Luts, SiiriVaatsep, Kirsti2021-03-172021-03-172020https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2559Materiaalne põhivara on tavaliselt ettevõtte jaoks üks olulisemaid tulu tootmise allikaid, kuna materiaalset põhivara kasutab ettevõte toodete tootmisel või teenuste osutamisel. Põhivara üheks peamiseks tunnuseks on kasulik eluiga - materiaalset põhivara kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse kindlaks materiaalse põhivara soetusmaksumuse alampiir, millest alates võetakse arvele materiaalne põhivara. Seoses sellega on äriettevõtted sageli määranud ebamõistlikult madala või kõrge soetusmaksumuse alampiiri materiaalsele põhivarale ja sellest tulenevalt on ettevõtte finantsseisund moonutatud. Olenevalt materiaalse põhivara kasutamise eripärast, tuleb ettevõttel valida ja sise-eeskirjas kindlaks määrata amortisatsiooni arvestamise meetod ja erinevate põhivaragruppide kasulikud eluead ehk amortisatsiooninormid. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalse põhivara arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Läbi sai töötatud Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 5, lisaks raamatupidamisseadus ja ajakirjas „Raamatupidamise praktik“ ja „Raamatupidamisuudised“ avaldatud artiklid, kus toodi välja erinevaid vigu materiaalse põhivara kajastamisel ning käsitleti laenukasutuse kulutusi kui osa materiaalse põhivara soetusmaksumusest. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mille hulka arvestatakse ka kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Lõputöö teoreetilises osas vaadeldi lähemalt kahte erinevat amortisatsioonimeetodit: lineaarne meetod, jääkmaksumuse meetod ning põgusalt selgitati tehingumahupõhise meetodi, kahekordselt alaneva jäägi meetodi ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetodi põhimõtteid. Amortisatsiooni meetodite tulemusi võrreldi nii tabelis kui ka graafiliselt. Praktikas kasutatakse kõige laialdasemalt lineaarset amortisatsioonimeetodit tänu oma lihtsusele, kuid sageli ei peegelda see materiaalse põhivara tegelikku kulude-tulude suhet. Materiaalse põhivara töökorras hoidmiseks tuleb põhivara hooldada ja remontida, sealjuures eristada tuleb parenduskulusid ja jooksvat remondikulu. Vähemalt üks kord aastas, soovitavalt vahetult enne aastaaruande koostamist, tuleb materiaalne põhivara inventeerida, et välja selgitada nii põhivara olemasolu kui ka vara väärtuse vastavus bilansilisele maksumusele. Finantsaruannetes, näiteks bilansis kajastatakse materiaalne põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lõputöö uurimus viidi läbi dokumendivaatluse teel deduktiivse loogika järgi, kus järeldamisprotsessis liiguti üldiselt üksikule. Lisaks tehti poolstruktueeritud intervjuu ettevõttele raamatupidamisteenust osutava pearaamatupidajaga. Dokumendivaatluse tulemusena võib uurimistulemused järgnevalt kokku võtta: Uuritava ettevõtte materiaalset põhivara puudutavad punktid sise-eeskirjas ei ole väga põhjalikud. Olulisemad sise-eeskirjale esitatud nõuded on küll täidetud, kuid vaatluse käigus ilmnes mõningaid puudujääke: 1) puudub kontoplaan koos kontode sisu seletustega; 2) materiaalse põhivara soetusmaksumuse alampiiri summa on Eesti kroonides, vaatamata sellele, et 2011 aasta jaanuaris muudeti sise-eeskirja. 2015. aastal arvele võetud sülearvuti Lenovo on kirjendatud valele kontole. Materiaalse põhivara arvele võtmisel on järgitud Eesti finantsaruandluse standardis sätestatut – põhivara on arvele võetud soetusmaksumuses, põhivara soetusmaksumusele on lisatud ka transpordikulu (otsene soetamisega seotud kulu). Vaatlusel selgus, põhivarana on arvel ka sise-eeskirjas kehtestatud soetusmaksumuse alampiirist madalama summaga põhivara. Ettevõte on valinud põhivara amortisatsioonimeetodiks lineaarse meetodi tänu oma lihtsusele ja sellele, et kasutatav raamatupidamiseprogramm pakub piiratud valikuid. Majutuskompleksi parenduskulud lisati esialgsele soetusmaksumusele, mis on kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Materiaalse põhivara inventeerimine toimus vastavalt sise-eeskirjas sätestatule. Bilansist eemaldati juhatuse liikme otsusega materiaalne põhivara, mille kasutuskõlbmatus fikseeriti inventeerimise käigus ja kanti juhatuse otsusega maha. Majandusaasta aruande raamatupidamise aruannetes ja lisades on materiaalne põhivara kajastatud Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Autor tõi välja praktikas esinevaid probleeme põhivara kajastamisel ja seoses sellega oligi lõputöö eesmärk välja selgitada, uuritava ettevõtte materiaalse põhivara arvestuspõhimõtted ja nende vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Dokumendivaatluse tulemusena jõudis autor järeldusele, et põhivara esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine on toimunud üldjoontes Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Uurimistulemusena selgus, et materiaalse põhivaraga seotud tehingud on kajastatud Eesti finantsaruandluse standardile vastavalt. Lõputöö eesmärgiväliselt selgus, et kaasajastamist vajab ettevõtte sise-eeskiri. Autori ettepanek on viia vastavusse sise-eeskirjas ja raamatupidamise aastaaruandes esitatud materiaalse põhivara kasuliku eluea tabelid ning arvestades ettevõtte bilansimahtu, samuti võiks tõsta materiaalse põhivara arvele võtmise alampiiri. Autori arvates said lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täidetud.Tangible assets are major sources of income generation, because enity is using the tangible assets for production of goods, expected to be used during a period exceeding one year. The private companies must establish the minimum limit and useful life of recording fixed assets itself in regulation of accountacy of company. Often the limits are too big or small and it is distorts the financial results and this is a problem in accountancy. Reading the professional articles from financial magazines, there are more actual problems in the accounting of fixed assets: • the directly purchase costs are not included to the aquisition cost of fixed assets • items are recorded as fixed assets, but separatly does not comply with the requirements The final paper is composed of three chapters and many subchapters. There are one figure and nine data tables to understand data better. The first chapter includes theoretical part and is based on Accounting Act, Accounting Standard Board´s guidelines note 5 Property, plant, and equipment intangible assets and also speciality books from authors like Juta Tikk, Lehte and Jaan Alver, Sander Karu and Enn Leppik. The second chapter deals with the methodology of the thesis, author intended to use quantitative and deductive methods. The third chapter is the reaserch part. The reaserch object is a manufacturing enterprise operating in Estonia, in Jõhvi. The enterprise has been manufacturing a variety of concrete products starting from 2006, and mostly their production for the construction market mainly includes step sections and balcony plates as well as foundation elements, bases, posts, beams and lintels. In addition to manufacturing, they offer accommodation in an automated smart building in Toila parish. The main method of the data collecting was the document observation (regulation of accountancy in a company, annual reports of years 2018 and 2019, the basic documents connected with the aquiring and sales related documents of the tangible assets, accountant registers, the registers of amortization, the cards of the tangible assets) and a half-structured intreview with the chief accountant. The collected data were compared with the standard of the financial accountacy used in Estonia. The results of the document review and data were analysed. The author came to the conclusion that the accountacy of the fixed assets coincides with the Estonian standards of financial accountacy. The author made the following proposals to do some corrections in regulation of accountancy in a company and considering the company balance to raise the limit for the registration of tangible assets.Economy and Management--AccountingMajandus and ärijuhtimine--RaamatupidamineMajandusarvestusAccountingthesis