Gorislavskaja, InnaJärvet, Veiko2021-03-172021-03-172018https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2198Käesolevas lõputöös on välja toodud inimeste hoiakute ja liiklusviisakuse kujunemise ülevaadet Narva linna näitel. Ülevaate saamiseks kogus autor teoreetilisi andmeid juba teostatud uuringutest, teaduslikest kirjandustest ja artiklitest ning statistika andmebaasidest. Seejärel teostas kvalitatiivse uuringu Narva linnas, hetkeolukorrast liikluses, inimeste hoiakute kujunemisest ja liiklusviisakuse kujunemise põhimõtetest. Seostades teoreetilise osa empiirilise osa analüüsiga, sai ülevaate inimeste hoiakute kujunemisest liikluses ning selgitas välja, millest tekivad liiklusviisakusega seotud probleemid. Töö koosnes kahest osast. Esiteks on esimeses pooles käsitletud liikluse olemust ja hetkeolukorda liikluses. Liiklus on ühiskonna sisene koostoimimiseprotsess, mis koosneb kõikidest liiklejatest ja loomadest ning kehtib nii maismaal kui ka vetel. Liikluse hetkeolukord annab soovida paremat, kuna iga aasta toimub liiga palju liiklusõnnetusi, mis lõppevad surmaga või kannatunetega. Nii ülemaailme kui ka Eesti liikluskultuur ja liiklusviisakus vajavad mõjutamist positiivsuse suunas, kuna inimeste arvates on hetkeolevas kultuuris probleeme, mis häirivad inimesi sedavõrd, et nende käitumine muutub agressivsemaks ning kohanetakse olemasoleva kultuuriga, selle asemel, et seda muuta. Teiseks on esimes pooles räägitud kultuuri ja hoiakute kujunemisest ning nende mõjust käitumisele. Kultuur on uskumuste ja käitumisreeglite kogum, kus väärtustatakse teiste inimeste tunnustamist, käitudes vastavalt sellele, milliseks on kujunenud ühiskonna mõjutamisel inimese taustasüsteem. Kultuur on elu jooksul õpitav, kus saadakse harjumusi, uskumusi ja väärtusi vastavalt sellele, millises ühiskonna grupis on elu kestel oldud. Minevikus õpitud ja kogetud väljendub inimeste käitumises hoiakute näol. Esimesed hoiakud kujunevad inimesel juba lapsepõlvest kodus, saades eeskuju vanematelt, vanavanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt. Hoiaku eripäraks on ajas muutumine, mis tuleneb uutest saadud kogemustest ja teadmistest, kus kavatsust käituda ühel või teisel viisil mõjutavad ka ohutus, teistelt inimestel heakskiidu saamise olulisus, sotsiaalne surve ning põnevus mingi käitumine omaks võtta. Kõikide liikluse osalejate käitumisel väljendatud hoiakutest kujuneb liikluskultuur ja sealt tulenev liiklusviisakus. Liikluskultuur tuleneb nii inimeste hoiakutest, kui ka ametiasutustest, kes reguleerivad riigitasandil olevaid norme, teede seisukorda ning üldist liiklussüsteemi. Liikluskultuur on üks sotsiaalse suhtlemise vorme, mis tähendab, et positiivseks toimimiseks tuleks osata liikluses korrektselt suhelda, mis aitab vältida liiklusõnnetusi ja inimestevahelisi konflikte. Liikluskultuurist tulenev liiklusviisakus tähendab oskust suhtuda positiivselt kõikidesse liiklejatesse, arvestada teistega ja mitte panna kaasliiklejad olukordadesse, kus iseennast ei taheta järgmine kord leida. Liiklusviisakuse kujunemiseks peavad olema täidetud põhieeldused nagu reeglite tudmine ja järgimine, konfliktidest eemale hoidumine ning erinevate liiklejatüüpide omavahelise koostöö olemasolu. Vabandades, abistades, tänades ja teisi märgates on võimalik saavutada kõrgel tasemel liiklusviisakus, kus liiklejad ei häiri, vaid mõistavad üksteist, millega muudavad liikluskeskkonna ohutumaks. Teises poole kirjutamiseks oli läbiviidud intervjuu Narva linnas, kus elanikele esitati kokku 22 küsimust, hetkeolukorrast, hoiakute kujunemisest, liikluskultuuri ja liiklusviisakuse probleemide tekkepõhjustest ja nende leevendamise võimalustest. Inimeste mõtted suunati autorile vajavale teemale liiklusalaste üldmõistete küsimustega, kus selgus, et inimeste arusaam liiklusviisakusest on segane ja ettekujutus ei ole kõigil õige, millest on tingitud mingil määral ka selle puudus liikluses. Liikluskultuuri hindasid kohalikud elanikud kümnepallisüsteemi põhiselt hindega 5,8 ning liiklusviisakust keskmise hindega 5,3. Need hinnangud viitavad antud valdkondade arenguruumile, mis tähendab, et neid tuleb mõjutada ja muuta positiivsuse suunas. Liikluskultuuri ja sealt tuleneva liiklusviisakuse kujunemise põhieelduseks on õigete hoiakute omandamine, millest kujuneb inimeste käitumine liikluses. Uuringu käigus selgus, et inimeste hoiakud kujunevad põhiliselt lapsepõlvest kodus, emalt, isalt, vennalt või vanaisalt eeskuju võttes ning ümbritsevatelt inimestelt. Samas mõjutab hiljem neid hoiakuid hetke liikluskultuur, mis tähendab, et selle liikluskeskkonnaga harjutakse ära ja kohanetakse ning muutusi ei toimu. Kusjuures negatiivne liikluskeskkond mõjutab inimeste käitumist rohkem, mis tähendab, et kui keegi väljendab agressiivsust, elatakse see arvatavasti teise peal välja, millest tekib nn dominoefekt, kus ühe inimese reaktsioon jõuab järgmiseni ja see peegeldub kaasliiklejatele edasi. Sellest aga kujunebki liikluskultuur. Peale selle mõjutavad ühiskonna käitumist inimlikud faktorid nagu ohutuse tähtsus, heakskiidu saamise olulisus, tahe ning vajadus mingisugune käitumine omaks võtta. Liikluskultuuri ja liiklusviisakusega seotud probleemid tekivad Narva elanike arvates eelkõige sellest, et inimesed ei arvesta üksteisega, sõidetakse agressiivselt ning ületatakse kiirust. Peale selle mõjutavad liiklusviisakust negatiivselt ka omavahelised trügimised ja noored inimesed, kellel puudub kogemus, kuid tahetakse näidata enda võimeid ja oskusi. Peamisteks probleemide leevendamise nõuanneteks on Narva elanike arvates teistega arvestamine, kusjuures alguseks tuleks pöörata rohkem tähelepanu enda käitumisele, mis tähendab, et ei tohi alluda teiste provokatsioonidele ning kontrollida enda emotsioone olenevalt situatsioonist. Liikluses osaledes tuleb järgida reegleid ning olla kontsentreeritud oma tegevustele. Selleks, et inimesed pööraksid nendele probleemidele rohkem tähelepanu tuleb tõsta liikluskultuuri ja liiklusviisakuse teema sagedamini päevakorrale. Eelpool toodud informatsioonist on näha, et liikluskultuur ja liiklusviisakus vajavad mõjutamist positiivsuse suunas, mida saab järeldada inimeste poolt antud hinnangutest. See viitab ka teema aktuaalsusele ja olulisusele. Inimesed ei oma piisavalt informatsiooni probleemidest, ei pane neid tähele ning kohanevad olemasoleva kultuuriga, kuna see tundub ühiskonna poolt aktsepteeritav. Eelkõige on tähtis jagada rohkem informatsiooni kampaaniate, teabepäevade, loengute, liikluspäevade, ürituste ja võistluste näol, suunates inimeste tähelepanu olemaoleva probleemi tõsisule. Samuti on autori arvates oluline meie kultuuris kadunud varjatud kangelaste premeerimine, mida tuleb kultuuritraditsioonina taaskäivitada, mis tekitab inimestes rohkem huvi ja tahtmist olla teedel viisakad. Eraldi tuleb tegeleda noorte ärevuse ja põnevusega olla liikluses lahedad ja väljakutsuvad, andes võimaluse osaleda üritustel ja võistlustel, mis on liikluselähedased ning kus noored saavad rahuldada enda vajadusi. Samuti on tähtis pöörata tähelepanu ka lapsevanemate liikluskasvatusele, kuna just nende käitumisest ja hoiakutest sõltub uue põlvkonna liikluskultuur. Täiskasvanutele võib korraldada liikluspäevi, teabepäevi ja loenguid, sellest kui oluline on lapsele õige eeskuju andmine. Pöörates rohkem tähelepanu eelpool nimetatud faktoritele algaks inimeste uus arusaamine liiklusviisakusest ja uuele positiivsemale tasemele jõudmine. Töö käigus selgus välja, et inimesi häirib kaasliiklejate ebaviisakas käitumine, millest tulenevad erinevad probleemid liikluses, mis viitab olulisusele selle teemaga edasi tegeleda ja leida lahendusi, muutmaks liikluskeskkond ohutumaks ja sõbralikumaks. Töö käigus tulid välja nii positiivsed faktorid, mida peaks liikluses tõhustama, kui ka negatiivsed, mida tuleks liiklusest elimineerida. Tulevase magistritöö eesmärgiks võiks olla selle lõputöö arendamine, leidmaks tõhusaid meetmeid probleemide lahendusteks. Selleks uuriks autor teiste riikide liiklusviisakuse ja liikluskultuuri positiivseid külgi, millest saaks teha järeldusi, mida oleks võimalik rakendada ka Eestis. Teiseks selgitaks autor välja, kes on võimelised ja huvitatud tegelema nende probleemidega riigi tasandil ja linna tasandil. Maanteamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, linnavalitsus või keegi muu. Analüüsides juba teostatuid kampaaniad ja meetmeid, mida on rakendatud, uuriks autor, millised lahendused inimestele kõige enam mõjuvad, millest saaks järeldada, kuidas oleks võimalik probleeme efektiivselt lahendada.This thesis consists of two parts. The first, theoretical, part presents the studies, scientific literary sources, articles, and statistical databases, from which the required materials originate. The second, empirical, part presents an interview on the issue of shaping road politeness and attitude in traffic culture in Narva town as well as analyses the results. The basis of the thesis is the issue of impolite road behaviour, which causes aggressiveness, nervousness, tension, and lack of attention, which, in turn, leads to road accidents or conflicts that the society has tried to avoid. The relevancy of the thesis lies in the fact that road politeness campaigns have already been implemented in different countries, such as Singapore and Canada; in October 2017, also by the Estonian Road Administration. A safety programme has been developed and launched in Estonia, one of the main objectives of which is shaping safety attitude and proper traffic behaviour in road users. These activities point to the existence of issues that need to be transformed positively. The aim of the thesis was to find out about the current traffic situation in Narva town, to get an overview of shaping attitude in traffic culture as well as to determine the cause of the traffic-related issues in Narva town. The first hypothesis of the thesis was that novice drivers confronted with a new social role, namely, the role of driver, are led by the behavioural example of the known authorities, i.e., the parents and the surrounding environment, which means that children will have the same attitude as their parents do, who are, in turn, influenced by a chaotic environment. In this way, the attitude remains the same, which also causes stagnation in the potential development of traffic culture and the resulting potential shaping of road politeness. The second hypothesis set by the author was the lack of information about the nature of traffic culture and road politeness, since it is on the agenda, as people adapt to the existing culture that they are accustomed to. This means that nothing changes in one's behavior, as it is felt that society accepts the existing traffic environment. In order to prove or reject the hypotheses, an interview was conducted in the second part of the thesis. The study was carried out in Narva – a town with a modest population, where the results of the study could not have been influenced by such excess factors as traffic jams, increased number of cyclists, or abundance of traffic. A total of 22 questions were asked – about the current situation, the shaping of attitude, the causes of traffic culture and road politeness, and the opportunities for their alleviation. The answers of the respondents were directed with questions containing general traffic concepts, which revealed that people's understanding of road politeness is confusing and the idea of it is vague, which partly is due to the lack of road politeness. Traffic culture was evaluated with the use of a ten-point system; the local population estimated the traffic culture at 5.8 and the average road politeness, at 5.3. These estimates clearly indicate that there is room for improvement in these areas, which means that they need to be transformed into positive action. The main prerequisite for shaping a traffic culture and the resulting road politeness is the right attitude that explains how people behave in traffic. The study found that people's attitude is formed mainly in childhood, by their mother, father, brother, or grandfather, and by the surrounding people. At the same time, this attitude is later affected by the existing traffic culture, which means that one gets used to the traffic environment and adapts to it; as a result, no change occurs. However, a negative traffic environment affects people's behaviour even more so, which means that if someone is projecting aggression, it will be taken out further, which results in the so-called domino effect, in which one person's reaction progresses and reflects on the road users. This, however, is shaping our traffic culture. In addition, human factors affect the behaviour of our society, such as the importance of safety or acceptance, will, and the need to embrace some certain kind of behaviour. The inhabitants of Narva believe that the issues related to traffic culture and road politeness arise because people are inconsiderate of each other in the first place, drive aggressively, and tend to speed. In addition, road politeness is also negatively affected by young people with no experience who feel the urge to show off. The main advice for mitigating the problem is taking into account the needs of others, paying more attention to one's own behaviour in the first place, which means that one should not be subjected to provocations but take control of their own emotions depending on the situation. Participation in traffic should comply with the rules and should be concentrated on one’s own activities. In order to pay more attention to these problems, the issues of traffic culture and road politeness need to be raised more frequently. It can be summed up that traffic culture and road politeness need to be directed in a positive way, which can be concluded from the estimates made by the respondents. It also refers to the relevance and importance of the subject. People do not have enough information about the issues, ignore them, and adapt to the existing culture as it seems to be socially acceptable. In particular, it is important to share more information through campaigns, information days, lectures, traffic days and events, focussing the social attention on the gravity of the current situation. Also, in the author's opinion, the crucial rewarding of the hidden heroes has been lost in our culture and could be restored as a cultural tradition, which would cause more interest in people as well as willingness to be polite on the road. In addition, the anxiety and excitement of the young on the road should be addressed, giving them the opportunity to participate in events and competitions that resemble real-life situations on the road and that would allow young people to satisfy their needs. It is also important to pay attention to educating parents about traffic as their behaviour and attitude will form the new generation in traffic culture. Traffic and information days, lectures could be arranged for adults to highlight the importance of leading their children by example. By paying more attention to the above-mentioned factors, social understanding of road politeness could be formed on a whole new level.Transport--Traffic Management--Traffic PsychologyTransport--Traffic Management--Traffic SafetyTransport--Liikluskorraldus--LiikluspsühholoogiaTransport--Liikluskorraldus--LiiklusohutusAutotehnikaAutomotive Engineeringthesis