Tamm, RalfPuust, Ivika2024-05-312024-05-312024-05-30https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/52382015. aastal andsid Ligipääsetavuse Foorum MTÜ ja ET INFOkeskuse AS välja projekteerimisjuhise “Ligipääsetav hoone ja keskkond”, mille eesmärk on anda juhised kõikidele inimestele sobiva liikumis- ja tegutsemiskeskkonna projekteerimiseks ja ehitamiseks. Autor toetab Ligipääsetavuse Foorum MTÜ mõtet raamatu eessõnas: “Oleme veendunud, et planeerides ja ehitades hooneid ja ümbrust, tuleb ligipääsetavuse soovituste järgimine lõppkokkuvõttes riigile majanduslikult soodsam. Ligipääsetavust planeerides ja ehitades näitab Eesti riik koos ametkondadega ka tegelikku head tahet täitmaks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid. Ligipääsetavus on jätkuv areng, ligipääsetavus on kokkulepe ja ligipääsetavus võrdsustab.” [10] Et tagada ühiskonnas laiahaardelisem arusaam ligipääsetavuse tagamiseks, on autori soov tulevase arhitektina sellesse nii oma jõu kui ka nõuga panustada. Veebiseminaril “Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile” tõi Riigikantselei esindaja Keit Parts välja järgimist vääriva põhimõtte: “Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele - oluline on kasutaja teekonna tervikvaade.” [11] “Mina olen tänav” viitab inimeste suhtumist teistesse inimestesse, olles aluseks parema või kehvema linnaruumi planeerimisel. Iga arendaja ja planeerija peaks enne jooniste koostamist objektil seisma ja tunnetama, kujutlema ning analüüsima erinevaid aspekte iga liikuja perspektiivist. Seni, kuni ühiskonnas on nii pimedaid, kurte, tumme või liikumisraskustega inimesi, eakaid, väikseid lapsi ja teisi erivajadusega või erivajaduseta inimesi, kes eelistavad liikuda jala ja saada oma teekonnalt parim võimalik kogemus, tuleb linna planeerida eelkõige neile mõeldes. Jan Gehl artiklis “Winning back the Public Spaces” toob välja järgneva: “Kui inimesed tänapäeval linnu kasutavad, siis mitte seetõttu, et neil oleks seda vaja, vaid sellepärast, et neile meeldib. Avalikud ruumid saavad kodanikele pakkuda atraktiivset ja tähendusrikast - muidu nad ei tuleks.” ja lisab “vajalik on hoolikas lähenemine inimkesksele disainile. … Head avalikud ruumid on väga armastatud ja hästi kasutatud avalikud ruumid.” [12] Erivajadustega inimeste võimalused tööturule sisenemiseks ja uute erialade omandamiseks on piiratud vajalike tugistruktuuride ja kohandatud keskkondade puudumise tõttu. Lõputöö eesmärk on aidata probleemi lahendamisele kaasa, luues Põhja-Tallinnasse universaalse disaini põhimõtteid arvestava loomemajanduskeskuse. Loomemajanduskeskuse eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele ligipääsetavat ja toetavat keskkonda, kus nad saavad omandada uusi oskusi ja siseneda tööturule kas keskuses asuvatesse ettevõtetesse või mõnda teise huvipakkuvasse büroosse majast väljaspool või rakendada saadud teadmisi oma ettevõtet luues. Loomemajanduskeskus pakub võimalusi uusi teadmisi saada nii muusika kui ka kunsti loomevaldkondades.In 2015, the Accessibility Forum NGO and ET INFOkeskus AS published a design guide titled "Accessible Building and Environment," aimed at providing guidelines for designing and constructing environments that are suitable for all individuals. The author supports the idea presented by the Accessibility Forum NGO in the preface of the book: “We are convinced that following accessibility recommendations when planning and constructing buildings and surroundings will ultimately be more economically beneficial for the state. By planning and constructing with accessibility in mind, the Estonian state, together with the authorities, shows genuine goodwill in fulfilling the principles of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. Accessibility is continuous development, accessibility is an agreement, and accessibility creates equality.” [10] To ensure a broader understanding of accessibility within society, the author's goal as a future architect is to contribute to this effort both through their efforts and advice. During the webinar “Accessibility of Public Buildings: How to Create a Good and Safe Living Environment for Everyone,” Keit Parts, a representative of the Government Office, highlighted a principle worth following: “For every person to feel active, dignified, and welcomed in society, it is not enough for a single service or building to meet the principles of inclusive design – it is essential to consider the user's entire journey.” [11] “I Am the Street” reflects people's attitudes toward others and serves as the foundation for better or worse urban planning. Every developer and planner should stand at the site before creating drawings, feeling, imagining, and analyzing various aspects from the perspective of each user. As long as society includes blind, deaf, mute, or mobility-impaired individuals, elderly people, small children, and others with or without special needs who prefer to walk and have the best possible experience on their journey, the city should be planned with them in mind. In his article “Winning Back the Public Spaces,” Jan Gehl states: “People use cities today not because they need to but because they like to. Public spaces can offer citizens something attractive and meaningful – otherwise, they would not come.” He adds, “A careful approach to human-centered design is necessary. ... Good public spaces are very loved and well-used public spaces.” [12] The opportunities for people with special needs to enter the labor market and acquire new professions are limited due to the lack of necessary support structures and adapted environments. The aim of this thesis is to contribute to solving this problem by creating a creative industry center in Northern Tallinn that adheres to the principles of universal design. The goal of the creative industry center is to provide an accessible and supportive environment for people with special needs where they can acquire new skills and enter the labor market, either in the companies located in the center, in another office of interest outside the center, or by applying the knowledge gained to start their own business. The creative industry center offers opportunities to gain new knowledge in both the fields of music and art.etArhitektuurHumanitaarainedEhitusRakendusarhitektuurlõputöö