Klauson, DenissLagoida, Diana2025-01-172025-01-172025-01-16https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5531Käesoleva bakalaurusetöö eesmärk oli uurida, millistes tingimustes ja milliste katalüsaatorite abil on vesiniku saagised kõige kõrgemad, kasutades orgaanilise jäätmete pürolüüsi tehnoloogiat. Lõputöö kirjutamise käigus anti ülevaadet vesiniku tootmise tehnoloogiatest ja rõhutati just pürolüüsi protsessile. Uuring tugines kvalitatiivsele meetodile, mille raames uuriti teaduskirjandust ja tehti saadud andmetest analüüs. Tulemused näitasid, et tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalusteks on mikrolaine pürolüüs(puuvilla/taimse kiudu segu jaoks) ja katalüütiline pürolüüs (naha, nailoni, puhta puuvilla ja puuvilla/PET segu jaoks) . Mikrolaine pürolüüsil kõige paremini näitas ennast nikli baasil tehtud katalüsaator ehk Ni(CH3COO)2·4H2O (nikli atsetaat). Vesiniku saagis oli 245,2 mmol/g, 500°C juures. Katalüütilise pürolüüsi korral aga häid tulemusi andis RM katalüsaator, mis on tegelikult alumiiniumtööstusest tulenev jääde. Kõige suuremad vesiniku saagised osutusid 1,517 mmol/g, 600 °C juures, materjal – nahk ja 1,562 mmol/g, 700 °C juures, materjal - 60% puuvill ja 40% PET. Samuti, oli arvutatud ka vesiniku võimalik saagis, kui kasutada Euroopa Liidus tekkivaid tekstiili- ja plastjäätmeid katalüütiliseks pürolüüsiks CaO katalüsaatoriga. Selle teoreetiliseks saagiseks tuli 16875 t H2 aastas. Plastjäätmete osas aga oleks parem pürolüüsida PP+HDPE; PE+PS+PET; LDPE. Samuti, oli pakutud ka teine variant: pürolüüsida PP+LDPE+HDPE segu ning pürolüüsida eraldi ka PE+PS+PET. Vesiniku saagised on kõrged mõlemal juhul. Katalüsaatorite puhul osutus, et nikli baasil katalüsaatorid on parem valik, sest need on kõige levinumad ja väga efektiivsed.The aim of thesis was to investigate the conditions and catalysts that yield the highest hydrogen production using the pyrolysis technology of organic waste. The study was based on a qualitative method, involving the review of scientific literature and analysis of the obtained data. This research contributes to the understanding of pyrolysis as viable method for hydrogen production, particularly on the context of waste management and renewable energy. The findings suggest future opportunities for optimisation and implementation in industrial-scale processes. For textile waste the results showed that the recycling possibilities for textile waste are microwave pyrolysis (for cotton/plant fiber blends) and catalytic pyrolysis(for leather, nylon, pure cotton and cotton/PET blends). In microvawe pyrolysis, the best performance was shown by a nickel-based catalyst Ni(CH3COO)2·4H2O, namely nickel acetate. The hydrogen yield was 252,2 mmol/g at 500 °C. In the case of catalytic pyrolysis, good results were achieved with RM catalyst, which is actually a residue from the aluminium industry. The highest hydrogen yields were 1,562 mmol/g at 700 °C for a material of 60% cotton and 40% PET, and 1,517 mmol/g at 600 °C for leather. Additionally, the potential hydrogen yield was calculated for catalytic pyrolysis using CaO catalyst and textile and plastic waste from European Union. The theoretical yield was estimated to be 16,875 tons of H2 per year. For plastic wast, it would be better to perform pyrolysis of PP, HDPE; PE, PS, PET and LDPE to achieve the highest hydrogen yields. Another proposed option was to perform pyrolysis on a mixture of PP, LDPE and HDPE, while separately pyrolyzing PE, PS, and PET. In both cases, hydrogen yields are high. Regarding catalysts, nickel-based catalysts proves to be better choise, as they the most common and highly effective.etKeskkonnatehnoloogiaKeskonnatehnoloogia ja -juhtiminelõputöö