Eesnsaar, AguHioväin, Kerto2021-03-172021-03-172015https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1188Eestis on geotermaalenergiat kasutatud peaaegu 25 aastat ja seda peamiselt horisontaalkontuuride näol. Teised maakütte lahendused nagu soojuspuuraugud, soojuse ammutamine pinnaveest või soojusvaiad ei ole veel Eestis laialdaselt levinud. Seda eelkõige tehnoloogia kalliduse ja bürokraatliku keerukuse tõttu. Töös esitatud andmed viitavad sellele, et Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti näidatakse töös, et kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Töös näidatakse, et maasoojuse ammutamiseks on Eestis kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: • maakollektor; • soojuspuurauk, energiavai, (kinnine süsteem); • energiakaev, (avatud süsteem); • veekollektor. Töös on näidatud, et sõltumata pinnasetüübist, hoone asukohast, krundi suurusest saab geotermaalenergiat kasutada praktiliselt igalpool Eestis. Töös näidatakse, et geotermaalenergis tõhusamaks kasutamiseks tuleks: • puurida vähemal 3-6 km sügavune puuraukude süsteem et hinnata süvasoojuse kasutamise, ellkõige HDR tehnoloogia, võimalusi Eestis; • rajada puuraukude süsteem, mis kataks Eesti riigi territooriumi ühtlaselt, et hinnata pinnalähedast geotermaalset ressurssi. Töös näidatakse, et maasoojuspumba kasutamise plussid on: • maasoojuspumbasüsteem on keskkonnasõbralik; • puuduvad visuaalselt häirivad elemendid; • puudub põlemisprotsess; • maasoojuspumbasüsteemi eluiga on pikk. Töös näidatakse, et tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena.Estonia has used geothermal energy for almost 25 years, mainly in the form of horizontal contours. Other solutions, such as ground source heat pump and heat extraction from surface water are not yet widespread in Estonia due to high costs and complicated bureaucracy. The data presented in this graduation thesis show that in Estonia there are resources of low-temperature geothermal energy, which is suitable both for heating and cooling. The thesis also displays that today it is not possible to use high-temperature geothermal energy because the groundwater temperature does not exceed 16 °C and there is no data available about the thermal energy of the deeper layers of Earth’s crust. According to the author of the thesis the available data suggests that Estonia has enough low-temperature geothermal energy to use for heating or cooling all sorts of buildings. The graduation thesis states that in Estonia there are four different types for harnessing geothermal energy: • ground loop; • borehole heat exchanger (closed system); • two well system (open system); • surface water collector. The thesis gives proof that, regardless of the soil type, location or size of the plot, geothermal energy can be used practically anywhere. It is suggested in the thesis that for more efficient usage of geothermal energy there are the following possibilities: • to drill at least 3-6 km deep borehole system in order to assess the possibilities of using geothermal energy in Estonia; • to establish a system of wells, evenly covering the territory of Estonia to assess the near-surface geothermal resources. The graduation thesis points out the following advantages of using ground source heat pumps: • geothermal energy is environmentally friendly; • there are no visually distracting elements; • there is no combustion process; • ground source heat pumps have long life time. The graduation thesis suggests that in the future any private or public building could use geothermal energy for heating or cooling purposes.Environmental Technology--Technology and Waste Management--Energy and the EnvironmentKeskkonnatehnoloogia--Tehnoloogia ja jäätmehooldus--Energia ja keskkondKeskonnatehnoloogia ja -juhtimineEnvironmental Technology and Managementthesis