Kristine Linnas 

JUHATUSE LIIKME KOHUSTUSED JA 
VASTUTUS EESTI 

RIIGIKOHTUPRAKTIKAS 

LÕPUTÖÖ 
 

Teenusmajanduse instituut 
Majandusarvestus 

Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv, MA 

Mõdriku 2025 



 

2 
 

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks 

tegemiseks 

 

Mina, Kristine Linnas, annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa 

(lihtlitsentsi) enda loodud teose  

 

Juhatuse liikme kohustused ja vastutus Eesti kohtupraktika näitel 

1) reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada ja teha üldsusele kättesaadavaks Tallinna 

Tehnikakõrgkooli digiarhiivi DSpace kaudu;  

2) reprodutseerimiseks pärast piirangu lõppu juhul, kui instituudi direktori korraldusega on 

kehtestatud lõputöö avaldamisele tähtajaline piirang.  

 

Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et lihtlitsentsi 

andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest 

tulenevaid ega muid õigusi.  

 

Autorideklaratsioon  

Mina, Kristine Linnas tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste 

autorite, sh juhendaja ja iseenda varasematele teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik 

isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt 

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.  

(allkirjastatud digitaalselt)  

Juhendaja Laivi Annus-Anijärv 

Töö vastab lõputööle esitatavatele nõuetele.  

(allkirjastatud digitaalselt)  

 

Lõputöö on kaitsmisele lubatud instituudi direktori korraldusega.  



 

3 
 

SISUKORD 
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 
1 LÕPUTÖÖ METOODIKA ..................................................................................... 6 
2 JUHATUSE LIIKME KOHUSTUSED JA RIKKUMISE TUNNUSED KOHTUPRAKTIKAS ...... 8 

2.1 Juhatuse liikme ja äriühingu mõiste ................................................................ 8 
2.2 Juhatuse liikme kohustused ja rikkumise tunnused kohtupraktikas .................... 12 

3 JUHATUSE LIIKME VASTUTUS JA SELLE ESINEMINE KOHTUPRAKTIKAS ................. 21 
3.1 Tsiviilõiguslik vastutus ................................................................................. 24 
3.2 Karistusõiguslik vastutus ............................................................................. 26 

4 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ........................................................................ 32 
KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 35 
SUMMARY ............................................................................................................... 37 
VIIDATUD ALLIKAD .................................................................................................. 39 
Lisa 1. Vaatlusinstrumentide tabel .............................................................................. 45 

 

 

 

 

 

  



 

4 
 

SISSEJUHATUS 

Äriühingute edukas juhtimine seisneb juhatuse liikme pädevuses, otsustusvõimes ja 

vastutustundes. Juhatuse liikme roll ei piirdu ainult äriühingu igapäevase juhtimisega, vaid 

ulatub ka laiemalt äriühingu eesmärkide ja huvide kaitsmiseni. Juhatuse liikme kohustused ja 

vastutus on määrava tähtsusega äriühingu strateegiliste sihtide saavutamisel ja 

jätkusuutlikkuse tagamisel. Selleks peab juhatuse liige pidevalt arendama oma 

professionaalseid oskusi ja teadmisi, et suuta kohanduda muutuvate majandustingimuste ja 

turunõuetega. 

Uute ettevõtjate vähene või olematu finantsteadlikkus viib üsna kiiresti ettevõtluses 

pettumuseni. Selle põhjuseks võib olla ebapiisav või puudulik turuolukorra analüüs, ettevõtet 

mõjutavate erinevate mikro- ja makroökonoomiliste tegurite, turule sisenemise takistuste, 

sobiva turuniši puudumise, usaldusväärsuse puudumine uutel ettevõtmistel koostöö 

alustamiseks ning planeeritud koostöö käimalükkamiseks. (Arovald, 2023) 

Teema on aktuaalne, sest juhatuse liige ei täida tal lasuvaid kohustusi ning tekitab sellega 

äriühingule kahju (Oltjer & Mägi, 2023). Äriseadustikust tulenevalt vastutab juriidiline isik 

tegevusetuse eest, kui tal oli õiguslikult kohustus tegutseda (Äriseadustik, 1995). Tegevusetus 

jaguneb kahte kategooriasse, kus esiteks väliskeskkonna muutustele ei reageerita 

adekvaatselt ja teiseks saadud kontrollandmeid ei rakendata või ei võeta nende põhjal midagi 

ette (Arumäe, 2012, lk 84). Probleem seisneb selles, et juhatuse liikmed ei pruugi alati olla 

piisavalt teadlikud oma kohustustest ja vastutuse ulatusest. Selle põhjuseks võib olla vähene 

kogemus ja kompetents. Samuti ka ebapiisav koolitus ja informatsiooni kättesaamatus uues 

ametis. Avalikest allikatest leitav vähene info viitab ebausaldusväärsusele. (Inforegister, 

2022) Ettevõtlusega seotud seadusi on väga palju, mis võib uue ettevõtja jaoks olla segadust 

tekitav, kuna on keeruline mõista, milliseid teadmisi ja teavet on vaja just tema ettevõtte 

eripära arvestades. Paljud uued ettevõtjad ei oska seetõttu olemasolevat teavet enda kasuks 

kasutada ja teadmatusest teevad nad otsuseid, mis võivad ettevõttele kahjulikud olla. 

(Arovald, 2023) Suurt rolli mängivad ka ärikeskkonna ja regulatsioonide kiire muutumine. 

Ainuüksi 2025 aasta 1. jaanuaril jõustus enam kui 200 maksu- ja seadusemuudatust (Reino, 

2025). See kõik võib viia olukordadeni, kus juhatuse liige ei tegutse nõuetekohaselt ning see 

mõjutab äriühingu või juhatuse liikme enda usaldusväärsust.  

Lõputöö eesmärk on selgitada välja juhatuse liikme kohustuste tähendus, rikkumise tunnused 

ja vastutus Riigikohtpraktikas juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks. Uurimistöö keskendub 



 

5 
 

juhtumite põhjalikule analüüsile, et tuvastada kohustuste rikkumise tunnused ja võimalikud 

põhjused. Lõputöö eesmärk on suurendada teadlikkust juhatuse liikmete vastutuse võimalike 

tagajärgede osas, rõhutades, kuidas seaduserikkumised võivad kahjustada nii äriühingu 

mainet ja finantsseisundit kui ka juhatuse liikmete usaldusväärsust. Uurimistöö aitab anda 

selge arusaama juhatuse liikme rollist ja tema tegevuse mõjust organisatsiooni edukusele. 

 

Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 

• koostada lõputöö metoodika; 

• anda teoreetiline ülevaade äriühingu juhatuse liikme kohustuste ja vastutuse osas 

äriühingu ja võlausaldajate ees; 

• välja selgitada ja analüüsida Eesti Riigikohtupraktika näitel juhatuse liikmete kohutuste 

rikkumise tunnuseid ja vastutust; 

• esitada järeldused ja ettepanekud äriühingute juhatuse liikmete kohustute rikkumise 

tunnuste ja vastutuse osas juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks rikkumiste 

vältimiseks.  

Lõputöö koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk tutvustab lõputöö metoodikat. Teine 

peatükk käsitleb juhatuse liikme kohustusi, analüüsides tema kohustusi organisatsiooni 

juhtimisel. Kolmas peatükk selgitab juhatuse liikme vastutust, uurides, kuidas tema otsused 

ja tegevused mõjutavad teda isiklikult ja ettevõtet tervikuna. Neljandas peatükis on järeldused 

ja ettepanekud kohtupraktikast selgunud kohustuste tunnustele.  



 

6 
 

1 LÕPUTÖÖ METOODIKA 

Lõputöö teema valik keskendub äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja vastutuse 

rollile äriühingu juhtimises. Probleem seisneb selles, et juhatuse liikmed ei tea millised 

ettevõtlusega seotud seadused peaksid neil selged olema (Teearu, 2022). Õiguslikud 

tagajärjed ei pruugi olla põhjustatud pahatahtlikust käitumisest või teadlikest eksimustest, 

vaid pigem sellest, et juhatuse liikme rolli ulatus ja kohustused pole piisavalt selged, otsuseid 

ei dokumenteerita või teiste juhatuse liikmete tegevus jääb kontrollimata. Üheks suurimaks 

väljakutseks juhatuse liikmetele on teadlikkus oma kohustuste tegelikust ulatusest ja sisust. 

Juhatuse liikme ülesanded ei piirdu pelgalt ettevõtte juhtimisega – see roll toob endaga kaasa 

märkimisväärse isikliku vastutuse, mis on tihti oluliselt ulatuslikum, kui esmalt eeldatakse. 

(Õigusnõustajad: juhatuse liikmed ei teadvusta sageli oma vastutuse ulatust, 2025) 

See on eriti murettekitav, kuna juhatuse liikmete vähene teadlikkus ettevõtlust reguleerivatest 

seadustest võib viia olukordadeni, kus olulised otsused tehakse teadmatusest lähtuvalt, mitte 

õiguslikult kaalutletud viisil. Selline olukord suurendab oluliselt riski, et ettevõtte tegevus 

satub vastuollu seadustega, mis omakorda võib kaasa tuua kohtuvaidlusi ning majanduslikku 

kahju. 

Lõputöö eesmärk on selgitada välja juhatuse liikme kohustuste tähendus, rikkumise tunnused 

ja vastutus Riigikohtpraktikas juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks. Uurimistöö keskendub 

juhtumite põhjalikule analüüsile, et tuvastada kohustuste rikkumise tunnused ja võimalikud 

põhjused. Lõputöö eesmärk on suurendada teadlikkust juhatuse liikmete vastutuse võimalike 

tagajärgede osas, rõhutades, kuidas seaduserikkumised võivad kahjustada nii äriühingu 

mainet ja finantsseisundit kui ka juhatuse liikmete usaldusväärsust. Uurimistöö aitab anda 

selge arusaama juhatuse liikme rollist ja tema tegevuse mõjust organisatsiooni edukusele. 

 

Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 

• koostada lõputöö metoodika; 

• anda teoreetiline ülevaade äriühingu juhatuse liikme kohustuste ja vastutuse osas 

äriühingu ja võlausaldajate ees; 

• välja selgitada ja analüüsida Eesti Riigikohtupraktika näitel juhatuse liikmete kohutuste 

rikkumise tunnuseid ja vastutust; 

• esitada järeldused ja ettepanekud äriühingute juhatuse liikmete kohustute rikkumise 

tunnuste ja vastutuse osas juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks rikkumiste 

vältimiseks. 



 

7 
 

Töös kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldab põhjalikumalt analüüsida 

uurimisobjektide sisu. Kvalitatiivne uurimismeetod keskendub tegelikkuse mõistmisele 

sellisena, nagu see avaldub oma loomulikus kontekstis ning selgitab viise, kuidas inimesed 

seda kogevad (J.Tisdell, 2015, lk 98). Uurimisstrateegia on deduktiivne ehk arutluskäik liigub 

üldiselt üksikule. Üldiselt lähtub uurimisprotsess aktsepteeritud teooriatest ja seadustest.  

Andmekogumismeetodina kasutatakse dokumendivaatlust, mille käigus analüüsitakse Eesti 

Riigikohtu kohtulahendeid, mis on avaldatud Riigi Teataja veebilehel. Lahendite leidmiseks 

tuleb Riigi Teatajas liikuda kohtulahendite liigituse alt edasi eraõiguse valdkonda, seejärel 

valida teemaks juriidilised isikud ja ühinguõigus. Edasi suunab süsteem juriidilise isiku 

juhtimise kategooriasse, kus on võimalik valida alateema juhatuse liikme kohustused. 

Kohtulahendite vaatlemiseks kasutatakse vaatlusinstrumentide tabelit (Lisa 1). Valimiks on 

juhatuse liikmetega seotud Riigikohtu kohtulahendid, mis jäävad viimase kümne aasta sisse. 

Andmeanalüüsi meetod on kvalitatiivne sisuanalüüs. Kvalitatiivset sisuanalüüsi kasutatakse 

tekstide uurimiseks, et teha usaldusväärseid ja täpseid järeldusi nende kasutamise 

kontekstide kohta (Õunapuu, 2014, lk 160). Kvalitatiivne sisuanalüüs tähendab andmetest 

mustrite leidmist ja eristamist ning nende põhjal tähenduste loomist, et aidata tabada 

andmete olemust ja olulisust (Leavy, 2014, lk 584). 

 

 



 

8 
 

2 JUHATUSE LIIKME KOHUSTUSED JA RIKKUMISE 

TUNNUSED KOHTUPRAKTIKAS 

Käesolev peatükk käsitleb juhatuse liikme rolli ja vastutust äriühingu juhtimisel, selgitades 

kõigepealt juhatuse liikme ja äriühingu mõisteid. Seejärel analüüsitakse juhatuse liikme 

kohustuste sisu ning antakse ülevaade, millised on nende kohustuste rikkumise tunnused 

kohtupraktika põhjal. Peatüki eesmärk on tuua esile juhatuse liikme tegevusega seotud 

õiguslik raamistik ning selle praktiline tõlgendamine Eesti Riigikohtupraktikas. 

Äriregistrisse kandmisega tekib äriühingul õigusvõime (Äriseadustik, 1995). See tähendab 

võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002). 

Neid õigusi omada ja kohustusi kanda saavad vaid äriühingu esindajad ja juhid ehk juhatus 

(Äriseadustik, 1995).  Juhatuse liikme kohustused tekivad tehingutest, seadusega sätestatud 

juhtumitest ja teistest tegevustest, mille puhul seadus määrab kohustuste tekkimise ning 

samuti ka õigusvastastest tegudest (Tiivel, 2004).  

Juhatuse liikmel on oluline roll äriühingus ning tema tegevuse mõju ulatub nii majanduslikku 

kui sotsiaalsesse sfääri. Juhatuse liikmete käitumisnormid ning kohustused peavad olema 

selgelt kindlaks määratud, sest neile on usaldatud vastutus ja pädevus talitada äriühinguga 

nende oma parima äranägemise järgi (Viilop, 2015). 

2.1 Juhatuse liikme ja äriühingu mõiste 

Juriidilised isikud saavad tegutseda ainult füüsiliste isikute kaudu. Konkreetse 

organisatsiooniga seotud füüsilised isikud ei toimi juhuslikult ega segamini, vaid nende 

tegevus on korraldatud erinevatesse organitesse. Seetõttu öeldakse, et juriidilise isiku tegevus 

avaldub tema organite kaudu, täpsemalt nende organite liikmete tegevuse kaudu. Organid on 

omavahel hierarhilises suhtes. Räägime seega mitte ettevõtte, vaid ettevõtja kui juriidilise 

isiku organitest ja nende liikmetest. See ei tähenda, et äriühingul ei võiks olla oma juhte (nt 

tegevdirektor, osakonnajuhataja). Juriidilise isiku juhtorganid eristatakse muudest organitest, 

kusjuures eristamiseks on oluline, et juhtorgani liige vastutab oma tegevusega tekkinud kahju 

eest. Muude organite liikmed ei kanna tavaliselt vastutust, kuna nende kohustused ei ole 

samad, mis on seotud juhtorgani liikmete ülesannetega, kuigi ka muud organid võivad teha 

juhtimisalaseid otsuseid. (Arumäe, 2012, lk 52) Juhatus on eraõigusliku juriidilise isiku 

juhtorgan (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002).  



 

9 
 

Lisaks äriseadustikus reguleeritud äriühingute juhtorgani mõistele, on tõusnud päevakorda nii 

kohtutes kui meedias, faktilise juhatuse liikme mõiste. Kuivõrd äriseadustik faktilise juhatuse 

liikme mõistet ei sätesta, teevad seda kohtud ja õigusteadlased. Kasvava vajaduse tõttu on 

kohtud hakanud lahti mõtestama faktilise juhatuse liikme instituudi olemust, võimaldades 

sellega nõuda välja tekitatud kahju. (Virks, 2017) Faktiliseks juhatuse liikmeks nimetatakse 

isikut, kes ei ole formaalselt juhatuse liige, kuid tegutseb äratuntavalt juhatuse liikmena ning 

seda osanike ja nõukogu teadmisel (Mikli, 2013).  

Riigikohus on faktilise juhatuse liikmena käsitlenud isikut, keda ei ole seaduses sätestatud 

korras juhatuse liikmeks valitud ning keda pole võimalik juhatuse liikmeks pidada ka tema ja 

äriühingu vastastikuseid tahteavaldusi tõlgendades, kuid kes kõigest olenemata täidab 

faktilise juhatuse liikme kohustusi. Erinevalt formaalselt valitud juhatuse liikmest, võib 

faktilise juhatuse liikmeks olla ka juriidiline isik. Äriregistri kirjete deklaratiivse iseloomu tõttu 

võib inimene saada faktiliseks juhatuse liikmeks, kas teadlikult või ilma enda teadmata. 

Õiguskirjanduse kohaselt võib faktilise juhatuse liikme staatuse saada olukordades, kus pädev 

organ on teinud kehtetu otsuse inimese juhatuse liikmeks valimise kohta; pädev organ on küll 

teinud kehtiva otsuse inimese juhatuse liikmeks valimise kohta, kuid isik ei vasta juhatuse 

liikme nõuetele; pädev organ ei ole teinud otsust isiku juhatuse liikmeks valimise kohta, kuid 

isik tegutseb juhatuse liikmena ja seda aktsepteeritakse nõukogu ning osanike poolt; isik on 

formaalselt juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud, kuid jätkab siiski juhatuse liikmena 

tegutsemist; juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, aga isik jätkab juhatuse liikme ülesannete 

täitmist. (Virks, 2017) 

Riigikohtu Tsiviilkolleegium selgitab, et kui tähtaeg on möödunud, lõpeb õigussuhe osaühingu 

ja juhatuse liikme vahel ning juhatuse liikme ametikohustuste täitmine on võimalik jätkata 

ainult siis, kui osaühing on temaga kokkuleppel ametiaja pikendamiseks. Äriseadustiku 

paragrahv 184 lõigete üks ja kaks järgi on ametiaja pikendamiseks vajalik osaühingu osanike 

otsus ja juhatuse liikme nõusolek. Samuti võib juhatuse liikme ametiaja pikendamist 

tõlgendada ka juhul, kui on olemas mõlemapoolsete tahteavalduste või kaudsete 

tahteavalduste koosolek. Selleks, et ametiaeg oleks pikendatud, on lisaks endise juhatuse 

liikme jätkuvale tegevusele vajalik osaühingu osanike otsus, mis selgesõnaliselt kinnitab isiku 

jätkuvat tegutsemist juhatuse liikmena ja tagab ametiaja pikendamise tagasiulatuvalt. 

Erandkorras võib juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks lugeda ka mõne muu osanike 

otsuse, kui see on sisuliselt kinnitanud isiku juhatuse liikmena, olles samal ajal vormiliselt 

kooskõlas juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetega. Üks võimalik selline otsus on 



 

10 
 

osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. 

(Riigikohtu lahend 3-19-1876, 2022) 

Äriühinguteks nimetatakse äriseadustiku paragrahv kaks lõige üks järgi täisühingut, 

usaldusühingut, osaühingut, aktsiaseltsi ning tulundusühistut (Äriseadustik, 1995). Eesti 

kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning luua tulundusühinguid ja -liite. Seadus võib 

määrata selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei näe ette teisiti, kehtib see 

õigus ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, samadel alustel kui 

Eesti kodanikel. Igaühel on õigus liituda mittetulundusühingute ja -liitude liikmeks. (Eesti 

Vabariigi põhiseadus, 1992) 

Täisühing on äriühing, kus kaks või rohkem osanikku toimetavad ühise ärinime alt ning 

kannavad ühiselt ja solidaarselt vastutust ühingu kohustuste eest, kasutades selleks kogu oma 

isiklikku vara (Äriseadustik, 1995). Osanikuks võib olla nii juriidiline kui füüsiline isik (Zeiger, 

2013). Täisühingus on igal osanikul õigus ja kohustus osaleda juhtimises. Juhtimise õiguse 

võib ühingulepinguga anda ühele või mitmele osanikule, sel juhul teised osanikud ei osale 

täisühingu juhtimises. Kui mitu osanikku on õigustatud täisühingut juhtima ning 

ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt. Kui 

ühinguleping nõuab ühiselt tegutsemist, võib teo teha ainult kõigi juhtima õigustatud osanike 

nõusolekul, kuid kiireloomulistes olukordades võib tegu teha ka teiste osanike nõusolekuta, 

kui see kahjustaks viivitamisel täisühingut. Juhtima õigustatud osanikud võivad kollektiivselt 

täisühingu juhtimise õiguse anda üle kolmandale isikule, mille tühistamiseks on õigus iga 

juhtimiseks õigustatud osanikul. Kui on oht täisühingule tekkivast kahjust, võib ühingut 

juhtida ka osanik, kellel vastavalt ühingulepingule puudub juhtimisõigus. (Äriseadustik, 1995) 

Ainult kõigi osanike nõusolekul võib täisühingusse võtta uue osaniku (Zeiger, 2013). 

Usaldusühing on äriühingu vorm, kus kaks või enam isikut tegelevad äritegevusega ühise 

ärinime alt. Selles ühingu struktuuris vastutab vähemalt üks isikutest (täisosanik) ühingu 

kohustuste eest oma kogu varaga, samas kui vähemalt üks teine isik (usaldusosanik) piirab 

oma vastutust ühingu kohustuste eest tehtud sissemakse suurusega. Usaldusosanikul puudub 

õigus usaldusühingut juhtida vastavalt täisühingu juhtimist sätestavale paragrahvile, kui 

ühinguleping ei sätesta teisiti. Usaldusosanikul on osalemine usaldusühingu osanike otsuste 

tegemisel samadel alustel nagu täisosanikul. (Äriseadustik, 1995) 

Osaühinguks nimetatakse äriühingut, milles on osadeks jaotatud osakapital. Osaühingu 

juhtorgan on juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusse võib kuuluda üks või mitu 

teovõimelist füüsilisest isikust liiget ning selleks ei pea olema osaühingu osanik. Juhatuse 



 

11 
 

liikmeks ei või olla nõukogu liige. Samuti ei saa juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on 

kohus kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, ettevõtluskeeldu või osaühinguga 

samal tegevusalal tegutsemiskeeldu. Kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, siis juhatuse 

liikmed valivad omavahel juhatuse esimehe, kes vastutab juhatuse tegevuse korraldamise 

eest. (Äriseadustik, 1995) Osaühingu juhtimine on tavaliselt üheastmeline, kuna puudub 

nõukogu kui kontrollorgan. Osaühing saab siiski vabatahtlikult valida kaheastmelise 

juhtimisstruktuuri, kuid sel juhul peab nõukogu olema kirjas osaühingu põhikirjas. Kuna 

osaühing on pigem väikeste ja suletud ühingute vorm, peaks kaheastmeline juhtimisstruktuur 

olema siiski erandlik. (Arumäe, 2012, lk 54) Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu 

põhikirjas olla säte, mis võimaldab nõukogul määrata juhatuse esimehe. Juhatuse täpsema 

töökorra võib määrata osaühingu põhikirjas või vastava otsusega osanike, nõukogu või 

juhatuse poolt. (Äriseadustik, 1995) Kui nõukogu on olemas, on ühingu juhtimine formaalsem, 

kuna nõukogu täidab kontrollifunktsiooni, mis toob kaasa järelevalve, aruandluse ja 

vastastikuse informeerimiskohustuse. Lisaks on kaheastmeline juhtimisstruktuur tavaliselt 

kulukam. (Arumäe, 2012, lk 54) 

Aktsiaseltsiks nimetatakse äriühingut, milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaseltsi 

juhtorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab täitmisel järgima 

nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Liikmeteks võib olla 

üks kuni mitu teovõimelist füüsilist isikut. Juhatuse liige ei tohi olla samal ajal nõukogu liige. 

Põhikirjas võib määrata ka teisi isikuid, kellel ei ole lubatud olla juhatuse liikmed. Juhatuse 

liikmeks ei või olla isik, kes on saanud kohtult juhatuse liikmena tegutsemise keelu või 

ettevõtluskeelu, ega isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millega tegeleb 

aktsiaselts. Kohus võib mõjuval põhjusel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue 

liikme nõukogu, aktsionäri või mõne muu huvitatud isiku nõudel. Asendusliikme volitused 

kestavad kuni määratakse nõukogu poolt uus juhatuse liige. Kui juhatusel on rohkem kui üks 

liige, valitakse endi hulgast juhatuse esimees, kes korraldab juhatuse tegevust. (Äriseadustik, 

1995) 

Tulundusühistu on äriühingu liik, mille peamine eesmärk on oma liikmete majanduslike huvide 

edendamine ühiselt korraldatava majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu kõrgeim organ on 

üldkoosolek, kus ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus. Igal liikmel on üks hääl ning 

volikirja alusel võib üldkoosolekul esindada teine isik. (Tulundusühistuseadus, 2001) 

Kokkuvõtvalt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganiks tavaliselt juhatus, mille ülesanne on 

juhtida äriühingu igapäevaseid tegevusi, teha olulisi otsuseid ja vastutada ühingu tegevuse 

eest. Lisaks seaduslikult määratud juhtorganitele on aga viimastel aastatel suurenenud 



 

12 
 

tähelepanu faktilise juhatuse liikme mõistele. Faktilised juhatuse liikmed on isikud, kes ei ole 

ametlikult registreeritud juhatuse liikmetena, kuid täidavad juhatuse liikmele omaseid 

ülesandeid ja kannavad välja juhatuse liikme funktsioone. Nad saavad teostada juhtimisõigusi 

ning on osanike ja nõukogu poolt aktsepteeritud isikud. Äriühinguteks nimetatakse 

täisühingut, usaldusühingut, osaühingut, aktsiaseltsi ja tulundusühistut. Osaühingut ja 

aktsiaseltsi juhib juhatus, mille liikmed ei pea olema osanikud ega aktsionärid. Tulundusühistu 

on erinev oma eesmärkide ja struktuuri poolest. Selle eesmärk on edendada liikmete 

majanduslikke huve, pakkudes neile ühiselt korraldatavat majandustegevust, mille kaudu 

liikmed saavad omavahel koostööd teha ja oma majanduslikke vajadusi rahuldada. 

Tulundusühistu juhtimisstruktuur põhineb liikmete võrdsetel õigustel. Igal liikmel on üks hääl, 

sõltumata tema panusest või osaluse suurusest, mis tagab, et kõik liikmed saavad võrdse 

võimaluse osaleda otsuste tegemises. Üldkoosolek on tulundusühistu kõrgeim organ, kus 

liikmed teostavad oma õigusi ühistus. 

2.2 Juhatuse liikme kohustused ja rikkumise tunnused 

kohtupraktikas 

Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma 

seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma tavaliselt oodatava hoolega ning olema 

juriidilisele isikule lojaalsed (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002).  

Juhatuse liikme kohustused jagunevad hoolsuskohustusteks ja lojaalsuskohustusteks, mis 

moodustavad kõige üldisemad ja olulisemad käitumisjuhendid, millest äriühingu juhatuse liige 

peab lähtuma (Kallion, 2014, lk 18). Lisaks äriseadustikust tuleneva korraliku ettevõtja 

hoolsuse kohustusest, lasub äriühingu juhatuse liikmel ka raamatupidamise ja 

pankrotiavalduse esitamise kohutus (Äriseadustik, 1995). Võlaõigusseaduse kohaselt peab 

käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva 

vajaliku hoolsusega (Võlaõigusseadus, 2001). Lojaalsuskohustuse all mõistetakse ärisaladuse 

tagamise kohustust ehk konfidentsiaalsuskohustust, konkurentsikeeldu, huvide konflikti 

vältimise kohustus ning laenukeeldu (Kallion, 2014, lk 26).  

Seoses oma ametikohustustega, saavad juhatuse liikmed enda valdusesse hulgaliselt infot, 

mis ei ole mõeldud kolmandatele isikutele avalikustamiseks ning mille avalikuks tulemisega 

võib ühingule tekkida kahju (Kallion, 2014, lk 28). Äriseadustiku järgi on juhatuse liikmed 

kohustatud hoidma osaühingu ärisaladust (Äriseadustik, 1995). Ärisaladuse mõistet 

äriseadustik ei defineeri. Ärisaladuseks tuleb lugeda igasugune äriühingut puudutav 



 

13 
 

dokumenteeritud informatsioon, mis seondub äriühingu tegevusalaga ning mille kolmandate 

osapoolte kätte sattumise vältimiseks on äriühingul õigustatud huvi (Kallion, 2014, lk 28). 

Juhatuse liige on kohustatud hindama kas info saladuses hoidmise vastu võiks äriühingul olla 

õigustatud huvi või mitte. Ärisaladuse hoidmise kohustus säilib juhatuse liikmel ka pärast 

ametiaja lõppu ning ulatuses, mis on äriühingu õigustatud huvide kaitseks vajalik (Madisson, 

et al., 2014, lk 57). Kui ärisaladus on avaldatud, jääb sisuliselt üle ainult tagajärgedega 

tegeleda. Ärisaladuse kaitseks tuleks lepingus võimalikult täpselt defineerida mida peetakse 

ärisaladuseks. Samas ei tohi lugeda ärisaladuseks kõikvõimaliku infot, sest sellisel juhul võib 

kohus leida, et juhatuse liikmel on takistatud vaba ettevõtlus. Riigikohus on selgitanud, et 

piirangud ei tohi tekitada olukorda, kus ärisaladuse hoidmise kohustus ei võimalda pärast 

ametiaja lõppu juhatuse liikmel üldse samal tegevusalal tegutseda. (Vabamets, 2022) 

Kohtupraktikas on määratud, et juhatuse liige ei tohi olla juhatuse liige või tegutseda samal 

tegevusalal tegutsevas äriühingus, kui talle kehtib ärikeeld. Äriseadustiku järgi on juhatuse 

liikmel keelatud tegutseda samal tegevusalal tegutsevas konkurentide äriühingus, kui talle on 

kehtestatud ärikeeld ning see rikub lojaalsuskohustust. Juhatuse liikme tegevus, millel puudub 

õigustatud alus, sealhulgas ärikeelu rikkumine, võib viia äriühingu liikmete usalduse 

kadumiseni ja isegi finantsmõjude tekkimiseni. (Riigikohtu lahend 2-17-10474, 2019) 

Lisaks liigitub lojaalsuskohustuse alla see, et juhatuse liikmel on keelatud nõukogu 

nõusolekuta tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, olla mõne muu täisühingu osanik või 

usaldusühingu täisosanik ning kuuluda teise äriühingu juhtorgani liikmeks, kui need 

tegutsevad samal tegevusalal. Äriühingu juhtorgani liikme puhul on erandiks kontserni 

kuuluvad äriühingud. (Äriseadustik, 1995) Nõukogu või osanike koosoleku nõusolekul on 

võimalik konkurentsikeelust vabaneda. Äriseadustik ei reguleeri konkureeriva ettevõtja juures 

töölepingu alusel töötamist ega keela olla konkureerivas ettevõttes osanikuks või aktsionäriks. 

Sellistel juhtudel tuleb konkurentsikeelu ulatust täpsustada juhatuse liikmega sõlmitavas 

lepingus. (Madisson, et al., 2014, lk 62) Äriühing võib nõuda juhatuse liikmelt 

konkurentsikeeluga vastuolus oleva tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu 

tagastamist äriühingule ning kahju hüvitamist, mis ületab tagastamisele kuuluvat tulu 

(Šibinski, 2016). Kohtupraktikas on juhtumeid, kus juhatuse liikme tegevus samal tegevusalal 

konkurentidega, ilma nõukogu nõusolekuta, on jäänud õigustamata ja on klassifitseeritud 

ärikeelu rikkumiseks (Riigikohtu lahend 2-17-10474, 2019).  

Riigikohus selgitab, et äriseadustikus keelatud tegevuse lõpetamise nõuet ei saa esitada 

pelgalt üldise konkurentsi osutamise lõpetamise nõudena. Selle asemel peab osaühing 

esitama nõude, kus täpsustatakse, millist konkreetset toimingut on juhatuse liige kohustatud 



 

14 
 

tegema, et tema tegevus ei oleks enam vastuolus äriseadustiku konkurentsikeelu sättega. 

Näiteks võib nõuda, et juhatuse liige astuks tagasi osaühinguga samal tegevusalal tegutseva 

äriühingu juhtorgani liikme kohalt. (Riigikohtu lahend 2-21-4820, 2023) 

Huvide konflikt tekib siis, kui kellegi isiklikud huvid satuvad vastuollu tema ametialaste 

kohustustega (Byrne, 2025). Kohtupraktikas on välja toodud, et juhatuse liige peab tagama 

oma tegevuse erapooletuse ja sõltumatuse, vältides kõiki olukordi, kus tema isiklikud huvid 

võivad olla vastuolus äriühingu huvidega (Riigikohtu lahend 2-17-10474, 2019). Huvide 

konflikti vältimiseks reguleerib äriseadustik juhud, mil juhatusele annab korraldusi 

kõrgemalseisev organ ehk nõukogu (Kallion, 2014, lk 32). Nõukogu nõusolek on vajalik 

tehingute tegemiseks, kui need väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest 

(Äriseadustik, 1995). Juhatuse liikmel on kohustus veenduda, et kõik vajalikud kooskõlastused 

oleksid olemas. Kui juhatuse liige ei ole järginud neid reegleid ning tegemist ei ole igapäevase 

majandustegevusega, muutuvad tehtud tehingud automaatselt tühiseks. (Madisson, et al., 

2014, lk 38) Riigikohus on tõdenud, et osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu 

sõlmimiseks võib olla andnud osanike otsus, mis on tehtud ükskõik millisel seaduses määratud 

viisil, sealhulgas näiteks eraldi kirjalike tahteavaldustena (Riigikohtu lahend 1-18-5732, 

2021). 

Äriühing ei või anda laenu oma juhatuse liikmele. Samuti ei või äriühing tagada juhatuse liikme 

poolt võetavat laenu. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõttele või emaettevõtte 

aktsionärile, osanikule või liikmele, kui nad kuuluvad samasse kontserni, kuid tingimusel, et 

see ei avalda negatiivset mõju osaühingu majanduslikule seisundile ega kahjusta 

võlausaldajate huve. Samuti ei ole tütarettevõtjal lubatud anda laenu nendele isikutele, et 

soetada osaühingu osakuid. (Äriseadustik, 1995) Laenukeeldu tuleb mõista laiemalt ehk 

laenukeelu alla kuuluvad ka järelmaksuga müük, liising, avanss, käsiraha ja ettemaksete 

tasumine ning juhud, mil äriühing omandab kas võla ülekandmise või nõude loovutamise teel 

juhatuse liikme vastu nõudeõiguse (Tiivel, 2004). Seadusega on laenu andmine küll keelatud, 

kuid kui seda siiski tehakse, võib seda käsitleda varjatud tasuna ehk sellisel juhul võivad 

tekkida töötasuga või erisoodustusega kaasnevad maksud (Kallion, 2014, lk 33-34). Enamasti 

on sellised tehingud tühised ning kuuluvad hüvitamisele koos saamata jäänud tuluga 

(Madisson, et al., 2014, lk 40). Maksustamise riski võimalikult madalal hoidmiseks peab tehing 

olema ettevõttele kasulik. See tähendab, et äriühing peab saama tehingu kaudu kasu, näiteks 

intresside teenimise kaudu. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on seotud osapoolte vahelise 

tehinguga. Seetõttu on oluline, et seotud osapoolte vaheline tehing toimuks turutingimustele 

vastavalt. (Äriühingu laenukeeld (laen juhatuse liikmele ja/või osanikule), 2025) 



 

15 
 

Äriseadustikust tulenevalt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja 

hoolsusega ning tsiviilseadustiku üldosa seadus ütleb, et juhtorgani liikmed peavad oma 

kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (Madisson, et al., 2014, lk 

41). Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad olla määratud seaduse, ühingu põhikirja, 

üldkoosoleku otsuste või muude poolte vahel sõlmitud kokkulepetega (Riigikohtu lahend 3-2-

1-152-16, 2017). 

Hoolsuskohustus on äriühingu juhtimise ja igapäevase majandustegevusega seotud kohustus. 

Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See tähendab seda, 

et juhatuse liige töötab seaduse piires ning äriühingu maksimaalselt kasu arvestades, mitte 

üksikute omanike huve silmas pidades. (Kallion, 2014, lk 18-19) Juhatuse liikme äriühingu 

nimel sõlmitud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb esmajoones 

hinnata tehingu kaudu saadud vastusoorituse väärtust, mille põhjal saab järeldada tehingu 

tegelikku majanduslikku sisu ja selle mõju äriühingule – kas see oli kasulik või kahjulik 

(Riigikohtu lahend 1-18-5732, 2021). 

Riigikohtu praktika kohaselt eeldatakse hoolsuskohustuse raames juhatuse liikmelt ka piisavat 

informeeritust, põhjendamatute riskide mitte võtmist ning tegutsemist nii, nagu tegutseks 

teine mõistlik inimene sarnases olukorras (Riigikohtu lahend 3-17-2235/52, 2019). 

Majandusliku tegutsemisega seotud riski kannab juriidiline isik, mitte juhatuse liige. 

Hoolsuskohustuse rikkumise alla kuulub ülemäärase riski võtmine. (Riigikohtu lahend 3-2-1-

169-14, 2015) Riigikohus on leidnud, et ka tagatiseta laenu andmine või tagatiseta vara 

müümine on põhjendamatu riski võtmine (Riigikohtu lahend 3-2-1-152-16, 2017). 

Võlaõigusseaduse paragrahv seitse kohaselt peetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras 

heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks ning selle hindamisel tuleb arvestada 

võlasuhte olemust, eesmärki, tegevus-või kutseala tavasid, praktikat ja muid asjaolusid 

(Võlaõigusseadus, 2001). Samuti peab juhatuse liikmel olema ülevaade teistele antud 

ülesannete täitmise üle. Kaasvastutajaks delegeeritud ülesannete eest on juhatuse liige. 

(Randväli, 2015) 

Hoolsuskohustus tähendab ka kohustust äriühingus viia läbi sisekontrolli või rakendada teisi 

abinõusid, avastamaks võimalikult vara äriühingut ohustavaid tegureid (Kallion, 2014, lk 24). 

Äriseadustik sätestab sisekontrolli kohustuse küll ainult aktsiaseltsidele, kuid seda 

kohaldatakse ka osaühingutele (Madisson, et al., 2014, lk 50). Juhatuse liikme hoolsuse 

hindamisel tuleb arvesse võtta tema oskusi ja teadmisi (Randväli, 2015). Riigikohus on 

seisukohal, et kui juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja, siis tema hoolsusstandard on 

kõrgem, kuid selleks peab olema tuvastatud, et isik on vastava valdkonna professionaal 



 

16 
 

(Riigikohtu lahend 3-2-1-169-14, 2015). Riigikohtusse on jõudnud kaasusi, kus sisekontrolli 

rikkumisena nähakse ette ka fiktiivsete arvete väljastamist ning seetõttu ebaõige käibe 

deklareerimist. Sellise tegevuse vältimiseks oleks piisanud elementaarsetest raamatupidamis- 

ja maksundusalastest teadmistest, mille puudumisel ettevõttes, vastutab juhatuse liige 

hoolsuskohustuse rikkumisena. (Riigikohtu lahend 3-17-2235/52, 2019) 

Raamatupidamist ja finantsaruandlust on kohustatud korraldama kõik 

raamatupidamiskohustuslased, kelleks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, 

kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, 

füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal 

(Raamatupidamise seadus, 2002). Juhatuse spetsiifiline kohustus on äriühingu 

raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine ning tagamine, et see vastaks riigis 

kehtestatud nõuetele. Vajadus on kehtestada asjakohane sise-eeskiri ning veenduda sellest 

kinni pidamisest. Raamatupidamine ja aruandlus peavad andma adekvaatse pildi 

aktsionäridele/osanikele, ametkondadele, võlausaldajatele ja võimalikele koostööpartneritele. 

(Madisson, et al., 2014, lk 66-67) Juhatusel on valik otsustada kas palgata raamatupidaja või 

osta raamatupidamisteenust. Olenemata valikust, vastutab juhatus raamatupidamise 

korraldamise eest ning raamatupidaja täidab vaid lepingust tulenevaid kohustusi. Kui on 

rikutud raamatupidamise korraldamise nõudeid või on jäetud andmeid esitamata, sealhulgas 

kui on esitatud valeandmeid, vastutab juhatus. Mõningatel juhtudel on äriühingu sisesuhtes 

vastutajaks raamatupidaja või raamatupidamisteenust pakkuv ettevõtja, kuid väljaspool 

äriühingut siiski äriühingu juhatus. (Madisson, et al., 2014, lk 68) 

Riigikohus on arvamusel, et iga juhatuse liikme sooritatud väljamaksele peab olema olemas 

vastavad algdokumendid ning väljamaksed tehakse ainult siis, kui selleks on õiguslik alus. Kui 

juhatuse liige ei vormista nõuetekohaseid raamatupidamisdokumente, rikub ta seadusest 

tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Raamatupidamise korraldamise 

kohustuse rikkumiseks loetakse ka olukorda, kus juhatuse liige jätab osa ühingu 

sularahakäibest kajastamata või kui sularaha võetakse pangakontolt ning selle kasutamise 

tõendamiseks ettevõtluse eesmärgil puuduvad dokumendid (Riigikohtu lahend 3-2-1-113-16, 

2016). Lisaks on Riigikohus leidnud, et juhatuse liige ei saa ignoreerida oma kohustusi 

raamatupidamise osas isegi siis, kui ettevõtte igapäevane majandustegevus tundub olevat 

väikese tähtsusega. Iga väljamakse või muu tehing peab olema korrektselt dokumenteeritud 

ja sellel peab olema õiguslik alus. Kui juhatuse liige eirab neid reegleid, on ta rikkunud oma 

ametikohustusi ning vastutab tekkivate kahjude eest. (Riigikohtu lahend 3-2-1-45-17, 2017) 



 

17 
 

Äriühingu majandusolukorra halvenemisel, peab juhatus astuma samme raskuste 

ületamiseks, likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku 

majandamise tagamiseks (Äriseadustik, 1995). Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt 

maksejõuetu, on juhatus või seda asendava organi liikmed kohustatud esitama 

pankrotiavalduse (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002). 2021. aasta regulatsiooni kohaselt 

lasub pankrotiavalduse esitamise kohustus ka nõukogul. Seda juhul, kui ettevõtte juhatuse 

liige on tagasi astunud või tema ametiaeg on lõppenud. (Põld, 2021) Pankrotiavaldus tuleb 

esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse 

ilmnemisest. Pärast avalduse esitamist ei tohi juhatuse liikmed teha äriühingu eest makseid, 

väljaarvatud neid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega (Äriseadustik, 1995). 

Kohtupraktikas rõhutatakse, et kui juhatus ei esita pankrotiavaldust viivitamatult, on tegemist 

pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega, mis võib kaasa tuua vastutuse, kui 

äriühing jätkab tegevust maksejõuetuses olekusse jäädes. See viitab sellele, et juhatus peab 

tagama äriühingu vara säilimise ning vältima tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate 

õigusi. (Riigikohtu lahend 3-2-1-143-16, 2017) 

Oluline on rõhutada, et pankrotiavalduse esitamise kohustus on spetsiifiline ja seadusest 

tulenev juhatuse liikme kohustus, mis ei ole ainult äriühingu sisesuhetest tulenev kohustus 

osaühingu ees, vaid ka seadusega määratud kohustus võlausaldajate ees. Pankrotiavalduse 

õigeaegne esitamine aitab tagada osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimist ja 

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Riigikohus on varasemalt toonitanud, et juhatuse liige 

peab pidevalt jälgima äriühingu majanduslikku seisundit ja korraldama majandustegevust 

viisil, mis tagab äriühingu avalik-õiguslike kohustuste täitmise, sealhulgas täieliku ja 

õigeaegse maksukohustuse deklareerimise. Kui äriühing on sattunud makseraskustesse ja 

peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest 

tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab täitma 

oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega, järgides mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi 

põhimõtteid ning arvestades erinevate võlausaldajate huve. (Riigikohtu lahend 3-20-2325/22, 

2022) 

Riigikohus on leidnud, et äriühingu ja äriühingu juhatuse liikme vaheline suhe on olemuselt 

käsund ehk võlaõiguslik suhe. Suhte olemust ei muuda see, kas kirjalik leping vormistati või 

kas lepingus kasutati sõna käsund. (Kärsna, 2007) Käsundusleping kohustab ühte isikut ehk 

käsundisaajat osutama teenuseid teisele isikule ehk käsundiandjale vastavalt lepingule ning 

saama selle eest kokkulepitud tasu. Käsundisaaja peab tegutsema lojaalselt ning käsundi 

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundit tuleb täita vastavalt oma teadmistele ja 



 

18 
 

võimetele, parima kasuga ning ära hoidma võimaliku kahju tekkimist. Lisaks peab 

käsundisaaja tegutsema vastavalt oma kutseoskuste tasemele. Käsundisaaja kohustuseks on 

tehingute tegemisel vältida huvide konflikti. Lisaks lasub käsundisaajal teatamiskohustus, 

mille kohaselt tuleb käsundiandjat teavitada kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest 

asjaoludest. Käsundisaaja peab hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud 

asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi. Käsundisaaja peab 

käsundiandjale andma välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud ning 

tasuma enda huvides kasutatud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. 

(Võlaõigusseadus, 2001) 

Kokkuvõtvalt peavad juhatuse liikmed täitma oma kohustusi (Tabel 1) tavaliselt oodatava 

hoolega ja olema lojaalsed oma juriidilisele isikule. Lojaalsuskohustuse rikkumise tunnuseks 

on näiteks ärisaladuse kasutamine konkureeriva ettevõtte loomiseks või selle avaldamine 

konkurendile. Samuti on keelatud saada ühingult laenu. Hoolsuskohustuse rikkumine ilmneb 

muu hulgas siis, kui juhatuse liige annab tagatiseta laenu lähikondsele, võõrandab vara 

turuhinnast oluliselt odavamalt, jätab tööde puhul kaasamata eriala asjatundjad, väljastab 

fiktiivseid arveid või deklareerib ebaõiget käivet. Raamatupidamise korraldamise kohustuse 

rikkumisele viitavad majandustehingute dokumenteerimata jätmine ja alusdokumentide 

puudumine. Kui ühing on muutunud maksejõuetuks, peavad juhatuse liikmed esitama 

pankrotiavalduse viivitamata. Selle kohustuse rikkumise tunnusteks on avalduse õigeaegse 

esitamisega viivitamine, vara teadlik kõrvale toimetamine, võlausaldajate huvide 

kahjustamine või raamatupidamisdokumentide varjamine. 

  



 

19 
 

Tabel 1. Juhatuse liikme kohustuste sisu ja rikkumise tunnused tuginedes Riigikohtupraktikale. 

Juhatuse liikme kohustus Sisu selgitus/rikkumise tunnus 

Lojaalsuskohustus 

 

Sisu selgitus: Kohustus hoida äriühingu ärisaladusi 

ehk konfidentsiaalsuskohustus, kohustus vältida 

huvide konflikte ja konkurentsikeeld. Lisaks ei ole 

lubatud äriühingul anda laenu oma juhatuse liikmele 

Rikkumise tunnus: ärisaladuse kasutamine 

konkureeriva ettevõtte loomiseks, ärisaladuse 

avaldamine konkureerivale ettevõttele. 

Hoolsuskohustus Sisu selgitus: Juhatuse liige peab töötama seaduse 

piires ning äriühingu maksimaalset kasu arvestades. 

Juhatuse liikme piisav informeeritus, 

põhjendamatute riskide mitte võtmist ning 

tegutsemist nii, nagu tegutseks teine mõistlik 

inimene sarnases olukorras. 

Sisekontrolli kohustus. 

Rikkumise tunnus: piisav informeeritus, tagatiseta 

laenutehing lähikondsega, vara võõrandamine 

turuhinnast soodsamalt, tööde teostamisel eriala 

asjatundjate kaasamata jätmine, fiktiivsete arvete 

väljastamine, ebaõige käibe deklareerimine, pika 

maksetähtajaga ilma tagatiseta vara müümine. 

Raamatupidamise korraldamise 

kohustus 

Sisu selgitus: Raamatupidamise ja 

finantsaruandluse korraldamine ja tagamine, et see 

vastaks riigis kehtestatud nõuetele. 

Raamatupidamine ja aruandlus peavad andma 

adekvaatse pildi aktsionäridele/osanikele, 

ametkondadele, võlausaldajatele ja võimalikele 

koostööpartneritele. 

Rikkumise tunnus: majandustehingute 

dokumenteerimata jätmine, alusdokumentide 

puudumine, sularahakäibe kajastamata jätmine. 



 

20 
 

Pankrotiavalduse esitamise 

kohustus 

Sisu selgitus: Püsiva maksejõuetuse ilmnemise 

korral on juhatus või seda asendava organi liikmed 

kohustatud esitama pankrotiavalduse. 

Rikkumise tunnus: pankrotiavalduse õigeaegne 

esitamine, vara säilitamise kohustus, vara teadlik 

kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise 

eesmärgil, maksejõuetuse korral edasi tegutsemine, 

võlausaldajate huvide võrdne arvestamine, 

raamatupidamisdokumentide varjamine. 



 

21 
 

3 JUHATUSE LIIKME VASTUTUS JA SELLE ESINEMINE 

KOHTUPRAKTIKAS 

Käesolev peatükk keskendub juhatuse liikme vastutuse küsimustele, tuues välja 

tsiviilõigusliku ja karistusõigusliku vastutuse sisu ning nende rakendumise alused 

kohtupraktikas. Eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas juhatuse liikme vastutus on 

käsitletud ning tõlgendatud Eesti kohtutes. 

Mõistele vastutus omistatakse sõltuvalt uurimisvaldkonnast erinevaid tähendusi, mis üldjuhul 

mingil määral seonduvad ja kattuvad. Vastutus on mitmetähenduslik mõiste, mis viitab nii 

teatava asjaolu sotsiaalsele etteheidetavusele kui ka sellest tulenevale võimalusele rakendada 

õiguskorra kaitsmise huvides vastavaid seaduses sätestatud sanktsioone. Vastutus tähendab 

juhatuse liikme jaoks õiguslikku kohustust vastutada oma tegude eest ja vajadusel kanda 

nendega seotud tagajärgi. (Tiivel, 2004) 

Juhatuse liikme vastutus jaguneb peamiselt tsiviilõiguslikuks ja karistusõiguslikuks. Lisaks 

võib eristada pankroti-, maksu-, konkurentsiõigusliku vastutust, mis järgnevad nimetatud 

õigusharude seadusest tulenevate kohustuste rikkumise korral. (Kallion, 2014, lk 35) 

Juhatuse liige vastutab üldjuhul juriidilise isiku ees. Selleks, et juhatuse liige vastutaks ka 

kolmandatele osapooltele tekitatud kahju eest, peab olema täidetud delikti üldkoosseis ehk 

tegemist peab olema olukorraga, kus juhatuse liige jätab täitmata seadusest tulenevad 

kohustused äriühingu ees. Kui delikti koosseisu ei esine, ei ole võimalik kolmandal osapoolel 

nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt. (Arumäe, 2012) 

Tsiviilõigusliku vastutuse teine liik lepinguõigusliku vastutuse kõrval on deliktiõiguslik 

vastutus. Vastutuse aluseks lepinguõigusliku vastutuse korral on lepingu rikkumine ning 

deliktiõigusliku vastutuse korral delikti toimepanemine. Delikt on õigusrikkumine, milles 

kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist ning kahju tekitajal kohustus see kahju hüvitada. 

Sellises olukorras ei ole oluline, et võlasuhte pooled teineteist tunnevadki. (Lahe, 2005) 

Riigikohus on oma varasemates otsustes korduvalt selgitanud äriühingu juhtorgani liikmete 

vastutuse aluseid võlausaldajate ees, tuues välja, et kuigi juhtorgani liikmed vastutavad 

põhimõtteliselt vaid äriühingu ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees, 

juhul kui nad rikuvad seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud näiteks ühingu 

võlausaldajate kaitseks. Kui osaühingul on nõue hüvitada kahju, mille juhatuse liige on 

tekitanud oma kohustuse rikkumisega, kuid osaühing ei ole huvitatud selle nõude 



 

22 
 

realiseerimisest, on osaühingu võlausaldajal kaks võimalust, kuidas osaühingu nõuet sisse 

nõuda. Igal juhul on tegemist osaühingu nõudega juhatuse liikme vastu, kuid seadus 

võimaldab võlausaldajal esitada selle nõude osaühingu asemel. Kui võlausaldajal on osaühingu 

vastu täitedokument (nt jõustunud kohtuotsus), saab ta esmalt pöörduda täitmisavaldusega 

kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlust. Täitemenetluse seadustik võimaldab nõude 

pöörata võlgnikule kuuluvale varale, mille hulka kuuluvad näiteks kahjuhüvitise nõuded, mis 

on suunatud juhatuse liikme vastu, kes on oma kohustusi rikkunud. Kui võlausaldaja on 

täitmisavalduses esitanud andmed, mis viitavad talle teadaolevale nõudeõigusele juhatuse 

liikme vastu, saab kohtutäitur koostada selle nõude arestimise akti, millega kohustatakse 

võlgniku asemel juhatuse liiget täitma kohustust kohtutäituri kasuks. (Riigikohtu lahend 2-21-

16071, 2023) 

Kui nõue on arestitud, on sissenõudjal õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku kohustuse 

täitmist enda kasuks kohtutäituri kaudu. Samuti on tal õigus esitada hagi kolmanda isiku 

vastu, kellel on kohustus võlgniku eest. (Täitemenetluse seadustik, 2005) Sisuliselt võimaldab 

hageja (võlausaldaja) sel moel osaühingu nõude täitmise juhatuse liikme vastu. Eeltoodud 

viisil saab võlausaldaja ka osaühingu nõude täitmiseks suunata juhatuse liikme vastu, 

tuginedes äriseadustiku paragrahv 187 lõige kaks ja koostoimes võlaõigusseaduse paragrahv 

115 lõige üks, mis käsitleb juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamist. 

(Riigikohtu lahend 2-21-16071, 2023) 

Äriseadustiku paragrahv 187 lõige kaks sätestab, et juhatuse liikmed, kelle tegevus on 

rikkunud kohustusi ja põhjustanud osaühingule kahju, vastutavad solidaarselt tekkinud kahju 

hüvitamise eest. Juhatuse liige saab vastutusest vabastatud olla, kui ta suudab tõestada, et 

on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Äriseadustik, 1995). 

Võlaõigusseaduse paragrahv 115 lõige üks sätestab, et kui võlgnik ei täida oma kohustust, 

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise kõrval või selle asemel kahju hüvitamist, mis on 

tekkinud kohustuse rikkumise tõttu, välja arvatud juhul, kui võlgnik ei vastuta rikkumise eest 

või kui seadusest tulenevalt ei ole kahju hüvitamine vajalik (Võlaõigusseadus, 2001).  

Juhatuse liikme poolt osaühingule kahju tekitamine ei pruugi olla eelnevalt kindlaks tehtud 

kohtulahendi või muu täitedokumendiga, kuna vastavalt täitemenetluse seadustiku paragrahv 

118-le saab sissenõudja vajadusel ise esitada hagi juhatuse liikme kui võlgniku suhtes 

kolmanda isiku vastu. Hageja peab nõude täitmise taotlemisel tõendama, et juhatuse liige on 

oma kohustusi rikkunud ning et osaühingule tekkinud kahju on otseselt selle rikkumise 

tagajärg. Seejärel on juhatuse liikmel võimalus tõendada, et ta on täitnud oma kohustusi 

korraliku ettevõtja hoolsusega. Täitemenetluse seadustiku paragrahvide 111–114 kohaselt on 



 

23 
 

sissenõudjal võimalik pöörata täitemenetlusse ka tulevased ja tingimuslikud nõuded, samuti 

nõuded, mille kohta puudub täitedokument. Vastavalt täitemenetluse seadustiku paragrahvi 

114 lõige viiele kehtib kohtutäiturilt kolmandale isikule täitmiseks saadetud nõude arestimise 

akt kuni nõude täitmiseni. Seetõttu kui osaühingu juhatuse liikme vastu esitatud kahjuhüvitise 

nõue rahuldatakse, on osaühingu võlausaldajal õigus täitemenetluse seadustiku paragrahv 

118 lõige üks esimese lause järgi nõuda juhatuse liikmelt täitmist osaühingu asemel enda 

kasuks kohtutäituril. See tähendab, et juhatuse liikme vastu algatatud täitemenetluses saadud 

rahast rahuldatakse võlgnikust osaühingu vastu esitatud nõue. Sama tulemus on võimalik 

saavutada ka ilma täitemenetluse algatamiseta, kui juhatuse liige täidab osaühingu nõude 

vabatahtlikult pärast selle arestimist. Teine võimalus osaühingu võlausaldaja jaoks oma nõude 

rahuldamiseks osaühingu juhatuse liikme vara arvel on äriseadustiku paragrahv 187 lõige neli 

esimese lause järgi derivatiivnõue. Selle sätte kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõuda 

kahju hüvitamist osaühingule ka juhul, kui ta ei suuda oma nõuet rahuldada osaühingu vara 

arvel. (Riigikohtu lahend 2-21-16071, 2023) 

Juhatuse liikmed, kes on juriidilisele isikule tekitanud kohustuste rikkumisega kahju, 

vastutavad solidaarselt. Kui juhatuse liige tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või 

muu pädeva organi õiguspärasele otsusele, siis juhatuse liige ei vastuta. Juhatuse liikme vastu 

esitatava nõude aegumistähtaeg on alates kohustuse rikkumisest viis aastat. 

(Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002) 

Äriühingu kohustus on tõendada, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ning juhatuse 

liikme kohustus on tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks, et 

juhatuse liiget saaks vastutusele võtta, on ette nähtud eeldused. Esiteks on nõutud kehtiv 

võlasuhe juhatuse liikme ja äriühingu vahel kohustuste rikkumise hetkel. Antud võlasuhe tekib 

pädeva organi poolt juhatuse liikme ametisse nimetamisega. Teiseks on oluline tuvastada 

kohustuste rikkumine. Eelkõige tuleb kohustuste rikkumise all mõista käitumist, mis ei tulene 

võlasuhtest oodatava käitumisega. Kohustuste rikkumine võib olla nii mittetäitmine, 

mittekohane täitmine ning ka täitmisega viivitamine. Samuti on võimalik kohustusi rikkuda nii 

aktiivselt tegutsedes kui ka tegevusetuses. Kolmandaks on kahju tekkimine ehk juhatuse 

liikme vastu ei saa tekkida kahjunõuet, kui äriühingule ei ole kahju tekkinud. Eristada saab 

kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud varalist kahju ning saamata jäänud tulu. Põhjuslik 

seos on neljandaks eelduseks kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Tekkinud kahju 

peab olema tekkinud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjena. (Madisson, et al., 

2014) 



 

24 
 

Võlaõigusseaduse kohaselt tekib otsene varaline kahju peamiselt vara kaotuse või hävimise 

tõttu väärtuse vähenemisel, isegi kui see ilmneb tulevikus. See hõlmab samuti kahju 

tekitamisega seotud või tulevikus tekkida võivaid mõistlikke kulusid, nagu need, mis on 

vajalikud kahju ärahoidmiseks, leevendamiseks või hüvitamiseks. Lisaks kuuluvad siia kulud, 

mis on seotud kahju tuvastamise ja sellega seonduvate nõuete esitamisega. Saamata jäänud 

tulu viitab kasule, mida isik oleks tõenäoliselt saavutanud olukorras, kus kahju tekkimise 

aluseks olnud sündmust poleks aset leidnud, eriti arvestades tehtud ettevalmistusi. See võib 

hõlmata ka võimaluse kaotust tulu teenimiseks. (Võlaõigusseadus, 2001) 

Faktilise juhatuse liikme puhul, kus äriühingu ja juhatuse liikme vahel puudub lepinguline 

õigussuhe, vastutab faktiline juhatuse liige äriühingu ees deliktiõiguse alusel. Konkreetsest 

õigusvastasest teost sõltub ka hüvitamisele kuuluva kahju ja selle ulatus. (Virks, 2017) 

Riigikohus on leidnud, et kui isik tegutseb faktilise äriühingu juhina, olemata selleks 

lepinguliselt kohustatud, võib tema tegevust kvalifitseerida käsundita asjaajamisena 

võlaõigusseaduse paragrahv 1018 järgi (Riigikohtu lahend 3-2-1-181-15, 2016).  

Kokkuvõtvalt jaguneb juhatuse liikme vastutus tsiviilõiguslikuks ja karistusõiguslikuks, 

hõlmates ka pankroti-, maksu- ja konkurentsiõiguslikku vastutust. Tsiviilõigusliku vastutuse 

eelduseks on kohustuste rikkumine, kahju tekkimine ja nendevaheline põhjuslik seos. 

Juhatuse liikmed vastutavad üldjuhul ettevõtte ees, kuid teatud juhtudel võib vastutus 

laieneda ka kolmandatele isikutele, näiteks võlausaldajatele. Vastutusest vabanemiseks peab 

juhatuse liige tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks võib 

juhatuse liige vastutada, kui tema tegevus või tegevusetus põhjustab ettevõttele 

majanduslikku kahju või seab ohtu äriühingu võlausaldajate huvid. Võlausaldajatel on õigus 

nõuda kahju hüvitamist ka juhul, kui äriühing seda ise ei tee. Juhatuse liikmete vastutus võib 

laieneda ka faktilistele juhtidele, kes tegutsevad äriühingu juhina ilma ametliku õigussuhteta. 

Vältimaks õiguslikke riske ja võimalikke vaidlusi, on juhatuse liikmetel soovitatav oma otsused 

hoolikalt dokumenteerida, järgida seadusest tulenevaid kohustusi ning hinnata tehingute 

majanduslikku põhjendatust. 

3.1 Tsiviilõiguslik vastutus 

Tsiviilõigusliku vastutuse peamised alused on välja toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses, 

võlaõigusseaduses ja äriseadustikus (Kärsna, 2007). Tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamise 

eelduseks on kõigi vastutuse õiguslike aluste esinemine. Käsunduslepingu puhul on õiguslikeks 

alusteks kohustuse rikkumine, tekitatud kahju ning rikkumise ja kahju tekkimise vaheline 

seos. (Kallion, 2014, lk 35) 



 

25 
 

Tsiviilseadustiku üldosa seadus paragrahv 37 sätestab, et juriidilise isiku juhtorganis olevad 

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega põhjustanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad 

selle eest solidaarselt (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 2002). Sama sätestab ka äriseadustiku 

paragrahv 187, lisades, et juhatuse liikmed peavad täitma oma ülesandeid korraliku ettevõtja 

hoolsusega. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui suudab tõendada, et täitis oma kohustusi 

korraliku ettevõtja hoolsusega. (Äriseadustik, 1995) Siiski ei ole juhtorgani liige vastutav, kui 

ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele 

otsusele. Sama paragrahvi kohaselt võib kahju hüvitamist juriidilisele isikule nõuda ka 

juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei suuda oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvelt. 

Ent juriidilise isiku pankroti korral võib nõude esitada ainult pankrotihaldur juriidilise isiku 

nimel. Võlausaldajal on õigus esitada nõue ka juhul, kui juriidiline isik on loobunud nõudest 

juhtorgani liikme vastu või sõlminud temaga kompromissilepingu. Lisaks on võlausaldajal 

õigus esitada nõue ka siis, kui juhtorgani liikme vastutus on seaduses ettenähtuga võrreldes 

piiratud. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat 

kohustuse rikkumisest ning tahtliku rikkumise puhul kümme aastat. (Tsiviilseadustiku üldosa 

seadus, 2002) 

Äriseadustiku paragrahv 315 reguleerib aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutust äriühingu ees 

ning see kattub suuresti osaühingu juhatuse liikme vastutusega äriühingu ees. Samuti on 

juhatuse liige kohustatud täitma oma ülesandeid korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui juhatuse 

liikmed on oma kohustuste rikkumisega põhjustanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad nad 

tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui suudab 

tõendada, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Aktsiaseltsi kahju 

hüvitamist, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi teises lõigus, võib nõuda ka aktsiaseltsi 

võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada aktsiaseltsi vara arvel. Aktsiaseltsi pankroti 

väljakuulutamise korral võib selle nõude esitada üksnes pankrotihaldur aktsiaseltsi nimel. 

Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus esitada käesoleva paragrahvi neljandas lõigus 

nimetatud kahju hüvitamise nõue ka siis, kui aktsiaselts on nõudest juhatuse liikme vastu 

loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või piiranud või lühendanud nõuet või selle 

esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil. (Äriseadustik, 1995) 

Juhatuse liikme käsunduslepingu kohustuste rikkumiseks loetakse võlasuhtest tuleneva 

kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. 

Võlausaldajal on võlgniku suhtes õigus nõuda kohustuste täitmist, enda kohustuste täitmisest 

keelduda, nõuda kahju hüvitamist, öelda üles või taganeda lepingust, alandada hinda ning 



 

26 
 

nõuda viivist. Võlausaldaja võib võlgnikule anda kohustuste täitmiseks täiendavat lisaaega. 

(Võlaõigusseadus, 2001) 

Võlaõigusseaduse järgi on kahju hüvitamise eesmärk viia kannatanu võimalikult sarnasesse 

olukorda sellega, milles ta oleks olnud juhul, kui kahju tekitamise alusena olnud asjaolu poleks 

aset leidnud. Kahju ei hüvitata ulatuses, milles selle vältimine ei olnud selle kohustuse või 

sätte eesmärgiks, mille rikkumine põhjustas kahju hüvitamise kohustuse. Lepingut rikkunud 

pool vastutab üksnes sellise kahju hüvitamise eest, mida ta lepingu sõlmimise ajal ette nägi 

või pidi mõistlikult ette nägema võimaliku rikkumise tagajärjena, välja arvatud juhul, kui kahju 

põhjustati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik on kohustatud kahju hüvitama vaid juhul, 

kui tema vastutuse aluseks olev asjaolu on kahju tekkimisega sellises põhjuslikus seoses, et 

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahjuhüvitisest arvatakse maha kogu kasu, mida 

kannatanu kahju tagajärjel sai, eelkõige säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui selline kasu 

arvestamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on 

tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei ole võimalik määrata – näiteks mittevaralise või 

tulevikus tekkiva kahju puhul –, määrab hüvitise suuruse kohus. (Võlaõigusseadus, 2001) 

Kokkuvõtvalt tekib tsiviilõiguslik vastutus, kui juhatuse liige rikub oma seadusest või lepingust 

tulenevaid kohustusi ning selle tulemusena tekib ettevõttele või kolmandale isikule kahju. 

Vastutuse eelduseks on kohustuse rikkumine, kahju tekkimine ja nendevaheline põhjuslik 

seos. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt, kui nad on ühiselt põhjustanud ettevõttele 

kahju, kuid nad võivad vastutusest vabaneda, kui suudavad tõendada, et on tegutsenud 

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastutus võib tuleneda nii lepingulisest 

kohustusest kui ka deliktiõiguslikust vastutusest, kus kahju hüvitamise nõue esitatakse 

väljaspool lepingulist suhet. Lisaks võib vastutus laieneda ka võlausaldajatele, kui ettevõtte 

vara ei ole piisav nende nõuete täitmiseks. Pankroti korral on juhatuse liikme vastu nõuete 

esitamise õigus üldjuhul pankrotihalduril.  

3.2 Karistusõiguslik vastutus 

Lisaks tsiviilõiguslikule vastutusele on juhatuse liikmed vastutavad ka karistusõiguslikult 

vastavate normide rikkumise eest (Kallion, 2014, lk 49). Süüteod jagunevad kergeteks ehk 

väärteod ja rasketeks ehk kuriteod (Madisson, et al., 2014, lk 155). Karistusseadustik 

sätestab, et kuritegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule 

rahaline karistus või vangistus ning väärtegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena 

rahatrahv, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (Karistusseadustik, 2001).  



 

27 
 

Väärteomenetluse seadustik reguleerib väärtegude menetlemist ning tavaliselt teeb 

väärteoasjas otsuse kohtuväline menetleja. Süüdistataval on selle otsuse peale õigus esitada 

kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi. (Väärteomenetluse seadustik, 

2002) Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib kuritegude menetlemist. Üldjuhul lahendab 

kriminaalasja maakohus, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kuriteod jagunevad 

esimese ja teise astme kuritegudeks. Esimese astme kuritegusid arutab maakohus eesistujast 

ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Teise astme kuritegusid arutab kohtunik 

ainuisikuliselt. (Kriminaalmenetluse seadustik, 2003) 

Karistusseadustik toob eraldi välja majandusalased süüteod, mille esimene jagu käsitleb 

ebaseadusliku majandustegevust. Selleks on tegevusloata ja keelatud majandustegevus, 

kolmanda riigi õigusaktide või nende alusel tehtud toimingute rakendamine väljaspool selle 

riigi territooriumi ja kolmanda riigi õigusaktide või nende alusel tehtud toimingute mõjust 

majandus- või finantshuvidele teatamata jätmine, ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal 

töötamise keelu rikkumine ning alkoholi, tubakatoodete ja vedelkütuste seadusevastane 

käitlemine. (Karistusseadustik, 2001) 

Karistusseadustiku tegevusloata ja keelatud majandustegevuse paragrahvi järgi on karistatav 

muuhulgas tegevusloata krediiditeenuse osutamine (Riigikohtu lahend 1-21-697, 2022). 

Alates 2016 aasta 21. märtsist peab ettevõtjal olema tarbijale krediidi andmiseks tegevusluba. 

(Krediidiandjate ja -vahendajate seadus, 2015) Võlaõigusseaduse kohaselt on krediidileping 

leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse krediiti ning 

krediidisaaja maksab selle kasutamise eest tasu. Lepingu esemeks võib aga olla tasuline 

maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (Võlaõigusseadus, 

2001) Riigikohus selgitab, et krediidi andmiseks füüsilisele isikule iseseisva majandus- ja 

kutsetegevuse alustamiseks, ei liigitu tarbijakrediidilepingu alla. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse eesmärk on tagada, et tarbijatele annaksid krediiti ainult need 

ettevõtjad, kes on läbinud vastava kontrolli ning täidavad tegevusloa kehtivuseks vajalikke 

nõudeid. Sellest tulenevalt on Riigikohus seisukohal, et krediidi andmisega tarbijale on 

tegemist ka juhul, kui füüsilisele isikule antakse krediiti, mida on võimalik lepingut rikkumata 

või rikkumise eest faktiliselt vastutamata kasutada ka väljaspool enda majandus- või 

kutsetegevust. (Riigikohtu lahend 1-21-697, 2022) 

Lisaks on Riigikohtupraktikasse jõudnud tegevusloata tegevuse näiteks tasulise veoseveo 

korraldamine (Riigikohtu lahend 4-21-1587, 2021). Autoveoseadus reguleerib autoveo 

korraldamise ning veokorraldaja ja autojuhi koolituse alused, veoseveo korraldaja ja veose 



 

28 
 

saatja kohustused, veoseohutuse nõuded, autovedu teostavale autojuhile esitatavad nõuded, 

vastutuse nõuete rikkumise eest ning riikliku järelevalve korra (Autoveoseadus, 2017).  

Alkoholi, tubakatoodete ja vedelkütuste käitlemist reguleerib lisaks alkoholi-, tubaka-, kütuse- 

ja elektriaktsiisi seadus. Aktsiisi seaduse kohaselt kuulub aktsiisiga maksustamise alla alkohol, 

tubakatooted, kütus ja elektrienergia. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse aktsiisikauba 

ebaseaduslikuks sissetoomiseks sellise aktsiisikauba toomist Euroopa Liidu territooriumile, 

mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt tolliseadustiku artiklile 201 ning mille puhul 

on tekkinud tollivõlg tolliseadustiku artikli 70 lõige üks alusel või mille puhul oleks tollivõlg 

tekkinud, kui kaubale oleks kohaldatud tollimaks. (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi 

seadus, 2002) Kohtupraktikas on sellise teo tõendamiseks näiteks korrakaitseseaduse ja 

vedelkütuse seaduse alusel läbiviidud kontroll (Riigikohtu lahend 4-20-5209, 2022). 

Vedelkütuse seadus reguleerib vedelkütuse käitlemise alused ja korra, kütusemahutite 

registreerimise kohustuse, transpordis kasutatava biokütuse tarbimisse lubamise nõuded, 

riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse rikkumise eest (Vedelkütuse seadus, 2003). 

Samuti reguleerib alkoholiseadus erinõudeid alkoholi käitlemisele (Alkoholiseadus, 2001). Ja 

tubakaseadus tubakatoodetega seonduvatele nõuetele (Tubakaseadus, 2005). 

Karistusseadustiku teises jaos on äriühingutega seotud süüteod, mis omakorda jagunevad 

ärisaladuste ebaseadusliku käitlemise, ebaõigete andmete esitamine ning raamatupidamise 

kohustuse rikkumiseks (Karistusseadustik, 2001).  

Ärisaladuste ebaseadusliku käitlemise all mõistetakse karistusseadustiku raames täpsemalt 

ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise või avalikustamist, kui see on toime 

pandud ärilisel eesmärgil või kahju tekitamise kavatsusega (Karistusseadustik, 2001). 

Riigikohus on seisukohal, et mitte igasugune konfidentsiaalne teave ei ole käsitatav 

ärisaladusena. Ettevõtja poolt konfidentsiaalseks peetavat teavet saab käsitada ärisaladusena 

ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: teave on oma olemuselt varjatud- see 

tähendab, et see ei ole tervikuna ega selle osade täpses kokkupanekus teada ega kergesti 

kättesaadav isikutele, kes tavapäraselt tegutsevad vastava valdkonna teabega ning teabel on 

kaubanduslik väärtus just selle salajasuse tõttu ning teabe õiguspärane valdaja on olukorra 

põhjal rakendanud mõistlikke samme selle saladuses hoidmiseks. (Riigikohtu lahend 1-18-

4590/82, 2020) 

Raamatupidamise kohustuse rikkumise all mõistetakse raamatupidamise korraldamise nõuete 

tahtliku rikkumist, samuti raamatupidamisdokumentide teadliku ebaseadusliku hävitamist, 

varjamist või kahjustamist, andmete esitamata jätmist või ebaõigete andmete esitamist, 



 

29 
 

millega oluliselt raskendatakse raamatupidamiskohustuslase varalise seisundi ülevaatlikust 

(Karistusseadustik, 2001). Riigikohus on seisukohal, et raamatupidamisdokumentide 

varjamine võib seisneda ka dokumentide üle andmata jätmises isikule, kellel on õigus nendega 

tutvuda, sealhulgas pankrotihaldurile (Riigikohtu lahend 1-22-3234/49, 2024).  

Lisaks on karistusseadustikus eraldi jagu pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod ning need 

jagunevad maksejõuetuse põhjustamiseks, võlausaldajate ebavõrdseks kohtlemiseks ja vara 

varjamiseks (Karistusseadustik, 2001).  

Maksejõuetuse põhjustamise all peetakse silmas füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku 

esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt 

võlgniku varalise seisundi teadlik ja kohustustega vastuolus kahjustamist, mille tagajärjeks 

on võlgniku maksevõime oluline langus või maksejõuetus (Karistusseadustik, 2001). 

Riigikohus lisab, et keelatud ega karistatav ei ole enda varalise seisundi kahjustamine, 

keelatud on see siis, kui sellega kaasneb pankrot ning võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid 

rahuldada (Riigikohtu lahend 1-19-9575/46, 2020). Varalise seisundi kahjustamine võib 

seisneda ükskõik millises teos, mille tulemusel võlgniku vara või vara võõrandatavas väheneb 

(Riigikohtu lahend 1-16-4655/224, 2019). Riigikohus leiab, et kuritegu on võimalik toime 

panna ka juba maksejõuetuks muutunud võlgniku maksevõimet oluliselt vähendades. 

(Riigikohtu lahend 1-19-7473/180, 2021) 

Võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise all mõistetakse olukorda, kus juriidilisest isikust võlgniku 

juhtorgani või seda asendava organi liige täidab võlgniku kohustusi selliselt, et teadlikult 

eelistab üht võlausaldajat teiste arvel, mille tagajärjel väheneb võlgniku suutlikkus rahuldada 

teiste, kahjustatud võlausaldajate nõudeid suurele kahjule vastava summa või enam. Vara 

varjamise all mõistetakse olukorda, kus füüsilisest isikust võlgnik või juriidilisest isikust 

võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liige varjab pankroti- või täitemenetluses või 

ajutise halduri ees teadlikult võlgniku vara olulises ulatuses või esitab vara või muude 

võlausaldajale oluliste asjaolude kohta ebaõigeid andmeid, mille tulemusel vara tegelik maht 

on olulises ulatuses moonutatud. Vara varjamise puhul on oluline, et varjatava vara väärtus 

vastaks olulisele ulatusele, mis on välja toodud karistusseadustiku paragrahv 12¹. 

(Karistusseadustik, 2001) 

Karistusseadustiku neljas jagu käsitleb maksualaseid süütegusid ning need jagunevad 

maksukohustuse varjamiseks ja tagastusnõude alusetuks suurendamiseks, salakaubaveoks 

ning ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja aktsiisikaubaga. 



 

30 
 

(Karistusseadustik, 2001) Maksualaseid teemasid reguleerib lisaks veel maksukorralduse 

seadus (Maksukorralduse seadus, 2002).  

Kohtupraktikas on tuvastatud juhtumeid, kus tagastusnõudeid on alusetult suurendatud, 

esitades tuludeklaratsioonides valeandmeid ning kasutades parandusdeklaratsioone 

maksuarvestuse näiliseks korrigeerimiseks. Sageli on sellistes skeemides kasutatud 

äriühinguid, millel puudus tegelik majandustegevus ning mille ainus eesmärk oli alusetu 

maksutagastuse saamine. Maksuhalduri poolt valeandmete alusel tagastatud summad võeti 

tihti vahetult pärast tagastamist sularahas välja. Samuti on kohtud tuvastanud, et sellistes 

skeemides kasutatakse sageli variisikuid juhatuse liikmetena, et varjata tegelikke kasusaajaid 

ja vältida vastutust. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimisel ei oma tähtsust formaalne 

vahetegu äriühingu ja selle juhatuse liikme vahel, kui juhatuse liige ise on kuriteo 

toimepanemises süüdi. (Riigikohtu lahend 3-1-1-62-14, 2015) 

Karistusseadustiku viies jagu käsitleb rahapesualaseid süütegusid (Karistusseadustik, 2001). 

Lisaks reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus rahapesu ja 

terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise, juhtimise ja maandamise põhimõtteid, 

Rahapesu Andmebüroo tegevuse aluseid, järelevalvet kohustatud isikute üle seaduse 

täitmisel, tegelike kasusaajate andmete kogumise ja avaldamisega seotud kohustusi, 

maksekontode omanike andmete kogumise ja avaldamise seotud kohustusi ning kohustatud 

isikute vastutust seadusest tulenevate rikkumise korral (Rahapesu ja terrorismi rahastamise 

tõkestamise seadus, 2017). Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et rahapesu koosseisu 

eesmärk on kaitsta riigi rahandus- ja majandussüsteemi kuritegelikust tegevusest pärineva 

raha negatiivse mõju eest ning ennetada organiseeritud kuritegevuse mõjupiirkonna 

laienemist (Riigikohtu lahend 1-20-3487/398, 2024). Isiku süüdimõistmine rahapesus eeldab, 

et kohus tuvastab eelneva kuritegeliku tegevuse olemasolu, mis vastab rahapesu ja terrorismi 

rahastamise tõkestamise seaduse rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse paragrahvi neli 

lõike üks tähendusele. Seega on eelkuritegu rahapesu koosseisu lahutamatu osa, kuna ilma 

eelkuriteota ei saa rääkida rahapesust karistusseadustiku paragrahvi 394 lõike üks mõttes. 

(Riigikohtu lahend 3-1-1-94-14, 2015) 

Kuues jagu karistusseadustikus toob välja süüteod väärtpaberiringluses, mis täpsemalt 

käsitleb siseteabe väärkasutamist, turumanipulatsiooni ning juriidilise isiku ja 

konsolideerimisgrupi käivet. Seitsmes jagu konkurentsialased süüteod (Karistusseadustik, 

2001). Lisaks karistusseadustikule reguleerib konkurentsialaseid teemasid konkurentsiseadus 

(Konkurentsiseadus, 2001).   



 

31 
 

Ning veel on karistusseadustikus ka erakonnaalased süüteod ning erasektori 

korruptsioonisüüteod. Erasektori korruptsioonisüütegude all käsitletakse eraldi 

paragrahvidena altkäemaksu võtmist ning altkäemaksu andmist (Karistusseadustik, 2001). 

Riigikohus on selgitanud, et altkäemaksu võtmise paragrahvi eesmärk on kaitsta kollektiivseid 

õigushüvesid, nagu korruptsioonivaba majanduskeskkond, aus konkurents ning majanduse 

stabiilne areng. Lisaks on selle sätte eesmärk tagada eraõigusliku isiku ja tema nimel 

tegutseva pädeva isiku vaheline lojaalsus- ja aususkohustus. (Riigikohtu lahend 1-16-

9105/108, 2019) 

Kokkuvõtvalt jaguneb karistusõiguslik vastutus väärtegudeks ja kuritegudeks. 

Karistusseadustik sätestab erinevad majandus-, äriühingu-, pankroti-, maksualased, 

rahapesu-, väärtpaberi-, konkurentsi- ja korruptsioonisüüteod. Kuritegude eest määratakse 

rahalised karistused või vangistus, väärtegude eest rahatrahv, arest või sõiduki juhtimisõiguse 

äravõtmine. Majandus- ja konkurentsialaseid rikkumisi reguleerivad täiendavalt 

maksukorralduse seadus ja konkurentsiseadus. Lisaks on karistusõiguslik vastutus seotud ka 

juhatuse liikme tegevusetusega, kui ta jätab täitmata seadusest või ametipositsioonist 

tulenevad kohustused, mis võivad kaasa tuua õiguslikud tagajärjed. Eriti oluline on 

hoolsuskohustuse järgimine rahapesu ja maksualaste süütegude puhul, kus vastutust võib 

määrata ka kaudsete tegevuste või puuduliku kontrolli tõttu. 



 

32 
 

4 JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD 

Kohtulahendite analüüside põhjal selgusid mitmed tunnused, mis viitavad juhatuse liikmete 

kohustuste olulisele eiramisele ettevõtte juhtimisel.  

Hoolsuskohustuse rikkumistena tulid välja tagatiseta laenulepingute sõlmimine 

lähikondsetega, vara müümine turuhinnast soodsamalt ning ka tööde teostamine eriala 

asjatundjaid kaasamata. Samuti tuli välja ka, et fiktiivsete arvete esitamine ning käibe ebaõige 

deklareerimine on hoolsuskohustuse rikkumised.  

Lähikondsetega laenulepingute sõlmimiseks on vajalik eriti suur tähelepanelikkus ja 

läbipaistvus, kuna sellised tehingud kannavad endas olulist huvide konflikti riski ning võivad 

kergesti viia hoolsuskohustuse rikkumiseni. Antud juhul viitab tagatiseta laenude andmine 

lähikondsetele sellele, et puudus piisav äriline põhjendus, dokumenteeritus ja riskianalüüs. 

Selline tegevus seab ohtu ettevõtte varalised huvid ning võib osutuda kahjulikuks ka 

võlausaldajatele, eriti olukorras, kus laenud jäävad tagasi maksmata.  

Vara müümine turuhinnast oluliselt soodsama hinnaga viitab ettevõtte varaliste huvide 

kahjustamisele ning võib osutada hoolsuskohustuse rikkumisele juhatuse poolt. Selline tehing 

seab kahtluse alla selle majandusliku põhjendatuse ja võib tähendada ettevõtte varade 

teadlikku vähendamist, eriti juhul, kui ostjaks on seotud isik või lähikondne. Kui turuhind ei 

ole olnud tehingu aluseks ega ole seda põhjendatud ärilise vajadusega, võib tegemist olla 

varade ebaõiglase võõrandamisega, mis kahjustab võlausaldajate huve ning võib kaasa tuua 

vastutuse juhatuse liikmetele. 

Eriala asjatundjate kaasamata jätmine tööde teostamisel viitab olulisele juhtimisveale ja 

hoolsuskohustuse rikkumisele. Otsused, mis puudutavad spetsialiseeritud teadmisi nõudvaid 

valdkondi, eeldavad pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamist. Kui selliseid töid usaldatakse 

sobimatu ettevalmistusega isikutele, suureneb märkimisväärselt risk, et tööd ei teostata 

nõuetekohaselt, mis omakorda võib põhjustada lisakulusid, ajakadu või varalist kahju 

ettevõttele. Selline lähenemine näitab juhatuse liikme vähest hoolikust otsuste tegemisel ning 

võib kaasa tuua vastutuse ettevõtte huvide kahjustamise eest. 

Fiktiivsete arvete esitamine kujutab endast rasket rikkumist, mis võib viidata tahtlikule 

petutegevusele ning sellega kaasneb otsene oht nii maksuseaduste kui ka raamatupidamise 

nõuete rikkumisele. Selline tegevus moonutab ettevõtte tegelikku majanduslikku seisu, võib 



 

33 
 

kaasa tuua maksupettuse süüdistuse ning kahjustab oluliselt ettevõtte usaldusväärsust nii 

partnerite, investorite kui ka riigiasutuste silmis. 

Käibe ebaõige deklareerimine viitab olulisele maksuarvestuse ja raamatupidamiskohustuse 

rikkumisele, mis võib kaasa tuua maksuhalduri usalduse kaotuse ning tõsised juriidilised 

tagajärjed. Kui ettevõtte poolt deklareeritud käive ei vasta tegelikkusele, võib see tähendada 

maksude tasumata jätmist, maksude tagasinõudeid ning sanktsioone. Samuti kahjustab see 

ettevõtte finantsaruannete usaldusväärsust ning võib moonutada majandusnäitajaid, mille 

alusel tehakse juhtimisotsuseid või hinnatakse ettevõtte krediidivõimekust. 

Lojaalsuskohustuse rikkumisena ilmnesid olukorrad, kus äriühingu siseteavet kasutati 

konkureeriva ettevõtte loomiseks ning ka jagati konkureerivatele ettevõtetele. Samuti rikuti 

konkurentsikeeldu ning huvide konflikte. 

Äriühingu siseteabe kasutamine konkureeriva ettevõtte loomisel ning selle teabe jagamine 

kolmandatele isikutele kujutab endast ränka lojaalsuskohustuse rikkumist. Selline tegevus 

näitab, et isik on seadnud isiklikud huvid ettevõtte huvidest ettepoole ning on kasutanud 

konfidentsiaalset teavet viisil, mis kahjustab äriühingu majanduslikke huve ja 

konkurentsipositsiooni. Siseteabe, sh ärisaladuste, strateegiate, klientide ja 

hinnastamismudelite edastamine konkureerivale ettevõttele annab sellele põhjendamatult 

soodsa eelise ning võib tekitada olulist kahju teabe algsele omanikule. 

Raamatupidamise korraldamise osas olid olukorrad, kus majandustehinguid ei 

dokumenteeritud korrektselt ja puudusid ka alusdokumendid.  

Majandustehingute korrektselt dokumenteerimata jätmine, sealhulgas laenu kajastamata 

jätmine aastaaruandes, viitab tõsisele raamatupidamiskohustuse rikkumisele. Kui tehingud ei 

ole nõuetekohaselt dokumenteeritud ja kajastatud, moonutatakse ettevõtte finantsaruandeid, 

mis võib viia vale majandusliku ülevaate andmiseni ettevõtte tegelikust seisundist. Selline 

tegevus loob võimaluse, et võlausaldajad ja teised sidusrühmad ei saa õigeaegselt ja täpselt 

hinnata ettevõtte maksevõimekust, mis võib omakorda kahjustada äriühingu suhteid 

finantsasutuste ja teiste partneritega. 

Alusdokumentide puudumine, näiteks sularaha väljavõtmise korral, kui puuduvad vastavad 

tšekid või muud dokumentatsioonid, viitab tõsisele raamatupidamiskohustuse rikkumisele. Kui 

ettevõtte majandustehingud ei ole piisavalt tõendatud ja dokumenteeritud, ei ole võimalik 

tagada nende läbipaistvust ega õiguspärasust. Sularaha väljavõtmise puhul, kui puuduvad 



 

34 
 

vastavad tõendavad dokumendid, jääb ebaselgeks, kuidas raha on ettevõtte huvides 

kasutatud, mis võib viia nii sisekontrolli puudulikkuse kui ka maksuvõlgade tekkimiseni. 

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse juures rikuti pankrotiavalduse esitamise tähtaega, 

dokumentide ja andmete varjamine ning võlausaldajate huvide rikkumine vara varjamise ja 

kõrvaletoimetamise näol. 

Pankrotiavalduse esitamise tähtaega rikkudes näitab ettevõtte juhtkond hoolimatust oma 

kohustuste täitmisel, mis omakorda kahjustab nii ettevõtte kui ka selle võlausaldajate huve. 

Kui pankrotiavaldus ei ole esitatud õigeaegselt, siis ettevõte jätkab tegutsemist 

maksejõuetuse olukorras, mis suurendab võlausaldajate rahalisi kaotusi ja võib takistada 

pankroti korral õiglast varade jagamist.  

Dokumentide ja andmete varjamine pankrotimenetluse käigus on tõsine õiguslik rikkumine, 

mis seab ohtu pankroti läbiviimise õigluse ja korrektsuse. Kui ettevõtte juhtkond varjab olulisi 

finantsdokumente või teavet vara kohta, takistab see võlausaldajatel ja pankrotihalduril 

õiglaselt hinnata ettevõtte tegelikku majanduslikku seisu ning teha otsuseid vara jaotamise 

kohta. 

Kui ettevõte on jõudnud maksejõuetuse seisundisse, on sellel õiguslik kohustus lõpetada 

tegevus ja esitada pankrotiavaldus, et tagada õiglane ja läbipaistev pankrotimenetlus. 

Tegevuse jätkamine maksejõuetuse korral rikub seda seaduslikku nõuet, sest see võib 

tähendada, et ettevõte jätkab kohustuste täitmata jätmist, mis suurendab võlausaldajate 

kahjumeid. 

On oluline, et ettevõtte juhtkond kehtestaks rangemad sisekorra reeglid ja 

kontrollimehhanismid, et vältida hoolsuskohustuse, lojaalsuskohustuse ning raamatupidamise 

korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisi. Kõik tehingud, 

eriti need, mis on seotud lähikondsetega, peavad olema läbipaistvad ja kooskõlastatud 

sõltumatute ekspertide või juhtorgani liikmetega. Tuleks tagada, et kõiki majandustehinguid 

dokumenteeritaks korrektselt ning vajadusel kaasataks erialased asjatundjad, et vältida vigu 

ja ebaõigeid otsuseid. Samuti on oluline, et kõik pankroti- ja maksejõuetuse juhtumid 

käsitletaks vastavalt seadusandlikule raamistikule, et vältida teadlikku tegevuse jätkamist 

maksejõuetuse korral või dokumentide varjamist. Ettevõtte juhtkond peab olema teadlik oma 

kohustustest ja vastutusest, et tagada ettevõtte usaldusväärsus, seaduskuulekus ja 

pikaajaline jätkusuutlikkus. 

  



 

35 
 

KOKKUVÕTE 

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada juhatuse liikme kohustuste tähendus, 

rikkumise tunnused ja vastutus Riigikohtupraktikas juhatuse liikme teadlikkuse tõstmiseks. 

Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti põhjalikult Eestis kehtivat seadusandlust, erialast 

kirjandust ning Riigikohtupraktikat, et anda teoreetiline ülevaade äriühingu juhatuse liikme 

kohustuste ja vastutuse osas äriühingu ja võlausaldajate ees. Selgitati välja ning analüüsiti 

Riigikohtupraktika näitel juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tunnused ja vastutus. Ning 

lõpuks esitati järeldused ja ettepanekud äriühingute juhatuse liikmete kohustuste rikkumise 

tunnuste ja vastutuse osas juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks rikkumiste vältimiseks. 

Juhatuse liikme põhikohustused jagunevad eelkõige hoolsuskohustuseks ja 

lojaalsuskohustuseks. Hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema teadlikult, 

ettevõtte huvides ja vajaliku asjatundlikkusega. Lojaalsuskohustus eeldab, et juhatuse liige ei 

sea isiklikke huve äriühingu huvidest ettepoole ega kahjusta ühingu vara või mainet. 

Rikkumise tunnustena käsitletakse muu hulgas hooletut või asjatundmatut tegutsemist, 

huvide konflikti tekitamist, kahju põhjustamist äriühingule või kolmandatele isikutele ning 

seaduste või põhikirja nõuete eiramist.  

Juhatuse liikme vastutus jaguneb tsiviilõiguslikuks ning karistusõiguslikuks vastutuseks. 

Tsiviilõigusliku vastutuse peamised alused on välja toodud tsiviilseadustiku üldosa seaduses, 

võlaõigusseaduses ja äriseadustikus. Vastutuse eelduseks on kohustuse rikkumine, kahju 

tekkimine ja nendevaheline põhjuslik seos. Karistusõiguslik vastutus jaguneb väärtegudeks ja 

kuritegudeks. Karistusseadustik sätestab erinevad majandus-, äriühingu-, pankroti-, 

maksualased, rahapesu-, väärtpaberi-, konkurentsi- ja korruptsioonisüüteod. Kuritegude eest 

määratakse rahalised karistused või vangistus, väärtegude eest rahatrahv, arest või sõiduki 

juhtimisõiguse äravõtmine. 

Riigikohtupraktika analüüsi tulemusel selgusid mitmed kohustuste rikkumise tunnused 

ettevõtte juhtimisel. Lojaalsuskohustuse rikkumisena esines kohtupraktikas ärisaladuse 

kasutamist konkureeriva ettevõtte loomiseks ning samuti ka ärisaladuse avaldamist 

konkureerivale ettevõttele. Hoolsuskohustuse tunnustena selgusid, et juhatuse liikmed pole 

piisavalt informeeritud. Samuti käisid läbi tagatiseta laenutehingud ning ka tagatiseta pika 

maksetähtajaga vara müümised. Hoolsuskohustuse rikkumise tunnustena olid lisaks 

turuhinnast soodsamalt vara võõrandamine, tööde teostamisel eriala asjatundjate kaasamata 

jätmine, fiktiivsete arvete esitamine ning ebaõige käibe deklareerimine. Raamatupidamise 



 

36 
 

korraldamise kohustuse tunnustena selgusid majandustehingute dokumenteerimata jätmine, 

alusdokumentide puudumine ning samuti ka sularahakäibe kajastamata jätmine. 

Riigikohtupraktika analüüsist selgunud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tunnustena 

selgusid vara säilitamise kohustus ning vara teadlik kõrvaletoimetamine pankrotimenetluse 

käigus. Lisaks ei esitatud pankrotiavaldusi õigeaegselt. Samuti tegutseti maksejõuetuse korral 

edasi, võlausaldajate huve ei arvestatud võrdselt ning varjati raamatupidamisdokumente. 

Juhatuse liikmete teadlikkuse tõstmiseks tegi autor ettepanekud juhtkonnale kehtestamaks 

rangemad sisekorra reeglid ja kontrollimehhanismid. Kõik tehingud peavad olema läbipaistvad 

ning dokumenteeritud korrektselt. Vajadusel kaasata eriala asjatundjaid. Ettevõtte juhatuse 

liikmed peavad olema teadlikud oma kohustustest ja vastutusest ning kehtivate õigusnormide 

ja regulatsioonidega. 

Kokkuvõttes võib väita, et juhatuse liikme õigusalane vastutus on tihedalt seotud tema otsuste 

kvaliteedi, ajakohasuse ja läbimõeldusega. Vastutuse ennetamine eeldab teadlikku juhtimist, 

sisulist arusaamist oma rollist ning valmisolekut tegutseda ettevõtte ja selle osanike parimates 

huvides. 



 

37 
 

SUMMARY 

In today’s business environment, where economic and legal risks are closely intertwined, the 

topic of management board members’ liability has become increasingly relevant. Every year, 

thousands of new companies are registered in Estonia, yet a significant number of them cease 

operations due to financial difficulties or bankruptcy. This raises the question of the extent to 

which management board members are responsible for the company’s actions and potential 

damages. Therefore, addressing the liability of board members in both civil and criminal law 

is highly topical and necessary to ensure legal certainty and a trustworthy business climate. 

The aim of this thesis was to analyze the liability of management board members in the 

context of Estonian case law, focusing on breaches of duty and the resulting civil and criminal 

liability. The objectives of the thesis were to clarify the legal status and obligations of board 

members, examine the grounds for liability under applicable law and case law, and highlight 

common breaches that can lead to personal liability for board members. 

An analysis of court decisions revealed frequent violations of the duties of care and loyalty, as 

well as shortcomings in accounting and breaches of obligations under bankruptcy law. 

Common breaches included granting unsecured loans to close relatives without proper 

documentation or risk analysis, selling assets below market value, carrying out work without 

involving qualified specialists, and submitting fictitious invoices or inaccurately declaring 

turnover. 

Violations of the duty of loyalty included using internal company information for competitive 

purposes, breaching non-compete obligations, and ignoring conflicts of interest. In accounting, 

issues arose from undocumented transactions and missing source documents. In the field of 

bankruptcy law, breaches included late filing for bankruptcy, concealment of information, and 

the misappropriation of assets—acts that harm the interests of creditors. 

The analysis demonstrated that the liability of a board member does not require intentional 

harm; it may also arise from negligence, inadequate oversight, or opaque decision-making. 

Board members are expected to make informed and deliberate decisions and involve experts 

when necessary. The obligations of a board member do not end with the expiry of their term—

liability can extend to actions taken in the past. 



 

38 
 

The thesis concludes that preventing board member liability requires conscious and 

transparent management, the strengthening of internal control mechanisms, and a clear 

understanding of the board member’s role in lawful and sustainable corporate governance.  



 

39 
 

VIIDATUD ALLIKAD 

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (04. 12 2002, viimati muudetud 

04.06.2024). Kasutamise kuupäev: 09. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024009?leiaKehtiv 

Alkoholiseadus. (19. 12 2001, viimati muudetud 20.06.2023). Kasutamise kuupäev: 1. mai 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023001?leiaKehtiv 

Äriseadustik. (15. 02 1995, viimati muudetud 20.06.2023). Kasutamise kuupäev: 25. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022034?leiaKehtiv 

Äriühingu laenukeeld (laen juhatuse liikmele ja/või osanikule). (06. 01 2025. a.). 

Kasutamise kuupäev: 22. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.trikato.ee/ariuhingu-laenukeeld/ 

Arovald, D. (25. 04 2023. a.). Raamatupidamisbüroo juht: kõige enam näemegi just uute 

ettevõtjate vähest või lausa olematut finantsteadlikkust. Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas Raamatupidaja.ee: 

https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/04/24/raamatupidamisburoo-juht-

koige-enam-naemegi-just-uute-ettevotjate-vahest-voi-lausa-olematut-

finantsteadlikkus 

Arumäe, U. (2012). Juhtimine ja õigus II.osa Organisatsioon ja juhtimise õiguslik korraldus. 

Äriõiguse loengumaterjal. Trükk EBS Print OÜ. 

Autoveoseadus. (19. 12 2017, viimati muudetud 04.12.2023). Kasutamise kuupäev: 25. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023007?leiaKehtiv 

Byrne, D. (22. veebruar 2025. a.). What is a conflict of interest? Allikas: The Corporate 

Governance Institute: 

https://www.thecorporategovernanceinstitute.com/insights/lexicon/what-is-a-

conflict-of-interest/ 

Eesti Vabariigi põhiseadus. (28. 06 1992, viimati muudetud 06.05.2015). Kasutamise 

kuupäev: 09. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv 

Inforegister. (2022). Kuidas vältida teadmatusest maksupettuse skeemi osaliseks sattumist? 

Kasutamise kuupäev: 24. mai 2024. a., allikas 

https://raha.geenius.ee/blogi/andmeblogi/kuidas-valtida-teadmatusest-

maksupettuse-skeemi-osaliseks-sattumist/ 

J.Tisdell, S. B. (2015). Qualitative Research: A Guide to Design and Implementation. San-

Francisco: Wiley. 



 

40 
 

Kallion, M. (2014). Juhatuse liikme õiguslik seisund. Tallinn: Kivinurme MTÜ. 

Karistusseadustik. (06. 06 2001, viimati muudetud 26.03.2025). Kasutamise kuupäev: 25. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023040?leiaKehtiv 

Kärsna, O. (2007). Juhatuse liikme vastutus ja õigused. Tartu: Agitaator. 

Konkurentsiseadus. (05. 06 2001, viimati muudetud 03.12.2024). Kasutamise kuupäev: 25. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023007?leiaKehtiv 

Krediidiandjate ja -vahendajate seadus. (18. 02 2015, viimati muudetud 18.09.2024). 

Kasutamise kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015004?leiaKehtiv 

Kriminaalmenetluse seadustik. (12. 02 2003, viimati muudetud 26.03.2025). Kasutamise 

kuupäev: 09. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/120052016005?leiaKehtiv 

Lahe, J. (2005). SÜÜ DELIKTIÕIGUSES. Tartu Ülikooli õigusteaduskond eraõiguse instituut. 

Leavy, P. (2014). The Oxford Handbook of Qualitative Research. New York: Oxford 

University Press. 

Madisson, K., Volens, U., Loor, K., Hammerberg, R., Lepasepp, K., Altmets, K., . . . 

Lehtsaar, P. (2014). Juhatuse liikme vastutus. Äripäev. 

Maksukorralduse seadus. (20. 02 2002, viimati muudetud 11.12.2024). Kasutamise 

kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/120022024007?leiaKehtiv 

Mikli, S. (2013). Faktilise ühingujuhi tsiviilõiguslik vastutus. 107. Tartu: Tartu Ülikool. 

Õigusnõustajad: juhatuse liikmed ei teadvusta sageli oma vastutuse ulatust. (28. 04 2025. 

a.). Kasutamise kuupäev: 02. 05 2025. a., allikas Raamatupidaja.ee: 

https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2025/04/21/oigusnoustajad-juhatuse-

liikmed-ei-teadvusta-sageli-oma-vastutuse-ulatust 

Oltjer, B., & Mägi, E. (2023). NÕUANDED | Juhatuse liikme vastutusest on eriti tähtis aru 

saada ebastabiilses majanduskeskkonnas. Kasutamise kuupäev: 10. november 2023. 

a., allikas https://arileht.delfi.ee/artikkel/120182772/nouanded-juhatuse-liikme-

vastutusest-on-eriti-tahtis-aru-saada-ebastabiilses-majanduskeskkonnas 

Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu 

Ülikool. 

Põld, M. (16. 03 2021. a.). Nõukogu liikmete ja osanike vastutus pankrotiavalduse 

esitamisel. Kasutamise kuupäev: 22. 02 2025. a., allikas Triniti: 

https://triniti.eu/et/uudised/noukogu-liikmete-ja-osanike-vastutus-pankrotiavalduse-

esitamisel/ 



 

41 
 

Raamatupidamise seadus. (20. 11 2002, viimati muudetud 17.12.2024). Kasutamise 

kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/105052022027?leiaKehtiv 

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. (26. 10 2017, viimati muudetud 

11.12.2024). Kasutamise kuupäev: 09. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032025023?leiaKehtiv 

Randväli, M. (2015). JUHATUSE LIIKME VASTUTUSE KOHALDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME 

MAKSUMENETLUSES. 48. Tallinn: Sisekaitseakadeemia Finantskolledž. 

Reino, K. (02. 01 2025. a.). SUUR ÜLEVAADE: 1.01.2025 jõustunud maksu- ja 

seadusemuudatused. Kasutamise kuupäev: 09. 02 2025. a., allikas 

Raamatupidaja.ee: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2025/01/02/suur-

ulevaade-1012025-joustunud-maksu-ja-seadusemuudatused 

Riigikohtu lahend 1-16-4197/76 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 16. 02 2018. a.). 

Kasutamise kuupäev: 02. mai 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=222453183 

Riigikohtu lahend 1-16-4655/224 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. 04 2019. a.). 

Kasutamise kuupäev: 20. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=247634654 

Riigikohtu lahend 1-16-9105/108 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 04. 10 2019. a.). 

Kasutamise kuupäev: 03. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=257296527 

Riigikohtu lahend 1-18-4590/82 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 15. 05 2020. a.). 

Kasutamise kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=268657320 

Riigikohtu lahend 1-18-5732 (Riigikohus 11. 06 2021. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=293177626 

Riigikohtu lahend 1-19-7473/180 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 22. 09 2021. a.). 

Kasutamise kuupäev: 09. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=299116864 

Riigikohtu lahend 1-19-9575/46 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. 06 2020. a.). 

Kasutamise kuupäev: 05. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=270972154 

Riigikohtu lahend 1-20-3487/398 (Riigikohus 29. 01 2024. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=359122313 



 

42 
 

Riigikohtu lahend 1-21-697 (Riigikohus 28. 11 2022. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 2025. 

a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=327078408 

Riigikohtu lahend 1-22-3234/49 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 24. 10 2024. a.). 

Kasutamise kuupäev: 10. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=384219827 

Riigikohtu lahend 2-14-61496 (Riigikohtu tsiviilkolleegium 02. 10 2018. a.). Kasutamise 

kuupäev: 02. mai 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=234981029 

Riigikohtu lahend 2-17-10474 (Riigikohtu tsiviilkolleegium 18. 12 2019. a.). Kasutamise 

kuupäev: 10. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=261248634 

Riigikohtu lahend 2-21-16071 (Riigikohtu tsiviilkolleegium 24. 05 2023. a.). Kasutamise 

kuupäev: 10. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=340057987 

Riigikohtu lahend 2-21-4820 (Riigikohus 13. 11 2023. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=353129367 

Riigikohtu lahend 3-1-1-62-14 (Riigikohus 23. 02 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. 

veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206132126 

Riigikohtu lahend 3-1-1-94-14 (Riigikohus 22. 06 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. märts 

2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206132407 

Riigikohtu lahend 3-17-2235/52 (Riigikohus 11. 12 2019. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=260858434 

Riigikohtu lahend 3-19-1876 (Riigikohus 27. 01 2022. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=307520627 

Riigikohtu lahend 3-20-2325/22 (Riigikohus 28. 12 2022. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=329008427 

Riigikohtu lahend 3-2-1-113-16 (Riigikohtu tsiviilkolleegium 19. 12 2016. a.). Kasutamise 

kuupäev: 02. mai 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206133139 

Riigikohtu lahend 3-2-1-143-16 (Riigikohus 28. 02 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 10. 

märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206133235 



 

43 
 

Riigikohtu lahend 3-2-1-152-16 (Riigikohus 15. 03 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 25. 

märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206133255 

Riigikohtu lahend 3-2-1-169-14 (Riigikohus 04. 03 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. 

märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=206132150 

Riigikohtu lahend 3-2-1-181-15 (Riigikohus 13. 04 2016. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=206105602 

Riigikohtu lahend 3-2-1-45-17 (Riigikohus 17. 05 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 10. märts 

2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=208508525 

Riigikohtu lahend 4-20-5209 (Riigikohus 21. 04 2022. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 02 

2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=312919346 

Riigikohtu lahend 4-21-1587 (Riigikohtu kriminaalkolleegium 13. 10 2021. a.). Kasutamise 

kuupäev: 10. märts 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=300510973 

Šibinski, J. (2016). ÄRIÜHINGU JUHATUSE LIIKME KOHUSTUSED JA VASTUTUS. 46. Tallinn: 

Tallinna Tehnikaülikool. 

Täitemenetluse seadustik. (20. 04 2005, viimati muudetud 18.12.2024). Kasutamise 

kuupäev: 09. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024049?leiaKehtiv 

Teearu, K. (27. 10 2022. a.). Kui palju ettevõtja peab seadustest teadma? Kasutamise 

kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas https://pilvebyroo.ee/kui-palju-ettevotja-

peab-seadustest-teadma/ 

Tiivel, T. (2004). Äriühingu juhtorgani liikme kohustused ja vastutus. 138. Tartu: Tartu 

Ülikool. 

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. (27. 03 2002, viimati muudetud 18.12.2024). Kasutamise 

kuupäev: 25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/120062022033?leiaKehtiv 

Tubakaseadus. (04. 05 2005, viimati muudetud 12.06.2024). Kasutamise kuupäev: 22. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024006?leiaKehtiv 

Tulundusühistuseadus. (19. 12 2001, viimati muudetud 07.12.2022). Kasutamise kuupäev: 

25. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022032?leiaKehtiv 



 

44 
 

Väärteomenetluse seadustik. (22. 05 2002, viimati muudetud 26.03.2025). Kasutamise 

kuupäev: 22. veebruar 2025. a., allikas 

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024008?leiaKehtiv 

Vabamets, E. (06. 05 2022. a.). Kuidas saab ärisaladust kaitsta? Kasutamise kuupäev: 22. 

02 2025. a., allikas Triniti: https://triniti.eu/et/uudised/kuidas-saab-arisaladust-

kaitsta/ 

Vedelkütuse seadus. (29. 01 2003, viimati muudetud 25.09.2024). Kasutamise kuupäev: 22. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024023?leiaKehtiv 

Viilop, M.-P. (2015). Äriühingu juhtorgani liikme vastutuse kui rahalise riski kindlustamine. 

109. Tallinn: Tartu Ülikool. 

Virks, M. (2017). Faktiline juhatuse liige ja tema vastutus äriühingu ees. Juridica, 6/2017. 

Võlaõigusseadus. (26. 09 2001, viimati muudetud 12.06.2024). Kasutamise kuupäev: 25. 

veebruar 2025. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv 

Zeiger, P. (02. jaanuar 2013. a.). Vajalikke teadmisi ettevõtlusest. Tallinn. Allikas: 

https://ettevotlusope.weebly.com/ 

 

  



 

45 
 

Lisa 1. Vaatlusinstrumentide tabel 

Kohtulahendi 
number 

Kohus Lahendi 
kuupäev 

Tunnused 

1-16-4197/76 Riigikohtu 
kriminaalkolleegium 

16.02.2018 Vara võõrandamine turuhinnast 
soodsamalt. 

1-18-4590/82 Riigikohtu 
kriminaalkolleegium 

15.05.2020 Ärisaladuse kasutamine 
konkureeriva ettevõtte loomiseks, 
ärisaladuse avaldamine 
konkureerivale ettevõttele. 

1-18-5732 Riigikohus 11.06.2021 Fiktiivsete arvete väljastamine. 

1-22-3234/49 Riigikohtu 
kriminaalkolleegium 

24.10.2024 Raamatupidamisdokumentide 
varjamine pankrotimenetluses. 

2-14-61496 Riigikohtu 
tsiviilkolleegium 

02.10.2018 Vara võõrandamine turuhinnast 
soodsamalt. 

2-17-10474 Riigikohtu 
tsiviilkolleegium 

18.12.2019 Piisav informeeritus, tagatiseta 
laenutehing lähikondsega, vara 
võõrandamine turuhinnast 
soodsamalt. 

3-2-1-113-16 Riigikohtu 
tsiviilkolleegium 

19.12.2016 Sularahakäibe kajastamata jätmine. 

2-21-4820 Riigikohus 13.11.2023 Ärisaladuse ebaseaduslik 
kasutamine. 

3-17-2235/52 Riigikohus 11.12.2019 Fiktiivsete arvete väljastamine, 
ebaõige käibe deklareerimine. 



 

46 
 

3-20-2325/22 Riigikohus 28.12.2022 Maksejõuetuse korral edasi 
tegutsemine, võlausaldajate huvide 
võrdne arvestamine. 

3-2-1-54-17 Riigikohtu 
tsiviilkolleegium 

19.06.2017 Vara võõrandamine turuhinnast 
soodsamalt. 

3-2-1-143-16 Riigikohus 28.02.2017 Pankrotiavalduse õigeaegne 
esitamine, vara säilitamise 
kohustus, vara teadlik 
kõrvaletoimetamine võlausaldajate 
kahjustamise eesmärgil. 

3-2-1-152-16 Riigikohus 15.03.2017 Tagatiseta vara müümine 
ebamõistlikult pika maksetähtajaga.  

3-2-1-169-14 Riigikohus 04.03.2015 Tööde teostamisel eriala 
asjatundjate kaasamata jätmine. 

3-2-1-45-17 Riigikohus 17.05.2017 Majandustehingute 
dokumenteerimata jätmine, 
alusdokumentide puudumine.