Mitendorf, AiriKoskinen, Kairi2022-05-052022-05-052022-05-05https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4053On ilmselge, et laps tuleb vähemalt mingisuguse traumaatilise pagasiga täiskasvanuellu, kui ta on lapsepõlves pidanud tunnistama alkoholi kuritarvitavat lapsevanemat. Sellega paratamatult kaasneb palju negatiivset ja suurt koormat lapse jaoks, mis omakorda mõjutavad tema tervist, olgu selleks siis vaimne või füüsiline pool selles. Lõputöö eesmärgiks oli uurida lapsevanema alkoholismiga kaasnevate probleemide mõjusid lapse igakülgsele heaolule ja edasisele elule. Lõputöö uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat, mis lasi suhelda respondentidega vahetult ning võimaldas vajadusel küsimusi ümber formuleerida. Kvalitatiivne uurimismeetod sobis lõputöö autori hinnangul uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kõige paremini. Lõputöö läbiviimiseks püstitati uurimisküsimused, mis aitasid vastused leida uurimisprobleemidele. Uurimistöö viidi läbi kvalitatiivse uurimismeetodiga, mis sobis mõistmaks uuritavate nägemusi ja kogemusi antud töö kontekstis. Lõputöö jaoks püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning uurimisprobleem tõestatud. Läbiviidud uuringus tuli ilmsiks väga palju murettekitavaid aspekte. Kõige enam räägiti intervjuudes vaimsetest probleemidest, mis tekkisid lapsepõlves lapsevanema alkoholismi tagajärjel. Väljatoodud vaimse tervise häired on ka täna respondentidel vaevuseks, kuna nendega tegelemine kestabki nende sõnul kogu elu ja rasked sündmused või mälestused lihtsalt teadvusest ära ei kao. Räägiti sellest, kui raske oli elada kodus, kus alkoholi liigtarvitamine oli igapäevane probleem. Toodi välja meeletu stressitaseme ja hirmutunde kogemist, mis takistas neil elamast täisväärtuslikku elu ja tunda rõõmu enda lapsepõlvest. Autori hinnangul elavad lapsed läbi vanemate alkoholismi üle palju erinevaid vaimsele ja füüsilisele tervisele negatiivselt mõjuvaid tundeid ja sündmuseid, mis saadavad neid kogu elu. On uskumatu, kui palju lapsed juba väga noorest east teadvustavad ja tajuvad. Inervjuudest selgus, et purjus inimesel kaob ära adekvaatne mõtlemine ja kõik teised jäävad justkui tagaplaanile. Tühiseks muutuvad pereliikmete vajadused ning esikohale seatakse iseend. Lapsed on väga haavatavad ja õrnad. Kui nendelt turvatunne ära võtta ja panna nad olukordadesse, kus nad päris kindlasti viibima ei peaks, toob see kaasa mitmeid erinevaid halbu tagajärgi. Eelkõige mõjutab taoline ettearvamatu käitumine purjus lapsevanema poolt lapses meeletu segaduse, sest ta ei tea, mida lapsevanema käitumiselt oodata. Taolised juhtumid lähevad lumepallina veerema ja tagajärjeks on näiteks lapsevanema vastu usalduse kaotamine, info varjamine, koju minemise vältimine, hulkumised jpm. Kodu peaks olema koht, kus laps tunneb end turvaliselt ja ta teab, et ta saab iga kell sinna peitu minna ja tunda end hästi. 51 Intervjuudest nähtus, et uuringus osalejad võtsid teatud käitumismustrid ja teadmised, mis alati ei olnud just positiivsed, endaga kaasa ja ka rakendasid neid ühel või teisel viisil. Kõik oskused kujunevad ikkagi vaatluse ja kogemuste käigus ning kui lapsepõlves on nähtud ainult üht viisi käitumist, siis võtab ka laps taolised käitumismustrid üle ja need tulevad ka hilisemasse elu temaga kaasa. On äärmiselt oluline, et lapsevanemad näitaksid oma lastele head eeskuju ja teadvustaksid endale rohkem, millist mõju nende käitumine lapsele avaldab. Ehk tuleks veel rohkem teha teadvustustööd ja ennetustegevusi, mis avavad lapsevanemate (ja laste) silmi selles osas, millele nad ehk mõelda ei oska. Palju räägitakse küll alkoholismist ja selle kahjulikkusest tervisele, kuid tagaplaanile jääb see aspekt, mis puudutab alkohoolikuga ühes perekonnas elavad inimesi, sealhulgas ka lapsi. Autori hinnangul tehakse teadvuse tõstmist selles osas vähe, et kuidas tunnevad end lapsed alkoholismi põdeva lapsevanema kõrval. Tuleks tõsta lapsevanemate teadlikkust selles osas, et kuidas nad saavad ise kaitsta ja hoida oma lapsi, et nad ei peaks üle elama asju, mis laastavad nende vaimset ja füüsilist tervist ning igakülgset heaolu. Autor leiab, et lapsevanemad peavad tagama oma lapsele vajaliku hoolitsuse ja täita tema esmaseid vajadusi. Kui lapsevanemad seda ei tee, ongi laps justkui hüljatud olukorras ja nende heaolu kannatab meeletult. Nälja ja külma tundmine ei saa ega tohi päris kindlasti olla ühegi lapse normaalsus, kuid intervjuudest tuli just see paraku välja. Autor leiab, et taolisi probleemseid perekondi peaks kohalik omavalitsus rohkem jälgima ja rakendama ka vastavaid sekkumisi, kui on teada, et laste heaolud või tervised on ohus. Igas vallas on lastekaitsetöötaja, kes tegeleb taoliste probleemidega. Paratamatult on alkoholism haigus, mis ei puuduta ainult haigust põdevat inimest ennast, vaid ka teisi alkohooliku ümber. Kui valla töötajatele on teada, et perekonnas on tugev alkoholiprobleem, tuleks sekkuda juba eelkõige laste heaolu pärast. Autori hinnangul on vaja professionaali abi, et keerukate tunnete ja emotsioonidega toime tulla, ja teinekord nad aitavad näha põhjuslikke seoseid, mida inimene ise ei suuda tabada. Autori poolt seitsmest intervjueeritavast viis on tänaseks käinud kas terapeudi või psühholoogi juures, kes on aidanud neil lahti saada lapsepõlvetraumadest tulenevatest ärevushoogudest või vähemalt on saanud abi, kuidas neid leevendada. Kõige enam on vajatud professionaali abi just paarisuhetes. Intervjuudest nähtus, et intervjueeritavad on enda kõrvale valinud kaaslasi, kes ühel või teisel viisil sarnanevad nende alkohoolikust vanemale. Intervjueeritud naised lasid endaga samamoodi käituda, nagu käitus isa nende emaga. Lapsepõlves pealt nähtud tülid, alandamised ja peksmised tulid paraku kaasa ka intervjueeritavate endi paarisuhetesse. Nad ei osanud vägivaldsest suhtest välja astuda või ei suutnud koheselt märgata ohumärke oma kaaslases. Lapsepõlvest alateadvusse jäänud informatsioon andis neile signaali, et nad ei olegi väärt paremaks kohtlemiseks. Õnneks on tänaseks saanud enamus 52 intervjueeritavatest taolistest suhetest vabaks ning on saanud vastused oma eelnevate otsuste langetamiste osas. Intervjueeritavad rääkisid, kuivõrd raske oli nende jaoks koolikohustuse täitmine, kui nad elasid koos alkohoolikust lapsevanemaga. Nad tõid välja, kuidas nad väga tihti erinevate koduste põhjuste tõttu kooli ei jõudnud ning see jättis suured lüngad õppimisse ja teadmiste omandamisse sisse. See omakorda raskendas hilisemas elus edasiõppimist ning mitmel autori poolt intervjueeritud inimesest on tänaseks kõrgharidus omandamata. Intervjueeritavad väitsid, et sellel on väga otsene seos nende keeruka lapsepõlvega, sest nad ei saanud vajalikke oskusi või teadmisi, sealhulgas eneseusku ja kindlust, mis oleks hiljem võimaldanud neil proovida ülikooli astumist. Taaskord saab tähelepanu suunata lastekaitsetöötajatele ja koolide sotsiaalpedagoogidele, kes peavad tegutsema, kui on märgata, et laps ei jõua kooli või ei saa kooliülesannetega hakkama. Lõputöö teoreetilisteks lähtekohtadeks olisotsiaalne konstruktivism, mis aitas mõista, kuidas kujuneb inimese maailm ja arusaamad sellest läbi sotsiaalsete suhete. Teooriate mõistmisel on oluline osa lõputöö läbiviimisel, sest nad aitavad luua seoseid ja näha probleemide laiemat pilti. Lisaks sotsiaalsele konstruktivismile kirjutati lapsevanematest kui sotsialiseerimisagentidest. On uskumatu, kui suur roll ja vastutus on lapsevanematel laste maailmapildi kujundamisel ning lõputöös toodi välja, kuivõrd suurt osa nad mängivad selles, milliseks kujuneb lapse enda valik oma käitumistele ja milliseid käitumismustreid nad tulevikku kaasa võtavad. Analüüsi tulemusena tuli välja, et lapsevanemate eeskuju mõjutab väga suurelt lapse käitumismalle. Lisaks selgus, et mida kvaliteetsem on sotsialiseerimisagentide tase, seda paremini saavad lapsed elus hakkama. Sama ka vastupidi – mida kehvemat eeskuju lapsevanemad oma lastele näitavad, seda raskem on lastel tulevikus paremate valikuteni jõuda. Lõputöö aitas mõista, milliseid mõjusid omab liigne alkoholi tarvitamine lapsevanemate poolt laste tervisele, heaolule ja edasise elu kujunemisele. Erinevad uuringud on tõestanud, et kasvamine alkoholismi keskel mõjub negatiivselt nii lapse vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. On tõendatud, et negatiivseid mõjusid lapse füüsilisele tervisele on mitmeid: kannatamine füüsilise väärkohtlemise all, magamatus, nälja kannatamine, koolikohustuse täitmise raskused jms. Niisamuti on lapse vaimne tervis ohus alkoholismi keskel kasvades: pidev stressiseisund, meeleoluhäired, vastuvõtlikkus alkoholismile jms.The following thesis consists a total of 57 pages and its title is „The possible effects to a child's welfare and further life when growing up surrounded by alcohol abuse“. The purpose of the thesis is to find out possible negative effects of parental alcoholism on child’s welfare and further life. The following tasks were proposed: • According to the theory of agents of socialization to analyse the negative effects of parental alcoholism for child’s further life and how do the parents influence their child; • According to the social constructivism theory to analyse respondent’s romantic relationships and the problems between those relationships; • To give an overview of the rights of a child and the obligations of a parent according to the Child Protection Act and the UN Convention on the Rights of the child; • To analyse the negative effects of growing up in an alcohol abusing family; • To analyse the effects of alcohol abuse on parental skills; • To analyse different aspects of child’s welfare which was damaged by parental alcoholism. Alcoholism is a major social probleem among society all around the world. Unfortunately, alcohol consumption has not changed over the years and it seems it is getting worse. Different studies have shown, that parental alcoholism is one of the main reasons for children’s various deficits in life. Parental alcoholism impacts children on very different levels and it may cause serious health problems such as depressioon, physical damages, psychological problems like anxiety, etc. There are so many children who suffer due to parental alcoholism and it is very difficult for children to cope in a situation where their parents are alcoholics. Alcoholism is a serious and addicting desease which takes away alcoholic’s radical thinking and leaves the family members of an alcoholic to a point where they also suffer. To get the most authentic results for the research the author of this given thesis used qualitative research method. Interviews were conducted with 7 grown up children of alcoholics. The author focused on social constructivism theory and agents of socialization theory. Research results showed that the children of alcoholics have suffered and still suffer from different problems. It came clear, that they went through a really tough childhood where they almost never saw a sober parent. As a result, they didn’t get the right amount of love or attention, which caused them anxiety and lack of confidence. The respondents told stories of being neglected and not being fed or washed, which caused them health problems such as stomach aches and it left them with a very weak immune system. They also explained how they had chosen partners who were not really good for them. As a result, they were beaten or humiliated by their partner. It is evident that the things a child sees or feels in his childhood will not fade or go away. It comes with him to his further life and the negative experiences appear in one way or another. For example, the respondents spoke about how they raise their children practically the same way they were raised. They remember how they were yelled at when they were little and they have done the same with their children. The respondents also spoke up about education and how hard it was for them to manage school life while living under stress caused by alcoholic parents. The author thinks that it is very important to start with the prevention jop as early as possible. It is necessary for children and for parents to understand how does alcohilism affects them and what to 5 do in such a situation. A lot of them don’t even know that there may be a way out or a solution and they won’t have to live in horror or fear. Local social workers need to take action when they notice a child in need. It is their job to look into such a situation and make sure the children get the help they need. Keywords: alcoholism, alcoholic, child, welfare, trauma, family, social constructivism, agents of socialization.etTTK Subject Categories:SotsiaaltööSotsiaaltöölõputöö