TTK Repository
TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga
Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Nimetuse tüüp:Nimetus, Access status: Avatud juurdepääs , Intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) arendamine ja rakendamine Eestis: ülevaade ja tulevikusuundumused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-18) Kotkas, Kaur; Maas, ReneKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja rakendamist Eestis ning hinnata nende mõju transpordikorralduse tõhususele, liiklusohutusele ja kasutajakogemusele. Uurimus näitas, et ITS on muutumas keskseks komponendiks Eesti transpordisüsteemi kujundamisel ning selle roll kasvab järgnevatel aastatel veelgi seoses digipöörde ja rohepöörde eesmärkidega. Ühistranspordi valdkonnas on ITS-lahendused jõudnud küpsemasse arengufaasi. Reaalajas toimivad infosüsteemid, sõidukite positsioneerimine ja dünaamiline graafikuhaldus on parandanud teenuse täpsust, suurendanud kasutajate rahulolu ning toetanud ühistranspordi konkurentsivõimet võrreldes isikliku sõiduautoga. Uurimus näitas, et usaldusväärne ja läbipaistev info on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ühistranspordi kasutamist ning toetab säästvate liikumisviiside eelistamist. Empiirilise osa tulemused kinnitasid, et ITS-i rakendamine Eestis on õigustatud ja perspektiivikas arengusuund. Samas vajab valdkond edasist süsteemset arendamist, eriti andmete ühtlustamise, sensorvõrkude moderniseerimise ja operaatoritevahelise koostöö tugevdamise osas. Töö käigus esitatud ettepanekud pakuvad võimalusi, kuidas ITS-lahendusi veelgi tõhusamalt rakendada ning suurendada nende mõju kogu transpordisüsteemi toimimisele. Kokkuvõttes võib järeldada, et intelligentsed transpordisüsteemid ei ole enam tulevikulahendus, vaid Eesti transpordikorralduse lahutamatu osa. Nende järjepidev arendamine toetab liiklusohutuse parandamist, keskkonnamõjude vähendamist ja ühistranspordi atraktiivsuse suurendamist ning loob aluse nutikama ja kestlikuma liikuvuskeskkonna kujunemisele Eestis.Nimetuse tüüp:Nimetus, Access status: Avatud juurdepääs , Garantiiperioodil oleva korterelamu haldamise eripärad ja nende mõju haldusteenuse mahule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-07) Mikko, Eliise; Roost, AlexKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida garantiiperioodil oleva korterelamu haldamise eripärasid ning hinnata nende mõju haldusteenuse mahule ja iseloomule. Töö käigus käsitleti korteriühistu juhtimise ja haldamise põhimõtteid, hoonete ülevõtmise protsessi, garantiiperioodi haldusprotseduuri ning praktilisi probleeme konkreetse objekti näitel. Analüüsi tulemusena selgus, et garantiiperioodi haldus erineb oluliselt tavapärasest kinnisvara haldamisest. Kui tavapärases halduses on peamine fookus hoone igapäevase toimimise tagamisel, siis garantiiperioodil lisandub haldurile oluline roll puuduste tuvastamisel, dokumenteerimisel ning osapoolte vahelise suhtluse koordineerimisel. Protsessis osalevad lisaks haldurile ka korteriühistu, hooldusteenuse osutaja ning ehitaja, mistõttu muutub haldusprotsess mitmetasandilisemaks ja ajamahukamaks. Töö empiiriline osa näitas, et garantiiperioodil esineb sageli probleeme, mis on seotud puuduliku dokumentatsiooni, ebapiisava kommunikatsiooni ning defekteerimise kvaliteediga. Nimetatud tegurid mõjutavad otseselt garantiiprotsessi efektiivsust, pikendavad probleemide lahendamise aega ning suurendavad halduri töökoormust. Samuti ilmnes, et puuduste käsitlemine nõuab haldurilt suuremat tehnilist pädevust ning süsteemset lähenemist võrreldes tavapärase haldustööga. Lõputöös püstitatud hüpotees leidis kinnitust. Analüüsi põhjal võib järeldada, et garantiiperioodil olevate objektide haldamine eeldab suuremat ajakulu, põhjalikumaid tehnilisi teadmisi ning suuremat vastutuskoormust. Sellest tulenevalt on põhjendatud käsitleda garantiiperioodi haldusteenust eraldiseisva ja mahukama teenusena, mille tasustamine peaks arvestama selle spetsiifikat. Töö tulemusena esitati mitmeid ettepanekuid garantiiperioodi halduse parendamiseks. Nendeks on muu hulgas digitaalse puuduste haldamise süsteemi rakendamine, dokumenteerimise standardiseerimine, halduri varajane kaasamine enne hoone valmimist ning selgete teenustaseme kokkulepete kasutamine. Samuti rõhutati regulaarse infovahetuse ja koostöö olulisust kõigi osapoolte vahel. Kokkuvõttes võib järeldada, et garantiiperiood on hoone elutsüklis kriitilise tähtsusega etapp, mille kvaliteetne juhtimine mõjutab otseselt hoone edasist kasutuskogemust ja hoolduskulusid. Seetõttu on oluline käsitleda garantiiperioodi haldust teadlikult, süsteemselt ning piisava ressursiga, et tagada hoone kvaliteet ja kasutajate rahulolu pikemas perspektiivis.