Annus-Anijärv, LaiviKesa, Annika2022-01-062022-01-062022-01-05https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3952Tänapäevased töösuhted on väga suurtes muutustes. Järjest enam on levimas erinevad paindlikud töö tegemise viisid tavapärase ja klassikalise töölepinguga töötamise asemel. Ühed peamised võlaõiguslikud lepingud, mida paindlikuma töö korraldamiseks sõlmitakse, on käsundus- ja töövõtulepingud. Küll aga on tegelikult teenuse osutamise lepingutega kaasnevad õigused ning kohustused töölepingust üsna erinevad. Kuna töölepinguga kaasnevad töötajale suuremad õigused ning garantiid, siis tekitab lepingu liik tihtipeale vaidlusi. Seetõttu on vaidluste vältimiseks oluline juba lepingu sõlmimisel täpselt lepingu liik ning sellega kaasnevad kohustused, õigused ja vastutus kindlaks määrata. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada töötegijate teadlikkus töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu erisustest ning seosed riigikohtupraktika seisukohtadega töösuhte lepinguliikide eristamisel. Eesmärgi täitmiseks koostas autor teoreetilise raamistiku kasutades seaduseid, seaduste kommenteeritud väljaandeid ning erialaspetsialistide artikleid, viis läbi küsitluse ning vaatles kohtulahendeid. Töö teoreetilises osas kirjeldati töösuhteid, töötamist töölepingu alusel ning teenuse osutamist käsunduslepingu ning töövõtulepingu alusel. Põhilised lõputöös käsitletavad lepingute eristuskriteeriumid on lepingute regulatsioon, vorm ja tähtaeg, tasustamine, ravikindlustus ning haigushüvitis, puhkus, tööohutuse ja töötervishoiu korraldus ning lepingute lõpetamine. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring, mis hõlmas kvantitatiivse meetodina ankeetküsitluse läbiviimist ning kvalitatiivse meetodina dokumendivaatlust. Dokumendivaatluse raames selgitati välja riigikohtupraktika seoses lepinguliikide eristamisega. Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et kõige suurem teadlikkus oli puhkuse saamise ning haigushüvitise saamise õiguse kohta eri lepinguliikide puhul. Kõige kesisemad tulemused saadi lepingute vorminõuete, töövahendite tagamise ning alluvussuhtega seotud teadlikkuse osas. Riigikohtupraktika analüüsimisest selgus, et üheks tähtsaimaks eristuskriteeriumiks töölepingu ning teenuse osutamise lepingute vahel on töötegija alluvuse määr. Töölepingu alusel töötav isik allub täielikult tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja määrab kindlaks tema töö tegemise aja, koha ja viisi. Teenuse osutamise puhul on aga töötegija oma töö korraldamisel iseseisev ning alluvussuhe puudub.The purpose of the thesis is to find out the employees’ awareness of the differences between the employment contract, authorisation agreement and contract for services and the relations with the positions of the Supreme Court practice in distinguishing the types of employment contracts. The number of people working under a traditional employment contract is on a downward trend. Employment relationships are becoming more diverse and flexible. In order to achieve flexibility, it is often decided to use service provision contracts, but people working under these are less protected than employees under an employment contract. However, it is important to understand the differences between the forms of contracts and the associated rights and obligations. A previous study on a similar topic also revealed that the labour force’s awareness of the differences between the types of contracts is poor and insufficient to protect employees in employment relationships. The employment contract and service providing contracts can be distinguished on the basis of many criteria. The differences already arise from the legal regulation, Different requirements also apply to the form of the contracts, the terms and condition of remuneration and other social guarantees. The data collection methods used in the thesis are a web-based questionnaire survey and document observation. Statistical data analysis is used to analyse the data collected during the questionnaire survey. The source of the document observation data is the decisions of the Estonian Supreme Court in the years 2010-2021. The data collected from the observation of court decisions is analysed quantitatively by analysing the content of the text. The results of the questionnaire survey revealed that working with an employment contract dominates. However, it can be concluded that the use of service providing contracts has also gained popularity. The results showed that the greatest awareness was about the right to receive a holiday and a sickness benefits for different types of contracts. The poorest results were obtained in the formal requirements, provision of working tools and awareness of the subordination in work relationships. The analysis of the Supreme Court decisions revealed that one of the most important distinguishing criteria between work contracts is the rate of subordination of the employee. A person working on the basis of an employment contract is fully the subject to the management and control of the employer. The employer determines the time, place and manner of performing the work. In the case of service providing contracts, the employee is independent in organizing the work and there is no subordinationetTTK Subject Categories::Tööelu::Tööõigus, tööohutus ja töötervishoidÄrijuhtiminelõputöö