Traumann, AdaBeilmann, MerjeKoppel, Alina2025-01-172025-01-172025-01-07https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5570Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada hindamismetoodika, mis võimaldab analüüsida päästerihma ergonoomilisust, kasutusmugavust ja funktsionaalsust päästjate igapäevatöös. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi teoreetiline ja praktiline analüüs, hõlmates hindamismetoodika väljatöötamist, testimiste läbiviimist ja saadud tulemuste analüüsi. Töö teoreetiline osa keskendus ergonoomika põhimõtete ning päästeameti töö spetsiifika uurimisele. Samuti anti ülevaade päästerihma arendamise taustast ja vajadusest hinnata selle vastavust päästjate töötingimustele. Päästerihma tõhususe hindamiseks koostati küsimustik, viidi läbi intervjuu eksperdiga ning töötati välja testimismetoodika, mis hõlmas realistlike tööülesannete imiteerimist. Metoodika rakendamine võimaldas koguda süsteemset ja usaldusväärset tagasisidet rihma kasutuse kohta erinevates situatsioonides. Praktiline osa keskendus hindamismetoodika rakendamisele ja testimiste tulemuste analüüsimisele. Testimised näitasid, et päästerihm täidab üldiselt hästi oma põhieesmärki, pakkudes vajalikku ergonoomilisust ja toetades liikumisvabadust. Füüsiliste harjutuste, nagu kükid ja toengpõlvitus, läbiviimine ei põhjustanud osalejatele ebamugavust, kinnitades rihma sobivust igapäevatöö ülesannete täitmiseks. Samuti tõsteti esile rihma võime jaotada raskust, näiteks CAFS-i seadme kandmisel, mis vähendas koormust ühelt käelt ja parandas liikumisvabadust. Samas tõid testimised esile ka olulisi parandamist vajavaid aspekte. Osalejad tõid välja, et rihma avamismehhanism ja karabiinid olid keerulised kasutada, mis võib kriitilistes olukordades põhjustada viivitusi. CAFS-i seadme kinnitamine rihmale jättis selle liiga madalale, mis mõjutas liikumise mugavust, eriti kitsastes oludes ja treppidel. Lisaks ilmnes vajadus kiire vabastamise mehhanismi järele, mis võimaldaks ohuolukorras päästjal rihmast kiiresti vabaneda. Lõputöö näitas, et hindamismetoodika on praktiline ja tõhus tööriist päästerihma sobivuse ja kasutusmugavuse analüüsimisel. Saadud tulemused andsid teavet rihma tugevuste ja arendamisvõimaluste kohta. Arendusvõimalustena tuleb keskenduda avamismehhanismi ja karabiinide kasutusmugavuse parandamisele, kiire vabastamise mehhanismi lisamisele ning kinnituskõrguse reguleerimise optimeerimisele. Töö näitas, et rihm suudab pakkuda olulist tuge päästjate igapäevatöös, kuid teatud tehnilised ja disainielemendid vajavad täiustamist, et toode veelgi paremini vastab päästjate spetsiifilistele vajadustele.This thesis “Development of a Methodology for Assessing the Ergonomics of a Specialized Belt” focuses on the development of a methodology for assessing the ergonomics, usability, and functionality of a specialized rescue belt, aiming to meet the specific needs of rescue personnel. The topic’s relevance stems from the critical role of ergonomics and usability in improving the safety, efficiency, and well-being of rescue workers who operate in challenging and often dangerous environments. The study addresses the lack of an established testing methodology for rescue belts, which is essential for ensuring the product’s compatibility with the demands of rescue operations. The primary objective of the thesis was to create a structured and systematic assessment methodology that allows for evaluating the rescue belt’s suitability in real-world tasks, considering the physical and cognitive requirements of rescue workers. To achieve this goal, several tasks were defined: conducting a theoretical analysis of ergonomics and usability concepts, reviewing international best practices, designing a questionnaire and evaluation scale, conducting an expert interview, implementing practical testing, and analyzing the collected data to draw conclusions and provide recommendations. The theoretical part of the thesis provided insights into the principles of ergonomics, usability, and adaptability, as well as the specific requirements of rescue personnel. Additionally, the study explored the background of the rescue belt development and emphasized the need for systematic testing to identify strengths and improvement areas. The practical part focused on implementing the methodology in controlled testing scenarios. Realistic tasks and movement patterns were simulated to evaluate the belt’s ergonomics and usability. The results showed that the rescue belt generally met its objectives, providing adequate ergonomic support and freedom of movement in various tasks. Exercises such as squats and kneeling push-ups did not cause discomfort, highlighting the belt’s suitability for physically demanding tasks. Additionally, the belt demonstrated its ability to redistribute weight effectively, particularly when carrying equipment such as CAFS devices, reducing strain on one hand and enhancing mobility. However, the study also identified areas requiring improvement. Participants noted challenges with the belt’s opening mechanism and carabiners, which were not intuitive to use and could lead to delays in critical situations. Furthermore, the low hanging position of the CAFS device attachment affected movement comfort, especially in confined spaces and on stairs. A need for a quick-release mechanism was also emphasized to ensure safe detachment in emergencies. These findings underline the importance of optimizing the belt’s design to enhance usability and adaptability to diverse users and tasks. The conclusions of the thesis highlight that the developed assessment methodology is a practical and effective tool for evaluating the ergonomics and usability of the rescue belt. The study provides insights into the belt’s strengths, such as ergonomic design and weight distribution capabilities, and areas requiring improvement, including mechanism usability and attachment height adjustment. Recommendations for future development include simplifying the opening mechanism, adding a quick-release feature, and enhancing the belt’s adjustability to better accommodate the diverse physical requirements of rescue personnel. Overall, the thesis demonstrates that a systematic assessment methodology can provide significant contributions to the development of user-centered rescue equipment.etRõivad ja tekstiilid::TööuuringudTehnoloogia ja tootearendus (moetööstus)lõputöö