Lauri, PikkpõldKivimeister, Lauri2021-03-172021-03-172014https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1014Käesolevas lõputöös on vastavalt lähteülesandele uuritud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkarkassi konstruktsioone, toodud võrdlused teiste Eestis ehitatud hoonete analoogsete tehniliste lahendustega ja pakutud alternatiivsed võimalused, mis tagaksid ressursside efektiivsema ning ratsionaalsema kasutamise Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustegevusel. Erinevate konstruktsioonide võrdlusi koostades on selgunud, et Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone projekteerijate poolt paljud üledimensioneeritud raudbetoonkonstruktsioonid nõuavad ehitusprotsessis oluliselt suuremat materjali-, aja- ja tööjõukulu, mis muudavad ehituse maksumuse kallimaks. Samuti on loodud arhitektuurelemente, mis paiknevad piiratud juurdepääsuga ruumides ning on vaadeldavad vaid muuseumi töötajate ja ventilatsiooniseadmete hooldajate poolt, kuid ruumide kasutuse seisukohalt on tegemist ebaratsionaalsete lahendustega. Eestis varem ehitatud analoogseid hooneid uurides võib järeldada, et hoonele vajalik stabiilsus ja kandevõime on tagatav saledamate ning kergemate konstruktsioonidega. Saadud kogemuse põhjal saab järeldada, et ehitatava muuseumihoone vahelaed oleks mõistlik teostada monteeritavatest elementidest, mis säästaks aega ja muudaks ehituse tervikuna odavamaks. Ehitustegevuse ajal ilmastikust tingitud mõjutegureid on sel juhul samuti vähem. Lõputöös on ehitatava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkonstruktsioonidele kulutatavate ressursside maht arvutatud nii reaalsetes tingimustes ehitades kui konstruktsioonide alternatiivset lahendust kasutades ning toodud välja konkreetsed näitajad, mis tõestavad ressursside efektiivsemaid kasutusvõimalusi. Lõputöö koostamisega paralleelselt sama muuseumihoone projekti elluviimine ja igapäevaselt objektil selle hoone praktiline ehitamine on aidanud paremini mõista, kuidas ja kuhu konstruktsioonides koormused liiguvad. Kujunenud oskused võimaldavad tulevikus hoone projekti alusel paremini hinnata projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsust vastavalt hoone otstarbele ja teha koostööd projekteerijatega optimaalsete lahenduste leidmisel. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone keldri kandva konstruktsiooni näitel on käesolevas lõputöös pakutud alternatiivne konstruktsiooniline lahendus, mille kasutamine võimaldaks säästa materjale, rahalisi vahendeid ja lühendada ehituseks kuluvat aega. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusel objektiinsenerina igapäevaste tööülesannete täitmise ning samaaegselt lõputöö kirjutamise tulemusena on saadud selgemad arusaamad projekteerimise efektiivsusest ja oskused projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsuse hindamiseks. Ebamõistlikke ja kulurohkeid tegevusi ehitusobjektil saab vähendada ja vältida, kui projekteerimisfaasis toimub konstruktsiooniliste lahenduste leidmiseks edukas koostöö ehitajate, projekteerijate ja arhitektide vahel. Tulemuseks on ressursside optimaalne kasutamine, kus materjali-, aja- ja tööjõukulude säästmine võimaldab vähendada ehituse maksumust tervikuna. Ehitustegevusele kuluvat aega saab oluliselt lühendada, kui kasutada tehases toodetud elemente ja neid objektil kokku monteerida. Hoone konstruktsioonide kandevõime peab vastama hoone kasutamise otstarbele, kordades suurema kandevõimega konstruktsioonide projekteerimine ei ole põhjendatud. Efektiivne projekteerimine loob eeldused optimaalsete kuludega hoone ehitamiseks.According to a project specification, “Building of reinforced concrete structural framing, comparison and opportunities for substution on the example on the main building of the Estonian National Museum”, the author of this final paper, studies the structures of reinforced concrete framing of the new main building of the Estonian National Museum, gives examples of comparison with other built in Estonia buildings featuring the analogical technical solutions and provides the alternative solutions that would ensure more efficient and rational use of resources in building activity in regard with the Estonian National Museum. While making comparisons between different constructions, the author realized that a process of building too many over-dimensioned reinforced concrete structures of the new main building of the Estonian National Museum require significantly bigger material consumption, greater time and labour costs which will result in higher cost of construction. At the same time, some architectural elements were designed that locate in the rooms with restricted access and are only visited by the museum personnel and the ventilation equipment maintenance technicians, however, as far as the use of the rooms is concerned, we can talk of impractical solution. Studying some analogical constructions, built in Estonia earlier, one may come to a conclusion that the load bearing capacity and stability required for the building can be ensured by use of lighter and thinner structures. Based upon the acquired data, the author realized that floors of the museum building under construction should be made from assembled elements, which would save time and make the construction of the entire building cheaper. This solution will also result in fewer external weather factors that might affect the construction. The final paper contains a volume of resources going to be spent on construction of the reinforced concrete framing of the new main building of the Estonian National Museum, calculated both for construction in real conditions and adopting the alternative structural solution; the research also contains specific data which gives evidence of the more effective feasibility. Along with the compilation of the final paper the author spent every day on site implementing the design and erecting the museum building, and he began to better realize how and where structural loads spread. For the future the author would be able to better assess the practicability of bearing structure solutions on a basis of project according to the intended use of building and ensure cooperation with design engineers with the aim of finding optimal solutions. On the example of the basement bearing structure of the new main building of the Estonian National Museum the final paper provides the alternative structural solution, the implementation of which would help save materials and finance and reduce the construction time. While performing everyday job assignments on site in course of the construction of the new main building of the Estonian National Museum and writing the final paper at the same time, the author acquired better understanding of the design efficiency and skills of assessing rationality of bearing structures design. Unreasonable and costly activities in situ could be reduced and avoided if in the stage of design the effective cooperation between builders, designers and architects would be ensured with the aim of finding structural solutions. The cooperation might result in the optimal use of resources when saving material, time and labour costs result in reduction of total construction cost. The time spent on construction can be significantly reduced if prefabricated elements are used for assembling in situ. Bearing capacity of structures must correspond to the intended use; engineering design of structures with many-fold bearing capacity is unreasonable. The efficient design will predetermine construction at optimal cost.Construction--Building Construction--Construction EconomicsConstruction--Building Construction--ConstructionConstruction--Building ConstructionEhitus--Hoonete ehitus--EhitusökonoomikaEhitus--Hoonete ehitus--EhitamineEhitus--Hoonete ehitusHoonete ehitusBuilding Constructionthesis