Kruusberg, AnneliAnu TšistovaFilanovitš, Piret2021-03-172021-03-172016https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1593Diplomitöö eesmärgiks oli Baltika Tailori näitel kahe viimistlusliini ühendamine ühe tööjuhi kontrolli alla. Autor analüüsis ja pööras tähelepanu just kleidi- ja seeliku viimistlusliini ühendamisele pintsaku ja jakkide viimistlusliiniga, kus esimesel hetkel puudub meistri ametikoht üldse ning uue lahenduse kohaselt hakkaks üks meister tegelema mõlema viimistlusliiniga. Töös annab autor ülevaate hetkeolukorrast ettevõttes ning leiab lahendused kas ja kuidas on võimalik kaks viimistlusliini ühendada võimalikult kasumlikult. Töö sisu eesmärk oli anda ülevaade nelja aasta jooksul kõrgkoolis omandatud teadmiste kohta nii tehnoloogilise, uurimusliku kui ka analüütilise poole pealt. Uurides teooriat, analüüsides hetkeolukorda kummaski liinis ja tehes põhjalikke vaatlusuuringuid, pakkus autor välja kolm erinevat lahendust, mida ettevõte oma huvides saaks ära kasutada ja praktiseerida, parema tulemuse saavutamiseks. Tehnoloogilises pooles uuris autor põhjalikult hetkeolukorda viimistlusliinide töös, liinide ülesehitust, tutvus põhilistemate tootmises olevate toodetega, nende tehnoloogiaga ning viimistlusprotsessideks kuluva ajaga. Töö korraldusliku poole pealt sai autor ülevaate viimistlusliinis kasutusel olevate seadmete ja masinate kohta ning töölistest ja nende jõudluse ning oskuste kohta. Selgus, et väga mitmed töötajad ei ole piisavalt kvalifitseeritud täitma viimistlusliinis vajaminevaid operatsioone töölise puudumise korral ja meister ohverdab oma töö aega nende operatsioonide täitmiseks. Selle olukorra parendamiseks tuleks osadele töölistele pakkuda võimalust areneda ja motiveerida neid õppima ka teisi viimistlusetappe, mille tagajärjel saab meister lihtsamini tööd planeerida ja vajadusel kiiresti töötajaid ümber suunata. Uurimuslikust poolest, kus autor teostas päevavaatlusi ja intervjueeris meistrit, selgus, et meistrile oleks väga suureks abiks see, kui ta saaks lihtsamini tööliseid ümber paigutada ning delegeeriks mõned ülesanded teistele töölistele. Lahenduseks pakub autor välja õpetada potentsiaalseid töölisi ja motiveerida õppima ka teisi seadmeid kasutama, mis tõstaks nende jõudlust ja palga taset. Näiteks näidistoodete tehnoloogide tuppa viimine ja praagi õmblusliini tagasi toimetamine, tuleks suunata lõppkontrollerite töökohustuste hulka. Sama moodi plekiga toodete puhastamine ja veel mõned lihtsamad ülesanded, mida saaksid teha teised töölised meistri asemel. Lisaks alustada lihtsamatest ümberpaigutamistest, ehk kui piltlikult öeldes venitada kleidi- ja seeliku viimistlusliin pikemaks, aga samal ajal lähemale pintsaku viimistlusliinile, mis annaks meistrile täieliku ülevaate ja kontrolli mõlema liini tööst. Diplomitöö viimases osas pakub autor välja kolm konkreetset laiapõhjalist ja väga erinevat lahenduse varianti, millest üks ei välista teist. Esimeseks lahenduseks on viimistlusosakonnas seadmete ümberpaigutamine selliselt, et meister näeks ja saaks suhelda lihtsamalt kõigi töölistega. Mõlemad viimistlusliinid oleksid siis ühe meistri juhtimise all. Uue lahenduse paigutused on praktilisemad, sest kleidi- ja seeliku viimistlusliini triikijad on jaki viimistlusliini voodri triikijatega kõrvuti, mis annab eelise ka omavahel tööd jagada, ning samal ajal on meistril täielik ülevaade mõlema liini tööst ja oma alluvatest. Lisaks on välja toodud ka kulud ja kasud sellise projekti lahenduse puhul. Teiseks lahenduseks oleks töö korralduslik muutmine, mis võtab natukene rohkem aega, sest põhirõhk oleks tööliste motiveerimisel ja õpetamisel, et meistril oleks võimalik töötajaid lihtsamini ümber paigutada ja mõned vanast harjumusest jäänud töökohustused teistele töölistele delegeerida. Üks kindel ülesanne oleks anda lõppkontrolöritele nende tööga seonduvaid ülesandeid, mis seni maani on meister ise ära teinud. Näiteks nagu näidistoodete tehnoloogide ruumi toimetamine ja praagi õmblusliini meistrile toimetamine. Kolmandaks lahenduseks oleks Etoni tehnoloogial põhineva ripp-tehnoloogia juurutamine ettevõttesse. Kõige kulukam ja aega nõudvam lahendus on ka kõige uuenduslikum ja perspektiivikam. Kogu info kogumiseks uuris ja intervjueeris autor erinevaid inimesi, kes sellega Eestis tegeleda võiksid, et leida infot kuidas kogu süsteem toimib. Saadud info põhjal koostas autor omapoolse plaani, mida ettevõttes juurutama hakata. Lahendus on algatuseks võimalikult minimaalne Baltika Tailori viimistlusosakonda, et katsetada ja proovida kuidas ettevõte suudab uue tehnoloogia vastu võtta ning sellega harjuda. Selle projekti aluseks on võetud esimeses lahenduses kasutatavat seadmete ümber paigutamist ning seejärel lisatud uus automatiseeritud tehnoloogia just kleidi- ja seeliku viimistlusliini osakonnale. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale OÜ Baltika Tailor ettevõtte juhtivale tehnoloogile A. Kruusbergile ja ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ning konsultandile M. Beilmannile.The purpose of this thesis was to integrate two garment finishing lines under one supervisors command based on Baltika Tailor Ltd. The author analyzed mostly the integration of skirt and dress garment finishing line with men and women jacket garment finishing line. Currently, the first mentioned line does not have a supervisor, the new solution would see the jacket finishing line supervisor command both stations. In the thesis the author will give an overview of the current situation at the manufactory and provides ideas and solutions how to integrate the two finishing lines with highest efficiency. Another purpose of the thesis was to give overview about the knowledge gained during the 4 years in university from technological, scientific and analytical point of view. After studying the theory, analyzing the current situation in both garment finishing lines and doing extensive surveys, the author proposed 3 different solutions that the company could practise in order to see increase in work performance and workflow. On the technological side the author examined the current workflow of the garment finishing lines, their set up, also got to know the main products and the time spent on the garment finishing process. The author also got an overview of the machines used, the skills and potential of the workers. It turned out that many of the workers are not qualified enough to handle all the machinery used in the garment finishing lines which means the supervisor has to spend extra time to do some tasks themself. To improve this, the workers that don't meet the requirements should be motivated and trained so the workflow would become smoother. After analyzing the observation days and interviewing the supervisor it turned out that it would be great help if they could re-arrange workers more easily and delegate tasks around workers. The solution to this would be again to motivate and educate the workers to use other equipment, which would improve the efficiency and raise the potential salary. For example the task of taking the sample products to technologists room and returning rejected products to sewing line should be delegated to final operators work responsibilities. As well as cleaning stained products and some other tasks should be done by other workers instead of supervisor. There should also be re-arrangements in the positioning of the finishing lines such as extend the length of the dress and skirt garment finishing line and move it closer to the jacket garment finishing line which would give the supervisor better overview of the work in both finishing lines. In the final part of the thesis the author proposes three broad-based and different solutions, where one does not exclude the other. The first proposal sees re-arrangement of the devices so that the supervisor would have better overview and communication with the workers. The new setup would be more practical because the clothes pressers of the skirt and dress finishing line would be side by side with the jacket garment finishing line ironers which gives the opportunity to share work tasks between the workers and in the same time the supervisor would have better overview. The author has also brought out the costs and benefits of the described proposal. The second solution sees a change in the organizational side of workflow which would take more time than the first proposal as the main focus would be motivating and educating the workers. One definite change would be giving final operators more tasks that the supervisor has so far done such as taking sample products to technologists room and rejected products back to sewing line. The third solution sees the implementation of Unit Production System (UPS) based on Eton technology. The most time and money consuming proposal is also the most innovative and perspective. The author interviewed different people that practise such solution in order to gain information and understand how exactly it works. Based on all the information obtained by author, it is suggested to implements a plan using UPS in the company. To begin with, the proposed ideas should be practised in the garment finishing line department of Baltika Tailor in order to try it out and see how adopting the company and the workers are. This project is based on the first solution where machines were re-arranged, only the automated UPS equipment will be added.Clothing and Textiles--Quality ManagementClothing and Textiles--Field StudiesRõivad ja tekstiilid--KvaliteedikorraldusRõivad ja tekstiilid--TööuuringudRõivaste tehniline disainTechnical Design of Apparelthesis