Kirejev, MihhailReede, Rasmus2024-01-022024-01-022023-12-31https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4909Käesolevas uurimistöös „Alternatiivkütuste kasutuselevõtt Eesti maanteetranspordi VKE-des“ eesmärgiks oli analüüsida Eesti maanteetranspordi VKE-de suhtumist ning valmisolekut üle minna keskkonnasõbralikumatele alternatiivkütustele. Töö uurimismeetoditeks olid kvantitatiivne uurimus küsimustiku läbi ja kvalitatiivne uurimus teaduslike publikatsioonide läbitöötamise põhjal. Uurimistöö jõudis järeldusele, et avalikkusele on EV-de ja vesinikul sõitvate veoautode hinnad kättesaamatud. Sellest tulenevalt väidab töö autor, et maailmas liigutakse poliitiliste eesmärkide mõjul üha enam keskkonnasõbralikemate transpordilahenduste poole ja avalikkusele kättesaamatud hinnad takistavad seda protsessi. Kuigi keskkonnasõbralik suundumus on positiivne ja ainuõige valik, peab autor oluliseks, et hindade läbipaistvus peab olema avalikkusele kindlasti kättesaadav, et ettevõtted saaksid teha strateegilisi plaane alternatiivtehnoloogiatele üleminekuks. Kindlasti tuleb arvestada ka asjaoluga, et VKE-d moodustavad enamuse maanteetranspordist Eestis ja neil on peaaegu võimatu üle minna alternatiivtehnoloogiatele kõrgete hindade tõttu. Töö autor võrdles elektri ja vesiniku tehnoloogiat omavahel, et saada teada, milline antud tehnoloogiatest on kõige lubavam transpordisektoris. Biodiisel jäi valikust välja, sest antud kütuse jalajälg on suurem kui vesinikul ja elektril. Kuigi vesinikul on kiirem tankimine, suurem sõiduulatus ja väiksem keskkonnajalajälg, toob autor välja selle tehnoloogia mitmekordselt kõrge hinna, mis annab olulise konkurentsieelise EV-dele. Samuti rõhutatakse, et vesiniku laadimisinfrastruktuur ei ole veel piisavalt levinud võrreldes elektriliste laadimisjaamadega. Vesinik veokite hoolduskulud on tänu tihedale vesiniku paakide hooldusele suuremad. Uurimistöö kvantitatiivne analüüs näitab, et enamik küsitletud Eesti maanteetranspordi VKE-sid suhtub negatiivselt alternatiivkütuste kasutuselevõttu. Peamisteks takistusteks peetakse laadimisinfrastruktuuri puudumist, kõrget alginvesteeringut ja väikest sõiduulatust. Ettevõtted pole välja töötanud konkreetsed plaane ja strateegiaid alternatiivkütuste laiemaks kasutuselevõtuks, mis peegeldab huvi puudumist ja ebakindlust selles valdkonnas. Lisaks sellele kajastas küsimustikule vastajate meelestatus pea igas küsimuses negatiivset suhtumist ja eelarvamusi. Autor soovitab ettevõtetel hakata juba praegu kavandama strateegilisi samme ülemineku suunas, võttes arvesse fossiilkütuste varude piiratust ja keskkonnasõbralikkuse suundumusi. Investeeringud uutesse tehnoloogiatesse võivad aidata ettevõtetel vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja valmistuda tulevaste regulatsioonidega. Samuti rõhutatakse riigi poolsete hariduskampaaniate tähtsust ettevõtete teadlikkuse suurendamisel alternatiivkütuste kasutamise võimalustest.This thesis, "Adoption of Alternative Fuels in Estonian Road Transport SMEs ", investigates the attitudes and readiness of small and medium-sized enterprises (SMEs) in Estonian road transport toward transitioning to environmentally friendly alternative fuels. The study draws comprehensive conclusions by employing quantitative methods through a questionnaire and qualitative approaches through a review of scientific publications. The study reveals that the pricing of electric vehicles (EVs) and hydrogen-powered trucks is obscure and inaccessible to the public. Consequently, the author posits a global trend towards environmentally friendly transport solutions driven by political objectives, but the lack of transparent pricing impedes this progress. While acknowledging the positive nature of this trend, the author underscores the necessity for transparent pricing to enable companies, particularly SMEs constituting the majority of road transport in Estonia, to formulate strategic plans for adopting alternative technologies despite their current financial constraints. Comparative analysis of electric and hydrogen technologies is undertaken, with biodiesel excluded due to its larger environmental footprint. However, hydrogen boasts faster refuelling, a more extended range, and a smaller ecological footprint; the significantly higher cost is emphasized, providing electric vehicles with a competitive edge. The study also notes the limited spread of hydrogen charging infrastructure compared to electric charging stations and highlights higher maintenance costs for hydrogen trucks due to frequent tank maintenance. Quantitative analysis of survey results indicates a prevailing negative attitude among surveyed Estonian road transport SMEs toward adopting alternative fuels. Identified barriers include the lack of charging infrastructure, high initial investment, and limited driving range. The absence of specific plans and strategies for adopting alternative fuels reflects a general lack of interest and uncertainty among companies. Furthermore, the survey responses consistently convey a negative sentiment and biases across various questions. The author recommends that companies proactively strategize for the transition, considering the limitations of fossil fuels and environmental concerns. Investments in new technologies are proposed to help companies reduce their ecological footprint and align with future regulations. Emphasizing the importance of educational campaigns, the author suggests increasing companies' awareness about the potential benefits of alternative fuels.etTransport::KaubaveduTransport ja logistikalõputöö