile. Arestimisaktist peab selguma, kas arestimisakt on tavaline nõude akt või elatisnõude arestimisakt. Vanemad hoolitsevad lapse vajaduste täitmise eest vahetult siis, kui nad elavad lapsega koos. Olukorras, kus vanem elab lapsest lahus, peab vanem perekonnaseadus järgi täitma lapse ülalpidamisekohustust elatise maksmise teel. Üldjuhul tähendab ülalpidamise raha perioodilist maksmist. (Justiits- ja Digiministeerium, 2022) Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamisekohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. Ülalpidamist on õigustatud saama (Perekonnaseadus, 18.11.2009, viimati muudetud 01.01.2024): • alaealine laps; • laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk-, või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; • muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ülal pidama. Praktikas on väga levinud olukorrad, kus isikul on täitmisel mitme lapse elatise nõuded. Lisaks võivad need erinevad nõuded olla täitmisel ka erinevate kohtutäiturite juures. Sellisel juhul tuleb neid akte täita korraga ja võrdselt. See tähendab, et tuleb välja arvestada arestitav summa, see jagada laste arvuga ning vastav summa kanda iga nõude rahuldamiseks. (Sepper, 2023) Elatise nõue läheb automaatselt teistest nõuetest ettepoole ning kõigepealt tuleb täita elatise nõue. Elatise nõuet on keerulisem täita, sest sellel on erisusi rohkem. Võlgnikul võib olla mitme ülalpeetava elatisnõuded korraga täimisel. Kohtutäiturid on tulnud raamatupidajatele vastu ja pannud üles nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja, edaspidi KPK, veebilehele elatisnõude arvutamise kalkulaatori. Aga seda saab kasutada ainult juhul kui on ühe ülalpeetava elatisnõue. Kui nõudeid on mitu tuleb leida arestitav summa ja see võrdselt ülalpeetavate vahel ära jagada, kuna lapsed on võrdsed. Sihtasutuses Pärnu Haigla on ettetulnud elatisenõudeid, aga pigem on neid olnud vähe. Raamatupidajad on teadlikud, kuidas tuleb elatise nõudega toimida. Viimasest saabunud elatisnõude aktiga tegeledes Sihtasustus Pärnu Haigla raamatupidaja pidi tõdema, et kuna 24 võlgnikust töötajal on ka liikmemaks, mis palgast maha läheb. Siis elatise arestimise kalkulaator ei sobi. Aga Ühinenud Kohtutäiturite lehel olev kalkulaator, kui sisestada neto töötasu, näitab korraga nii tavalise arestimise summa kui ka elatisenõude korral arestitav summa. Pilt 1. Töötasu arestimiskeem elatisnõude korral. (kpkoda, 2024) Raamatupidaja saab arestimist mitte teostada, aga seda juhul kui sissetuleku osa ei ületa ühe kuu eest ettenähtud alampalga suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Võlgnik peab üleval teist isikut või tal on nii palju ülalpeetavaid, et tema töötasust ei ole võimalik arestimist teostada. Kui võlgnik läheb lapsehoolduspuhkusele ja tal puudub ettevõttes töötasu antud aja jooksul. Kui töötasust ei saa ei saa arestimis teostada nagu eelpool on kirjeldatud, tuleb sellest teavitada kohtutäiturit, et võlgnikul sissetulek antud ettevõttest puudub. Suhtlus raamatupidajate ja kohtutäiturite vahel Sihtasutuses Pärnu Haigla toimub juhtudel, kus puudub võimalus arestimist teostada, siis antakse sellest kohtutäiturile meili teel teada. Kui meilile tulnud vastus on liiga keeruline, tuleb kohtutäiturile helistada ja info üle küsida, et oleks mõlemale poolele arusaadav. Kohtutäiturite intervjuust tuleb üldistavalt välja, et raamatupidajad ei oska arestimist teostada ja ei tunta seaduseid. Kohtutäiturid lisasid, et see on ka, arusaadav, kuna täitemenetlusest ei räägita kutse- ega kõrgkoolides kus raamatupidajaid koolitatakse. Täitemenetluse teemat peaks puudutama töötasuarvestuse või maksude õppimise juures. Seepärast peaksid raamatupidajad kohtutäituritega rohkem koostööd tegema. Kohtutäitureid ei tohiks karta, küsida pigem otsa allikast, siis on info kõige õigem ja korrektsem. Arestitavatel summadel võibki olla palju erisusi, sõltub kas võlgnikul ja kohtutäituril on kokkulepitud maksegraafik. 2023 aasta analüüsis toovad ettevõtjad aga välja antud olukorras eelistavad tööandjad otsida abistavat infot omal käel ja pigem vältida suhtlust kohtutäituritega, kuna kohtutäiturite 25 suhtlusmaneer on hirmutav ja ähvardav. (Gofore & PricewaterhouseCoopers Advisors & Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, 2023) Eelnevat väidet ei saa kinnitada ega ümber lükata, kuna Sihtasutuses Pärnu Haigla läbiviidud küsitlusest raamatupidajate seas, ei tulnud välja et kohtutäituritega suhtlus oleks ebameeldiv, küll aga juhendite puudumisel otsitakse infot seadustest, kohtutäiturite kodulehtedelt. Ehk allikatest, mis peaksid kajastama õiget infot. Töö autor on kokku puutunud ka raamatupidajatele tehtud foorumiga sotsiaalmeedias, kus vestlus oli täitemenetluse teemaline ja üks vastajatest teatas, et tema küll mingit arestimist ei teosta. Ehk raamatupidaja, kes tunneb eetika koodeksit, siis peab hästi mõtlema, millise eriala ta valinud on. Selliste raamatupidajatega on kohtutäituritel ka probleeme. Pilt 2. Töötasu arestimise skeem. (kpkoda, 2024) Eelnev pilt (Pilt 2) on tehtud KPK lehelt pildina, tegelikult on see Microsoft Exceli tabel, kuhu on võimalik sisestada kõik olulised väärtused, et tabel arvutaks raamatupidajale välja vastava summa sissetulekust, mis oleks õiglane arestida. Sihtasutuses Pärnu Haigla, aga raamatupidajad seda enamikel juhtudel ei kasuta, kuna sellesse tabelisse pole võimalik sisestada liikmemaksusid. Haigla töötajatel on erinevad liikmemaksud, mis tuleks ka ennem arestimist maha arvestada. Seepärast on Sihtasutuses Pärnu Haigla kasutuses töötasu 26 arestimisekalkulaatorid, mis on leitavad kohtutäiturite Elin Vilippuse ja Oksana Kutšmei kodulehel. Veel on arestimiseskeem leitav ühinenud kohtutäiturite kodulehel. Pilt 3. Töötasu arestimise skeem. (Ühinenud kohtutäiturid, 2025) Viimasel pildil (Pilt 3) olev arestimise skeem on analoogne Sihtasutuses Pärnu Haigla raamatupidajatel kasutuses oleva töötasu arestimise kalkulaatoriga. Tuleb sisestada neto töötasu ja muud summad mis mõjutavad arestimise summat ja arvutab sulle automaatselt kinnipeetava summa välja. Sellest kalkulaatorist rääkis töö autor ka elatise nõude juures, et seda on võimalik kasutada, kui võlgnikul on näiteks liikmemaks. See arvestab neto töötasult elatisnõude arestimise eraldi välja. 27 Pilt 4. Töötasu arestimise kalkulaator Oksana Kutšmei kodulehelt. (Kutšmei, 2024) Eelneval pildil (Pilt 4) olev arestimise kalkulaator on Sihtasutuses Pärnu Haigla rohkem kasutuses, sellesse kalkulaatorisse on vaja sisestada ainult võlgniku töötasu, millest on erinevad maksud ja maksed maha arvestatud ja sisestatud ülalpeetavate arv. Täna ei ole ka Sihtasutuses Pärnu Haigla kasutuses majandusarvestuse tarkvara, milles oleks võimalik automatiseeritult töötasu arestida, siis need arestimise kalkulaatorid teevad raamatupidajate töö lihtsamaks. Raamatupidaja arvutab majandustarkvaras välja võlgniku töötasu, millelt on kõik maksud ja maksed maha arvestatud, saab neto töötasu. Sisestab selle töötasu arestimise kalkulaatorisse, saab sealt arestimise summa, mille sisestab uuesti majandustarkvarasse, mis arvutab töötasust arestitava summa maha. Peale seda tuleb edastada arestitud summa teisele raamatupidajale, kes teeb omakorda ülekande kohtutäiturile. Ülekandesse tuleb märkida võlgniku nimi, arestimisakti number ja viitenumber. Kõige keerulisem protsess töötasu arestimisel on see, kui võlgnik läheb puhkusele ja samas kuus makstakse välja töötasu ja puhkusetasu. Töölepinguseadus § 70 lg 2 sätestab, puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval ennem puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokkulepitud teisiti. Puhkusetasust arestimise arvutamiseks tuleb raamatupidajal võtta palgapäeval välja makstud töötasu, arvutada välja puhkustasu, arvestada puhkusetasult maha maksud ja maksed, siis liita välja makstud töötasu ja saadud väljamakstav puhkusetasu ja teha arestimine sellest summast. Erinevaid protsesse ja numbrite sisestamist on palju, see on aeganõudev ja keeruline. Tekkib olukord, kus töötaja ehk võlgnik puhkusetasu peaaegu ei saanudki. Aga puhkusetasu on tegelikult järgmise kuu töötasu summa, mis makstakse varem välja. Kahe tasu liitmisel lähevad summad suureks ja seda suuremaks läheb ka arestitav summa. Võlgnikud pöörduvad siis raamatupidaja poole, et nad ei saanud puhkusetasu. Sellel hetkel saavad raamatupidajad paluda 28 võlgnikul pöörduda kohtutäituri poole, kes saab võlgniku avalduse alusel vabastada aresti alt järgmise kuu arestivaba summa. Viimastel aastatel, kui muutus tulumaksuseadus, siis andis ka Sihtasutus Pärnu Haigla töötajatele võimaluse, saada oma puhkusetasu koos töötasu väljamaksega. Seda on võimalik teha töötaja avalduse alusel. Seda võimalust kasutavad ka võlgnikud ja selline võimalus teeb lihtsamaks ka raamatupidaja töö, kes ei pea keerulisi liitmisi ja lahutamisi tegema, et arestida puhkusetasu. Ette on tulnud ka juhuseid, kus teostatakse arestimine, aga kohtutäitur teatab, et arestimine on juba ammu lõppenud, kuna võlg on tasutud, raamatupidajani arestimisakti lõppemise info ei ole jõudnud. Sihtasutuses Pärnu Haigla on raamatupidajad peavad Microsoft Excelis arestimisaktide põhist arvestust, et oleks teada kui palju on võlgnikul töötasust võlga kinni peetud ja kohtutäiturile üle kantud. Lõpliku summa peab teatama kohtutäitur, kuna kohtutäitur peab arvestust ka viiviste üle, mida raamatupidaja ei tea. Täitemenetluse jooksul võib olla võlgniku arestimisaktile lisandunud tasusid, mida ta peab kohtutäiturile maksma. Sellest tulenevalt on kohtutäituril kohustus raamatupidajat teavitada, millal akt on lõpetatud. Pigem saabuvad kohtutäituritelt töötasu aresti alt vabastamise paberid kiirelt. Tihti on juhused, kus raamatupidajale saabuvad arestimiseaktid. Raamatupidaja paigutab arestimisakti kausta ja juba on postkastis ka arestimise lõpetamise aktid. Raamatupidaja saab saabunud arestimisaktid koos arestimist lõpetavate aktidega tõsta arhiivi kausta. Ka arestimisaktide muudatused, kus näiteks ülalpeetavate arv on muutunud, liiguvad raamatupidajateni. Peamiselt muutuvad ülalpeetavate arvud, laste täisealiseks saamisel ja kui ülalpeetav enam ei õpi. Lapsevanemal kaob lapse ülalpidamise kohustus. Töötasu arestimise protsess Sihtasutus Pärnu Haigla põhjal vaadatuna on keeruline. Juhendid raamatupidajale puuduvad. Arestimisaktid on erinevalt ja keeruliselt sõnastatud. On välja töötatud erinevad kalkulaatorid, aga ka neid ei saa alati kasutada, kuna haiglas töötavatel võlgnikel on liikmemaksud. Võib öelda, suhtlus raamatupidajate ja kohtutäiturite vahel on olemas aga vajaduspõhine. Arestimist lõpetavad aktid ja muudetud arestimisaktid saabuvad enamasti mõistliku ajaga. Töö autor seoses lõputöö koostamisega on suhtlust kohtutäiturite ja raamatupidajate vahel elavdanud ja püüab rohkem suunata ka teisi raamatupidajaid kohtutäituritega suhtlema ja infot jagama. Töö autor võib öelda, et raamatupidaja, kes ei ole läinud nii süvitsi täitemenetlusega seotud seadustesse siis, siis on päris raske teemast aru saada. Täitemenetlus on väga nüansirohke ja erisusi tuleb iga uue aktiga. Lugedes viimast artiklit, kus raamatupidajad olid väga hädas kohtutäiturite käitumisega, siis on täitemenetlus raamatupidajale tõeline koorem ja probleem, millega tuleb hakkama saada. Kohtutäituritel pole intervjuude põhjal näha, et nad tahaks raamatupidajate koormat vähendada ja probleeme aidata lahendada. 29 2.3 Täitmisregistri abi raamatupidajale Sihtasutus Pärnu Haigla Finantsteenistuse juht suunas töö autorile viite uudisele, et 2024. aasta alguses plaanib justiitsministeerium võtta kasutusele täitmisregistri. Täitmisregister on riiklik andmekogu, kuhu korjatakse kokku täitemenetluse andmeid ja luuakse iseteeninduskeskkond, kus inimesed pääsevad ligi enda täitemenetluse andmetele. (Justiitsministeerium, 2025) Töö autor uuris, milliseid andmeid antud leht kajastab, töö autoril puudus ligipääs andmetele. See täitmisregister pole veel valmis. Kui töö autor sisestas Google´i otsingusse täitmisregister, siis suunas ta KPK koja lehele, kus on toodud välja täitemenetluse register. Avades täitemenetluse registri, tuleb info, et isikutel on õigus saada infot tema vastu esitatud nõuete kohta. Selle on vaja esitada info KPK kojale või täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimingute andmekogule läbi kodanikuportaali eesti.ee. Päringu vastuses kuvatakse täitemenetluse registris olevate andmete põhjal nõuete ja tasude algsumma ja ka jääk. Tegelikkuses võivad summad olla väärad, kuna kohtutäiturid arvestavad nõuete ja tasude täitmist eraldiseisvas programmis ja mõningatel juhtudel ei pruugi andmete uuendused olla registreeritud täitemenetluse registrisse. Nõuete suuruse või muu info täpsustamiseks soovitatakse kontakteeruda täiteasja menetleva kohtutäituriga. Täitemenetluse registris kajastuvad vaid kohtutäiturite menetluses olevad nõuded. (Täitemenetluse register, 2025) Töö autor esitas kohtutäituritele intervjuu käigus küsimuse täitmisregistri kohta, et kas antud veebileht võiks raamatupidajaid aidata. Raamatupidaja saaks uurida infot võlgnike kohta, palju neil üldse võlgu on, kui palju juba makstud on. Ja tööandja saaks juba ennem kui tööle inimene kandideerib, teha tasutakontroll, et sealt selguks kui palju on inimesel võlgasid ja kas ta tahab sellist inimest tööle võtta. Kohtutäiturid ütlesid oma intervjuus, et see andmebaas raamatupidajaid küll ei aita. Esmalt pole seda lehte veel tööle saadud, pidi olema avatud juba 2024. aasta jaanuaris ja täna hakkab saama juba 2025. aasta keskpaik kätte. See leht olevat mõeldud rohkem krediidiasutustele, et neil oleks sellele lehele ligipääs. Krediidiasutus näeks palju inimesel on juba laene või kas tal on võlgu ja ei annaks krediiti juurde ja inimene ei saaks ennast üle laenata. Ei tekiks niigi suurele võlakoormusele võlgu juurde. 30 3 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD Süvenedes kohtutäiturite ja täitemenetluse seadustesse ja määrustesse, tutvudes erinevate seaduste ja erialase kirjandusega, vaadeldes dokumente Sihtasutuses Pärnu Haigla, küsitledes haiglas töötavad raamatupidajaid ja tehes intervjuu kohtutäituritega. On saanud töö autor lõputöö ülesannetele vastused ja neid analüüsides saab teha järeldusi. Raamatupidaja roll täitemenetluses on väga oluline, sest raamatupidaja on tööandja käepikendus töötajale töötasu arvestamisel. Seadustest tuleb välja, et kui kohtutäitur ei saa muul viisil võlgniku nõudeid rahuldatud, siis pöördub ta kolmanda isiku ehk tööandja poole, et tööandja hakkaks töötasust arestimist teostama. Ettevõtetes kus tegeleb raamatupidaja, suunatakse arestimisaktid raamatupidajale, tööandja ei tegele ise täitemenetlusega. Raamatupidaja peab endale selgeks tegema kogu täitemenetluse protsessi ja nõudmised, mis täitemenetlusega kaasnevad. Raamatupidaja roll on kogu haiglas toimuva täitemenetluse teostamine ja võlgniku töötasust arestimisakti järgi võla kinnipidamine. Täitemenetlus algab arestimisakti jõudmisega raamatupidajani, suhtlus võlgnikuga, kui võlgnikul tekivad küsimused seoses arestimisega. Raamatupidaja suhtleb kohtutäituriga kui arestimisakti saabudes selgub, et võlgnikul on teised aktid juba käsitlemisel ja kui on lisa küsimusi või probleeme. Kitsaskohad raamatupidajal täitemenetlusega on arestimisaktide keerukus. Igal kohtutäituril on erineva arusaam täitemenetlus seadusest ja sealt tuleb erinev kirjapilt ja sisu täitemenetlusdokumentidesse. Konkreetne ja üheselt võetav juhend on ainult seadused, aga nende lugemine on keeruline. Ja seadus ikkagi päris täpset juhist ei anna, kuidas arestimist teostada. Õiget infot saab kohtutäiturite intervjuust järeldades, ainult otse allikast ehk arestimisakti saatnud kohtutäiturilt, mida ta oma arestimisaktis on mõelnud. Juhendid või abistavad kalkulaatorid, mis peaks olema leitavad Kohtutäiturite ja pankrotihalduri kodulehel, ei rahulda Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajaid, kuna haigla töötajatel on liikmemaksud, mis tuleks ennem arestimist töötasust maha arvestada, nende kalkulaatoritega arvestada ei saa. Seda seetõttu, et kalkulaatoril pole sellist rida nagu liikmemaks ja ise sinna ridasid juurde lisada ei ole võimalik. Arestimisakti saabudes ja esimese aresti kinnipidamisega töötaja töötasust võib raamatupidaja jutule tuua võlgniku, kes soovib, et tema töötasu kantakse, kas võlgniku ülalpeetava või tuttava arveldusarvele või välismaisele pangakontole. See tekitab raamatupidajale dilemma, kuna raamatupidamise sise-eeskiri väidab, et töötasu kantakse avalduse alusel töötaja pangakontole. Sihtasutus Pärnu Haigla võtab seda, et kui töötaja kirjutab avalduse töötasu kandmiseks. Aga töötaja nime asemel on seal kellegi teise nimi ja arveldusarve number, siis see ongi õige avaldus. 31 Analüüsides raamatupidajate ja kohtutäiturite vastuseid, võib järeldada, et raamatupidajate roll ja kitsaskohad seoses täitemenetlusega lähitulevikus muutumas ei ole. Kohtutäiturite arvates muudaks raamatupidaja tööd lihtsamaks, kui muudetaks kohtutäiturimäärustikku või täitemenetluse seadust. Muutmine tähendaks arestimisaktide vormide ühtlustamist. Kui kogu aeg saabuks sisult ja kirjapildilt ühesugused arestimisaktid, oleks neid lugeda tunduvalt lihtsam ja kiirem. Palju oleks abi, kui võetakse vastu seadus, et tööandja peab kandma töötasu töötaja isiklikule pangakontole. Siis tegeleksid arestimise ja täitemenetlusega ainult kohtutäiturid ja raamatupidajate ja tööandjate roll täitemenetluses kaoks ära. Tööandjad saavad oma raamatupidajaid täitemenetlusega toimetulekul aidata, kui võimaldavad neil osaleda täitemenetluse teemalistel koolitustel, mis on küll kulukad, aga tuleks kindlasti kasuks ja aitaks raamatupidajatel saada kõigil ühise arusaama, kuidas tuleb arestimisaktide saabudes toimida. Töö autor ise ei ole varasemalt ühtegi täitemenetluse teemalist koolitust läbinud. Lõputöö raames, on osalenud nüüd kahel erineval koolitusel. Üks oli kohtutäituri koostatud koolitus tööandjale. Selle koolituse materjale on ka töös kajastatud. Sellel koolitusel oligi täitemenetluse põhilised teemad välja toodud. Teine koolitus oli jurist Kaire Sepperi koostatud, kelle artikleid on samuti töös kasutatud. Tema koolitus oli hoopis teisest seisukohast. Kaire Sepper ise on töötanud aastaid kohtutäituri büroos, aga nüüd on temast saanud jurist. Tema koolitusega tuli hoopis välja, et alati ei ole kohtutäitur, see kellel on õigus nõuda. Tegelikult peaks oskama raamatupidaja hoopis töötajaid nõustada, et kui kümme aastat on möödas arestimisakti algatamisest ja kui selle aja jooksul ei ole kohtutäitur suutnud võlga ära arestida, siis saab võlgnik teha avalduse arestimise aegumise tõttu tühistamiseks. Inimesed aga seda ei tea ja just seda võiks aidata raamatupidajad oma töötajatele rääkida. Muud arestimise ja täitemenetlusega põhimõtted olid samad, et millises järjekorras tuleb arestimist alustada, kuidas elatisnõuetega käituda jne. Kohtutäiturid tõid intervjuudes veel välja, et suureks probleemiks raamatupidajatel on, et raamatupidajad ei tunne seadusi. Koolides, mis õpetavad raamatupidamist või majandusarvestust ei puudutata täitemenetlust üldse, aga tegelikult tuleks juba majandusarvestuse õppekavadesse panna täitemenetluse tutvustus. Et maksunduse tunnis räägitaks põhilised asjad ära, millega täitemenetluses igapäevaselt kokku puututakse ja vajadusel töökohad annavad lisakoolitusi. Töö autor, õppides kahes erinevas koolis majandusarvestust, ei ole kummagi koolis kokku puutunud täitemenetlusega. Tööaja arvestuse ja maksude tundides ei ole isegi teoorias seda puudutatud, et raamatupidaja palgaarvestuses peaks sellise asjaga kokku puutuma. 32 Ettepanekud tööandjale: • keelduda võlgnike töötasude kandmisest mitte isiklikele pangakontodele; • teha raamatupidajatele rohkem täitemenetluse teemalisi koolitusi; • koostada täpsed juhised täitemenetlusega tegelemisel. Ettepanekud majandusarvestust või raamatupidajaid õpetavatele õppeasutustele; • Täitemenetlus panna õppekavadesse, et koolis õppides saaksid raamatupidajad peamise ja olulise info, kuidas täitemenetlusega tegeleda. 33 KOKKUVÕTE Ideaalses maailmas ei oleks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid poleks olemaski. Paraku elame ideaalist kaugel ja täna on olukord, kus paljud tööandjad ja raamatupidajad seisavad fakti ees, et töötaja teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte. Viimastel aastatel on see kasvav trend ja raamatupidajad puutuvad järjest rohkem kokku arestimisaktidega. Käesolevas lõputöös on analüüsitud Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja rolli täitemenetluses. Uuringus osalevad ühe ettevõtte raamatupidajad, aga siiski on võimalik vastandada teooria praktikaga. Kas lõputöös kasutatud artiklite probleemid on leitavad ka praktiliselt Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajate kokkupuutes täitemenetlusega. Uurimuses on raamatupidajate igapäevatöö koormus, mis kasvab töötajate töötasu arestimisaktide menetlemisel ja sellest tulenevad praktilised ja õiguslikud probleemid. Antakse ülevaade täitemenetlusest üldiselt. Täitemenetluses olevatest dokumentidest, millised kohtu poolt koostatud dokumendid lähevad arestimisele. Millised arestimisaktid jõuavad raamatupidaja kätte võlgniku töötasu arestimiseks. Kohtutäituri tööst, kuidas saadakse kohtutäituriks, kuidas on jaotatud piirkonnad ja kuidas suheldakse võlgnike, sissenõudjate ja kolmandate osapoolte ehk tööandjatega. Toodi välja raamatupidaja oskused ja teadmised, mis on vajalikud ja olulised tegelemaks täitemenetlus dokumentidega ja mis aitavad kaasa täitemenetlusest arusaamisele ja kergemini arusaadavaks muutmisele. Milliseid seadused aitavad kaasa raamatupidajal täitemenetlusega hakkama saamiseks. Lisaks selgitati välja, mis juhtub kui raamatupidaja ei täida arestimisaktist nõuetekohaselt või ei teosta üldse arestimist. Ehk siis rakenduvad rahalised sanktsioonid ja need ei ole mitte ühekordsed vaid neid saab rakendada korduvalt. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada täitemenetlusega seotud kitsaskohad ja pakkuda välja võimalikke lahendusi töö lihtsustamiseks. Empiirilise uuringu käigus viidi läbi dokumendivaatlus, ankeetküsitlus haigla raamatupidajatega ning poolstruktureeritud intervjuud kohtutäituritega. Analüüsi tulemustest selgus, raamatupidajatel on väga keeruline kõigi erineva sisuga arestimisaktidega toime tulla. Kogu täitemenetluse maailm on väga keeruline ja seda tunnitavad ka kohtutäiturid, kellega töö autor intervjuu tegi. Lõputöös rõhutatakse vajadust ühtlustada kohtutäiturite koostatud arestimisaktide vorme ja kaasajastada täitemenetluse seadusandlust vastavalt praktilisetele vajadustele. Samuti tuuakse esile vajadust muuta efektiivsemaks koostööd kohtutäiturite ja raamatupidajate vahel ning suurendada raamatupidajate teadlikkust ja pädevust täitemenetlusega seotud ülesannete täitmisel. Töö tulemused viitavad vajadusele täiendada raamatupidajate koolitusprogramme ning töötada välja juhendid, mis toetavad õiguspärast ja efektiivset täitemenetluse korraldamist Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajate töös. 34 Osaliselt on kohtutäiturid juba ka tulnud raamatupidajatele vastu ja teinud interaktiivsed kalkulaatoreid ja erinevaid vorme, mida on võimalik kasutada, et oleks lihtsam leida summad, mis on tarvis töötasust kinni pidada. Samuti on hakatud tegema koolitusi tööandjatele ja raamatupidajatele, et selgitamaks täitemenetluse seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Kuid segadust on endiselt palju. Lõputöö autor arvab, et oma uurimistööga on ta toonud rohkem selgust Sihtasutus Pärnu haigla raamatupidajate töösse. Oskab anda nõu, kuidas käituda erinevates täitemenetlusega soetud olukordades. Kui akti sisu on erinev teistest või on arvutamisega probleeme, et kas antud olukorras pöörduda kohtutäituri poole küsimustega või proovida ise hakkama saada. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö on toonud selgust täitemenetluse maailma rohkem. Kuna ei ole loota raamatupidaja elu lihtsamaks minemisel seoses täitemenetlusega, siis tuleb arestimisega tegeleda ja teha ise endale töö lihtsamaks. Arutada mõned kitsaskohad läbi ka juhtkonnaga, kas oleks võimalik täiustada haigla eeskirju ja luua juurde siiski mõned juhendid ja riskides minna seda teed, et töötasu läheks töötaja isiklikule arveldusarvele. 35 SUMMARY The topic of this thesis is “Enforcement Procedures in the Work of the Accountant of the Pärnu Hospital Foundation”. This topic is important because the number of seizure orders has increased sharply recently. In the Republic of Estonia, there is currently no legislation requiring that an employee’s salary be transferred to their personal bank account. Then bailiffs have the right to contact the employer to seize the employee´s wages. The employer directs the seizure to accountants, and the accountants' workload increases. The thesis analyzes the implementation of the enforcement procedure and its impact on the work of the accountant at the Pärnu Hospital Foundation. The aim of the study was to map the problems related to the enforcement procedure and propose solutions to streamline work processes and ensure better organization of obligations related to the enforcement procedure. This thesis analyses the implementation of enforcement proceedings and their impact on the work of accountants at the Pärnu Hospital Foundation. The aim of the study was to identify the challenges related to enforcement procedures and to propose solutions to improve work processes and the organization of tasks related to enforcement proceedings. Thesis tasks: • to prepare the methodology of the thesis; • to create a theoretical framework for conducting an analysis of the enforcement procedure based on the law; • to map the role of the accountant in relation to the enforcement in order to identify the role of the accountant and the problems related to the enforcement procedure; • to draw conclusions based on the results of the analysis about the problems of the enforcement procedure in the work of accountants at the Pärnu Hospital Foundation and find alternatives for solving the problems; • during the thesis, it became clear that the documentation and processes related to enforcement proceedings are a source of significant additional burden for accountants. The massive and automated arrival of seizure documents, often even before the employee officially starts work, causes confusion, which is exacerbated by the difference in the content and form of the seizure documents and documents prepared by different bailiffs. The results of the thesis show that the Pärnu Hospital Foundation lacks specific instructions regulating enforcement proceedings and communication with bailiffs is limited. The empirical research was conducted using a case study methodology, which included an examination of documents related to personnel and salary payments in the Pärnu Hospital Foundation Management Manual, a questionnaire survey of accountants and semi-structured interviews with bailiffs. As a result of the study analysis, it became clear that in order to reduce the accountant`s workload in 36 connection with enforcement proceedings, there is a need to harmonize the forms of enforcement proceedings documents, modernize laws and increase accountant`s awareness in the field of enforcement proceedings. According to bailiffs, there will be no changes to the law in the near future, and based on this, the author of the work recommends promoting cooperation between bailiffs and accountants and supplementing accountant`s training programs by addressing enforcement procedure topics. 37 VIIDATUD ALLIKAD Creswell, J. W. (2009). Research design: Qualitative, quantitative, and mixed methods approaches (3 tr.). SAGE Publications, Inc. Tsiteeritud 2025 Eesti Raamatupidajate Kogu MTÜ. (2024). erk.ee. Allikas: erk.ee/kutse-omistamine. Elin, V. (13. 05 2024. a.). Elin Vilippuse kohtutäituribüroo. Allikas: http://vilippus- kutsmei.ee/vilippus/index.php?page=content&tag=scheme Ghauri Pervez; Gronhaug Kjell. (2004). Äriuuringute meetodid. Praktilisi näpunäiteid. (K. Jaak, Tõlk.) Tallinn: Külim. Tsiteeritud 31. 05 2024. a. Gofore & PricewaterhouseCoopers Advisors & Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal. (2023). Töötajatega seotud. Gofore & PricewaterhouseCoopers Advisors & Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal. Kasutamise kuupäev: 21. 02 2025. a., allikas https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/T%C3%B6%C3%B6tajatega%20seotud%20toimingute%20%C3%A4ris%C3%BCnd muse%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5pparuanne.pdf Juhtimiskäsiraamat. (kuupäev puudub). Allikas: Siseveeb: https://sv.ph.ee/Juhtimine/JKRhaldus/JKR/Lehed/Juhtimiskasiraamat.as Justiits- ja Digiministeerium. (06. 06 2022. a.). Kasutamise kuupäev: 11. 04 2025. a., allikas Perekonnaõigus: https://www.justdigi.ee/era-ja-avalik- oigus/tsiviiloigus/perekonnaoigus Justiitsministeerium. (18. 04 2025. a.). Uuel aastal võetalkse kasutusele uus riiklik täitmisregister. Allikas: www.justdigi.ee: https://www.justdigi.ee/uudised/uuel-aastal- voetakse-kasutusele-uus-riiklik-taitmisregister Kadak, M. (2016). Täitemenetlus 2016. Tallinn: Teataja Kirjastus OÜ. Kohtutäituri seadus. (01.01.2010; viimati muudetud 01.01.205). Allikas: Riigi teataja: www.riigiteataja.ee/akt/101032023009?leiaKehtiv Kohtutäiturimäärustik. (15.12.2009; viimati muudetid 01.01.2025). Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018018?leiaKehtiv kpkoda. (13. 03 2024. a.). Allikas: kpkoda.ee/kohtutaiturid/: kpkoda.ee Kutšmei, O. (15. 05 2024. a.). Oksana Kutšmei kohtutäituribüroo. Allikas: https://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=front Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodif. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Mereminskaya, E. (12. 08 2023. a.). Äripäev. Allikas: Äripäev.ee: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/08/12/ettevotted-hadas-inimene-pole-veel toolegi-joudnud-kui volausaldajad-ukse-taga Perekonnaseadus. (18.11.2009, viimati muudetud 01.01.2024). Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023007?leiaKehtiv Raamatupidamise seadus. (20.11.2002, viimati muudetud 13.04.2022). Allikas: Riigiteataja: www.riigiteataja.ee/akt/105052022027?leiaKehtiv 38 Raamtupidamise Toimkond. (01. 08 2024. a.). Allikas: Rahandusministeerium: www.fin.ee/finantspoliitika-valissuhted/arvestusvaldkond/raamatupidamise-toimkond Sepper, K. (16. 10 2023. a.). Jurist vastab. Palga arestimine: kas tööandja peab tegema kohtutäituri tööd? Kasutamise kuupäev: 14. 05 2024. a., allikas maaleht.delfi.ee/artikkel/120239937/jurist-vastab-palga-arvestimine-kas tooandja- peab-tegema-kohtutaituri-tood Sepper, K. (24. 04 2023. a.). Raamatupidaja. Allikas: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/04/24/tootasu-arestimise-aktid-see-on- narvesoov-lisatoo-koorem-nii-raamatupidajatele-kui-tooandjatele: raamatupidaja.ee Statistikaamet. (30. 05 2024. a.). Allikas: Arvestuslik elatusmiinimum: www.stat.ee/et/avasta- statistikast/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik- elatusmiinimum Täitemenetluse register. (23. 04 2025. a.). Allikas: Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda: kpkkoda.ee/kohtutaiturid/taitemenetluse-register/ Täitemenetluse seadustik. (20.04.2005; viimati muudetud 01.01.2025). Allikas: Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024049?leiaKehtiv Teearu, K. (2024). teabevara.ee. Kasutamise kuupäev: 29. 01 2024. a., allikas https://teabevara.ee/raamatupidamise-teabevara. Timian, M. (Toim.). (18. 03 2025. a.). Raamatupidajad ägavad kohtutäiturite ikke all. "Koostöö kohtutäituritega on halb". Raamatupidaja.ee. Kasutamise kuupäev: 06. 05 2025. a., allikas www.raamatupidaja.ee/uudised/2025/03/18/raamatupidajad-agavad- kohtutaiturite-ikke-all-koostoo-kohtutaituritega-on-halb Töölepinguseadus. (17.12.2008; viimati muudetud 15.05.2024). Kasutamise kuupäev: 01.04.2022, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024028?leiaKehtiv Töötasu alammäära kehtestamine. (19.12.2024). Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026 Töövõimetoetuse seadus, viimati muudetud 16.04.2024. (19. 11 2014. a.). Allikas: Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024030?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (01.07.2002, viimati muudetud 01.01.2025). Kasutamise kuupäev: 15. 04 2025. a., allikas Riigi Teataja. Ühinenud kohtutäiturid. (2025). Kasutamise kuupäev: 11. 04 2025. a., allikas https://www.taitur.net/ee: https://www.taitur.net/ee Vikipeedia. (27. 05 2024. a.). Allikas: https://et/wikipedia.org/wiki/võlausaldaja Vikipeedia. (09. 04 2025. a.). Vikipeedia. Allikas: et.wikipedia.org: https://et.wikipedia.org/wiki/Kvalitatiivne_anal%C3%BC%C3%BCs Vilippus, Elin, Konsap Viljo. (2023). Töötaja töötasude arestimine-mida peab tööandja teadma? Eesti koolitus- ja konverentsikeskus. Võlaõigusseadus. (26.09.2001, viimati muudetud 04.07.2024, osaliselt 01.01.2025). Allikas: Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv 39 Õigusabi. (13. 03 2024. a.). Allikas: Õigusabi.ee/taitemenetlus/: Õigusabi.ee Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses. rmt: Õ. Lembit, & K. Ede (Toim.), Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses (lk 122). Tartu Ülikool. Kasutamise kuupäev: 26. 04 2024. a., allikas http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf 40 Lisa 1. Sissetuleku (töötasu) arestimise akt (Lisa16) SISSETULEKU (TÖÖTASU) ARESTIMISE AKT Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisa 16 [RT I, 29,12,2010, 166 – jõust. 1.01.2011] Võlgniku …………………………………. (isikukood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on ………………………………..ja sissenõudja …………………………………….. avaldus. Nõude sisu: Nõude suurus: …………………….eurot, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad: 1) kohtutäituri tasust summas ………………..eurot (alus: "Kohtutäituri seaduse" § 28 ja ); 2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas ………………. eurot (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 37). Sissetulekust kuulub kinnipidamisele: Selgitus: Olete kohustatud kinni pidama summasid Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 114 lõige 4). Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 130 lõige 4). Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast. Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (alus: "Täitemenetluseseadustiku" § 132). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit. Arestimisaktis märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Märkused: Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes 41 kohustatud kolmas isik võib kuni muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi (alus: "Täitemenetluse seadustiku" §134). Kui sissetulek kantakse võlgniku pangakontole, tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 133 lõige 1). Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet "Täitemenetluse seadustiku" §-s 131 sätestatud sissetulekutele. Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun kohe teatada. Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks. Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: "Karistusseadustiku" § 281). Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: "Täitemenetluse seadustiku" § 218). Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana. Kohtutäitur 42 Lisa 2. Sissetuleku (töötasu) arestimise akt (TÖÖANDJA) Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur ………………………………………………. ………………………………………………………….. ..................................@taitur.just.ee Büroo on avatud …………………………………….. SEB Pank IBAN EE………………………………….. Kuupäeva: Täitetoimik nr …/…./…. SISSETULEKU (TÖÖTASU) ARESTIMISE AKT SUNNIRAHA MÄÄRAMISE HOIATUS (ees- ja perekonnanimi, isikukood) suhtes on sissenõudja (nimi) avalduse ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond (kuupäev) otsuse nr… alusel alagatnud täitemenetlus Nõude sisu: põhinõue, kõrvalnõue, menetluskulud Nõude suurus: … €, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad: kohtutäituri tasust summas …€ (sh käibemaks 22%:…€) (alus: kohtutäituri seaduse §29), täitemenetluse alustamise tasust summas …€ (sh käibemaks 22%:…€) (alus: kohtutäituri seaduse §29 ja 34) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas …€ (sh käibemaks 22%) (alus: täitemenetluse seadustik §37). Kinnipidamisele kuuluv summa …€ Arestimisele kuulub igakuiselt summa, mis ületab ühe kuupalga alammäära ning 20% kuupalga alammäärast millest on maha arvatud mittearestitav summa Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (aastal 2024 on elatusmiinimumi summa 303,28 eurot). Arestimisel palume arvestada asjaoluga, et võlgnik omab ühte ülalpeetavat (iga ülalpeetava kohta suureneb mittearestitav summa ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast). Olete kohustatud teostama kinnipidamisi Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav 43 summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma võlgnikule võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus. Kõik sissenõutavad summad tuleb tasuda kohtutäituri ametialasele ……………………………. arvelduskontole AS SEB Pank a/a EE…. Maksekorralduse selgitusse palun märkida : Täitetoimik nr. … Isikule, kes ei täida arestimisakti või ei anna nõutud teavet, teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse (alus: täitemenetluse seadustik § 261 lg 1). Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot (alus: täitemenetluse seadustik § 261 lg 4). Käesolevaga teeb kohtutäitur kolmandale isikule (tööandjale) sunniraha määramise hoiatuse, kui ei toimu alusetult arestimisakti täitmist või ei täideta seda nõuetekohaselt, määrab kohtutäitur sunniraha 500 (viissada) eurot. Elatise nõude täitmiseks edastatud sissetuleku arestimise akt kuulub täitmisele eelisjärjekorras (alus: täitemenetluse seadustik § 65 lg 4). Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: täitemenetluse seadustik § 130 lg 4). Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiku ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku §-s 131 sätestatud sissetulekutele. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööraminevõlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool palga alammäära suurusest või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäära suurusest või vastavat osa nädala või päeva summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui 44 palga alammäära suurus või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvata juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (alus: täitemenetluse seadustik § 132). Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Võlgniku suhtes kohustatud kolmasisik peab muudetud akti kättetoimetamiseni täita kohustuse varasema akti järgi (alus: täitemenetluse seadustiku § 134). Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 4). Võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik vastutab oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest. Kohtutäitur edastab saadud teabe viivitamata sissenõudjale (alus: täitemenetluse seadustik § 117). Ilmnenud takistavatest asjaoludest palume koheselt teavitada. Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral teavitage sellest kohtutäiturit ning edastage informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks. Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: karistusseadustik § 281). 45 Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaluste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuseläbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218). Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtumäärustik“ lisana. 46 Lisa 3. Dokumendivaatluse tabel Pealkiri Koostaja/allkirjastaja Peatükid/punktid Juhtimiskäsiraamat SA Pärnu Haigla Finantsressursside juhtimine; inimressursside juhtimine Raamatupidamise sise-eeskiri Pearaamatupidaja Palgaarvestuse korraldus Raamatupidaja ametijuhend Finantsteenistuse juht Ametikohale esitatavad nõuded Täitemenetluse akt Kohtutäitur Arestimise akt 47 Lisa 4. Ankeetküsimustik raamatupidajatele Küsimustik raamatupidajatele, kes puutuvad otseselt kokku täitemenetlusega. Hea raamatupidaja. Olen Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi III kursuse majandusarvestuse eriala tudeng Anneli Pesti. Käesolev küsimustik on koostatud minu lõputöö raames, et selgitada välja täitemenetluse toimingud raamatupidaja töös ja sellega kaasnevad probleemid. Küsimustik on anonüümne. Saadud vastuseid kasutatakse vaid üldistaval kujul käesoleva lõputöö raames. Küsimustiku täitmisele ei kulu rohkem kui 20 minutit. Palun vastatakse kõikidele küsimustele ja väidetele lähtudes oma kokkupuutest täitemenetlusega. Küsitluse läbiviimise aeg on 30.jaanuar- 07.veebruar 2025 Tänan teid abi eest uurimuse läbiviimisel! Anneli Pesti anneli.pesti@ktk.ee Ankeetküsimustik I Arestimisaktid 1. Kas olete oma tööülesannetega seoses puutunud kokku arestimisaktidega? • Jah • Ei • Muu … 2. Kasvav trend on, et uue töötajaga kaasnevad ka arestimisaktid. • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 3. Arestimisakt saabub ettevõttesse ennem kui töötaja on tööle tulnud (andmed ainult töötamise registris). • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 4. Kohtutäiturite arestimisaktid on kõik erinevad. • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 5. Arestimisaktide sisu on arusaadav ja üheselt mõistetav. • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu mailto:anneli.pesti@ktk.ee 48 • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult II Täitemenetluse regulatsioonid ettevõttes. 1. Ettevõttes on olemas juhendid/regulatsioonid täitemenetluse toimingute osas. • Jah • Ei • Muu … 2. Kas tööülesannetes on välja toodud täitemenetlusega seonduvad ülesanded? • Jah • Ei • Muu … 3. Leiad täitemenetlusega seonduvat infot ettevõttes. • Raamatupidamise sise-eeskiri • Raamatupidamise seadus • Täitemenetluse seadustik • Töölepingu seadus • Muu… 4. Tööandja saab keelduda arestimisest • Jah • Ei • Muu … 5. Tööandjal võib olla töötasu arestimisakti osas vastuväiteid. • Tööandjal puudub kohutus teostada töötajale väljamakseid. • Töötasu suurus ei ületa arestimisele mittekuuluvat määra. • Töötasu suhtes on esitanud nõude teised isikud või nõue on arestitud teiste sissenõudjate kasuks. • Muu… 6. Olen teadlik vastutusest mis kaasneb arestimisakti mitte täitmisest. • Jah • Ei • Muu… III Arestimine 1. Arestimine on aeganõudev tööprotsess • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 2. Arestimine segab tavapärast igapäevatööd. • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 3. Millistest andmetest lähtute arestimise teostamisel? 4. Kuhu paluvad võlgnikud oma sissetulekud kanda? • Isiklikule arvelduskontole • Lapse/tuttava arvelduskontole • Välismaa panka • Palk makstakse sularahas 5. Kas ja kuidas toimub suhtlus raamatupidaja ja kohtutäituri vahel. 6. Milline info on arestimisaktis raamatupidajale oluline aktiga esmakordsel tutvumisel? 49 • Akti sisu • Ülalpeetavad • Summa • Muu… 7. Mille alusel seate võlgniku erinevad arestimisaktid järjekorda? 8. Millised töötasu arestimise aktid saavutavad eelisjärjekorra? 9. Millised tasuliigid kuuluvad võlgniku sissetuleku sisse? • Töötasu • Päevaraha • Preemia, lisatasu • Puhkuseraha • Koolituskulu (majutus- ja sõidukulud) • Muu … 10. Mis teid abistab töötasu arestimisel. • Töötasu arestimise kalkulaator • Majandustarkvara • Arvutan ise • Muu… 11. Kas teil on ettevõttes kasutusel oleval majandustarkvaral ka töötasu arestimise automaatne kinnipidamine? 12. Milline info liigub kohtutäituri ja raamatupidaja vahel? 13. Millised arestimise aktid on enamuses kas võlgade arestimised või elatis nõuded? • Võlgade arestimised • Elatis nõue • Muu … 14. Kuidas teostad arestimist, kui on mitme lapse elatisenõue korraga? 15. Kuidas käitud arestimisaktiga kui töötaja naaseb 6 kuu jooksul tööle tagasi? 16. Olete kokku puutunud sunniraha määramisega ettevõttele. • Ei nõustu üldse • Pigem ei nõustu • Nii ja naa • Pigem nõustun • Nõustun täielikult 17. Kas sunnirahaga ähvardamine hirmutab? • Jah • Ei • Muu 18. Milliseid kitsaskohti või probleeme on teil veel esinenud seoses arestimistoimingute läbiviimisel? 50 Lisa 5. Küsimused kohtutäituritele 1. Millised probleemid on Teie teada raamatupidajatel seoses täitemenetlusega? 2. Millised lahendused võiks probleeme lahendada? a. Kindel süsteem või digilahendus kõikidele ettevõtetele. b. Juhendid (kohtutäiturite kodulehel leitavad juhendid). 3. Kas täitemenetluse register aitab neid probleeme lahendada? 4. Kuidas Teile tundub, kas raamatupidajatel on üldse vajalikud teadmised ja oskused täitemenetlusega tegelemiseks?