Kallaste, KaidiBuht, Liisi2021-05-112021-05-112021-05-11https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3326Lõputöö „Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormusest Eestis ja Soomes“ annab ülevaate, kas kasumlikum ja otstarbekam oleks maksukoormuse aspektist vaadatuna, luua ehitusettevõte kohe Soome või Eestisse ja saata töötajad Soome. Soome maksuameti 2019. aastal tellitud uuringu põhjal on Soomes tegutseva Eesti taustaga ettevõtte kõige populaarsem valdkond ehitus, mis on üle 43% kogu Soomes tegutsevatest Eesti taustaga ettevõtetest. Teema on aktuaalne ja eriti just ehitusvaldkonnas, kuid pole ühtegi teadaolevat kokkuvõtlikku eestikeelset uurimust, kus oleks välja toodud maksukoormuse võrdlus samas valdkonnas nii Eestis kui Soomes. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eesti ettevõtetel on jätkuv huvi Soome ehitusturu vastu, kuid seaduse muudatuste ja korrektse maksustamise info ülesleidmise juures võib olla ettevõttel raske langetada otsust, kuidas siseneda Soome turule maksu aspektist lähtudes kõige kasumlikumalt ja otstarbekamalt. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormuse kujunemine Eestis ja Soomes ning anda soovitusi ehitusettevõtetele maksukoormuse optimeerimiseks. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt püstitati ülesanded anda ülevaade ehitusettevõtte maksuarvestuse alustest Soomes ja Eestis, viia läbi Eesti ja Soome ehitusettevõtte näitel võrdlev analüüs maksukoormusest ning teha järeldused Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormusest Eestis ja Soomes ning anda soovitusi maksukoormuse optimeerimiseks. Uuringust selgus, et suurim maksukoormus oli Soome ehitusettevõttel Rattego, talle järgnes Eesti Fiktsioon x, kelle püsiv tegevuskoht on Soomes ning seejärel Fiktsioon y, kes peamiselt tegutseb Eestis. Maksukoormus oli madalam võrreldes Rattegoga Fiktsioon y-l 312,07€ ehk 1,3% ja Fiktsioon x-l oli 1503,88€ ehk 6,1%. Kahe Eesti ehitusettevõtte maksukoormuse erinevus oli 1 191,81€ ehk 4,9%, samas kui Soome ettevõtte ja püsiva tegevuskohana tegutseva Eesti ettevõtte maksukoormuse erinevus oli väga väike. Uuringu tulemuse analüüsist saab järeldada, et nii Eestis kui Soomes on maksed ja maksud põhimõttelt samad, kuid määrad on erinevad. Rattego ja Fiktsioon x tööjõu maksukiil on 50,27% ja Eesti residendil 42,36%. Keeruline on anda kindlat vastust, mis on kõige kasumlikum ja otstarbekam viis siseneda Soome ehitusturule. Tulemusest küll selgus, et kõige kasumlikum ja otstarbekam on luua ehitusettevõte Eestisse ja saata oma töötajaid Soome, sest maksukoormuse aspektist lähtudes on kõige optimaalsem tegutseda Soomes Eesti ettevõttena, kuid seda juhul, kui ehitustegevus ei tekita püsivat tegevuskohta. Kui on aga teada, et ehitustegevust praktiseeritakse Soomes rohkem kui 6 kuud, siis on otstarbekas maksukoormusest lähtudes pakkuda teenust Eesti ettevõttena, kelle püsivaks tegevuskohaks kujuneb Soome. Ühemehefirmale oleks kõige kasumlikum ja otstarbekam siseneda Soome ehitusturule Eestis tegutseva ettevõttena, sest töötasult on maksukiil väiksem ja netotulu suurem. Kui ettevõttel on teisi töötajaid ja lähtub tööjõukuludest, siis on näha, et ettevõttele on kasumlikum pakkuda teenust Soome ettevõttena.The thesis “On the tax burden of a construction company operating in Finland in Estonia and Finland” provides an overview of whether it would be more profitable and expedient from the point of view of the tax burden to establish a construction company immediately in Finland or Estonia and send employees to Finland. According to a survey commissioned by the Finnish Tax Administration, the most populaar field of a company with an Estonian background operating in Finland in 2019 is construction, which is over 43% of all companies with an Estonian background operating in Finland. The topic is topical, especially in the field of construction, but no summary study is known in Estonian that would show a comparison of the tax burden in the same field in both Estonia and Finland. The problem with the thesis is that Estonian companies continue to be interested in the Finnish construction market, but if the law changes and the correct tax information is found, it may be difficult for the company to decide how to enter the Finnish market most profitably and efficiently for tax purposes. The aim of the thesis is to find out the tax burden of a construction company operating in Finland in Estonia and Finland and to give recommendations to construction companies for optimizing the tax burden. Based on the aim of the thesis, the tasks were set to provide an overview of the tax accounting bases of a construction company in Finland and Estonia and to perform a comparative analysis of the tax burden on the example of an Estonian and Finnish construction company. In addition, to draw conclusions about the tax burden of a construction company operating in Finland in Estonia and Finland and to make recommendations for optimizing the tax burden. The survey revealed that the largest whole tax burden was borne by the Finnish construction company Rattego, followed by Estonian Fiction x with a permanent establishment in Finland and then Fiction y, which operates mainly in Estonia. Compared to Rattego, the lower tax amount on Fiction y was 312.07 € or 1.3% and Fiction x was 1503.88 € or 6.1%. The difference in the tax amount between the two Estonian construction companies was € 1,191.81 or 4.9%, while the difference in the tax amount between the Finnish company and the Estonian company operating as a permanent establishment was very small. From the analysis of the results of the survey, it can be concluded that in both Estonia and 46 Finland the payments and taxes are basically the same, but the rates are different. The tax wedge on Rattego and Fiction x labor is 50.27% and for an Estonian resident 42.36%. It is difficult to say what is the most profitable and expedient way to enter the Finnish construction market. The result showed that it is most profitable and expedient to establish a construction company in Estonia and send employees to Finland, because from the point of view of the tax burden it is most optimal to operate as an Estonian company in Finland, but only if construction activities do not create a permanent place of business. However, if it is known that construction activities have been practiced in Finland for more than 6 months, then it is expedient to offer the service as an Estonian company whose permanent place of business will be Finland on the basis of the tax burden. It would be most profitable and expedient for a one-man company to enter the Finnish construction market as a company operating in Estonia, because the tax wedge on wages is smaller and net income is higher. If the company has other employees and it is based on labor costs, it can be seen that the company is more profitable to offer the service as a Finnish company.etTTK Subject Categories::Majandus and ärijuhtimineMajandusarvestuslõputöö