Beilmann, MerjeKaarelson, SiiriJärva, Maria2021-05-312021-05-312021-05-18https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3451Käesoleva lõputöö teemaks oli ettevõtte AS Protex Balti katete liini töö parendamine. Teemapüstitus põhines asjaolul, et AS Protex Balti alustas möödunud aasta lõpul koostööd uue kliendiga, kellele toodetakse ettevõtte katete liinis madratsi-, kušeti- ja voodipeatsikatteid. Kliendi uudsuse tõttu ei ole liini töökorraldus veel parimal viisil välja kujunenud – õmblejad teostavad individuaaltööd ja ei kasuta üheseid töövõtteid ning õmblusliinis on vähe ruumi töökohtade optimaalsemaks paigutamiseks. Töökorralduse puudujääkidest tulenevalt ei suudeta valmistada kliendi poolt tellitavaid tooteid nende poolt määratud standardaegade piires. Lõputöö eesmärgiks seati probleemist tulenevalt välja töötada raamistik, mille alusel saaks ettevõte muuta liini töökorraldust ja seeläbi tõsta liini tootmisefektiivsust. Raamistiku väljatöötamiseks ja parendusettepanekute tegemiseks analüüsiti vaatluste ja uuringute põhjal õmblejate poolt kasutatavaid töövõtteid, hetkel toimivat töökorraldust ja töökohtade paigutust. Lõputöö ülesandeks oli analüüsida ühe liinis valmistatava toote, mudeli „Milano” töötlemise standardaegu ja anda vastus küsimusele, millised töövõtted, töökorraldus ja töökohtade paigutus oleksid tootmisefektiivsuse seisukohalt parimad. Lõputöö raames viidi läbi kolm tööajauuringut – kaks kellaajalist uuringut, sealhulgas õmblejate tööpäevapildistamised ja normaalajauuringud ning programmipõhine uuring arvutiprogrammis SSD 5-Pro. Kellaajaliste uuringute käigus mõõdeti tööprotsesse ja selgitati produktiivsuse seisukohalt välja liini praeguse töökorralduse kitsaskohad ja võimalik arenguruum. Uuringute ajendiks oli teadmine, et kliendipoolset ootust mudelite töötlemiseks kuluva aja suhtes ei ole suudetud täita. Uuringute valimisse võeti kolm katete liini lihtühendusõmblusmasinal töötavat õmblejat, kelle kogemused erialasel tööl on piisavalt erinevad, et koguda uuringute käigus katete liini kohta terviklikku ja mitmekesist infot. Enne tööuuringute teostamist määrati kolme õmbleja jõudlustase Stegemerteni meetodi abil, mille järgi on tulemuslik õmblejate jõudlustase üle keskmise. Õmblejate päevapildistamiste eesmärgiks oli uurida tööajakulutusi ühe tööpäeva vältel, saada ülevaade töökadude sisust ja ajalisest kestusest, uurida, kas normatiivsed tööaja osade kestused on piisavad ning tuvastada võimalikud parenduskohad tööaja kasutamisel. Päevapildistamiste käigus selgus, et õmblejate tööajakasutus erineb ettevõtte poolt ette nähtud normatiivsete tööajaosade ajalisest kestusest. Päevakonstant on normatiivide järgi määratud ajaliselt liiga pikaks, etapiaeg on aga kahe õmbleja jaoks liiga lühike. Seega võiks kanda päevakonstandist osa aega etapiaega. Ka ettevalmistusaja normatiivne väärtus ei õigusta end täielikult ja selle ajalise kestuse võiks tootepõhiselt ümber arvestada. Olulise asjaoluna selgus päevapildistamise tulemustest, et õmblejad ei kasuta ära kogu ettenähtud taastusaega. Taastusaeg on tootmise efektiivsuse ja produktiivsuse seisukohast väga oluline ja kindlasti peaks õmblejatele selgeks tegema, et nad tööpäevas 20 minutit puhkaksid. Viimase uuringuna teostati SSD uuringud, mille tulemuseks olid programmipõhised mudeli „Milano“ töötlemise standardajad. SSD tööajauuringute raames töötati madratsikotile välja ajaliselt kõige optimaalsemate töömeetodite, töövõtete ja tööliigutustega tööetapid. Uuringutulemustena toimub mudeli „Milano“ töötlemine kõige kiiremini Õmbleja 2 poolt. Tema valitud tööliigutustega on madratsikoti töötlemise standardaeg 14,33 minutit, kiiruselt teine on Õmbleja 3, kelle poolt kasutatavate tööliigutuste tulemusena on toote valmistamise standardaeg 14,61 minutit ning kõige pikem standardaeg 15,42 minutit kujuneb Õmbleja 1 tööliigutustest. Õmblejate töövõtete individuaalsete uuringute põhjal koostati kõige paremate töövõtetega madratsikoti töötlemise tehnoloogia, mille standardajaks saadi 13,63 minutit. Läbiviidud uuringute võrdlemiseks teostati kõigi uuringute tulemuste ja kliendipoolsete ootuste põhjal kokkuvõtlik analüüs. Tulemused näitasid, et SSD programmis koostatud madratsikoti õmblemise parim võimalik tehnoloogia on standardaja kestuse poolest 0,67 minutit pikem kui kliendi poolt määratud mudeli töötlemise 13,94 minutiline standardaeg. Analüüsist selgus, et Õmbleja 1, Õmbleja 2 ja Õmbleja 3 poolt teostatava töö normaalajauuringute tulemuseks saadud standardajad on kliendi poolt määratud ajast ligikaudu 11 kuni 13 minutit pikemad. Lisaks selgus SSD uuringute ja normaalajauuringute tulemuste võrdlusena, et kui õmblejad teostaksid pikki õmbluseid vähemal arvul vaheasetustega ehk õmbleksid korraga 10 cm – 20 cm asemel vähemalt 30 cm, väheneks toote töötlemise standardaeg ligikaudu 10 minuti võrra. Kuna SSD uuringute tulemusel saadud mudeli „Milano“ töötlemise standardaeg on tunduvalt lühem kui normaalajauuringute tulemusena saadud standardaeg ning vaatluste käigus ilmnesid selged puudujäägid ja võimalikud parenduskohad õmblejate töösooritustes, oli alust käia välja parendusettepanekuid liini efektiivsemaks muutmiseks. Tööajakasutamist puudutavate parenduskohtadena tõi töö autor välja ettepanekud normatiivsete ajaväärtuste ümberarvestamiseks ja õmblejate seas taastusaja kasutamise olulisuse selgitamiseks. Liini töökohtade paigutuse muudatusettepanekutena esitati äärestaja, pakkija ja liini tööjuhi laudade paigutamine liini keskele minimaliseerimaks detailipakkide suunamise aega ning toodi välja parenduskohad õmblejate töökohtade täiustamiseks. Käesoleva lõputöö teemaks oli katete liini töö parendamine ettevõttes AS Protex Balti. Toetudes töös läbi viidud erinevatele uuringutele ja vaatlustele selgitati välja uuritava katete liini probleemkohad ja leiti neile võimalikud lahendused. Põhjalikud ja usaldusväärsed uuringud, pädev analüüs ja nende põhjal esitatud parendusettepanekud on ettevõttele AS Protex Balti raamistikuks ja aluseks edasiste sammude tegemisel katete liini efektiivsemaks ja produktiivsemaks muutmisel ja arendamisel. Töö autor avaldab suurt tänu heade nõuannete, abi, innustamise ja oluliste teadmiste jagamise eest AS-i Protex Balti tootearenduse osakonna juhatajale ja ettevõttepoolsele juhendajale Siiri Kaarelsonile ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale Merje Beilmannile.The topic of the thesis was the improvement of the work of AS Protex Balti covers line. The topic was based on the fact that at the end of last year AS Protex Balti started cooperation with a new client and started producing mattress, bed and headboard covers in the company’s covers line. Due to the client's novelty, the work management of the line is not yet thoroughly developed - operators perform individual work and do not use the same work methods. Also, the space in the sewing line does not support the possible reorganization of the work stations towards a more optimal placement. Due to the deficiencies in the work management, it is not possible to manufacture the products ordered by the customer within the standard times that they have set. Due to the explained matter, the aim of the thesis was to develop a framework that the company could use as a basis for changing the work management of the covers line and thus increase the production efficiency of the line. In order to develop the framework and make suggestions for improvements, the working methods used by the operators, the current work management and the location of the workplaces were analysed on the basis of observations and research. The main task of the thesis was to analyse the standard processing times of one specific product manufactured in the line, called “Milano”, and to answer the question of which working methods, work management and workplace arrangement would be the best in the terms of production efficiency. The thesis included three studies – two time studies, including work sampling and stopwatch time studies, and a program-based study in the computer program SSD 5-Pro. During the time studies, the work processes were measured. The bottleneck in the current work management of the line and the possible room for development were identified in terms of productivity. The research was driven by the knowledge that the client's expectation regarding the standard time required to process the products has not been met. The studies included three operators who are working on a single needle lockstitch sewing machine in the covers line. Their experience in their professional work is sufficiently different to collect complete and diverse information about the line. Prior to the research, the performance level of the three operators was determined using the method of Stegemerten, according to which the performance of the operators is above average. The purpose of conducting the work sampling of the operators was to examine the usage of different parts of the workday, to get an overview of the content and duration of work losses, to investigate whether the normative durations of parts of working time are sufficient and to identify possible areas for improvement. During the work sampling, it became clear that the operators’ usage of the parts of working time is different from the normative times given by the company. According to the time standards, the daily constant is too long, but the phase time is too short for two operators. Thus, part of the daily constant could be transferred to the phase time. The normative value of the bundle handling time is also not fully justified. An important finding of the work sampling was that the operators do not use the whole amount of fatigue allowance of the working day. Fatigue allowance is very important from the standpoint of production efficiency and productivity, and it should certainly be made clear to the operators that they should rest for 20 minutes during the working day. The last conducted study was SSD studies, which resulted in program-based standard processing times for the mattress cover “Milano”. As part of the SSD studies, work operations with the most optimal working methods and work movements for the production of mattress cover were developed. As a result of the research, the product "Milano" is processed the fastest by Operator 2. With her chosen work movements, the standard time for processing a mattress cover is 14.33 minutes, the second fastest operator is Operator 3, whose work movements result in a standard time of 14.61 minutes and the longest standard time of 15.42 minutes goes to Operator 1. Based on individual studies of the operators' techniques, the best-performing mattress cover processing technology was developed, with a standard time of 13.63 minutes. A comparative analysis was performed based on the results of all studies and client’s expectations to compare the studies performed. According to the creation in the SSD program, the standard time for the best possible way of sewing the mattress cover is 11 seconds shorter than the standard time of 13,94 minutes, set by the customer. The analysis revealed that the standard times obtained as a result of the stopwatch time studies of the work performed by Operator 1, Operator 2 and Operator 3 are approximately 10 to 12 minutes longer than the time set by the client. Also, a comparison of the results of SSD studies and stopwatch time studies showed that if the operators would sew at least 30 cm at a time instead of 10 cm - 20 cm at a time, the standard processing time of the product would be reduced by about 10 minutes. The standard processing time for the mattress cover "Milano" obtained from the SSD studies is much shorter than the standard time obtained from the stopwatch time studies. The surveys and observations revealed clear shortcomings and possible improvements in the performance of the operators, there was a basis for suggesting improvements to make the line more efficient. The author brought out possible improvements in the use of working time and forwarded proposals for recalculating normative time values and explaining the importance of fatigue allowance. Amendments to the layout of the line's workstations included the placement of the three thread overlock machine, packer and line supervisor's tables in the centre of the line to minimize the time that is required for forwarding details, and identified areas of improvements in the operators’ workplace. The topic of the thesis was improving productivity of covers line in AS Protex Balti. Based on various studies and observations, the problem areas of the investigated covers line were identified and possible solutions were found. Thorough and reliable research, competent analysis and improvement proposals are the framework and the basis for AS Protex Balti to take further steps to develop the covers line toward to maximum efficiency and productivity. The author would like to thank Siiri Kaarelson, Head of the Product Development Department in AS Protex Balti, and Merje Beilmann, Lector in TTK University of Applied Sciences, for good advice, help, encouragement and share of the important knowledge.etTTK Subject Categories::Rõivad ja tekstiilid::Tehnoloogia ja materjaliõpetus::Õmblustootmise analüüs ja normeerimineTehnoloogia ja tootearendus (moetööstus)lõputöö