Annus-Anijärv, LaiviLaul, Mirta2022-05-062022-05-062022-05-05https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4080Kokkuvõttes soovib autor märkida, et rahu ja harmoonia perekonnas ning üksteise vastastikune tugi lähedaste inimeste poolt – seda kõike meie elus ei esine nii tihti, kui me tahaksime. Lõputöö käigus tehti kindlaks, et elatis on abivahend, mida vanemad maksavad lapse ülalpidamiseks. Sellise kohustuse kehtestamine vanematele on mõeldud laste materiaalsete vajaduste rahuldamiseks ja nende jaoks vajava elatustaseme tagamiseks. Kohtu praktika aga näitab, et paraku on aina sagedamini esinevad olukorrad, kui lähedased ei taha enam üksteise eest hoolitseda. Nendel juhtudel on hädavajalik kohtulik sekkumine. Olukorras, kus vanem lõpetab oma lapse ülalpidamise, pöördub last kasvatav vanem kohtusse. Kohus määrab isikud, kes on kohustatud maksma elatist ning kehtestab ka elatise maksmise suuruse ja korra. Olulist rolli mängib elatisraha sissenõudmisel ka kohtutäituriteenistus, mis tagab ülalpidamiseks ettenähtud vahendite sissenõudmise kohustuse ja õigeaegsuse ning elatisraha maksmisest kõrvalehoidmise lubamatuse. Kuid mitte kõik elatise maksjad ei ole kohtuväliselt kohusetundlikud ja maksavad õigeaegselt elatist, isegi peale seda, kui neid on hoiatatud kriminaalvastutusest. Elatise maksmisest kuritahtlikku kõrvalehoidumist esineb ka siis, kui võlgnikule rakendatakse TMS õigusaktides sätestatud avalikud õiguslikud sanktsioonid. Kriminaalvastutus on ülalpidamiskohustuste rikkumise eest vastutuse äärmuslik ja rangeim meede, selle kehtestab KarS. Elatisevõlgnike suhtes saab rakendada TMS ja KarS alusel selliseid piiranguid nagu:  Võlgniku kriminaalkorras vastutusele kuritahtliku elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu;  Võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse peatamine ning nende lubade väljastamine;  Kohtutäituri poolt võlgniku vara arestimine ja selle müümine;  Elatisvõla puhul ei saa võlgnik erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust;  Võlgniku reisidokumentide - Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ning meresõidutunnistuse kehtetuks tunnistamine;  PPA abil elatisvõlgniku sõiduki võõrandamine, eesmärgil edastada see sõiduk kohtutäiturile. Küll aga olenemata eelnimetatust, selgus, et oma igapäevases töös ei rakenda kohtutäiturid eelnimetatuid piiranguid. Analüüsides nii kohtutäiturite kui ka vanemate nägemust probleemist selgub, et ka kohtutäiturid näevad seaduses palju „auke” ning selgitavad, et nende suutmatus mõjutada elatisvõlgnike tuleneb just seaduse nõrkadest kohtadest. 54 Samuti selgus, et elatise maksmisest kõrvalehoidumisega kaasneb ka lapsega suhete täielik katkemine. Tihtipeale vanem, kes lapsega koos ei ela ei osale lapse kasvatuses ega huvitu lapse elust ning ei paku ka mingit muud mitte-materiaalset toetust. Selline olukord aga mõjutab oluliselt nii last kasvatava vanema kui ka lapse heaolu. Last üksi kasvatav vanem, kelleks osutub tavaliselt ema, puutub kokku erinevate tõsiste materiaalsete, sotsiaalsete ja vaimsete probleemidega. See omakorda aga peegeldub lapses ja võib ohustada lapse heaolu. Ühe vanema puudumine on last traumeeriv aspekt. Lõputöö tulemustes selgub, et põhilised tegurid, mis takistavad lapsele elatise maksmist ja ülalpidamiskohustuse täitmist on järgmised:  Vanem ei tunnista last, ei usuta ka DNA testi tulemusi, ei soovitud last;  Arvatakse, et last kasvatav vanem ei kuluta saadud raha lapsele, arvatakse, et lapse vajadused on ülehinnatud;  Võlgnikul puudub sissetulek, töökoht ning vara;  Ka vanemate omavahelised konfliktsed suhted mõjutavad elatise maksmist ja ülalpidamiskohustuse täitmist. Üheks peamiseks üldiseks sotsiaalseks ülesandeks, mille lahendus aitab suurendada kuritegude vastast võitlust elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise näol, on perekonna tunnustamine ühiskonna peamise üksusena ja üks riigipoliitika tähtsamaid prioriteete. Lõputöö näitas, et valitsuses on tihti arutlusel erinevate elatisevõlgnike survestamise meetmete rakendamine. Seadusandluses tehakse palju muudatusi, et survestada elatisvõlgnike elatist maksma. Lõpetuseks saab väita, et vanemate üks peamisi ja olulisemaid kohustusi, mis ei tulene mitte ainult meie ühiskonnas väljakujunenud moraaliprintsiipidest, vaid ka kehtivatest õigusaktidest, on lapse hooldamine ja materiaalne ülalpidamine. Eelkõige avaldub see kohustuse täitmine lapse minimaalsete vajaduste rahuldamises, mis on vajalikud tema eluks ja arenemiseks. Lühiajalised peresuhted on tänapäeval sageli esinevad ning paljud lahutavad. Pere lagunemine toob kaasa ühe vanema kohustuse maksta laste ülalpidamiseks elatist. Paljud vanemad hoiduvad sellest kohustusest siiski kõrvale. Seadus kaitseb rangelt sotsiaalseid suhteid, mille üks osalisi on laps – kes on noorema põlvkonna esindaja ning kes nõuab ühiskonnalt, riigilt ja eriti perekonnalt erilist hoolt. Laste huvide õiguskaitse peamine tähendus taandub nende normaalseks intellektuaalseks, füüsiliseks ja moraalseks arenguks soodsate tingimuste loomiseks, laste isiksuse kujunemiseks. Laps peaks võimaluse korral kasvama vanemate hoole ja vastutuse all ning igal juhul armastuse ja moraalse turvalisuse õhkkonnas.The title of the thesis is „Evasion of alimony payments for children on the example of Ida-Virumaa”. One of the main responsibilities of parents is to provide support for minor children. In modern societies, some parents have a negative tendency to shirk their duty to care for and educate their children. Often, neglectful parents stop supporting their children financially after a divorce from the other parent with whom the children live. There are also situations where both parents shirk their responsibility to support their children. In this thesis, the author gives an overview of the nature of the parent's maintenance obligation, the problems of single-parent families, the arrangements for the payment of maintenance and the measures taken by the state in cases of non-payment of maintenance. The choice of the subject is motivated by an interest in this sensitive and topical issue. The topicality of the problem is confirmed by the court decisions discussed in the thesis and by the attempts to alleviate the problem which are constantly under discussion in government. At the same time, in spite of the measures taken by the state to repress maintenance debtors, the problem of parents' evasion of maintenance payments is still a major problem today. The aim of the thesis is to identify the possible causes of non-payment of maintenance and its consequences, using the example of single-parent families in Ida-Virumaa. The results will contribute to raising awareness of the problem and will help to find ways of preventing and alleviating the problem. In order to achieve the objective, the author set the following research questions:  What are the legal bases for the payment of alimony and the consequences and content of its violation?  What are the legal and legal grounds and what are the legal and legal consequences of non compliance with maintenance obligations? How does non-compliance with maintenance obligations affect the livelihood and well-being of the parent raising the child?  How does the parent's parent's failure to maintain the child support situation and the maintenance of the child?  What measures do bailiffs apply in their daily practical work with maintenance debtors in Ida Virumaa?  What solutions are proposed by parents raising a child to alleviate the problem of child support evasion? 56 The first part of the paper provides an overview of the theoretical starting points, describing the relationship of the topic to theories in the field of social work and explaining the legal regulation of maintenance obligations. It also examines responsibility in cases of evasion and the measures taken by the state to alleviate the problem. The second part describes the research methodology, the conduct of the study and the ethical principles of the work. It explains in more detail how the sample was constituted and the approaches used. The third part analyses the results of the study and provides an assessment of the data collected. The study established that child support is a means ofsupport paid by parents to support their children. The imposition of such an obligation on parents is intended to meet the material needs of children and to provide them with the standard of living they require. Maintenance can be paid on the basis of an agreement between the parents or by court order. However, not all maintenance payers are out of court compliant and pay their maintenance on time, even after being warned of criminal liability. Abusive evasion of maintenance also occurs when legal sanctions are imposed on the debtor. It has also been found that child support evasion also leads to a complete breakdown of relations with the child. Often, a parent who does not live with the child does not take part in the upbringing of the child, does not take an interest in the child's life and does not provide any other non-material support. The results of the thesis show that the main obstacles to paying maintenance and meeting child support obligations are the following:  Parent does not recognise the child, no child wanted;  The parent is not thought to spend the money received on the child, the needs of the child are thought to be overestimated;  The debtor has no income, no job and no assets;  Conflicting relationships between parents also have an impact. In conclusion, one of the main and most important obligations of parents, which derives not only from the moral principles established in our society but also from the legislation in force, is the care and maintenance of the child. The fulfilment of this obligation is reflected, in particular, in the provision of the minimum needs necessary for the child's life and development.etSotsiaaltöölõputöö