Nukka, AveArusoo, Enit2022-05-062022-05-062022-05-05https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4065Krediitmüük on väga levinud nii ettevõtete kui ka eraisikute vahel, see aitab suurendada krediiti pakutavatel ettevõtetel nii tulusid kui ka käivet. Kui soovitakse oma majandustulemusi parandada ja võlgnikke vältida, siis tasuks enne krediidiotsuse tegemist ettevõtte või eraisiku tausta põhjalikumalt kontrollida ning analüüsida kas ja kui pikalt ning millises mahus pakkuda kliendile krediitmüüki. Selles osas aitab otsuseid langetada põhjalikult ja arusaadavalt koostatud krediidipoliitika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja tehingupartneri krediidivõime hindamise põhimõtted üritusteenuse ettevõtte näitel. Töö kavandati kombineeritud uuringuna, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmekogumis meetodit. Andmete kogumiseks kasutati järgnevaid meetodeid: • dokumendivaatlus – tutvuti ettevõtte osalemislepingutega, osalemistingimustega, majandusaasta aruannete ja võlglaste nimekirjaga; • poolstruktureeritud intervjuu, mis viidi läbi projektijuhtidega. Uurimistulemustest selgus, et ettevõttel puudub kindel süsteem krediitmüügi teostamisel. Projektijuhid ei teosta põhjalikku taustakontrolli uutele ja pikaajalistele klientidele, vaid tuginevad varasematele kogemustele. Teoreetilistest allikatest saab teada, et võimalusi on palju taustakontrolli tegemiseks mida saaks ettevõte kasutada. Uuringutulemustest saab ettevõttele soovitada koostada ja võtta kasutusele kõikidele ühiselt arusaadav krediidipoliitika juhend. Krediidipoliitika juhend peab välja tooma erinevad meetodid krediidivõime hindamiseks. Krediidivõime näitab, kas ettevõte, kes krediiti taotleb, on üldse võimeline oma kohustusi täitma. Vastavalt krediidivõimele saab teha otsuseid, kas ja milliste tingimustega on võimalik krediiti anda. Krediiti andes tuleb teha võimalikult täpseid otsuseid, sest eesmärk on oma raha kliendi käest kätte saada. Võlglaste vähenemist aitaks parandada nii uutele kui ka olemasolevatele klientidele taustauuringu tegemine ja selleks on mõistlik kasutada erinevaid allikaid. Oluline oleks kinni pidada maksetähtaegade jälgimisest ja mitte lubada üritusele kliente kes ei ole tähtajaks oma arvet tasunud, sest nii tekib võimalus, et nad tellivad lisateenuseid ja ka nende eest on raske raha kätte saada. Ettevõtte peab krediidipoliitikas võimalikult põhjalikult ära jaotama ülesanded, et ei tekiks segadust, kes millegagi tegelema peaks. Olulisemateks tegevusteks on uute klientide taustakontroll (nende liigitamine saadud andmete põhjal ja sellest tulenevalt ka otsuste tegemine krediitmüügi osas), olulisemate klientide aastaaruannete jälgimine, müügireskontro jälgimine ja võlgnikega suhtlemine, maksegraafikute koostamine, maksehäirete haldamine, majandusolukorrast tulenevalt krediidipoliitika muutmine. Üldjuhul saab soovitada ettevõttele tegeleda rohkem ennetusega ja sellega vältida võlglaste tekkimist, ning krediiti andmisega ei tasuks kiirustada ja oluline on meeles pidada, et see ei ole ettevõttele tasuta teenus. Kui aga tekivad võlgnevused, on oluline võlgnikega koheselt suhtlema hakata. Kui aga suhtlusest jääb väheseks, tasub kasutada teisi meetmeid (maksehäirete lisamine, inkasso, kohtud).Credit sales is a widespread practice among both companies and individuals, as it helps to increase both the profit and turnover of companies offering credit. If a person wants to improve their economic results and avoid debts, it would be prudent to inspect the background of the company or individual thoroughly before deciding over approving credit, and to analyse whether, for how long and in which scope credit sales should be offered to the client. A detailed and comprehensible credit policy will help in making decisions. The purpose of the research was to explore the principles of estimating creditworthiness based on the example of an event management company. The thesis was planned to involve mixed methods, i.e., both qualitative and quantitative data collection. The following methods were used to collect data: • inspection of documents – the researcher reviewed the company’s participation agreements, participation terms and conditions, annual reports and list of debtors • semi-structured interview with the project managers. The research results showed that the company did not have a specific system for credit sales. The project managers did not perform a thorough background check on new and long-term clients, but relied on previous experiences. Theoretical sources show that there are many opportunities for performing a background check that a company could use. Research results recommend that a company prepare and implement a credit policy guideline that is universally understood within the company. The credit policy guideline must specify the various methods of estimating creditworthiness. Creditworthiness shows whether the company that is applying for credit is capable of performing its obligations. The estimate of creditworthiness helps to decide whether and under which conditions credit may be provided. Upon providing credit, specific decisions must be made, since the objective is to get funds from the client. Performing background checks on new and existing clients, using several different sources, would help to reduce the number of debtors. It is important to monitor how clients comply with payment deadlines, and restrict clients who have failed to pay their invoices in due time from attending events, since they may order additional services, and it may be difficult to receive payments for those as well. A company must make sure to allocate specific tasks in the credit policy so there would not be any confusion as to which tasks an employee should perform. The most important tasks include performing a background check on new clients (categorising them based on the data and making a decision on credit sales proceeding from that), monitoring the annual reports of the most relevant clients, monitoring the sales ledger and communicating with debtors, preparing payment schedules, managing payment defaults, changing the credit policy pursuant to the economic situation. In general, the researcher recommends that companies contribute more into prevention and avoid the emergence of debtors, refrain from rushing into providing credit and keep in mind that it is not a free service for the company. If debts emerge, it is important to start communicating with the debtors right away. If communication does not help, other measures may prove to be useful (payment default register, debt collection, the courts).etTTK Subject Categories::Majandus and ärijuhtimineMajandusarvestuslõputöö