Valter, OlariLellep, KarinAruste, Kristel2023-05-242023-05-242023-05-02https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4836Aastal 2022 tehtud truupide ülevaatuste tulemusi analüüsides selgus, et suur hulk silla elementidega konstruktsioone oli liigitatud truubiks, ainult seetõttu, et nende piki tee telge mõõdetud pikkus oli alla kolme meetri. Silla elementidega truupide seisund oli kehv, kuna nende korrashoiule ei oldud varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud, sest määruste kohaselt ei ole vaja truupide seisundit regulaarselt kontrollida. Varasemalt oli jälgitud riigiteedel truupide voolusängi seisundit - kas esineb setteid ning kui suurel hulgal, kuid konstruktsiooni enda seisund oli jäänud tagaplaanile. Et hinnata truupide seisukorda ja teha kindlaks, kas silla truubist eristamine on pikkuse järgi piisav loodi truupide hindamise süsteem, mis võimaldaks täpsemini hinnata truubi kõikide elementide seisukorda. Loodud hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi truupide seisundi hindamiseks, juhul kui on vaja täpsemat informatsiooni truubi seisukorra kohta. Ülevaatuste käigu selgus, et truupide registris oli sildu, mis olid oma pikkuselt kolm meetrit või rohkem. Silla pikkust on arvestatud vahepeal kaldasammaste esiseinte vahelisest kaugusest ning kui see mõõdetav pikkus oli alla kolme meetri siis liigitati selline sild truupide hulka ning kui hakati mõõtma silla pikkust kaldasammaste riiglite tagaseinte tagant siis oli jäänud osa sildu eelnevalt mõõdetud mõõdu järgi juhusliku vea tõttu truubiks. Selgus, et truupide korrashoid vajab edaspidi suuremat tähelepanu. Konstruktsioonide juures võis märgata võsa ja/või puude kasvamist truubitoru nõlvakindlustustel ja truubitoru servades, mis oli kaasa aidanud truubitoru päiste kiiremale lagunemisele. Varasemalt truubiks liigitatud sildade betoon oli lagunenud mitmel sillakonstruktsioonil, ka sellele oli lagunemisele oli kaasa aidanud võsa või puude kasvamisest otse konstruktsioonide peal. Ülevaatuste tulemuste analüüsi järeldus on, et silla truubist eristamine pikkuse järgi ei ole piisav, sest ava pikkuse järgi liigitades truupe ja sildu, liigitub osa sillakonstruktsioone truupideks ning kuna truupide arv riigiteedel on suur võivad sillakonstruktsioonid truupide hulgas jääda õigeaegse hoolduseta. Kui määruse kohaselt on hetkel sild üle kolme meetri pikkusega, truup alla kolme meetrise läbimõõduga, siis edaspidi võiks sildu truubist eristada konstruktsiooni järgi. Edaspidine liigitus võiks olla järgnev: • Sild on seinte, võlvi ja laega konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude koondamine konkreetsetesse arvutatavatesse piirkondadesse. Sildadele omased elemendid on veel vuugid, tugiosad, veeviimarid, hüdroisolatsioon ning monteeritavad terasplaadid. • Truup on sümmeetrilise läbimõõduga lülidest või pideva tootmise toimega rajatud elementidest konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude ümbersuunamine kogu perimeetri ulatuses. Truubitoru materjaliks on üldjuhul betoonlülid, plastik või keerdõmblusega teras. Truupi iseloomustab kõige paremini kogu ümbermõõdu ulatuses ühtlase ja jätkuva materjali kasutamine. [22] Aastal 2022 loodud truupide hindamissüsteemi abil oli võimalik võrrelda hinnatud truupide seisundit, kokku panna truupide remondinimekiri ning oli võimalik kõikide hinnatud truupide hulgast leida ka truubid, millel oli vaja ainult hooldustöid teha. Uut truupide hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi juhul kui on vaja detailsemat informatsiooni truubi konstruktsioonide seisundi kohta.The topic of this thesis is Classification of Watercrossings and Their Condition on Estonian National Roads. A bridge and a culvert are two different structures, the tasks of which are largely similar. The terms bridge and culvert are defined differently in each country. In Estonia, a bridge is distinguished from a culvert by the size of the span. The purpose of this paper is to determine whether the Regulation “Requirements for the condition of roads” of the Republic of Estonia has sufficiently clearly distinguished a culvert from a bridge. Currently, according to the “Requirements for the condition of roads”, “a bridge is a single or multi-span civil engineer work along which a road runs over a water obstacle and which has at least one clear span of three meters or more in length.” According to the “Quality requirements for the building of roads” and the road design standards, a culvert is a “civil engineer work in the road embankment for the passage of water or animals underneath the road, the diameter of which is less than three meters.” In both regulations, a culvert is also considered a bridge. A clear distinction between a bridge and a culvert is important because according to the “Requirements for the condition of roads”, the owner of the road is obligated to check the condition of the bridge once every three years during general inspection. A number of requirements have been established for a bridge with regard to the condition of the structures. There is no requirement for culverts that would oblige the owner of the road to check its condition in such detail. The final paper gives examples of how and on what grounds foreign countries classify bridges and culverts and explains how culverts and bridges are currently defined in Estonia. In order to identify how to classify culverts with bridge elements that are currently grouped under culverts because the length of their span is less than three meters and how many such structures there are on national roads, they were inspected where all elements of the structure were noted and important characteristic parameters were measured. During the inspections, the condition of the civil engineer works was also inspected. Analysing the results of the inspections of culverts carried out in 2022 revealed that a large number of structures with bridge elements had been classified as culverts only because their length was less than three meters. The condition of culverts with bridge elements was poor because not enough attention had been paid to their maintenance in the past because according to the regulations, it is not necessary to regularly check the condition of culverts. Previously, the condition of the watercourse of culverts on national roads had been monitored – whether there was sediment and to what extent, but the condition of the structure itself had been overlooked. It was revealed that the maintenance of culverts requires more attention in the future. At the structures, brush and/or tree growth could be observed on the culvert slope protection and culvert edges, which had caused culvert headwalls to disintegrate. At bridges previously classified as culverts, the concrete had disintegrated in several bridge structures due to the brush or trees growing directly on the structures. The conclusion of the analysis of the inspection results is that distinguishing a bridge from a culvert based on length is not sufficient. While according to the regulation, a bridge is less than three meters long and a culvert has a diameter of less than three meters, in the future, bridges could be distinguished from culverts based on the structure. The future classification is as follows: A bridge is a structure with walls, a vault and a ceiling in which forces are concentrated in specific calculated areas. Other elements specific to bridges are joints, support elements, water drains, waterproofing and/or corrugated steel plates. A culvert is a structure made of segments of symmetrical diameter or built through continuous production in which forces are diverted along the entire perimeter. The material of the culvert is generally concrete segments, plastic, or helical welded steel. A culvert is best characterised by the use of uniform and continuous material around the entire circumference.etEhitus::TeedeehitusTeedeehituslõputöö