Madis Mõek AUTORONGI O3 TÜÜBIKINNITUSELE VASTAVUSPROJEKT LÕPUTÖÖ Tehnikainstituut Autotehnika õppekava Juhendaja: Margus Villau Tallinn 2022 Autori deklaratsioon ja lihtlitsents Mina, Madis Mõek, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Juhendaja: Margus Villau Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Madis Mõek sünnikuupäev: 19.07.1995 annan Tallinna Tehnikakõrgkoolile (edaspidi kõrgkool) tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose AUTORONGI O3 TÜÜBIKINNITUSELE VASTAVUSPROJEKT 1. elektroonseks avaldamiseks kõrgkooli repositooriumi kaudu; 2. kui lõputöö avaldamisele on instituudi direktori korraldusega kehtestatud tähtajaline piirang, lõputöö avaldada pärast piirangu lõppemist. Olen teadlik, et nimetatud õigused jäävad alles ka autorile ja kinnitan, et: 1. lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusi; 2. PDF-failina esitatud töö vastab täielikult kirjalikult esitatud tööle. Tallinnas, kuupäev digiallkirjas. SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 TÜÜBIKINNITUSE OLEMUS JA SELLE LIIGID ................................................................... 7 1.1 ELi tüübikinnitus ................................................................................................................. 8 1.2 Riiklik tüübikinnitus ............................................................................................................ 9 1.3 Väikeseeria tüübikinnitus .................................................................................................... 9 1.4 Seerialõpu sõiduk ................................................................................................................ 9 1.5 Riiklik üksiksõiduki kinnitus ............................................................................................ 10 2 TEHNONÕUETE ANALÜÜS JA VÕRDLUS ......................................................................... 11 2.1 Varustus ............................................................................................................................. 12 2.2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed ................................................................... 13 2.3 Juhtimisseadmed ............................................................................................................... 21 2.4 Piduriseadmed ................................................................................................................... 21 2.5 Rattad ................................................................................................................................ 23 2.6 Kere ja veermik ................................................................................................................. 23 2.7 Sõiduki mõõtmed ja massid .............................................................................................. 28 3 TEHNILISED LAHENDUSED JA ETTEPANEKUD ............................................................. 34 3.1 Varustus ............................................................................................................................. 34 3.2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed ................................................................... 34 3.3 Piduriseadmed ................................................................................................................... 36 3.4 Rattad ................................................................................................................................ 37 3.5 Kere ja veermik ................................................................................................................. 37 3.6 Sõiduki mõõtmed ja massid .............................................................................................. 39 3.7 Autorongi teljekoormuste arvutusmoodul ......................................................................... 39 3.8 Haagise raskuskeskme kõrguse arvutusmoodul ................................................................ 42 4 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 45 5 SUMMARY ............................................................................................................................... 46 LISAD ................................................................................................................................................ 51 3 SISSEJUHATUS Kaasaegne sõiduk on oma ehituselt muutunud järjest keerukamaks ja tehnoloogilisemaks, seeläbi ka ohutumaks ja mugavamaks. Ühest küljest on see tingitud sõiduki tootjate poolsest panusest muuta sõidukid kasutajale atraktiivsemaks ja selle kaudu suurendada oma toote läbimüüki. Teisest küljest, aga esitatakse sõidukile järjest karmimaid tehnilisi nõudeid (näiteks: heitgaasid, kokkupõrkekindlus, juhtseadised jne.), millele nad peavad vastama enne turule laskmist. Just tehnonõuete temaatika on antud lõputöö käsitlus objektiks ning püüab praktilise näite varal luua ülevaadet sõidukitele esitatavate nõuete kohta ja nende käsitluse vajalikkusest. Üldiselt on kõikides suuremates ettevõtetes, kes toodavad sõidukeid (nii mootorsõidukid kui ka haagised), palgatud tehnonõuete valdkonna spetsialist, kes peab erinevate regulatsioonide ja määrustega kursis olema ning neid insener-tehnilisele personaalile võimalikult täpselt ja selgelt edastama. Käesoleva lõputöö teema käsitleb kitsendusena peamiselt O3-kategooria haagiseid ja sellele esitatavaid tehnonõudeid, mis on mõeldud N2-kategooria veduki haakes vedamiseks. Praktiliseks näiteks on valitud USA-s levinud poolhaagised nn. „gooseneck“ ehk hanekaele kujuga haagised (Sele 1) kuna Euroopas puudub hetkel võimalus neid kasutada ning erinevatel osapooltel on suur huvi antud teema vastu. Siiani oleme harjunud nägema, et sõiduautod veavad haagist tavapärase haakekonksu abil mis on kinnitatud sõiduki tagaosasse. „Gooseneck“ erineb traditsioonilistest haagistest nii oma kuju kui ka veduki kastis oleva haagise kinnituse poolest. See võimaldab haagise kinnitada üle tagatelje. See tagab pukseerimisel palju suurema stabiilsuse ja võimaldab omakorda ohutult vedada suuremaid koormaid kuna on parema kaalujaotusega. Kuna haagis on pukseerivale sõidukile lähemal, on hanekaelhaagisel tavapärase haagise suhtes väiksem pöörderaadius. Lugedes näiteks USA veebilehti haagise kohta on seal teistsugune tähistus võrreldes Euroopa tähistega. Sele 1. USA-s toodetud poolhaagis, millel kasutatakse nn "gooseneck" haakeseadet [1] 4 Antud haagise kasutus annaks kasutajale suurel hulgal paindlikust, kuna siiani on pidanud O3- kategooria haagise vedamiseks kasutama traditsioonilist tüüpi kabiiniga veoautot siis „gooseneck“ tüüpi haagiseid kasutatakse just nende kasutusmugavuse pärast ehk võimalus vedada suuremahulist või -massilist koormat ilma vajamata traditsioonilist tüüpi veoautot ning haagist ning peale haagise eemaldamist säilib võimalus kasutada vedukit muudeks igapäeva toiminguteks. Antud töös tuleb vaatluse alla võimalus kasutada selle veoauto asemel N2-kategooria autot mida oleks võimalik ka kasutada igapäevasõidukina. N2-kategooria alla kvalifitseeruvad enamjaolt USA- s toodetud autod nagu Ford F-250 ja F-350 (Sele 2) või Dodge Ram 2500 ja 3500. Sele 2. USA-s toodetud veoauto Ford F-350 [2] N2-kategooria vedukauto näeb välja kui tavapärane auto kui haagis pole ühendatud, tema eripäraks on veokastis olev haakeseade (Sele 3), mis olenevalt tüübist ei jää silma ning on ka lihtsasti eemaldatav kui on soov kasutada veokasti muuks otstarbeks. Haakeseadme põhiraam kinnitatakse sõiduki alusraamile tagasilla kohale, ning haagise ühendamiseks vajalikud kinnitusvahendid selle raami peale mis on hiljem kättesaadavad sõiduki veokastist. Eestis läheb O3-kategooria veduk N2- kategooria mis aga oluliselt piirab nende kasutust kuna paljudel puudub selleks vajalik juhtimisõiguse kategooria ehk C-kategooria (või C1-kategooria sõltuvalt sõiduki registrimassist). Lisaks on vajalik O3-kategooria haagise vedamiseks C(C1)E kategooria juhtimisõigus. Sele 3. Haakeseadme kuulpolt veokastis [3] 5 Järgnevalt on tõlgitud ning selgitatud enim esinevad fraasid mida kasutatakse antud töös: • gross vehicle weight rating (GVWR) ehk sõiduki täismass: sõiduki tühimassi ja kõigi reisijate, lasti, kütuse jne maksimaalne kaal, mida sõiduk võib vedada, • gross combined vehicle rating (GCWR) ehk kombineeritud brutokaal see on maksimaalne kaal, mis täislastis veduk ja haagis võivad olla, • payload ehk maksimum kaal mida sõiduk võib vedada oma kastis. Töö sisuks on uurida „gooseneck“ tüüpi haagiste vastavust O3-kategooria tehnilistele nõuetele Eestis. Nõuete aluseks võetakse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 ning sealt edasi uuritakse süvitsi kirjeldatud nõudeid. Vaatluse alla võetakse mitte kõik tehnonõuded vaid just need mis on spetsiifilised haagistele ja/või erinevad haagiste lõikes (üldine O kategooria või ainult O3 kategooria). Tehnonõutele on aluseks määrus nr 42 lisa 7 olevad direktiivid ja määrused ning lisaks määrus nr 42 lisa 6 olevad e-reeglid. Samuti jäetakse antud töös välja tehnonõuded mis kehtivad eranditele, nt: pärandid, diplomaatilised sõidukid, lepingulised välisriikide töötajad ning tehnonõuded mis kehtivad enne 1. jaanuar 1997. a registreeritud haagistele. Kui leitakse vastukajasid tehnonõuetes siis pakutakse välja muudatusi ning ümberehitusi vastavusse saamiseks. 6 1 TÜÜBIKINNITUSE OLEMUS JA SELLE LIIGID Käesolevas peatükis käsitletakse lähemalt tüübikinnituse olemust ning kirjeldatakse erinevad tüübikinnituse liigid ja protsessid. Tüübikinnituse peamine eesmärk on see, et liikluses osalevad sõidukid (nii mootorsõidukid kui ka haagised) oleksid võimalikult ohutud. Tüübikinnitus oma olemuselt on protseduur, kus kontrollitakse sõiduki vastavust tehnilistele nõuetele. Siin juures, tuleb eraldi välja tuua, et tüübikinnitust ei tohi segamini ajada tehniliseülevaatusega. Tüübikinnitus käsitleb üldiselt uusi sõidukeid ja mille eest vastutab tavaliselt sõiduki tootja. Tehnilineülevaatus käsitleb sõiduki tehnilist seisukorda selle ekspluatatsiooni käigus ning keskendub selle kulumisest ja riketest tingitud vigade avastamisele. [4] Tüübikinnitused võib suuresti jagada kaheks: • sõiduki kogutüübikinnitus ja • süsteemide ja komponentide tüübikinnitus (edaspidi toode) (Sele 4). Toode E tüübikinnitus Väikeseeria 250, O1/02 puhul500 sõidukit Tüübikinnitus Riiklik Üksiksõiduk Seerialõpu Sõiduk Väikeseeria 1000 sõidukit ELi Üksiksõiduk Kogusõiduk Sele 4. Tüübikinnituse jaotus ja selle liigid Tavaliselt on tüübikinnitus juba olemas toodetud või imporditud seadmetel kuid antud juhul pole tegu tavapärase sõidukiga. Antud töös tuleb käsitlemisele tüübikinnituse liik „üksiksõiduki tüübikinnitus“. Üksiksõiduki tüübikinnitus kinnitab, et konkreetne sõiduk vastab üksiksõidukile kehtestatud tehnonõuetele. Antud tüübikinnitus saadakse kui Transpordiamet tunnistab esitatud dokumentide, 7 katsetuste, ekspertiisi või kontrollimise alusel, et sõiduk on tehnonõuetele vastav. Tüübikinnitust teostab pädeva asutusena Transpordiamet ning tüübikatsetust Transpordiameti poolt volitatud ettevõtte. Direktiivi kohane katselabor mida Transpordiamet aktsepteerib on „JSC „Neigiamas pagreitis““ mis asub Leedus ning mis teostab katseid vastavalt Euroopa Nõukogu määrus 661/2009- le [5]. Euroopa Liidu (EL) tüübikinnituse seisukohast käsitletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eeskirju samaväärsetena vastavate õigusaktidega kui nende kohaldamisala ning reguleerimisese kattuvad. Peamised tüübikinnituse liigid Eestis [6]: • ELi tüübikinnitus; • riiklik tüübikinnitus; • väikeseeria tüübikinnitus; • seerialõpu tüübikinnitus; • üksiksõiduki tüübikinnitus. 1.1 ELi tüübikinnitus Kogu sõiduki tüübikinnituse taotlemisel võib tootja valida ühe järgmistest menetlustest [7]: • järkjärguline tüübikinnitus; • üheastmeline tüübikinnitus; • sega-tüübikinnitus. Järkjärguline tüübikinnitus on sõiduki tüübikinnituse menetlus, mille käigus kogutakse järk-järgult kokku sõidukiga seonduvate süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustunnistused ning mille viimases etapis antakse tüübikinnitus kogu sõidukile. Üheastmeline tüübikinnitus on menetlus, mille käigus antakse üheainsa toiminguga tüübikinnitus sõidukile tervikuna. Süsteemide, osiste või eraldi seadmestike tüübikinnituse korral kohaldatakse üksnes üheastmelist tüübikinnitust. Sega-tüübikinnitus on järkjärguline tüübikinnitusmenetlus, mille käigus kogu sõidukile kinnituse andmise viimases etapis antakse tüübikinnitus ühele või mitmele süsteemile, ilma et kõnealustele süsteemidele oleks vaja väljastada ELi tüübikinnitustunnistusi. 8 Kinnitusasutused annavad ELi tüübikinnituse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et sõiduki kontroll on korrektselt teostatud ja et sõiduki, süsteemi, osise või eraldi seadmestiku tüüp vastab kehtivatele nõuetele. Kogu sõiduki tüübikinnitus võimaldab toodangut müüa kõikides liikmesriikides. [8] 1.2 Riiklik tüübikinnitus Riiklik tüübikinnitus annab sõidukile tüübikinnituse vastavuse vaid kõnealuses riigis. Riiklikuks tüübikinnituseks tuleb esitada „alates 1. jaanuarist 2001. a esmaregistreeritud O kategooria sõidukid, mida soovitakse kanda liiklusregistrisse, välja arvatud need O kategooria sõidukid, mis vahetult enne sõiduki Eestisse sissetoomist on kantud Euroopa Liidu liikmesriigi registrisse. Sõidukid pärast tema komplektsuse astme muutumist, olenemata sellest, kas järgmine komplektsuse aste on vahe- või lõppaste“ [9]. Sõidukile teostatakse riiklik tüübikinnitus kui liikmesriigis soovitatakse registreerida välismaalt ostetud sõiduk. Kõnealune sõiduk näidatakse ette vastavas kinnitusametis kus ülevaatuse käigus selgub kas sobiv tüübikood on olemas või mitte. Saades riiklik tüübikinnitus, tunnistab vastav amet, et ettenäidatud sõiduk vastab siseriiklikele nõuetele. Riikliku tüübikinnituseks suurimaks eeliseks on selle natukene leebemead nõuded nii sõidukile endale kui tootjale. [10] 1.3 Väikeseeria tüübikinnitus Väikeseeria tüübikinnitus on loodud tagasihoidliku mahuga tootjale. Saab valida nii ELi kui riikliku tüübikinnitusmeetodi. Riiklik väikeseeria piirab toodangu müügi vaid Eestisse. Antud tüübikinnituse eeliseks on natukene leebemad tehnonõuded mis mõjutavad oluliselt protsessi maksumust. Piiratud on aasta jooksul müüdavate või kasutusele võetavate sama tüüpi sõidukite arv. Valides riikliku väikeseeria tüübikinnituse ei ole teised liikmesriigid kohustatud antud tüübikinnitust aktsepteerima kuna võib juhtuda kus riigiti tehnilised nõuded erinevad. Väikeseeria ELi tüübikinnitus on loodud väikeste mahtudega tootjatele ning võimaldab toodangut müüa kõigis liikmesriikides. Võrreldes ELi kogusõiduki tüübkinnitusega on tehnilisi nõudeid kohandatud väiksematele ettevõtetele ning valmivate sõidukite arv on piiratud. [8] 1.4 Seerialõpu sõiduk Kui sõidukite tootmise ajal on parendatud nõudeid või hakanud kehtima uued nõuded ning tootja ei muuda olemasolevat tüüpi asjakohaseks muutuvad juba varem saadud tüübikinnitused kehtetuks – seepuhul saab sõiduk omale seerialõpu kinnituse. Tootja saab turustada sõidukeid sellistes riikides 9 mis sõiduki tootmise ajal olid hõlmatud kehtiva ELi tüübikinnitusega kuid mida ei registreeritud enne tüübikinnituse kehtivuse lõppu. Meetmete rakendamiseks tuleb teha taotlus vastava sisuga. 1.5 Riiklik üksiksõiduki kinnitus Üksiksõiduki tüübikinnitus on menetluse tüüp millega antakse tüübikinnitus vaid konkreetsele sõidukile. Riikliku tüübikinnituse tulemusena tunnistab Transpordiamet dokumentide, katsetuste ja ekspertiisi tulemusel, et konkreetne sõiduk vastab siseriiklikele nõuetele. Üksiksõiduki tunnistus teostatakse sõidukile millel ei ole ELi tüübikinnitust ning see on ka ühtlasi kõige enam esinev üksiksõiduki kinnituse liik. Enamasti teostatakse seda kolmandatest riikidest imporditud sõidukitele ning sõidukitele mis on küll toodetud Euroopa turule kuid puudub ELi tüübikinnitust. Vastavate määruste rakendamisel saab ka teha ELi üksiksõiduki tüübikinnituse. ELi üksiksõiduki kinnitust tunnustavad teised liikmesriigid ning lubavad seda sõidukit müüa, registreerida ning kasutusele võtta kuid saades riikliku üksiksõiduki tüübikinnituse piirdub selle kehtivus vaid selle liikmesriigi territooriumiga. [10] Antud töös hakatakse uurima haagise vastavuse riiklikule üksiksõiduki tüübikinnitusele. Vaadeldav haagis on toodetud kolmandate riikide turule, milleks siis konkreetses näites on Ameerika Ühendriigid (USA) ning millel puudub ELi tüübikinnitus või E tüübikinnitus ja seega teostataks näitena toodud sõidukile riiklik tüübikinnitus kui siseriiklik üksiksõiduki tüübikinnitus. „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määruse nr 37 § 8 kohaselt. M-, N- ja O-kategooria sõidukite puhul rakendab Transpordiamet MKM määruse § 3 lg 4 ja § 5 lg 2 alusel määruses 2018/858/EL sätestatud menetlust ja nõudeid. Nõuded on välja toodud määruse 2018/858/EL II lisa I osas. Nõuetele vastavuse kontrolli teostatakse MKM määruse nr 37 lisa 3-s määratud tabeli alusel. Enamik nõuete kontrollist teostatakse vaatluse alusel Transpordiameti teenindusbüroos registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollis.“ (Jaak Valter Lõhmuspuu - Transpordiamet) 10 2 TEHNONÕUETE ANALÜÜS JA VÕRDLUS Sõidukitele esitatavaid tehnonõudeid on mitmeid – rahvusvahelised ja rahvuslikud. Esimesed on seotud teatud rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks URO Euroopa Majanduskomisjon, Autoinseneride Liit (SAE) ja Rahvusvaheline Standardi Organisatsioon (ISO). Rahvusvahelised tehnonõuded kehtivad neis riikides (ja ka piirkondades) millega on need riigid ühinenud. Rahvuslikud tehnonõuded on igas riigis kehtestatud määrused ja seadused, mis kehtivad vaid antud riigi territooriumil. Tulenevalt Eesti Vabariigi kuulumisest Euroopa Liitu, on ka meil kehtivatesse rahvuslikesse tehnonõuetesse lisatud rahvusvahelised nõuded (EL direktiivid ja määrused, ÜRO EM reeglid). Sellest tulenevalt võibki kujuneda tehnonõuetega töötamine keerukaks ja ajamahukaks, mis tõttu on alati hea kui selleks on olemas kokkuvõtlik ja piisavalt ülevaadet pakkuv dokument, mida ka käesolevas lõputöös püütakse saavutada. Esmases järjekorras tuleks lähtepunktiks võtta riiklikud tehnonõuded, milledeks antud töö kontekstis on järgmised Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused: • määrus nr. 37 – „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord1“ ja • määrus nr. 42 – „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Võttes vaatluse alla viimase, siis määruse põhitekst määratleb kehtivuse korra ja reguleerimisala ning selgitab mõisted ja tähendused. Kuid olulisemaks on antud määruse Lisa 1, mis käsitleb nõudeid alates 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid. Lisa 1 on oma struktuurilt ülesehtitud loogiliselt ning on jaotatud vastavalt süsteemide ja sõlmede kaupa gruppidesse järgmiselt: • Grupp 1: Varustus; • Grupp 2: Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed; • Grupp 3: Juhtimisseadmed; • Grupp 4: Piduriseade; • Grupp 5: Rattad (rehvid ja veljed); • Grupp 6: Kere ja veermik; • Grupp 7: Mootor ja mootorisüsteemid; 11 • Grupp 8: Jõuülekanne; • Grupp 9: Lisanõuded bussile; • Grupp 10: Lisanõuded taksole; • Grupp 11: Sõiduki mõõtmed ja massid; • Grupp 12: Lisanõuded CEMT veoluba kasutavale sõidukile; • Grupp 13: Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile; • Grupp 14: Lisanõuded trollile; • Grupp 15: Lisanõuded puuetega juhi sõiduki eriseadmetele. Et, käesoleva lõputöö raames uuritakse peamiselt O3-kategooria haagisele esitatavaid nõudeid, siis pole kõiki tehnonõuete gruppe vaja läbi töötada, piisab vaid haagiseid puudutavast osast, milledeks on vastavalt grupp 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 11. Järgnevalt on toodud gruppide kaupa nende peamised ja olulisemad osad. Järgnevalt on eraldi välja toodud olulisemad nõuded, mis käsitlevad sõiduki vastavust tehnilistele nõuetele. Lisas (Lisa 3) on välja toodud kõik O3 kategooriale kohandatavad nõuded. Tehnilised nõuded on välja toodud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 2018/858 (vastuvõetud 30. mai 2018), mille kohaselt peab tootja tagama mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kooskõla vastavate nõuetega. 2.1 Varustus Varustuse nõuete all peetakse silmas haagiste puhul järgmisi komponente: • registreerimismärk; • riigi tunnusmärk; • suure sõiduki tunnusmärk; • ratta tõkisking; • laia sõiduki tunnusmärk. Suure sõiduki tunnusmärk on kohustuslik kõigil O3 kategooria haagistel ning see peab vastama E- reegel nr 104 ning selle paigutus E-reegel nr 70. Suure sõiduki tunnusmärk (Sele 5) peab vastama järgmistele nõuetele [11]: • alumine äär peab olema horisontaalselt; • paigutus peab olema sümmeetriline sõiduki pikitelje suhtes; 12 • alumine äär maapinnale mitte lähemal kui 250 mm ning ülemine äär mitte kõrgemal kui 2100 mm; • märkide komplekt koosneb ühest, kahest või neljast märgisest; • pikkuste summa mitte alla 1130 mm kuid mitte üle 2300 mm; • märgisel peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ning selle ümber punane fluorestseeruv ääris. Sele 5. Suure sõiduki tunnusmärk [12] O kategooria sõidukil peab olema kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga. Üle 3,5 t täismassiga mootorsõidukil ja üle 750 kg täismassiga haagisel peab tõkisking vastama lisas (Lisa 2) toodud nõuetele. 2.2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Valgustusseadmeks loetakse seadet millega valgustatakse sõidukiga ümbritsevat ala kui ka tehakse nähtavaks sõiduk teistele liiklejatele. Valgustusseadmete alla loetakse nii laternad kui helkurid, mis ka mõningal juhul võivad olla liidetud. Laternaks loetakse koostu mis koosneb: optilisest seadmest, valgusallikast ja hajutiklaasist. Haagistele kohandatavete kohustuslike tulede loetelu ning nende nõuded on välja toodud töö lisas (Lisa 4). O3 kategooria haagisel on kohustuslik kasutada järgnevaid valgustusseadmeid: • tagumine udutulelatern; • piduritulelatern; • tagurdustulelatern; • tagumine registreerimismärgitule latern; • eesmine ääretulelatern; • tagumine ääretulelatern; • küljeääretule latern; • suunatulelatern; 13 • ohutuled; • manööverdamistulelatern; • helkur. Haagisele paigaldatava valgustusseadme nõuded on järgmised: • valgustusseade peab olema töökorras ning ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud ning selle seadme hajutiklaas peab olema pragude ning vigastusteta; • elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja tagumise numbrimärgitulesid on võimalik käima lülitada ainult samaaegselt välja arvatud juhul kui ääretulesid kasutatakse seisutulelaternatena; • veduki haakes oleva sõiduki valgustusseadmeid peab olema võimalik lülitada vedukist, • laternat ei tohi katta ning selle valgusava vähendada; • laternapaar peab olema paigaldatud sõidukile kesktasapinna suhtes sümmeetriliselt; • haagisel on keelatud kasutada nii lähi- kui kaugtulelaternat. Tagumine udutulelatern on vajalik kui kasutada sõidukit igapäevaselt. Tagumine udutuli teeb sõiduki tagantpoolt märgatavaks just tiheda udu korral. Tagumiste udutulede vastavus on reguleeritud E- reegel nr 38 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009 ning nende vastavus E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. O kategooriale sätestavad nõuded tagumisele udutulelaternale [13]: • udutulelaterna kaugus peab olema lähimast piduritulelaternast vähemalt 100 mm; • kui sõidukil on üks udutulelatern peab see asu sõiduki kesktasapinnal või sellest vasakul, • kõrgus vähemalt 250 mm kuid mitte üle 1000 mm; • valgusvihk peab olema punane; • elektriühendused peavad olema nii, et tagumine udutulelaternat saab lülitada vaid siis kui lähi- ning kaugtuled või siis eesmised udutuled on sisse lülitatud; • peab olema väljalülitatav sõltumata teistest tuledest. Piduritulelaternaga antakse tagant lähenevatele juhtidele märku sõiduki aeglustamisest. O3 kategooria haagis mis on varustatud E-reegel nr 13 sätestatud pideva või poolpideva sõidupidurisüsteemiga peab olema tagatud, et sõidupiduri rakendamisel antakse pidurituledele elektriliselt pidevat toidet. Piduritulelatern peab vastama E-reegel nr 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Piduritulelaterna paigaldus peab vastama E-reegel nr 48 ning Euroopa 14 Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. O kategooria piduritulelaternal peab olema kantud tähis S1 või S2 või S3 või S4. Piduritulelatern peab vastama järgnevatele paigaldusnõuetele [14]: • Sõiduki tagaosas peab olema vähemalt kaks S1 või S2 laternat, lisaks võib paigaldada S3 või S4 tähisega laternaid nõuetele vastavalt; • laternate siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm; • laterna kõrgus teepinnast vähemalt 350 mm, kuid mitte üle 1500 mm; • kõik pidurituled peavad süttima juhipoolse sõidupiduri rakendamisel; • pidurituled ei tohi töötada vilkuval režiimil, va. juhul kui on olemas avariipidurduse süsteem; • valgus peab olema punase värvusega. Tagurdustulelatern on märgutuli mis lülitatakse sisse tagurpidi käigu aktiveerimisel ning mis annab märku, et sõiduk hakkab liikuma tagurpidi. Tagurduslatern on O3 kategooria haagistel kohustuslik. Latern peab vastama E-reegli nr 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Laterna paigutus on sätestatud E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagurdustulelatern peab vastama järgnevatele nõuetele [15]: • tagurdustuli peab süttima vaid siis kui tagurpidi käik on sisse lülitatud ning mootor käivitatud; • valgus peab olema valge värvusega; • manööverdamislaternad võivad lülituda koos tagurdustulega, kuid sel juhul peavad välja lülituma kui tagurduslatern lülitub välja või sõiduki kiirus ületab 10 km/h; • mitte alla 250 mm, kuid mitte üle 1200 mm kõrgusel maapinnast; • kui haagise pikkus üle 6000 mm võib paigaldada kaks või neli tagurdustulelaternat vastavalt nõuetele. Tagumise registreerimismärgitule latern valgustab numbrimärki. Igale O kategooria haagisele on kohustuslik paigaldada vähemalt üks registreerimismärgitule latern. Tagumise registreerimismärgitule laterna nõuded on sätestatud E-reegel nr 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumise registreerimismärgitule laterna paigutus on sätestatud E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumine registreerimismärgitule latern peab vastama järgmistele nõuetele [16]: • registreerimismärk peab olema valgustatud ning loetav pimedas vähemalt 25 m kauguselt; • valgus peab olema valge värvusega; • arv, suund ja paigaldus peab olema selline, et registreerimismärk oleks valgustatud. 15 Tagumine ääretulelatern on vajalik, et määrata sõiduki gabariidiline laius tagant poolt vaadatuna. O kategooria haagisele on kohustuslik paigaldada kaks tagumist alumist ääretulelaternat. Üle 2100 mm laiusele haagisele peab paigaldama kaks tagumist ülemist ääretulelaternat. Kui sõidukil ei ole või ehituslik pole võimalik paigaldada tagumisi ülemisi ääretulelaternaid siis võib O3 kategooria haagisele paigaldada lisaks kaks tagumist alumist ääretulelaternat. Märguande lamp on kohustuslik ning see peab töötama koos eesmiste ääretulelaternatega. Kui eesmine ääretulelatern on ühendatud vastastikku suunatulega võib see välja lülituda suunatule töötsükliks. Tagumise ääretulelaterna vastavus on reguleeritud E-reegel nr 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumise ääretulelaterna paigutus peab vastama E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumine alumine ääretulelatern peab vastama järgnevatele nõuetele [17]: • valgusava välisserva kaugus haagise külgservast mitte rohkem kui 400 mm; • valgusseadmete siseservade kaugus vähemalt 600 mm; • kõrgus teepinnast vähemalt 350mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, va. juhul kui kere ehitus ei luba siis võib paigaldada 2100 mm kui pole paigaldatud lisalaternaid; • valgus peab olema punane. Tagumine ülemine ääretulelatern peab vastama järgnevatele nõuetele [17]: • valgusava välisserva kaugus haagise külgservast mitte rohkem kui 400 mm; • kõrgus teepinnast võimalikult suur, kuid jälgides külgserva kauguse nõuet ning sümmeetriat; • samal küljel asuvate ääretulelaternate valgusavade horisontaalse kaugus vähemalt 200 mm; • valgus peab olema punane. Suunatulelatern on latern mis pannakse vilkuma vahelduva elektrivoolu abil ning millega informeerib sõiduki juht teisi liiklejaid oma kavatsusest muuta sõiduki liikumissuunda kas vasakule või paremale. O kategooria sõidukil peab olema kaks tagumist suunatulelaternat. Suunatule sisselülitusest peab teavitama vilkuv märgulamp, see võib olla optiline või helisignaal kui ka mõlemad. O kategooria sõidukitel on ohutulede süsteem kohustuslik. Ohutuledena lülitatakse samaaegselt vilkuma kõik suunatuled. Seega sõltub ohutulede asukoht, arv, vilkumise sagedus ja valgusvihk suunatuledest. Suunatulelatern peab vastama E-reegel nr 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. ning paigutus peab vastama E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Suunatulelaternale on kehtestatud järgnevad nõuded [18]: 16 • külgmise suunatulelaterna kõrgus teepinnast vähemalt 500 mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, kui sõiduki ehitus ei võimalda siis võib kõrgust tõsta kuni 2300 mm; • tagumise suunatulelaterna kõrgus teepinnast vähemalt 350 mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, kui sõiduki ehitus ei võimalda siis võib kõrgust tõsta kuni 2100 mm; • valgusava kaugus külgservast mitte rohkem kui 400 mm; • valgusavade siseservade kaugus vähemalt 600 mm; • külgmiste suunatulelaternate kaugus sõiduki esiservast mitte rohkem kui 1800 mm ning omavaheline kaugus kuni 1800 mm; • O3 kategooria haagisel võivad kohustuslikud merevaigukollased ääretulelaternad vilkuda samas intervallis sama külje suunatuledega; • suunatuli peab vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis. Eesmine ääretulelatern on valgustusseade millega määratakse sõiduki laius eestpoolt suunast vaadatuna. Eesmine ääretulelatern on vajalik, et määrata sõiduki gabariidiline laius eespoolt vaadatuna. Kui eesmine ääretulelatern on ühendatud vastastikku suunatulega võib see välja lülituda suunatule töötsükliks. Ääretulede märgulamp ei ole kohustuslik kui ääretuled lülituvad samaaegselt armatuurlaua valgustusega. Eesmine ääretulelatern peab vastama E-reegel nr 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Eesmise ääretulelaterna paigutus peab vastama E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Eesmine alumine ääretulelatern peab vastama järgnevatele nõuetele [17]: • üle 1600 mm laiusele O kategooria sõidukil peab olema kaks alumist ääretuld; • valgus peab olema valge; • valgusava välisserva kaugus haagise külgservast mitte rohkem kui 150 mm; • valgusseadmete siseservade kaugus vähemalt 600 mm; • kõrgus teepinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, va. juhul kui kere ehitus ei luba siis võib paigaldada 2100 mm. Eesmine ülemine ääretulelatern peab vastama järgmistele nõuetele [17]: • valgusava kaugus haagise külgservast mitte rohkem kui 400 mm; • kõrgus teepinnast võimalikult suur, kuid jälgides külgserva kauguse nõuet ning sümmeetriat; • sama külje ülemise ja alumise tule kaugus peab olema vähemalt 200mm; • valgus peab olema valge; 17 • autorongil millel puuduvad eesmised ülemised ääretuled peab veduki kabiinil või esiosas olema valgustatud autorongi tunnusmärk, milleks on üks kollast valgust kiirgav latern või kolm mootorsõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast või valget valgust kiirgavat laternat. Küljeääretule latern on vajalik, et märgata sõiduki gabariidilist pikkust küljepealt vaadatuna. Haagisele mis on üle 6 m pikkune koos veotiisliga peab paigaldama ääretule laternad. Küljeääretule laterna vastavus on määratud E-reegel nr 91 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Küljeääretule laterna paigutus on määratud E-reegel nr 48 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Küljeääretule latern peab vastama järgnevatele nõuetele [19]: • mõlemal küljel, pikkuse keskmisel kolmandikul peab olema üks ääretuli; • kõige eesmine ääretuli ei tohi olla esiservast kaugemal kui 3000 mm; • laternate vahekaugus ei tohi olla suurem kui 3000 mm, võib suurendada kuni 4000 mm ehituslike eripärade tõttu; • kõige tagumine ei tohi olla tagaäärest kaugemal kui 1000 mm; • kõrgus teepinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, ehituslike eripärade tõttu võib ka paigaldada 2100 mm kõrgusele; • valgus peab olema merevaigukollane, erandina võib olla kõige tagumine punase valgusega; • merevaigukollased ääretuled võivad vilkuda koos selle külje suunatuledega, kui tingimused on täidetud. Helkur on seade mis koosneb ühest või enamast tagasipeegeldavast optilisest osast. O kategooria sõidukile mille kõik eesmised peegeldiga laternad on peitlaternad peab paigaldama kaks eesmist mittekolmnurkset helkurit. O kategooria sõidukile peab paigaldama küljele mittekolmnurkse helkuri, ning peavad olema täidetud asetuse nõuded. Tagumine mittekolmnurkne helkur on valikune vaid eeldusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgusseadmetega. Tagumine kolmnurkne helkur on aga kohustuslik ning neid peab olema kaks tükki. Haagiste helkurseadmete vastavus on määratud E- reegel nr 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumine mittekolmnurke helkur peab vastama järgmistele nõuetele [16]: • sõiduki külgservast mitte kaugemal kui 400 mm; • siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm; 18 • kõrgus maapinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 900 mm va. juhul kui on grupeeritud mis tahes tagalaternaga siis kuni 1200 mm ning kuni 1500 mm kui sõiduki ehituslik eripära ei võimalda eelnevaid nõudeid; • värvus peab olema punane. Tagumine kolmnurke helkur peab vastama järgmistele nõuetele [16]: • kaks kohustuslikku, lisaks võib kasutada täiendavaid kui ei kahjusta teiste valgusseadmete tööd; • peab olema paigaldatud nii, et kolmnurga tipp oleks ülespoole; • külgservast mitte kaugemal kui 400 mm; • siseservade vaheline kaugus vähemalt 600 mm; • kõrgus maapinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 900 mm va. juhul kui on grupeeritud mis tahes tagalaternaga siis kuni 1200 mm ning kuni 1500 mm kui sõiduki ehituslik eripära ei võimalda eelnevaid; • värvus peab olema punane. Eesmise mittekolmnurkne helkur peab vastama järgmistele nõuetele [16]: • kaks kohustuslikku, lisaks võib kasutada täiendavaid kui ei kahjusta teiste valgusseadmete tööd; • sõiduki külgservast mitte kaugemal kui 150 mm; • siseservade vaheline kaugus vähemalt 600 mm; • kõrgus maapinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 900 mm va. juhul kui kere kuju võimalda siis võib kuni 1500 mm; • värvus peab olema valge. Külgmine mittekolmnurke helkur peab vastama järgmistele nõuetele [16]: • kohustuslik paigaldus mis vastaks nõuetele pikitelje suhtes; • kõrgus maapinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 900 mm va. juhul kui on grupeeritud mis tahes tagalaternaga siis kuni 1200 mm ning kuni 1500 mm kui sõiduki ehituslik eripära ei võimalda eelnevaid; • pikitelje suhtes ei tohi kõige eesmise helkuri kaugus ületada 3000 mm; 19 • kahe järjestikkuse helkuri vahe ei tohi olla rohkem kui 3000 mm, kui ehituslikud eripärad ei võimalda siis võib pikendada kuni 40000 mm; • kõige tagumise helkuri ning haagise tagaosa vahe ei tohi olla rohkem kui 1000mm; • värvus peab olema merevaigukollane. Nähtavamaks tegemise märgistuse eesmärk on sõiduk teha nähtavamaks ning hinnata selle gabariitmõõtmeid valguse peegeldumise abil. O3 kategooria haagistel on kohustuslik paigaldada nähtavamaks tegemise märgistus. Märgistus peab olema paigaldatud võimalikult horisontaalselt ning vertikaalselt ning peab järgima antud sõiduki kere kuju vaadeldavalt küljelt. Märgistus peab olema paigaldatud nii täpselt kui võimalik, et oleks võimalik määrata antud sõiduki gabariite. Sõiduki esiosale ei tohi paigaldada punast ning sõiduki tagaosale valget värvi märgistust. Nähtavamaks tegemise märgistus peab vastama E-reegli nr 104 nõuetele ning selle paigutus E-reegli nr 48 nõuetele. Märgistused jaotatakse kolme gruppi (Sele 6) [11]: • joonmärgistus: märgistus mis kulgeb ainult ühes sihis millega tähistatakse pikkust ja laiust, joonisel tähistusega a); • osaline kontuurmärgistus: märgistuse kogum milles on kohustuslik vähemalt üks pikkust tähistav märgistus katkematult, kõrgus tähistatakse ülaservades tähisnurkadega, joonisel tähistusega b); • katkematu kontuurmärgistus: märgistuse kogum mis paigaldatakse sõiduke gabariitidele katkematult milles on kajastatud laius, pikkus ja kõrgus, joonisel tähistusega c). Sele 6. Nähtavamaks tegemise märgistuse tüübid [20] Nähtavamaks tegemise märgistus peab vastama järgmistele nõuetele [11]: • taga peab olema märgistatud täielik kontuur haagistel laiusega üle 2100 mm; • kui kuju või ehitus ei luba paigaldada gabariitide märgistusi võib ka kasutada joonmärgiseid; 20 • haagise esiosas ei või kasutada gabariitide osalist või täielikku märgistust kuid võib kasutada joonmärgistust; • külgedel peab märgistus ulatama kõigi otsteni, välja arvatud haakeseade; • poolhaagise puhul peab olema kaetud 80% veduki pikkusest, kuid võib kasutada alternatiivset märgistusviisi; • haagise küljel ning tagaosal peab märgistus katma vähemalt 80% pikkusest; • kõrgus maapinnast vähemalt 250 mm kuid mitte rohkem kui 1500 mm, erijuhtudel kuni 2500 mm siis peab olema teatises märge; • kahe märgistuse vahe ei tohi ületada 50% külgneva märgistuse pikkusest, erijuhtudel kuni 1000 mm; • märgistuse kaugus äärest mitte üle 600 mm; • tagumise märgistuse ning piduritulelaterna kaugus peab olema vähemalt 200 mm; • märgistuse laius peab olema 60 mm. 2.3 Juhtimisseadmed Juhtimisseadmistikuks loetakse seadmeid millega määratakse kindlaks sõiduki liikumissuund. Haagise juhtseadmestik peab vastama E-reegel nr 79 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Juhtimisseadmed peavad pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone ega muid vigastusi. Juhtimisseadmete omavoliline ümberehitus on keelatud. Juhtimisseadmete ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja. Täielikult pneumaatilise või täielikult hüdraulilise või täielikult elektrilise rooliajamiga juhtimisseadmed on keelatud, välja arvatud O kategooria sõidukil, millel on lubatud täielikult hüdraulilise rooliajamiga juhtimisseade. [26] Juhtimisseadmete alla loetakse järgmised osad: • rooliseade; • rooliajam; • juhtrattad. 2.4 Piduriseadmed Piduriseadmeks loetakse osasi mida rakendatakse sõiduki aeglustamiseks. Sõidukite ja haagiste piduriseadme vastavus on reguleeritud vastavalt E-reegel nr 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. O3 kategooria haagistel peab olema ahel- või osapidurdus tüüpi pidurisüsteem 21 [15]. Kõigil O3 kategooria haagistel peab olema mitteblokeeruv pidurisüsteem ehk ABS [15]. Piduriseadme ümberehitust võib teostada ainult sõiduki valmistama või tema ametlik esindaja. O3 kategooria haagised peavad olema varustatud pideva või poolpideva toimega piduritega ning süsteem peab olema kahejuhtmeline. Pidurid peavad toimima kõigil ratastel ning pidurdusjõud peab jagunema võrdselt sama telgede rataste vahel. Pidurid peavad toimima hõõrdpindade kaudu ning nende kulumine peab olema automaatselt või manuaalselt kompenseeritav. Autorongi katkemise kui ka elektriliste ühenduste katkemisel peab juht saama pidureid kas osaliselt või täielikult käitada ning pidurisüsteem peab tagama haagise automaatse pidurdamise. Seisupidur on kõigil sõidupiduritega haagistel kohustuslik ja see peab toimina ka juhul kui veduk pole ühendatud ning see peab olema väljast lülitatav. Sõiduki rataste sõidupidurdusjõudude nõuded on välja toodud antud töö lisas (Lisa 5). Pidurduskatse nõuded ning arvutuslik valem on leitav lisas (Lisa 1). Pidurisüsteemis kasutatava pistiku andmekontaktid peavad vastama ISO 7638 nõuetele. O3 ja O4 haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele: • vedukauto rikkepidurite lülitumisel peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid; • rikkepidur peab toimima kõigil ratastel; • kui vedukauto mitmest pidurikontuurist üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt või täielikult haagise pidurid; • kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed purunevad peab vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis piduritega haagist; • elektrilise juhtahelaga varustatud veduki sõidupidurisüsteemi rikke korral peavad haagise pidurid täielikult rakenduma; • kui haagise elektrilises pidurisüsteemis on rike peab veduki armatuuris süttima kollane ohutuli; • kui on rike pidurisüsteemis siis peab süttima punane ohutuli, mõlemad märgutuled ei tohi kustuda enne rikke lahenemist. Blokeerumatu piduri ehk ABS piduri nõuded on välja toodud E-reegel nr 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 661/2009. Sealt tulenevad järgmised nõuded ABS süsteemile: • sõiduk ei tohi suunda muuta isegi kui pidurdada libedal teel; • ükski haagise ratas ei tohi blokeerida kui juht vajutab järsult ning tugevalt piduripedaalile ning sõiduk eri külgedel asuvad rattad paiknevad erinevatel teekatetel mille haardetegur on vastavalt 0,3 ning 0,8; • tugeval pidurdamisel peavad rattad hakkama lohisema kui kiirus langeb alla 15 km/h; 22 • sõidukil peab olema silmaga nähtav signaallamp mis annab teate igasugusest süsteemi rikkest. 2.5 Rattad Rattaks loetakse koostu rehvist ning veljest. Esmaregistreeritav sõiduk peab olema komplekteeritud uute rehvidega. Veoauto ning tema haagise õhkrehvide nõuded on reguleeritud E-reegel 54 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tüübikinnitust taotleval haagisel peavad olema paigaldatud rehvid millel on märgitud nõuetekohane märgistus ning on olemas tüübikinnitus. Kasutatavad veljed peavad olema nõuetele vastavad ning nõutava märgistusega. 2.6 Kere ja veermik Sõiduki kere peab olema ilma pragudeta. Kõik lisad (astmelauad, pealesõiduteed) peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidukil peab olema nõuetekohane andmesilt. Andmesilt on silt või plaat mille sõiduki valmistaja või Transpordiamet kinnitab sõidukile, sellele on märgitud sõiduki identifitseerimiseks vajalikud tehnilised andmed ning tehasetähis ehk VIN-kood. Andmesilt peab olema kas nelinurkne metallplaat või nelinurkne isekleepuv märgis. Haagiste puhul tuleb andmesildile märkida haakepunktile suurim tehniliselt lubatud vertikaalmass, haakepunkti peetakse esimeseks teljeks ning tähistatakse numbriga „0“. O3 kategooria sõiduki puhul tuleb märkida teljerühmale rakendatav suurim tehniliselt lubatud mass mis märgitakse tähega „T“. Tagumised allasõidutõkked on kohustuslikud O3 kategooria sõidukitel. Tagumise allasõidu tõkke vastavust sätestab E-reegel nr 58 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Tagumine allasõidutõke koosneb kas tagumisest allasõidutõkke pikitalast või taladest ja sõiduki kere peeltalade külge kinnitatud kinnituselementidest mis on konstrueeritud selliselt, et vähem kaitstud liiklejate ohutust suurendada ning vältida tagantpoolt rataste alla sattumist. Tagumine allasõidutõke peab vastama järgmistele nõuetele: • tagumine allasõidutõke ei tohi üheski punktis olla laiem tagateljest ega olla sellest lühem rohkem kui 100 mm kummaltki poolt; • O3 kategooria sõidukite puhul ei tohi isegi tühja sõiduki korral olla tagumise allasõidutõkke alumise külje kliirens suurem kui 550 mm; • kere ja tõkke vahe ei tohi olla rohkem kui 200 mm vertikaaltasapinnas; • risttala profiili kõrgus peab olema vähemalt 120 mm; • risttala külgservad ei tohi olla painutatud tahapoole ega terava välisservaga. 23 Nõuet, et tagumise allasõidutõkke laius ei tohi olla suurem tagatelje laiusest, ei kohaldata, kui tõket sisaldav või moodustav sõiduki kere on tagateljest laiem. Tagumine allasõidutõke võib olla konstrueeritud ka nii, et selle asukohta sõiduki tagaosas on võimalik muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis, et oleks välistatud asukoha juhuslik muutus. Kasutajal peab olema võimalik tagumise allsõidutõkke asukohta muuta, rakendades jõudu kuni 40 daN. Erandina on välja toodud juhused millal tagumist allasõidutõket ei nõuta: • pukkhaagiselt ja muudelt samalaadsetelt haagistelt, mille otstarve on väga pikkade esemete vedamine; • sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks; • sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani koormamata sõidukil ei ületa 550 mm. Külgmised allasõidutõkked, sarnaselt nagu tagumine allasõidutõke, koosneb kas pikitalast või taladest ja sõiduki kere peeltalade külge kinnitatud kinnituselementidest mis on konstrueeritud selliselt, et vähem kaitstud liiklejate ohutust suurendada ning vältida küljepealt sattumist sõiduki rataste alla. Külgmiste allasõidutõketena võib ka kasutada sõiduki kereosi. Külgmise allasõidutõkke vastavust sätestab E-reegel nr 73 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 661/2009. Külgmine allasõidutõke peab vastama järgmistele nõuetele: • see ei tohi suurendada sõiduki laiust tõkke ning põhiosa ei tohi olla sõiduki välimisest äärest rohkem kui 150 mm seespool; • tõke tagumine ots, vähemalt 250 mm ulatuses, ei tohi olla rehvi äärest rohkem kui 30mm seespool, ei arvestata rehvide kumerdumist maapinnal; • tõke võib koosneda ühest pinnast või mitmest tasasest pinnast või ühest või mitmest latist; • lattide kasutusel peab nende omavaheline kaugus olema alla 300 mm ning latt vähemalt 50 mm kõrge; • allasõidutõkke esiots ei tohi olla üle 250 mm tagapool tugijalgadest ning mitte mingil juhul kaugemal kui 2700 mm käänmikupoldi risttasapinnast; • kõrgus maapinnast ei tohi ületada 550 mm; • tõkke ülemine serv ei tohi olla üle 350 mm allpool sõiduki kerest, va. erijuhud. Tõke võib olla ehitatud nii, et selle asukohta on võimalik kere asetuses muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis mis väldiks selle juhusliku asendi muutust. 24 Kasutajal peab olema võimalik tõkke asukohta muuta kasutades jõudu kuni 40 daN. Seadme konstruktsiooni võib liita sõidukile püsivalt kinnitatud osasi nagu aku, varurattad kui see ei riku tõke eelpool loetletud nõudeid. Tõke peab olema jäik ning kindlalt paigaldatud ja valmistatud metallist või muust sobivast metallist. Sele 7. Poolhaagise külgmised allasõidutõkked. Haakeseadmed on mootorsõiduki ja haagise raami külge kinnituvad koormust kandvad elemendid millega sõidukid omavahel ühendatakse ning moodustatakse autorong. Haakeseadiseid reguleerib E- reegel nr 55 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 661/2009. Haakeseadmetel on erinevad tüübid, mille alusel sätestatakse vastavuse normid. Vaatluse all olevale haakepeale (Sele 8) ning autopoolsele haakeseadmele (Sele 9) rakendatakse klassi G ja H asjakohaseid nõudeid. Klass G rakendab nõudeid sadulseadmetele ning klass H rakendab nõudeid poolhaagise sadulseadme veopoldile kuid tavapärase veopoldi asemel on kasutuses kuulpolt. Vaatluse all on haakepea USA tootjalt Bulldog. Antud haakepea sai valitud kuna antud tootja reklaamib haakeseadmete vastavust selle standardile, mida paljud teised ei tee ning ka vastava info leidmine tootjate kodulehelt võib osutuda keerukaks. SAE standard J2638 sätestab nii „gooseneck“ tüüpi kui „5th wheel“ tüüpi haakeseadmete nõuded haagistele täismassiga kuni 30,000 lbs ehk 13,600 kg. Haakeseadet katsetatakse nii vertikaalse, horisontaalse kui risti asetseva horisontaalpinge all. Staatilise katsetamise ajal koormatakse haakeseadet 3 korda maksimum pingeni ning hoitakse seal 5 sekundit. Määrus nr 37 § 3 punkt 7 ütleb meile järgnevat: „Üksiksõiduki kinnituse sõidukitel loetakse DOT või SAE tähisega märgistatud osad, seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui tehniline teenistus või 25 võimalusel Transpordiamet on teinud kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või EÜ Nõukogu määruse või E-reegli tehnilised nõuded“ [21] . Vertikaalkoormuse katsed on järgmised: • 85% koormusega haagise haakeseadme täismassist tiritakse haakepead allapoole; • 50% koormusega haagise haakeseadme täismassist surutakse haakeseadet allapoole. Horisontaalkoormuse katsed on järgmised: • 75% koormusega haagise haakeseadme täismassist surutakse haakeseadet nii eest- kui tagantpoolt. Risti asetseva horisontaalpinge katsed on järgmised: • 30% koormusega haagise haakeseadme täismassist surutakse haakeseadet külgedelt. Peale eelnevaid katseid tehakse haakeseadmega läbi dünaamilised testikatsed kus eelnvaid katseid korratakse kuid mitte ei hoita 5 sekundit vaid rakendatakse pinget korduvalt 300,000 korda ja nii kolm katset järjest ehk kokku 900,000 korda. Kõik katsed tehakse nii, et seade oleks koormatud maksimaalselt ning kui peale katsetamist peab seade olema töökorras. Sele 8. Haagisepoolne haakepea [22] Kuna tegu on mittestandardse haakeseadmega mille tüübile Eestis puuduvad otsesed nõuded sai üle täpsustatud Transpordiameti spetsialisti Jaak Valter Lõhmuspuuga kes andis kinnituse, et tegu on korrektsete klassidega ning peab vastama nendele nõuetele. Siiski ei saa mitmeid nõudeid klass G-le rakendavatest nõuetest vaatluse alla võtta, näiteks on E-reegel 55 kirjas sadulseadmete mõõdud, mida antud haakeseadme tüübil (Sele 9) polegi, on vaid raam mis kinnitatakse vastava sõiduki alusraamile 26 ning kaetakse veokastiga. Reeglistikust loeme välja, et klass G sadulseade peab olema konstrueeritud nii, et seda saaks kasutada koos klass H veopoldiga ning neil oleks kombineeritult kindlaks määratud omadused. Reeglistik ütleb, et sadulseade peab olema varustatud juhikuga mida antud haakeseadme puhul ei ole võimalik rakendada. Juhik on seadeldis mis vedukautoga tagurdades haagise suunas, suunab haagise veopoldi vedukauto sadulseadmesse. Samuti ei ole võimalik rakendada reeglistikus olevaid nõudeid: kinnitusplaadi kinnitusavadele, sadulseadme liikumisulatusele, roolimiskiiludele. Küll aga saab rakendada nõudeid lukustusseadmetele, mis küll reeglistikus on sätestatud sadulseadmele, kuid antud juhul on need reeglid sätestatud haagise poolsele haakepeale. Haagitud asendis peab haakeseade olema lukustatud kahe lukustiga, millest üks peab lukustuma automaatselt ning teine kas automaatne või käsitsi lukustatav. Teine lukusti peab töötama vaid siis kui esmane on tööasendis. Lukusti ei tohi ise avaneda vaid ainult käsitsi tahtlikult avades. Lukusti asend peab olema selgesti näidatud. Klassi G nõuetele vastavaid mõõtmeid ei saa rakendada vaatluse all olevale kuulpoldile, kuna nõuetes räägitakse standardsest 50,8 mm läbimõõduga kuid vaatluse all on 58,74 mm läbimõõduga veopolt. Sele 9. Autopoolne kuulpoldiga haakeseade [23] Antud autopoolne haakeseadme kuulpolt on omavahel sobiv eelpool nimetatud haakepeaga. Haakepea talub koormusi kuni 25,000 lbs ehk 11,340 kg ning autopoolne haakeseade on mõeldud kasutama kuni 30,000 lbs ehk 13,608 kg koormusega. Mõlemad, nii autopoolne kui haagisepoolne haakeseade on mõeldud kasutama 2-5/16" ehk 58,74 mm läbimõõduga kuulpolti (Sele 10). Haakeseade peab andma haagisele horisontaaltelje ümber liikumisruumi ± 12°. 27 Sele 10. Haakeseadme kuulpolt 2.7 Sõiduki mõõtmed ja massid Haagisetüübid jaotuvad vastavalt nende täismassidele. O kategooria haagiseid on neli erinevat tüüpi [24]: • O1 kategooria – täismassiga kuni 750 kg, • O2 kategooria – täismassiga üle 750 kg kuni 3500 kg, • O3 kategooria – täismassiga üle 3500 kg kuni 10 tonni, • O4 kategooria – täismassiga üle 10 tonni. Antud töös tuleb vaatluse alla O3 kategooria haagis. O3 kategooria haagiseid on 06.05.2022 seisuga Eestis arvel 426 tk. Millest 80% on üle 20 aasta vanad. Kõige enam on registris GKB marki haagiseid mida on 28%. Täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass mida lubab valmistaja. Vaatluse alla võetakse USA-s toodetud haagis, tootjalt BigTex Trailers (Sele 1) mudelinimetusega 25GN Tandem Dual Wheel Gooseneck Trailer. Haagisel on 7 kontaktiga haagisepistik (7 way RV) ning Department of Transportation (DOT) märgistusega valgustid ning ka DOT märgistusega helkur märgised. Kasutusel on elektriline pidurisüsteem. USA haagiste puhul peab pikkuse määramisega olema ettevaatlik kuna haagiste pikkustes on antud kasuliku veoplatvormi pikkus millele lisandub mõningal juhul pealesõiduteed – need on ka vaadeldaval haagisel olemas. Antud haagise andmed on järgmised [1]: 28 Tabel 1. Haagise tehnilised andmed [1]. Täissmass (GVWR) kuni 11,748 kg (25,900 lbs) Kandevõime 8618 kg (19,900 lbs) Laius 2590 mm (102 in) Kõrgus (veoplatvorm) 8636 mm (34 in) Pikkus (veoplatvorm) 7315 mm (24 ft) Pikkus (pealesõidutee) 1524 (60 in) Pikkus (haakeseade) 2463 mm (97 in) O3 kategooria vedukiks peab olema N2 kategooria sõiduk. N kategooria sõidukid on veoautod ning antud kategoorias on kolm erinevat tüüpi, mis samuti jaotatakse vastavalt täismassile [24]: • N1 kategooria – täismass kuni 3500 kg. • N2 kategooria – täismassiga üle 3500 kg kuni 12 tonni, • N3 kategooria – täismassiga üle 12 tonni. N kategooria sõidukiga liiklemiseks peab juht omama vastavat juhtimisõigust. Juhiloa C kategooria annab õiguse juhtida N2 kategooria sõidukit. Poolhaagise veoks konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks massiks veduki tühimass, millele on liidetud poolhaagise poolt vedukile ülekantav vastav mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass. N2 kategooria sõidukeid on 06.05.2022 seisuga Eestis arvel 12,357 tk [25]. Millest pea 80% sõidukeid on vanemaid kui 20 aastat [25]. Kõige enam ehk 37,5% on registreeritud GAZ marki sõidukeid [25]. Nii N2 kui O3 kategooria statistikas on selgelt näha, et esikohtadel on vene päritolu masinad – nii GAZ kui GKB on antud riigist pärit. Kuna GAZ marki masinaid on 37,5% ehk 8280 tk ning 8025 tk nendest masinatest on üle 20 aasta vanad siis selgelt toob nende üleküllus ka keskmise sõiduki vanuse alla. Sama kehtib ka GKB ning haagiste kohta kuna antud mark moodustab suurima osa 28% ehk 119 tk antud valikust ning kõik seda marki haagised on üle 20 aasta vanad toob ka haagiste valikus antud haagisemargi üleküllus keskmise vanuse alla. 29 Vedukiks sai valitud Ford F-350 (Sele 2) nelikveoline veok, standardse pikkusega kabiiniga, millel on 7,3 liitrise töömahuga turboga ülelaetud diisel mootor. USA turule on võimalik sõidukile saada tehasapaigaldatud „gooseneck“ haagise valmidust. Vaadeldava sõiduki andmed on järgmised [26]: Tabel 2. Veduki tehnilised andmed [26]. Pikkus 5887 mm (231,8 in) Teljevahe 3596 mm (141,6 in) Veokasti pikkus 2438 mm (8 ft) Tühimass 3369 kg (7 427 lbs) Täismass (GVWR, sõiduk) 6350 kg (14 000 lbs) Täiskoormus (sõiduk) 2817 kg (6 210 lbs) Täismass (haagisega) 14741 kg (32 500 lbs) Täiskoormus (haagisega) 1973 kg (4 350 lbs) Teljekoormus (GAWR, vedav) 4490 kg (9 900 lbs) Võtame vaatluse alla haagise pikkusega 25' ehk 7620 mm (Sele 11). Teades, et haakeseadme pikkus on 2463 mm ning maksimaalne poolhaagise pikkus võib olla kuni 12 meetrit ning autorongi maksimaalne pikkus võib olla kuni 16,5 meetrit. Liites kokku haagise ning haakeseadme pikkuse saame haagise kogupikkuse d järgneva valemiga (1): 𝑎 + 𝑏 + 𝑐 = 𝑑, (1) kus a – haagise veoplatvormi pikkus, mm; b – haakeseadme pikkus, mm; c – pealesõidutee pikkus, mm d – haagise kogupikkus, mm. 30 Vastavalt valemile (1) leiame haagise kogupikkuse millimeetrites: 7620 + 2463 + 1524 = 11608 Sele 11. Haagise pikkused. Kuid kui võtame arvutusse ka veduki mille pikkus on 5887 mm ning arvestame, et haagis kinnitatakse veokasti keskele, saame teha arvutuse kus jagame veokasti pikkuse kahega ehk ning saame 1219 mm, edasi saame selle lahutada veduki kogupikkusest 4668 mm mida võime kasutada arvutuses kui veduki kogupikkust. Liidame saadud arvule haagise kogupikkuse ning saame 16275 mm ehk antud arvutuste alusel oleks autorongi kogupikkuseks 15970 mm mis on nõuetekohane. O3 kategooria sõiduki massid ja mõõtmed on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 661/2009 ning 1230/2012. Antud määrused kehtestavad nõuded suurimate mõõtmete kohta. Sõiduki pikkus [27]: • poolhaagise pikkus kuni 12 m mõõdetult veopoldi keskteljest kuni haagise tagaotsani; • poolhaagisega autorongi lubatud suurim pikkus on 16,5 m; • poolhaagise veopoldi telje ja tema esiosa mistahes punkti vaheline kaugus horisontaalselt mõõdetuna võib olla kuni 2,04 m. Pikkuse mõõtmisel ei arvestata: tunnusmärke, valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed, astmelauda ja käepidet, tõstelava, kaldteed jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm, tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu, teisaldatavad lisaseadmed (esikaitsesüsteem, vints), kui need ei ulatu välja rohkem kui 300 mm. Laius [27]: • kõikide sõidukite, lubatud suurim laius on 2,55 m, va. erijuhud; 31 • poolhaagis võib olla vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m; • jagamatu veose veoks või ühe kindla töö tegemiseks ettenähtud eriotstarbelise sõiduki lubatud suurim laius on 3,00 m. Sõiduki laiust peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: rehvi vigastuse signaalseadmed, elastne poripõll, valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed, teepinnaga kokkupuutes oleva rehvi väljakummunud külg, teisaldatav poritiiva laiend. O3 kategooria haagis peab suutma liikuda ringjoones mille välimine raadius 12,5 m ning sisemine raadius on 5,3 m ning ükski punkt ei tohi ulatuda vertikaalpinnast kaugemale kui 0,8 m. Veose suurim laius on 3,00 m, kõrgus 4,5 m maapinnast ning veos ei tohi ulatuda sõidukist ette- ega tahapoole üle 2,00 m. Kõrgus [27]: • kõik sõidukite ja autorongide lubatud suurim kõrgus on 4,00 m, va. erijuhud. Sõiduki kõrgust peab mõõtma sõiduki tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud: antenn, valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed. Eelpool nimetatud mõõtmised peavad olema teostatud sõidukiga mis on töökorras koos kõigi tehniliste vedelikega, rehvides peab olema tootja poolt soovitatud rõhk. Kõik mõõtmised tehakse sõiduki ning haagise horisontaalasendis. [27] Vastavalt Euroopa nõukogu direktiivile 96/53 määratletakse kõikide haagiste suurimad telgede koormused. Suurim kaheteljelise haagise lubatud täismass on 18 tonni. Suurim lubatud täismass autorongile mis koosneb kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest poolhaagisest sõltub tema haagise teljevahest (Sele 12). Kui haagise teljevahe on 1,3 kuni 1,8m siis lubatud suurimaks täismassiks on 36 tonni. Kui aga haagise teljevahe on üle 1,8 m siis on lubatud suurimaks täismassiks üle 36 tonni + 2 tonnine varu, kui arvestatakse mootorsõiduki lubatud täismassi (18 tonni) ja poolhaagise otsmisele teljele langevat lubatud täismassi (20 tonni) ning veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav kindlaksmääratud vedrustus. [28] 32 Sele 12. Kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus, kus d – telgede vaheline kaugus, F- telikule mõjuv koormus [28] Allpool toodud tabelis on ka nähtav graafiline kujutus mõõdetavast objektist. Kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus sõltub otseselt tema telgede vahelisest kaugusest ning on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3). Tuleb tähele panna, et kehtib alati vähim väärtus. Kui vaadata järgnevas tabelis olevat esimest veergu siis näeme, et lubatud telgedele langeva suurima massi summa on väiksem kui veoteljele lubatud koormus. Tabel 3. Kaheteljelise teliku suurimad lubatud massid. Telgedele langevate Telgede vahekaugus, suurimate masside Täismass, t Veotelg, t m summa, t d < 1,0 11 18 11,5 1,0 <= d < 1,3 16 18 11,5 1,3 <= d < 1,8 18 18 11,5 1,8 <= d 20 18 11,5 33 3 TEHNILISED LAHENDUSED JA ETTEPANEKUD 3.1 Varustus Puudub haagise tagaosa pildi pealt suure sõiduki tunnusmärk (Sele 5) või on see nii minimaalselt lai, et see pole pildi pealt tuvastatav, kuna haagis on siiski 2590 mm lai ning märgistust ei pruugi olla näha. Tehnilises kirjanduses ei ole vihjatud ka nõuetekohaste tõkiskingade olemasolule nende puudumisel tuleb need lisada. Vastavalt E-reegel nr 54 milles on kirjeldatud rehvide nimimõõtude vastavus saame teada, et vaadeldava haagise 16“ rehvidele vastab millimeetrites nimimõõde väärtusega 406. Lisades sellele rehvi kõrguse kahekordse korrutise saame välisläbimõõdu nimimõõteks 782 mm. Ehk antud haagisele vastav tõkisking peab olema 600 mm pikk, 250 mm lai, 330 mm kõrge, toetuspinna raadius 700 mm ning tõkiskingale lubatav suurim koormus on 10,000 kg. [29] 3.2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Vaadeldava haagise tehnilistes andmetes pole välja toodud millised tuled on kasutusel, nende vastavus ning paigutus, öeldud on vaid, et kasutusel on leedvalgusdioodiga valgustid mis on DOT standarditele vastavad. Kuid lugedes haagisetootja reklaami kus öeldakse, et kasutatakse valgusteid firmalt „Optronics“ leiame nende tootekataloogist sobivad valgustid, kuna pildilt on näha, et kasutusel on kuue valgusdioodiga valgustid. Pildi (Sele 15) pealt vaadeldes näeme, et on paigaldatud mõlemale äärele kaks valgustit. Tulede tootja kodulehel on kirjas, et kuue valgusdioodiga valgusti täidab samaaegselt piduri-, suuna- ning tagatulelaterna funktsiooni mis tähendab, et tagumine gabariitlatern on puudu. Udutulelaternat ei ole paigaldatud mis on nõuetega kohustuslik. Kuigi ei ole teada loetletud tulede täpset asukohta siis sümmeetriliselt on nende paigutus nõuetele vastav. Registreerimismärgi valgustus on olemas mis on arvatavasti valede mõõtudega registreerimismärgi jaoks. Ei ole teada kas haagisele paigaldatud valgustikombinatsiooni on ka paigaldatud tagumised ääretulelaternad kuna eraldiseisvad valgusteid näha ei ole. Eesmine alumine ääretulelatern (Sele 13) on haagisel olemas ning võib ka eeldada, et paigutus on vastav ning sümmeetriline. Kuid ääretule valguse värvus pole vastav, vaadeldaval haagisel näeme merevaigukollast laternat kuid nõuetekohane on punane valguse värvus. Ülemist ääretulelaternat pole võimalik paigaldada. Küljeääretule laternad (Sele 14) on haagisel olemas ning paigutus võiks vastata nõuetele kuna külgedel on vastavaid tulesid 3 tükki. Samuti võiks küljeääretule laternad vastata 34 nõuetele kuna nende värvus on nõuetekohane merevaigukollane ning erandina võib olla kõige tagumine punase värvusega mida ka on antud haagisel. Sele 13. Vaadeldava haagise eesmine ääre- ning küljetulelatern [1] Sele 14. Haagise külje ääretulelaternate paigutusskeem. Vaadeldes pilte haagise tagaosast (Sele 15) võime eeldada, et haagisele ei ole paigaldatud nõuetekohast mittekolmnurkset helkurit ega ka kohustuslikku kolmnurkset helkurit mida piltidelt ei paista olevat eeldades, et pildil on nähtav vähemalt 400 mm haagise tagaosast. Pildilt (Sele 14) võime näha, et eesmised mittekolmnurksed helkurid haagisel puuduvad. Samuti võime näha, et haagisel puuduvad ka nõuetekohased külgmised mittekolmnurksed helkurid kui need pole integreeritud külgmiste ääeretulelaternatega. Külgmiste helkurite paigutusskeem on sarnane küljeääretulelaternatega (Sele 14) erinevus on vaid kõige tegumises helkuris, mille kõrgus teepinnast ei tohi ületada 900 mm. 35 Sele 15. Vaadeldava haagise parempoolsed tagumised tuled ning küljeääretule latern. Vaadeldes pilti haagise tagaosast (Sele 15) on keeruline spekuleerida kas nähtavamaks tegemise märgistusega on tähistatud nõuetele vastavalt tagantpoolt vaadeldav haagise kontuur või mitte. Haagise esiosas märgistus puudub kuid see pole ka kohustuslik. Külgedel on paigaldatud märgistus mis võiks olla vastav nõuetele: kõrgus maapinnast on 250 mm kuni 1500 mm vahel kuna haagise veoplatvormi kõrgus on ~864 mm, eesmise helkuri kaugus ei ületa 3000 mm haakeseadmest, kindlasti ei ületa kahe järjestikkuse helkuri vahe 3000 mm ning kõige tagumise helkuri ning tagaosa vahel ei ole üle 1000 mm. Küll aga on keeruline spekuleerida kas on nõuetekohane kahe märgistuse pikivahe mis ei tohiks ületada 50% külgneva märgistuse pikkusest va. erijuhud ning tagumise märgistuse kaugus pidurilaternast mis peab olema vähemalt 200 mm. 3.3 Piduriseadmed Vaadeldav haagis on varustatud elektriliste piduritega. Tehnilises kirjanduses ei ole täpsemat infot mis standardile pidurid vastavad. Pidurdusjõudude vastavust nõuetele saab kindlaks teha pidurduskatsega mida saab läbi viia kas Transpordiameti katsestendil või mõnel muul volitatud katsestendil. Pidurid peavad olema vastavad sõiduki kasutusele ning koormusele. Piduriseadmestiku hõõrdseadmed jaotatakse kahte peamisesse gruppi: trummel- ning ketaspiduriga. Mõlemaid pidureid saab käitada nii hüdrauliliselt kui elektriliselt. Trummelpidurite eeliseks on nende soodsam hind kuid nad on tugevalt mõjutatud soojusest, ehk peale tugevamat/pikemat pidurdamist raske haagisega võib pidurdusjõud hakata langema. Ketaspidurite kasutamine on raskendatud haagistel millel on 36 topeltrattad. Järgneval selel (Sele 16) on näha kolm illustratsiooni, millest kaks vasakpoolset on topeltratastega sillad trummelpiduritega ning parempoolne üksikratas ketaspiduriga. Sele 16. Haagiste sillad. [30] 3.4 Rattad Leides haagise tootja kodulehelt varuosade sektsioonist samad rehvid mis on haagisel kasutusel tuleb välja, et rehvidel on nõuetele mitte vastavad kiiruse- ning koormusetähised. Rehvidel puudub ka vajaminev nõuetekohane tüübikinnituse tähistus. Rehvid peaks asendama „E“ nõuetele vastavate rehvidega. 3.5 Kere ja veermik Lugedes eelnevaid nõudeid ning erandeid saame lugeda vaadeldava haagise (Sele 17) erandiks millele tagumisi allasõidutõkkeid ei nõuta kuna kõrgus teepinnast kere tagumise servani koormamata sõiduki korral on 432 mm ning tõke on kohustuslik kui ääre kõrgus ületab 550 mm. Sele 17. Vaadeldava haagise mõõtmed [1] 37 Vaadeldaval haagisel külgmisi allasõidutõkkeid ei ole paigaldatud. Mõõtudele vastavad külgmised allasõidutõkked (Sele 18) on võimalik järelpaigaldada. Antud juhul on tegu tootega „TMT Baltic“ tootevalikust, ning nendega kontakteerudes saadi ka kinnitus sertifikaatide kujul, et tegu on „E“ nõuetele vastava tootega. Sele 18. Järelpaigaldatavad allasõidutõkked [30] Haakeseadme horisontaalsest asukohast (Sele 19) võrreldes veduki tagasillaga sõltub suuresti haagisest vedukile edasikantav jõud. Kui haagis paigutada tagasillast tahapoole tekib oht, et langeb liialt suur koormus vedukauto tagasillale ning suurim teljekoormus võib lõhki minna ning lisaks tekib efekt kus vedukautol on esiotsa liialt kerge ning pärsib juhitavust ja võib tekkida ohtlik olukord. Kui haakeseade paigutada täpselt tagasillaga kohakuti võib juhtuda, et tagasillal on endiselt liialt suur koormus. Kõige parem variant haakeseadme paigutamiseks oleks tagasillast vertikaalteljes ettepoole, kuna see annab parema kaalujaotuse ning osa haagise koormusest kandub edasi ka esisillale. Mis tähendab, et autorong on paremini tasakaalus, säilib juhitavus ning võimalus ohtlikele olukordadele on väiksem – eriti tähtis on see talvel ning libedal ajal kus võib muul juhul esisillal tekkida alajuhitavus, et auto ei pööra selles suunas kus juht soovib. Sele 19. Haakeseadme paigutus, kus a – haakeseadme kaugus veduki tagasillast 38 3.6 Sõiduki mõõtmed ja massid Autorongi pikkus on 16275 mm ning haagise pikkus 11607 mm ehk kõik pikkuse mõõdud on nõuetekohased. Veduki laius on 2438 mm ilma peegliteta ning koos peeglitega 2699 mm, kuna peeglid ei ole jäik ühendus ei loeta neid laiuse mõõtme alla. Haagise laius on 2590 mm. Haagis on vedukist 152 mm laiem. Kõik laiused on seadustega kooskõlas. Veduki kõrgus on 2065 mm ning haagise haakeseadme kõrgus on 1638 mm. Kõik kõrgusemõõdud on nõuetekohased. Vaatluse all oleva haagise täismass on 11,748 kg ning haagise kandevõime on 8618 kg, isegi kui haagis oleks maksimaalselt nõuetele vastavalt koormatud ei ületaks see kunagi maksimaalselt lubatud täismassi milleks on 18 tonni. Vaatluse all oleva haagise teljevahe pole tehnilistes andmetes märgitud kuid piltide pealt võib välja lugeda 48“ ehk 1220 mm. Veduki veotelje suurimaks lubatud registrikoormuseks on 12,5 tonni. 3.7 Autorongi teljekoormuste arvutusmoodul Autorongi koostamisel tuleb arvesse võtta veduki ja haagise teljekoormuste maksimaalsed lubatud massid ning autorongi suurimad lubatud mõõtmed (eelkõige pikkus). Samuti peab arvestama poolhaagise puhul selle haakeseadme asukohaga veduki pikiteljel (kui suurt koormust avaldab see veduki tagateljele). Selleks on koostatud lõputöö käigus Microsoft Excel tabelarvutus tarkvaraga vastav arvutusmoodul, et leida koostatava autorongi teljekoormused. Samuti on võimalik sellist arvutus moodulit kasutada ka näiteks uue haagise projekteerimisel lähteparameetrite määramisel ning on aluseks hilisemate autorongi pidurdusdünaamika arvutamisel. 39 Sele 20. Autorongi teljekoormuste ja raskuskeskme asukoha määramise skeem. Esimesena tuleb leida veduki teljekoormused ja selle raskuskeskme asukoht pikiteljel (Sele 20). Selleks tuleb koostada tasakaaluvõrrandid jõudude ja momentide kohta: 1𝐹 = 0; 𝑅! − 𝐹" + 𝑅# = 0 (2) 1𝑀! = 0; 𝐹" ∙ 𝑎 − 𝑅# ∙ 𝐿 = 0 (3) kus, Ra – veduki esitelje koormus, kg; Rb – veduki tagatelje koormus, kg; Fg – veduki kogumass, kg; a – veduki raskuskeskme asukoht esiteljest, mm; b – veduki raskuskeskme asukoht tagateljest, mm; L – veduki teljevahe (L = a + b), mm. Eelpool toodud tasakaalu võrrandite alusel on meil võimalik leida teljekoormused ja/või veduki raskuskeskme asukoht pikiteljel: 𝐹 $!∙&" ∙ 𝑎 − 𝑅# ∙ 𝐿 = 0 → 𝐹" ∙ 𝑎 = 𝑅# ∙ 𝐿 → 𝑎 = (4) '" Vastavalt soovile, võib avaldada ükskõik millise muutuja antud võrrandist. Esialgu on avaldatud veduki raskuskeskme kaugus esiteljest ning arvutus moodulis on see välja toodud nii täismassi kui ka tühimassi korral (Lisa 6). Järgnevalt tuleb sama teostada ka haagise kohta, kus eelpolt toodud võrrandis tuleb parameetrid vahetada haagise omade vastu kuid arvutuskäik ja loogika jääb samaks. Kusjuures, tuleb arvestada et haagise telikut (sõltumata telgede arvust) loetakse üheks ekvivalentseks teljeks. Samuti peab silmas pidama, et poolhaagise (samuti ka kesktelghaagise) korral on haagise teljevaheks kaugus veopoldi tsentrist teliku tsentrini ning haagise massiks loetakse telikule langevat koormust ja sellest põhjustatud teepinna ja teekatte vahelist normaalreaktsiooni. 40 Viimasena tuleb vaadelda autorongi tervikuna, mis koosneb vedukist ja haagisest ehk siis haagise mõju veduki teljekoormustele (eriti tagateljele). Selleks koostame uued tasakaalu võrrandid: ∑𝐹 = 0; 𝑅! − 𝐹" − 𝐹( + 𝑅# = 0 (5) ∑𝑀! = 0; 𝐹" ∙ 𝑎 + 𝐹( ∙ (𝐿 − 𝑥) − 𝑅# ∙ 𝐿 = 0 (6) kus, Fh – veduki haakeseadmele mõjuv vertikaal koormus, kg; x – veduki tagatelje ja haakeseadme keskme vaheline kaugus pikiteljel, mm. 41 3.8 Haagise raskuskeskme kõrguse arvutusmoodul Vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni reegli nr. 13 lisa 20 1. liitele on välja toodud haagise raskuskeskme arvutamise metoodika, mida rakendatakse arvutusmooduli loomisel. Antud moodulit on tarvis autorongi pidurdusdünaamika arvutamisel ja selle hindamisel. Selel 20 on kujutatud raskuskeskme arvutamisel kasutatavad mõõdud ja tähised. Sele 21. Haagise raskuskeskme arvutamisel kasutatavad mõõdud ja tähised [31]. Koormatud haagise korral kasutatakse selle raskuskeskme kõrguse arvutamiseks järgmist seost: ℎ$)!* = (+∙,+-(.∙,.-(/∙,/ (7) 0#$% ning tühimassi korral arvutatakse haagise raskuskeskme kõrgus järgmiselt: ℎ = (+∙,+-(3∙,.-(4∙,3$12) (8) 0&'# kus, h1 – teljekomplekti (sh rehvid, vedrud jne) raskuskeskme kõrgus, mm; h2 – raami raskuskeskme kõrgus (koormusega), mm; h3 – kandevõime ja kere raskuskeskme kõrgus (koormusega), mm; h4 – raami raskuskeskme kõrgus (koormuseta), mm; h5 – kere raskuskeskme kõrgus (koormuseta), mm; 42 W1 – teljekomplekti (sh rehvid, vedrud jne) mass, kg; W2 – raami mass, kg; W3 – kasuliku koormuse ja kere mass, kg; W4 – kere mass, kg; Plad – haagise täismass, kg; Punl – haagise täismass, kg. Järgnevalt on toodud parameetrite h1….h5 ning masside W1…W4 arvutamine: ℎ1 = 𝑅 ∙ 1,1 (9) ℎ2 = (ℎ6 + ℎ8) ∙ 0,5 (10) ℎ3 = (ℎ7 ∙ 0,3) + ℎ6 (11) ℎ4 = ℎ2 + 𝑠 (12) ℎ5 = (ℎ7 ∙ 0,5) + ℎ6 + 𝑠 (13) 𝑊1 = 𝑃 ∙ 0,1 (14) 𝑊2 = (𝑃12) − 1) ∙ 0,8 (15) 𝑊3 = 𝑃5!6 +𝑊4 (16) 𝑊4 = (𝑃12) −𝑊1) ∙ 0,2 (17) kus, h6 – raami kõrgus ülevalt, mm; h7 – kere sisemõõdud, mm; h8 – raami kõrgus alt, mm; P – haagise kogumass, kg; Pkas – haagise kasuliku koormuse mass, kg; 43 PR – kogumass poolhaagise või kesktelghaagise kõigil ratastel, kg; R – rehvi raadius, mm; s – vedru läbipainde muut koormusega ja koormuseta, mm. Eelpool toodud valemid sisestati Microsoft Excel tabelarvutus tarkvara keskkonda koostamaks haagise raskuskeskme kõrguse arvutamise moodul, mis on välja toodud lisas (Lisa 7). 44 4 KOKKUVÕTE Saab öelda, et O3 haagistele sätestatud nõudeid on pigem keeruline leida. Info on peidetud mõneti keerukate fraasidega ning tähistega. Mõned määrused ning direktiivid räägivad üksteisele vastu ning ei ole üllatus ka leida vananenud infot mis antud hetkeks on juba kehtetu – peab väga täpselt teadma kust infot otsida ning jälgima, et tegu oleks kõige viimase hetkel kehtiva dokumendiga. Kogu info otsimine ning komplekteerimine oli keerukam kui see võiks olla Antud töös sai välja toodud kõik O3 kategooriale sätestatud nõuded ning seejärel hakatud süvitsi uurima igale komponendile kehtestatud nõudeid ning kõrvutatud need töös vaadeldava haagisega. Mitte, et see oleks üllatus kuid võib väita, et Euroopas kehtivad tehnonõuded haagistele on suuresti erinevad USA-s kehtivatest nõuetest. Vaadeldava haagise küll saab mõõtmetelt ja massidelt nõuetele vastavaks komplekteerida kuid selle küljes olevad komponendid ei olnud nõuetele vastavad, näiteks: tuled, helkurid, märgised. Sellise haagise kõige keerukamaks osaks Eestis registreerimisel saab kindlasti üksiksõiduki tüübikinnituse saamine. Protsess on tehtav kuid kindlasti ajakulukas ning finantsiliselt kulukas. Kõige lihtsamaks osaks on valgustusseadmete ning helkurite lisamine – tuleb lihtsalt vaadata, et tuli oleks antud kasutusvaldkonda kõlbulik, vastava tüübikinnituse märgisega ning paigaldada vastavalt paigutusjuhendile. Küsimärgi all on muidugi pidurite vastavus ning kas neid peab ümber ehitama kuna ei ole teada nende kohta pea ühtegi tehnilist teavet. Pidurite vastavuseks on vaja kas asjakohast dokumenti või kontrollida Transpordiameti tehnilises kontrollis. Samuti on küsimärgi all haakeseadme vastavus asjakohastele nõuetele, kuna haakeseadmetele sätestatud E-reeglis ei käsitleta sellist haakeseadeldist nagu on vaadeldaval haagisel. Küll suunas Transpordiameti spetsialist, et see peab vastama samadele nõuetele mis sadulhaakeseade ning sellega kaasnev veopolt kuid nad erinevad suuresti ehituslikult ning vajalike nõudeid ei saa jälgida, ega läbi viia kehtestatud katseid. Järeldada võib, et kui järgida nõudeid ning teha vaadeldavale haagisele vajalikud ehituslikud muudatused ning haakeseadmele teha katsetused ja saada tüübikinnitus ei ole muid takistusi antud haagise kasutamiseks. Muidugi peab haagise vedamiseks olema ka vastav veduk, millel on omakorda haakeseade mis on nõuetele vastav ning haagisega kokku sobiv. Oluliselt lihtsam, oleks kogu protsess kuid Transpordiamet oleks rohkem soosivam antud haagiste kasutamisele ning leiaks rohkem infot või infomaterjale mida, näiteks, saaks ka lugeda inimene kes kirjutab vajaminevad märksõnad internetibrauserisse ning ei ole piisavalt pädev kaevuma süvitsi mitmekümnetesse Euroopa Liidu määrustesse mis antud teemat reguleerivad. 45 5 SUMMARY It can be said that the requirements for O3-category trailers are rather difficult to find. The information is hidden with somewhat complicated phrases and symbols. Some regulations and directives contradict each other, and it is no surprise to find outdated information that is already invalid - you need to know exactly where to look for information and make sure it is the most recent document. Finding and assembling all the information was more complicated than it could be. Not that this would come as a surprise, but it can be said that the technical requirements for trailers in Europe are very different from those in the United States. The trailer in question can be assembled to meet the requirements in terms of dimensions and masses, but the components attached to it did not meet the requirements, for example: lights, reflectors, markings. Obtaining an individual vehicle type approval will definitely be the most difficult part of registering such a trailer in Estonia. The process is feasible but certainly time consuming and financially costly. The easiest part is to add lighting fixtures and reflectors - just check that the light is suitable for the application, with the appropriate type-approval mark and install it according to the installation instructions. The question is, of course, the conformity of the brakes and whether they need to be rebuilt, as almost no technical information is known about them. The conformity of the brakes requires either an appropriate document or a technical inspection by the Transport Agency. The conformity of the coupling device with the relevant requirements is also in question, as Regulation E for coupling devices does not cover a coupling device such as that of the trailer in question. Although the specialist of the Transport Authority pointed out that it must meet the same requirements as the 5th wheel coupling and the accompanying drawbar, they differ greatly in construction and the necessary requirements cannot be observed or the established tests cannot be carried out. It can be concluded that there are no other obstacles to the use of the trailer if the requirements are met and the necessary structural modifications are made to the trailer under consideration and the coupling device is tested and approved. Of course, in order to tow a trailer, there must also be a corresponding towing vehicle, which in turn has a coupling device that meets the requirements and is compatible with the trailer. The whole process would be much simpler, but the Transport Agency would be more favorable to the use of trailers and would find more information or information materials that, for example, could be read by a person who writes the necessary keywords in an Internet browser and is not competent enough. 46 VIIDATUD ALLIKAD [1] B. Trailers, 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bigtextrailers.com/22gn-tandem- dual-axle-gooseneck. [Kasutatud 4 Mai 2022]. [2] Ccarprice, 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ccarprice.com/us/ford-f-350-super- duty-limited-2022-price-in-usa-11714. [Kasutatud 4 Mai 2022]. [3] Ford, 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://accessories.ford.ca/kit-trailer-hitch-bar- 12712.html. [Kasutatud 5 Mai 2022]. [4] Transpordiamet, „Transpordiamet,“ 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/et/soiduk/tuubikinnitus. [Kasutatud 05 Mai 2022]. [5] Transpordiamet, „Tüübikinnitus,“ 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/et/soiduk/tuubikinnitus. [Kasutatud 4 Mai 2022]. [6] Riigiteataja, „Traktori ja selle haagise tüübikinnituse, üksiktraktori kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord,“ 2022. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010116?leiaKehtiv. [Kasutatud 4 Mai 2022]. [7] EUR-Lex, „määrus (EL) nr 168/2013, 15. jaanuar 2013 , kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0168. [Kasutatud 5 Mai, 2022,]. [8] Transpordiamet, „Transpordiamet,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.transpordiamet.ee/tuubikinnitus-tootjale. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [9] M.-. j. kommunikatsiooniminister, „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092021012?leiaKehtiv. [Kasutatud 4 Mai, 2022,]. 47 [10] M.-. j. kommunikatsiooniminister, „Määrus nr 37,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/108062011002?leiaKehtiv=. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [11] EUR-Lex, „Eeskiri nr 104, nähtavamaks tegemise märgistus,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/6959566a-ab51-11e3-86f9- 01aa75ed71a1. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [12] R. Teataja, „Määrus nr 50. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/85417. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [13] EUR-Lex, „Eeskiri nr 48, valgustusseadmed,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:42016X1723#d1e35-222-1. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [14] EUR-Lex, „Eeskiri nr 13, piduritulelatern,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.042.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AL%3A201 6%3A042%3ATOC. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [15] EUR-Lex, „Eeskiri nr 23, tagurdustulelatern,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:42014X0808(01). [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [16] EUR-Lex, „Eeskiri nr 3, tagumine registreerimismärgitule latern,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/558f0308-3eaa-4856-af9d- 8014ec5a78c2/language-en. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [17] EUR-Lex, „Eeskiri nr 7, ääretulelatern,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A42010X0612%2801%29. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [18] EUR-Lex, „Eeskiri nr 6, suunatulelatern,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A42010X0710%2802%29. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. 48 [19] EUR-Lex, „Eeskiri nr 91, küljeääretule laternad,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A42010X0630%2804%29. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [20] T. Tigas, „Raskeveokite tähistamine: Nähtavamaks tegemise märgistus,“ Transpordiamet, 22 11 2012. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 6 Mai. 2022,]. [21] M.-. j. kommunikatsiooniminister, „Määrus nr 37,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/108062011002?leiaKehtiv. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [22] B. Products, „Bulldog Products,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bulldogproducts.net/product/0289340317_gooseneck-trailer-coupler. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [23] Curt. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.curtmfg.com/part/60700. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [24] Transpordiamet, „Autod ja haagised,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/et/soiduk/soidukite-ja-masinate-kategooriad/autod-ja-haagised. [Kasutatud 4 Mai, 2022,]. [25] Transpordiamet, „Sõidukite statistika,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika. [Kasutatud 5 Mai, 2022,]. [26] Ford, „F-350 specs,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ford.com/trucks/super- duty/models/f350-xlt/. [Kasutatud 4 Mai, 2022,]. [27] EUR-Lex, „Komisjoni määrus (EL) nr 1230/2012,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02012R1230-20191202. [Kasutatud 4 Mai, 2022,]. [28] EUR-Lex, „Direktiiv nr 96/53,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:31996L0053. [Kasutatud 4 Mai, 2022,]. 49 [29] etrailer, „etrailer.com,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.etrailer.com/Trailer-Tires- and-Wheels/Taskmaster/TTWTRTM2358016E.html. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [30] BPW, „BPW axles,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.bpw.de/en/products/axle- running-gears. [Kasutatud 12 Mai, 2022,]. [31] T. Baltic, „Külgmine allasõidutõke,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://tmtbaltic.ee/toode/kulgmine-allasoidutoke-koos-kinnitusega-reguleeritav/. [Kasutatud 5 Mai, 2022,]. [32] EUR-Lex, „Eeskiri nr 13,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.042.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AL%3A201 6%3A042%3ATOC. [Kasutatud 5 Mai, 2022,]. [33] M.-. j. kommunikatsiooniminister, „Riigi Teataja,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1020/7202/1009/MKM_m41_lisa1.pdf. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [34] Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, „EUR - Lex,“ 03 04 2014. [Võrgumaterjal]. Available: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32014L0045. [Kasutatud 10 04 2022]. [35] EUR-Lex, „Eeskiri nr 79. Juhtismisseadmed,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A42008X0527%2801%29#d1e35-43- 1. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. [36] EUR-Lex, „Määrus 2018/858,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018R0858. [Kasutatud 6 Mai, 2022,]. 50 LISAD Lisa 1. Sõiduki aeglustuse arvutamise meetod Lisa 2. Tõkiskinga vastavus Lisa 3. N2 ja O3 kategooriale kohandatavad nõuded Lisa 4. Kohustuslike tulede loetelu Lisa 5. Veduki ja haagise pidurdusjõudude tabel Lisa 6. Autorongi teljekoormuste arvutusmoodul 51 Lisa 1. Sõiduki aeglustuse arvutamise meetod Haagise keskmine aeglustus sõidupiduriga pidurdamisel leitakse arvutuslikult veduki ja autorongi aeglustuse võrdlemisel järgneva valemiga (18) [32]: 𝑚 𝑚 (18) 𝑎( = 𝑎 C1 + 7 7 ! 𝑚 E − 𝑎7𝑚 ( ( kus 𝑎( – haagise keskmine aeglustus pidurdamisel, (m/s2); 𝑎! – autorongi keskmine aeglustus pidurdamisel, (m/s2); 𝑎7 – veduki keskmine aeglustus pidurdamisel, (m/s2); 𝑚7 – veduki tühimass, (kg); 𝑚( – haagise tühimass, (kg). Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda korrigeerima. Pidurduskatse tuleb sooritada algkiiruselt vähemalt 15 km/h kuni seismajäämiseni. Seisupiduri kontrollimine teekaldel: O kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma paigal täismassiga sõidukit 18 % ja täismassiga autorongi 12 % kaldega teel. Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel. [32] 52 Lisa 2. Tõkiskinga vastavus. 53 Lisa 3. N2 ja O3 kategooriale kohandatavad nõuded Kirje Teema Õigusakti viide Kohaldamisala Eraldi seadmestik või osa N2 O3 3A Tuleohutus Määrus (EÜ) nr X X (vedelkütusepaagid) 661/2009 ÜRO eeskiri nr 34 3B Tagumised Määrus (EÜ) nr X X X allasõidutõkke 661/2009 seadised ja nende ÜRO eeskiri nr 58 paigaldamine; tagumine allasõidutõke 4A Tagumise Määrus (EÜ) nr X X registreerimismärgi 661/2009 paigaldus- ja Komisjoni määrus kinnituskoht (EL) nr 1003/2010 5A Juhtimisseadmestik Määrus (EÜ) nr X X 661/2009 ÜRO eeskiri nr 79 54 9A Sõidukite ja haagiste Määrus (EÜ) nr X (3) X (3) pidurisüsteem 661/2009 ÜRO eeskiri nr 13 10A Elektromagnetiline Määrus (EÜ) nr X X X ühilduvus 661/2009 ÜRO eeskiri nr 10 18A Tootja andmesilt ja Määrus (EÜ) nr X X VIN-kood 661/2009 Määrus (EL) nr 19/2011 20A Valgustus- ja Määrus (EÜ) nr X X valgussignaalseadmete 661/2009 paigaldamine ÜRO eeskiri nr 48 sõidukitele 21A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 helkurseadmed ÜRO eeskiri nr 3 22A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 eesmised ja tagumised ÜRO eeskiri nr 7 ääretulelaternad, piduritulelaternad ja ülemised ääretulelaternad 55 22C Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 küljeääretulelaternad ÜRO eeskiri nr 91 23A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 suunatuled ÜRO eeskiri nr 6 24A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 tagumiste ÜRO eeskiri nr 4 registreerimismärkide valgustus 25B Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 tüübikinnitusega ÜRO eeskiri nr 37 laternaseadmestikus kasutatavad hõõglambid 28A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 tagumised ÜRO eeskiri nr 38 udutulelaternad 29A Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 tagurdustuled ÜRO eeskiri nr 23 56 36A Küttesüsteemid Määrus (EÜ) nr X X X 661/2009 ÜRO eeskiri nr 122 42A Kaubaveokite Määrus (EÜ) nr X X X külgmised 661/2009 allasõidutõkked ÜRO eeskiri nr 73 43A Porikaitsesüsteemid Määrus (EÜ) nr X X X 661/2009 Komisjoni määrus (EL) nr 109/2011 45A Ohutud Määrus (EÜ) nr X X X klaaspinnamaterjalid 661/2009 ja nende paigaldamine ÜRO eeskiri nr 43 sõidukitele 46A Rehvide paigaldamine Määrus (EÜ) nr X X 661/2009 Komisjoni määrus (EL) nr 458/2011 46C Mootorsõidukite ja Määrus (EÜ) nr X X X nende haagiste 661/2009 õhkrehvid (C2- ja C3- ÜRO eeskiri nr 54 klass) 57 46D Rehvide Määrus (EÜ) nr X X X veeremismüra, märja 661/2009 pinnaga haardumine ja ÜRO eeskiri nr 117 veeretakistusjõud (C1-, C2- ja C3-klass) 48A Massid ja mõõtmed Määrus (EÜ) nr X X 661/2009 Määrus (EL) nr 1230/2012 50A Autorongi Määrus (EÜ) nr X (10) X X mehaaniliste 661/2009 haakeseadiste osad ÜRO eeskiri nr 55 50B Suletud haakeseadis; Määrus (EÜ) nr X (10) X (10) X tüübikinnitusega 661/2009 suletud haakeseadise ÜRO eeskiri nr 102 paigaldamine 56A Sõidukid ohtlike Määrus (EÜ) nr X (13) X (13) kaupade veoks 661/2009 ÜRO eeskiri nr 105 63 Üldine ohutus Määrus (EÜ) nr X (15) X (15) 661/2009 58 Lisa 4. Kohustuslike tulede loetelu. Laterna tüüp Reeglisti Reeglisti Kogus Värvus Tähis k: k: vastavus paigutus Tagumine E-reegel E-reegel 1 või 2 Punane F1või F2 udutulelatern 38 / 48 / direktiiv direktiiv 661/2009 661/2009 Piduritulelatern E-reegel E-reegel 2 ning Punane 2 kohustuslikku 7 / 48 / täiendavalt 2 S1 või S2 ning direktiiv direktiiv täiendavalt S3 661/2009 661/2009 või S4 Tagurdustulelatern E-reegel E-reegel Vähemalt 1 Valge AR 23 / 48 / direktiiv direktiiv 661/2009 661/2009 Tagumine E-reegel E-reegel Vähemalt 1 Valge L registreerimismärgi 4 / 48 / tule latern direktiiv direktiiv 661/2009 661/2009 Eesmine E-reeglel E-reegel 2 alumist kui Valge A- eesmine ääretulelatern 7 / 48 / üle 1600 mm alumine / A või direktiiv direktiiv laius, alla selle AM- eesmine 661/2009 661/2009 vabatahtlik / 2 ülemine ülemist kui üle 2100 mm laius, alla selle vabatahtlik 59 Tagumine E-reeglel E-reegel 2 alumist Punane R – tagumine ääretulelatern 7 / 48 / tagumist + 2 alumine direktiiv direktiiv tagumist ääretulelatern. 661/2009 661/2009 ülemist kui üle R1 – tagumine 2100 mm laius alumine ääretulelatern muutumatu valgustugevuse ga. R2 – tagumine alumine ääretulelatern muutuva valgustugevuse ga. RM1 – tagumine ülemine ääretulelatern muutumatu valgustugevuse ga. RM2 – tagumine ülemine ääretulelatern muutuva valgustugevuse ga. Täiendava tähistuseta - E- reegli 50 kohane 60 Küljeääretule latern E-reegel E-reegel Pole etteantud. Merevaikkolla SM1 või SM2 91 / 48 / Kõige eesmine ne direktiiv direktiiv ei tohi olla 661/2009 661/2009 esiservast rohkem kui 3000mm kaugusel ning kahe tule vahe ei tohi ületada 3000mm (4000mm kui eripärad). Suunatulelatern E-reegel E-reegel 2 tagumist. Merevaikkolla 1 või 1a või 1b nr 6 / 48 / Lisaks võib ne – eesmisele direktiiv direktiiv paigaldada 2 suunatulelatern 661/2009 661/2009 tagumist. Üle 9 ale. 2a või 2b – m haagis siis tagumisele võib suunatulelatern paigaldada ale. 5 või 6 – lisaks max 3tk külgmisele küljepeale suunatulelatern (loeb ka ale. küljetuli). Ohutuled E-reegel - Lülitatakse merevaikkolla - 48 / vilkuma ne direktiiv suunatuled 661/2009 61 Helkur E-reegel E-reegel Ees 2 Ees: valge, Tähis IA või IB 3 / nr 48 / mittekolmnurk külgedel: või IVA – direktiiv direktiiv set. Külgedel merevaikkolla mittekolmnurks 661/2009 661/2009 mittekolmnurk ne, taga: ele helkurile / sed vastavalt punane Tähis IIIA või nõuetele, lisaks IIIB – võib kolmnurksele paigaldada helkurile täiendavaid. 2 tagumise kolmnurkset, täiendavalt 2 kolm- või mittekolmnurk set. Manööverdamistul E-reegel E-reegel 1 või 2 Valge ML või AR. e latern 48 23 kummalgi küljel. 62 Lisa 5. Veduki ja haagise pidurdusjõudude tabel 63 Lisa 6. Autorongi teljekoormuste arvutusmoodul AUTORONGI TELJEKOORMUSED Veduki mass Poolhaagise mass Veduki Veduki tagatelje Poolhaagise esitelje kaal kaal teliku kaal VEDUK (täismassi korral) VEDUK (tühimassi korral) Esitelje maksimaalne lubatud mass 2000 kg Esitelje tühimass 1200 kg Tagatelje maksimaalne lubatud mass 2500 kg Tagatelje tühimass 1000 kg Veduki maksimaalne lubatud kogumass 4500 kg Veduki tühimass 2200 kg Veduki teljevahe 3000 mm Veduki kandevõime 2300 kg Veduki raskukeskme asukoht esiteljest 1667 mm Veduki raskukeskme asukoht esiteljest 1364 mm Veduki raskuskeskme asukoht tagateljest 1333 mm Veduki raskuskeskme asukoht tagateljest 1636 mm Lk. 1/3 AUTORONGI TELJEKOORMUSED Veduki mass Poolhaagise mass Veduki Veduki tagatelje Poolhaagise esitelje kaal kaal teliku kaal HAAGIS (täismassi korral) HAAGIS (tühimassi korral) Haakeseadmele lubatus suurim mass 2170 kg Haakeseadmele mõjuv vähim mass 150 kg Teliku maksimaalne lubatud mass 10000 kg Teliku tühimass 2500 kg Haagise maksimaalne lubatud kogumass* 12170 kg Haagise tühimass 2650 kg Haagise veopoldi ja teliku kaugus 4200 mm Haagise kandevõime 9520 kg Haagise raskukeskme asukoht veopoldist 3451 mm Haagise raskukeskme asukoht veopoldist 3962 mm Haagise raskuskeskme asukoht telikust 749 mm Haagise raskuskeskme asukoht telikust 238 mm *Poolhaagise massiks loetakse vaid läbi teliku teepinnale kanduvat vertikaal koormust Lk. 2/3 64 AUTORONGI TELJEKOORMUSED Veduki mass Poolhaagise mass Veduki Veduki tagatelje Poolhaagise esitelje kaal kaal teliku kaal AUTORONG Veduki raskukeskme asukoht esiteljest 1666 mm Sesestatav suurus Veduki raskuskeskme asukoht tagateljest 2393 mm Arvutatav suurus Veduki maksimaalne lubatud kogumass 5819 kg *kagus siis tagateljest ettepoole Veduki esitelje koormus haagisega 2267 kg Veduki tagatelje koormus haagisega 3296 kg Haakeseadme kaugus tagateljest* 500 mm Lk. 3/3 65 Lisa 7. Haagise raskuskeskme kõrguse arvutusmoodul HAAGISE RASKUSKESE Haagise raskuskeskme kõrgus täismassi korral (hRlad) 1381,43 mm Haagise raskuskeskme kõrgus tühimassi korral (hRunl) 683,70 mm Haagise täismass (Plad) 10000 kg Haagise tühimass (Punl) 2500 kg Haagise kasuliku koormuse mass (Pkas) 7500 kg Teljekomplekti mass (W1) 1000 kg Raami mass (W2) 1200 kg Kasuliku koormuse ja kere mass (W3) 7800 kg Kere mass (W4) 300 kg Teljekomplekti raskuskeskme kõrgus (h1) 404 mm Raami raskuskeskme kõrgus (koormusega) (h2) 450 mm Kandevõime ja kere raskuskeskme kõrgus (koormusega)(h3) 1650 mm Raami raskuskeskme kõrgus (koormuseta) (h4) 500 mm Kere raskuskeskme kõrgus (koormuseta) (h5) 2350 mm Lk. 1/2 66 HAAGISE RASKUSKESE Rehvi laius 295 mm Rehvi kõrgus 60 % Velje mõõt 15 tolli Rehvi raadius (R) 368 mm Raami kõrgus ülevalt (h6) 600 mm Kere sisekõrgus (h7) 3500 mm Raami kõrgus alt (h8) 300 mm Vedru läbipainde muut koormusega ja ilma (s) 50 mm Sesestatav suurus Arvutatav suurus Märkused 1) Platvormhaagiste puhul võetakse maksimaalseks kõrguseks 4 m. 2) Kui haagise kasuliku koormuse raskuskeskme täpne kõrgus ei ole teada, võetakse selleks 0,3 korda kere sisemõõtudest. 3) Õhkvedrustusega haagiste puhul võetakse raskuskeskme kõrguseks 0. 4) Poolhaagiste ja kesktelghaagiste puhul asendada P alati PR-ga. Lk. 2/2 67