TTK Repository

TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga

Valdkonnad DSpace'is

Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.

Näitamisel 1 - 1 (1-st)

Tallinna Tehnikakõrgkool 6044

Viimased sissekanded

Access status: Avatud juurdepääs ,
Võltsinguriskide tuvastamine ja maandamine väikese ja keskmise suurusega moebrändides
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-11) Umerov, Diana; Laid, Marika-My
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti moebrändide kogemused võltsingutega ning analüüsida nii nende mõju ettevõtte tegevusele kui ka ettevõtete poolt rakendatud kaitsemeetmeid. Sellest lähtuvalt koostas autor ülevaate Eesti moebrändide kogemustest, võltsingute mõjust ning koostas soovitusliku raamistiku brändi kaitsmiseks väikese ja keskmise suurusega moeettevõtetele. Töö teoreetilises osas käsitleti intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete leviku trende ja õiguskaitse saamise võimalusi nii Eestis kui rahvusvahelistel turgudel, võltsingute ja imiteerivate toodete üldist mõju brändiväärtustele ja tarbija ostukäitumisele ning nendest esile kerkivaid ohte just VKE-de kontekstis. Käsitletud teooria kinnitas, et IO õigusi rikkuvate toodete levik on laiaulatuslik eelkõige moetööstuse alla kuuluvate kaubagruppide seas nagu aksessuaarid, rõivad ja jalanõud, mille konfiskeerimiste maht ei näita raugemise märke. Riski suurendas veelgi tänapäevane kiire digiruumi areng, mis lihtsustab võltsingute ja jäljendavate toodete levikut. Samuti ilmnes, et võltsingute ja imitatsioonide mõju brändiväärtusele, eelkõige brändilojaalsusele ja -assotsiatsioonidele on suur, olles tarbijale eksitav ning pakkudes alternatiivseid võimalusi, millest tulenevalt vähenevad originaalbrändiga seostatavad assotsiatsioonid. Empiirilises osas kaardistati ettevõtete kogemused ja intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõju, kasutades kvalitatiivset uurimismeetodit, mis hõlmas endas poolstruktureeritud intervjuusid kümne valimisse kuulunud ettevõttega. Intervjuude tulemustena selgus, et kokkupuude otseste võltsingutega oli 30% osalejatest, kuid märkimisväärsed olid kokkupuuted brändi ja toodete imiteerimisega, mille maht oli 100%. Sellest olenemata oli ettevõtete üldine riskitaju madal. Ennetavatele meetmetele riskide maandamiseks ei pööratud aktiivselt tähelepanu, mida näitas ka asjaolu, et brändikaitsestrateegia intervjueeritavatel ettevõtetel puudus. Töö tulemustena saadud järelduste põhjal töötati välja neljast etapist koosnev soovituslik raamistik brändi kaitsmiseks väikese ja keskmise suurusega moeettevõtetele. Antud raamistik aitab ettevõtetel luua selge arusaama oma brändi haavatavusest, vähendada riskide realiseerumise tõenäosust, avastada võimalikud rikkumised varakult ning reageerida rikkumistele proportsionaalselt ja tõhusalt, kohandades situatsiooni muutudes oma paika pandud strateegiat. Tulenevat selle paindlikkusest on raamistik rakendatav ka teistele originaaltooteid loovatele ettevõtetele, kes ei tegutse moevaldkonnas.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Toote muudatuste juhtimise protsess ja selle parendamine metallitööstusettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-10) Siinmaa, Liisa; Kase, Andres
Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida metallitööstusettevõtte toote muudatuste juhtimise olemasolevat praktikat ning kujundada selle põhjal põhjendatud ja toimiv parendatud protsess. Töö eesmärk lähtub uurimisprobleemist, mille kohaselt puudub uuritavas ettevõttes ühtne ja struktureeritud toote muudatuste juhtimise protsess, mistõttu ei ole muudatuste käsitlemine süsteemne ega läbipaistev. Eriti olukorras, kus muudatusi tuleb rakendada käimasoleva tootmise käigus, avaldub see puudus vigade, viivituste ja lisakulude näol. Töö teoreetilises osas käsitletakse toote elutsükli juhtimise (PLM) ja Engineering Change Management'i (ECM) teoreetilisi aluseid, muudatuste klassifitseerimise põhimõtteid, mõjuanalüüsi meetodeid ning allhankepõhise tootmise eripärasid muudatuste juhtimisel. Lisaks antakse ülevaade protsesside kaardistamise meetoditest — voodiagrammist, swimlane'i diagrammist ja BPMN-ist — ning kitsaskohtade tuvastamise metoodikatest, sealhulgas AS-IS ja TO-BE analüüsist ning juurpõhjuste analüüsist. Teoreetiline käsitlus kinnitab, et tõhus muudatuste juhtimine eeldab selgelt määratletud protsessi, üheseid rolle ja vastutusi ning toimivat infoliikumist organisatsiooni erinevate osapoolte vahel. Empiiriline uuring põhineb kvalitatiivsele uurimismeetodile. Andmete kogumiseks viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud uuritava ettevõtte erinevate osakondade esindajatega ning analüüsitakse olemasolevat dokumentatsiooni. Kogutud andmete põhjal kaardistatakse olemasolev (AS-IS) protsess, mis annab aluse kitsaskohtade süstemaatiliseks tuvastamiseks. AS-IS analüüs toob välja seitse peamist kitsaskohta: standardiseeritud protsessi puudumine, muudatustega seotud info killustatus erinevate süsteemide ja kanalite vahel, rollide ja vastutuse ebaselge jaotus, ebapiisav ja mittesüsteemne mõjuanalüüs, informatsiooni liikumise ebaefektiivsus, dokumentatsiooni ja süsteemide ebaühtlane ajakohastamine ning muudatuste rakendamise kontrolli ja jälgitavuse puudumine. Kõik tuvastatud kitsaskohad on omavahel seotud ning tugenevad üksteist — protsessi killustatuse tõttu kandub iga puudus edasi järgmisse etappi, suurendades vigade ja viivituste riski. Tuvastatud kitsaskohtade põhjal töötatakse välja parendatud (TO-BE) protsess, mis koosneb seitsmest etapist: muudatuse info vastuvõtt, tehniline analüüs ja klassifitseerimine, mõjuanalüüs, otsustamine, dokumentatsiooni uuendamine, kommunikeerimine ja rakendamine ning sulgemine ja tagasiside. Protsess on üles ehitatud selgelt määratletud rollide, sh muudatuse omaniku rolli ümber, kes koordineerib muudatuse liikumist läbi kõikide etappide. Struktureeritud mõjuanalüüs kaasab kõik asjaomased osakonnad ning tagab, et otsused tehakse piisava teabe alusel. Töö käigus jõutakse järeldusele, et teoreetilises kirjanduses laialdaselt kasutatud kolmeosaline ECR/ECO/ECN-dokumendisüsteem ei ole uuritava ettevõtte jaoks sobiv, kuna tegemist on allhanke-ettevõttega, kus enamik muudatusi tuleb väliselt — klientidelt. Selle asemel pakutakse lahendusena tsentraalset muudatuste registrit, mis koondab kõik muudatused ühte süsteemi ja tagab nende jälgitavuse ilma liigse haldusliku koormuseta. Esialgse lahendusena kasutatakse Exceli-põhist registrit, pikemas perspektiivis on soovitav üleminek Airtable'i platvormile, mis võimaldab automaatseid teavitusi ja osakondade filtreeritavaid vaateid. Parendatud protsessi tulemuslikkuse jälgimiseks määratletakse kuus põhimõõdikut (KPI), mis katavad protsessi kiiruse, täielikkuse, kvaliteedi ja nähtavuse. Mõõdikute rakendamine võimaldab esmakordselt hinnata muudatuste juhtimise tulemuslikkust objektiivselt ning suunata parendustegevused sinna, kus need kõige enam vajalikud on. Protsessi edukaks rakendamiseks on vajalikud juhtkonna selge toetus, muudatuse omaniku ametlik määramine, muudatuste registri kasutuselevõtt koos koolitusega ning järk-järguline rakendamine alustades suurematest muudatustest. Käesolev töö annab panuse ettevõtte muudatuste juhtimise süstematiseerimisel ning pakub konkreetse ja rakendatava lahenduse tuvastatud probleemidele. Välja töötatud protsess toetab osakondade vahelist koostööd, parandab muudatuste käsitlemise läbipaistvust ja jälgitavust ning vähendab tootmisprotsessis tekkida võivaid riske. Edasiste uuringute suunaks võiks olla TO-BE protsessi rakendamise tulemuste hindamine pärast piisava ajavahemiku möödumist ning muudatuste juhtimise digitaliseerimise võimaluste sügavam käsitlus.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Bromaatide tekke tingimused bromiide sisaldava vee osoonimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-08) Martin, Aston; Klauson, Deniss
Käesolevas lõputöös uuriti bromaadi tekke tingimusi bromiidi sisaldava vee osoonimisel kõrgema osooniga kokkupuute ja neutraalsele lähedase pH korral. Töö keskendus sellele, kuidas algne bromiidisisaldus mõjutab bromiidi oksüdeerumist, bromaadi teket ning bromiidi oksüdeerumise vaheühendite moodustumist. Teema on oluline, sest osoonimist kasutatakse mikrosaasteainete eemaldamiseks vee- ja reoveepuhastuses, kuid bromiidi sisaldava vee töötlemisel võib tekkida soovimatu kõrvalprodukt bromaat. Lisaks bromaadile võivad bromiidi oksüdeerumisel tekkida ka teised oksüdeerunud broomiühendid, mis võivad mõjutada osoonimisega seotud riske. Töö eksperimentaalses osas kasutati destilleeritud vee baasil valmistatud bromiidilahuseid. Selline katsekorraldus ei olnud mõeldud tüüpilise heitvee otseseks kirjeldamiseks, vaid ebasoodsate tingimuste hindamiseks. Katsetes oli bromiidisisaldus kontrollitud ning osooniga kokkupuude kõrge, samas kui osooni tarbivaid orgaanilisi ja mineraalseid komponente oli vähe. See võimaldas hinnata olukorda, kus bromaadi teke võib olla soodustatud juhul, kui osoonidoosi ei kohandata töödeldava vee koostise järgi. Kõiki proove osooniti samadel tingimustel ning bromiidi ja bromaadi kontsentratsioonid arvutati kalibreerimissirgete põhjal. Lisaks hinnati DPD-meetodi abil broomi oksüdatsiooniprodukte, mida käsitleti katsetingimuste ja reaktsiooniskeemi põhjal peamiselt HOBr ja BrO2⁻ signaalina. Katsetulemused näitasid, et bromiidi kontsentratsioon vähenes osoonimise käigus kõigis proovides. Madalama bromiidisisaldusega proovides vähenes bromiidi sisaldus katse lõpuks määramispiiri lähedale, samas kui suurema algkontsentratsiooniga proovides jäi bromiidi veel mõõdetavas koguses alles. See näitab, et bromiidi oksüdeerumise ulatus sõltus algsest bromiidisisaldusest, kuid kõrgematel bromiidikontsentratsioonidel muutus piiravaks pigem osooni kättesaadavus kui bromiidi kogus. Bromaadi teke oli mõõdetav kõigis bromiidi sisaldavates proovides, kuid 30 minuti lõppkontsentratsioon ei suurenenud lineaarselt koos algse bromiidisisalduse kasvuga. Väiksematel bromiidikontsentratsioonidel suurenes bromaadi teke bromiidisisalduse kasvades kiiremini, kuid kõrgematel kontsentratsioonidel see kasv aeglustus. Katsetes ületas bromaadi sisaldus mitmel juhul 10 µg/L väärtuse, mida kasutati töös võrdlusnäitajana. DPD-andmete põhjal tekkis bromiidi osoonimisel lisaks bromaadile märgatavas koguses ka teisi oksüdeerunud broomiühendeid. Põhiliseks mõõdetud vaheühendiks oli hüpobroomishape ehk HOBr, mille kontsentratsioon suurenes algse bromiidisisalduse kasvades ning oli oluliselt suurem kui bromaadi kontsentratsioon. See on kooskõlas 39 reaktsioonikiiruste võrdlusega: neutraalses keskkonnas on HOBr-i teke bromiidist kiirem kui selle edasine oksüdeerumine bromaadi suunas. Seetõttu võib HOBr katsetingimustes akumuleeruda ning seda ei saa osoonimise riskide hindamisel tähelepanuta jätta. Töö tulemused näitavad, et bromiidi sisaldava vee osoonimise riski ei saa hinnata ainult bromaadi lõppkontsentratsiooni põhjal. Arvestada tuleb ka reaktsioonide ajalist kulgu, bromiidi konversiooni, HOBr-i ja teiste vaheühendite teket ning vee koostist. Reaalses heitvees tarbivad lahustunud orgaaniline aine ja muud maatriksikomponendid osa osoonist, mistõttu võivad tulemused erineda destilleeritud vees saadud katsetulemustest. Samas võib ebasoodsate tingimuste kokkulangemisel, näiteks kõrge bromiidisisalduse ja väikese orgaanilise aine sisalduse korral, kõrge osoonidoos soodustada bromaadi ja teiste oksüdeerunud broomiühendite teket. Osoonimise praktilisel rakendamisel tuleks seetõttu kasutada võimalikult väikest, kuid puhastuseesmärgi saavutamiseks piisavat osoonidoosi. Osoonidoosi ei tohiks määrata püsivalt kõrgeks, vaid seda tuleks kohandada vastavalt töödeldava vee koostisele, eelkõige orgaanilise aine ja bromiidi sisaldusele. Samuti tuleb arvestada, et reaalses heitvees võib ammoniaagi/ammooniumi sisaldus muuta HOBr-i edasist reaktsiooniteed, soodustades monobroomamiini teket ning vähendades teatud tingimustel bromaadi ja broomitud orgaaniliste kõrvalproduktide moodustumise riski.
Access status: Embargo ,
Kliendi tagasiside protsessi parendamine ettevõtte AS Tallinna Linnatransport ühistransporditeenuse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-11) Blumkvist, Anni; Kase, Andres
Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada parendatud AS TLT kliendi tagasiside käsitlemise protsess ning hinnata protsessimuudatuste tulemuslikkust. Töö eesmärgi saavutamiseks uuriti protsessijuhtimise teoreetilisi aluseid, võrreldi protsessijuhtimise rakendamist avaliku sektori ja erasektori organisatsioonides, analüüsiti AS-IS protsessi ja tuvastati selle raiskamised, tuvastatud raiskamiste alusel kujundati ja osaliselt juurutati TO-BE protsess ning võrreldi protsessi tulemuslikkust enne ja pärast protsessimuudatuste elluviimist. Lõputöö teoreetilises osas anti ülevaade protsessijuhtimise olemusest ning levinumatest lähenemistest, nagu BPM, Lean ja protsessianalüüs. Töö käigus selgus, et positiivse tähelepanekuna võib protsessijuhtimise kompetentsi teadlik rakendamine toetada teadmiste ülekandmist ning parimate praktikate kujunemist nii avaliku sektori kui ka erasektori organisatsioonides. Huvitava tähelepanekuna ei ole teoreetilise käsitluse kohaselt avaliku sektori organisatsioonides protsessiparenduste tulemuste mõõtmine sageli esmane eesmärk ning mõõdikute määratlemine võib olla keeruline, kuna väärtust luuakse mitmetele erineva ootusega huvirühmadele. Empiirilises osas kasutati lõputöö metoodikana juhtumiuuringut ning andmeid koguti organisatsioonisisese dokumentatsiooni analüüsi, poolstruktureeritud intervjuude ja JSM andmete põhjal. Lõputöö autor juhtis kogu protsessiparenduse projekti alates AS-IS protsessi kirjeldamisest kuni TO-BE protsessi väljatöötamise ja osalise juurutamiseni. Protsessiparenduse projekti kaasati 17 erinevat töötajat, viidi läbi 24 poolstruktureeritud intervjuud ning korraldati 10 koosolekut protsessiosapoolte ja juhtkonna esindajatega. AS-IS protsessi analüüsi tulemusena selgus, et olemasoleva protsessi peamisteks kitsaskohtadeks olid killustunud töövoog, dubleerivad tegevused, ebaselge vastutus ja protsessi manuaalsed tegevused. Lean-käsitluse järgi esinesid AS-IS protsessis peamiste raiskamistena üleliigne töötlemine, defektid ja transport. AS-IS protsessi 2024. aasta kaalutud keskmiseks tsükliajaks kujunes 9,4 päeva ning protsessi tegelikuks tööjõuvajaduseks hinnati ligikaudu 0,9 FTE. Samal ajal osales AS-IS protsessis kokku üheksa sisemist protsessiosapoolt, mis viitas protsessi ebaefektiivsusele. AS-IS protsessis tuvastatud raiskamiste põhjal kujundati TO-BE protsess, mille keskseteks muudatusteks olid protsessi lihtsustamine, selgete vastutajate määramine, protsessiosapoolte arvu vähendamine, tehisintellektil põhinevad tõlke- ja kokkuvõtte lahendused JSM keskkonnas ning kliendile tsentraliseeritult vastamine. Protsessile määrati protsessi järjepidevaks juhtimiseks ja parendamiseks protsessiomanik. Viimaks kavandati lõputöö käigus edasised parendused protsessi tõhustamiseks, näiteks QR-koodiga reaalajas tagasiside esitamise lahendus ühistranspordis ja automaatne kõnede transkribeerimine infoliini teenusel. 2025. aasta infosüsteemist JSM võetud ja töödeldud andmete põhjal vähenes TO-BE protsessi kaalutud keskmine tsükliaeg 4,0 päevani. Võrreldes 2024. aastal kehtinud AS-IS protsessiga lühenes protsessi tsükliaeg 5,4 päeva ehk ligikaudu 57%. Protsessis osalejate arv vähenes üheksalt töötajalt viiele, kuna dubleerivad tegevused eemaldati ning mitmed protsessietapid koondati väiksemale arvule protsessiosapooltele, mille tulemusena muutus töövoog efektiivsemaks. Lisaks mõõdetavatele tulemustele saavutati ka oluline organisatsiooniline kasu. Protsessiparenduse mõju ettevõtte tööjõukulude vähenemisele oli 45 600 eurot aastas, kuna töö ümberkorraldamise tulemusena vähenes vajadus ühe täistööajaga ametikoha järele. Protsessi tasandil paranes protsessi läbipaistvus ja jälgitavus, kuna igal ajahetkel oli teada, kelle menetleda konkreetne kliendipöördumine parasjagu on. Selgem rollijaotus vähendas dubleerimist ja protsessiosapoolte vahelisi pingeid. Protsessi toimivuse hindamiseks ja süsteemsemaks juhtimiseks lepiti organisatsioonis kokku kliendipöördumiste käsitlemise tsükliaja eesmärk – kliendile vastamine viie päeva jooksul. Käesoleva töö tulemused näitavad, et kvantitatiivsete näitajate, nagu tsükliaja, FTE analüüsi ja tööjõukulu kasutamine võimaldab hinnata protsessimuudatuste mõju nii protsessi kui ka organisatsiooni tasandil. Parenduste järel viidi ettevõttes ellu struktuurimuudatused teenuse kvaliteedi üksuse loomise ning ühe ametikoha vähendamise näol, mis näitab, et süsteemne protsessijuhtimine ja tootmisjuhtimises kasutatavad protsessiparenduse praktikad võivad edukalt toetada nii avaliku sektori ettevõtte arengut kui ka juhtimismudeli muutmist. Käesoleva töö tulemusena loodi eeldused teenuse kvaliteedi süsteemseks juhtimiseks ning andmepõhiseks protsesside parendamiseks. Lõputöö tulemusel võib järeldada, et kuigi protsessijuhtimist seostatakse sageli tootmisettevõtetega, on väärtusloome, protsesside standardiseerimine ja kvantitatiivsete näitajate kasutamine universaalsed protsessijuhtimise põhimõtted, mistõttu on töö tulemused rakendatavad ka teistes teenindus- ja avaliku sektori organisatsioonides. Lõputöö eesmärk sai täidetud. Olemasolev AS-IS protsess kirjeldati ja analüüsiti, tuvastati AS-IS protsessi raiskamised, mille alusel töötati välja TO-BE protsess. Parendatud protsessil hinnati ellu viidud muudatuste tulemuslikkust võrreldes AS-IS protsessiga. Saadud tulemused kinnitavad, et süsteemne protsessijuhtimine võimaldab avaliku sektori ettevõttes saavutada praktilist kasu nii kliendile kui organisatsioonile.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Sügisese ja talvise biomassi eemaldamise mõju laialehise hundinuia (Typha latifolia) taastumisele põllumajanduslikku hajukoormust vähendavas avaveelises tehismärgalas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-12) Ries, Elina; Sarjas, Jürgen; Kasak, Kuno; Eha, Kaie
Põllumajanduslik hajukoormus on Eesti pinnaveekogude üks suurimaid surveallikaid, põhjustades toitainete (lämmastik ja fosfor) liia tõttu veekogude eutrofeerumist ehk kinnikasvamist. Üheks looduslähedaseks leevenduse meetmeks on tehismärgalade rajamine. Need süsteemid puhastavad vett eemaldades toitained ja orgaanilist ainet keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste protsesside kaudu (setitamise, taimede toitainete omastamise ja mikroobsete protsesside kaudu). Olulisel kohal on makrofüüdid (näiteks laialehine hundinui), mis on suure biomassi tootlikkusega ja võimekas toitainete siduja. Kuid toitainete püsivaks eemaldamiseks süsteemist on vajalik biomassi regulaarne koristamine. Vastasel juhul vabanevad taimedesse kogutud ained lagunemisprotsessi käigus uuesti vette. Uurimuse jaoks teostati katsed, kus kahel märgalal pool veepealsest biomassist eemaldati sügisel, liikudes märgala põhjal ja lõigates biomassi veepinnast kõrgemalt, ning teine pool eemaldati talvel jää pealt. Et hinnata taimede taastumist, lõigati kogu katseala ulatuses biomass järgneval suvel kasvuperioodi tipus. Taastumist hinnati biomassi, taimede arvu, lehepindala indeksi (LAI) ning süsiniku ja lämmastiku suhte alusel. Tulemused näitasid, et talvel koristatud aladel oli järgmisel kasvuperioodil taimede taastumine oluliselt parem kui sügisel koristatud aladel. Talvel niidetud aladel oli keskmine biomass 1,19 (0,34–2,88) kg/m², samas kui sügisel niidetud aladel 0,64 (0,31–1,34) kg/m². Taimede arvukus (mediaan) oli talvisel ajal 42 (11–63) tk/m² ning sügisel niidetud alal 11 (11–32) tk/m². Samuti oli talvel niidetud aladel suurem keskmine lehepindala indeks (2,26 (0,72–3,31) m²/m²) võrreldes sügisese niitmisega (1,15 (0,41–2,11) m²/m²), mis viitab lopsakamale taimestikule. Süsiniku ja lämmastiku suhe varieerus sõltuvalt koristusajast, mis võib viidata sellele, et taim ei jõudnud kevadiseks taastumiseks piisavas koguses toitaineid risosfääri viia. Samas erinevatel aegadel niitmine ei mõjutanud taastunud taimede C:N suhet järgmisel hooajal, sest taimede keemiline koostis jäi samaks. Sügisese koristuse käigus võis märgala risosfäär saada kahjustada, mis mõjutas negatiivselt taimestiku taastumist. Samuti võis märgalas liikumine ja niitmine põhjustada taimede varte vajumist vee alla, mille tulemusel tekkis risoomides anaeroobne keskkond. Lisaks ei pruukinud taimed olla jõudnud enne oktoobri algust piisavalt toitaineid ja hapnikku risoomidesse talletada. Üldiselt tehismärgalade pikaajalise elujõulisuse tagamiseks Eestis on soovitatav teostada niitmist talvel jäält, mis toimib kui mehaaniline kaitsekiht. See tagab, et järgmisel aastal taimed taastuvad ootuspäraselt, mis on vajalik tõhusaks veepuhastuseks ja hapniku transpordiks risosfääri. Samas ei tohiks koristada taimi ära liiga tihti, et ökosüsteem saaks taastuda. Suvine koristus vegetatsiooniperioodi tippajal on eelistatud vaid juhul, kui peamine eesmärk on maksimaalne toitainete (eriti lämmastiku) süsteemist väljaviimine, kuid seejuures peab arvestama taimestiku märgatava nõrgenemisega. Lisaks biomassi koristades suvel tekitab taimevarte lõikamisest lühiajalisi, kuid märkimisväärselt suuri CH4 heitkoguseid. Hilissügisene koristus varasemate uuringute põhjal oli soovitatud, sest taimed on suure osa toitained viinud risoomidesse. Oktoobri algus on liiga vara niitmiseks, sest selle katse põhjal oli toitainete liikumine risoomi alles poole peal ning vegetatsiooniperiood polnud veel täielikult lõppenud. Poldud arvestatud ka sellega, et sügisese lõikuse käigus märgalal ringi kõndides kahjustatakse taimede risoome. Samas tuleb arvestada, et sügisene niitmine võib olla tõhusam toitainete eemaldamise seisukohalt. Uurimustöö tulemused kinnitavad, et talvine niitmine soodustab laialehise hundinuia paremat taastumist. Edaspidi on oluline täpsustada tehismärgalade hooldamise regulatsiooni Eestis, määratledes selgelt vastutuse, hooldusintervallid ja kasutatavad meetodid. Samuti on vajalik uurida hundinuia biomassi väärindamise võimalusi, arvestades logistikat, materjali kvaliteeti ja võimalikke keskkonnariske. Käesoleva töö autor soovib tänada oma juhendajaid, Jürgen Sarjast, Kuno Kasakut ning Kaie Eha mõistva suhtumise, suure abi ja toetuse eest. Autor soovib tänada Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia töörühma, kes viis läbi välitööd ja laboratoorsed tööd. Käesoleva uurimistöö läbiviimist toetas Eesti Teadusagentuur (grant nr PSG714).