TTK Repository

The TTK DSpace repository stores and provides access to TTK graduation theses and digital teaching and learning resources created at the TTK. Public collections do not require a login. Before requesting access to a non-public collection, first register on the login page. TTK Moodle users can log in using their Moodle username (the short form, not the full TTK email address) and password

Communities in DSpace

Select a community to browse its collections.

Now showing 1 - 1 of 1

Tallinna Tehnikakõrgkool 6107

Recent Submissions

Access status: Open Access ,
Etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-28) Köster, Mihkel; Künnapu, Vilen
Käesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada Tartusse Soola tn 5b krundile etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja, mis toetaks väiksemate ja paindliku töökorraldusega etenduskunstide tegutsejate vajadusi. Projekti lähtekohaks oli arusaam, et etenduse valmimiseks ei piisa ainult saalist. Vajalik on terviklik keskkond, kus saavad toimuda proovimine, ettevalmistus, tehniline töö, hoiustamine, etendamine ja publikuga kohtumine. Töö teoreetiline käsitlus näitas, et väiksemate koosseisude ja paindliku ruumikasutuse roll on Eesti teatrikultuuris pikaajaline. Tänapäeval on tööviisid ja tehnilised nõuded muutunud, kuid vajadus sobiva ja kättesaadava ruumilise toe järele on endiselt oluline. Teatrihoonete kavandamist käsitlevad allikad näitasid, et etenduskunstide maja ei saa koosneda ainult saalidest. Ian Appletoni käsitluse ning Creative Spaces Design Guide’i, Whitehorse Centre’i planeerimisdokumendi ja Wengeri etendusruumide juhendi põhjal on olulised ka proovisaalid, töö- ja tehnilised ruumid, hoiustamine, garderoobid, avalikud kohtumisruumid ning saalide paindlik kasutus. Käesolevas projektis väljendub see suurema ja väiksema saali ning neid toetavate ruumide ühendamises üheks toimivaks töömajaks. Referentsobjektide analüüs aitas seda põhimõtet arhitektuurselt täpsustada. The Court Theatre kinnitas töömaja mudeli sobivust, kus etendamine ja lavastuse ettevalmistamine toimuvad ühe hoone sees. PAC NYC näitas, et paindlik saalilahendus saab anda erinevatele lavastusvormidele ruumilise valikuvabaduse. Taipei Performing Arts Center toetas mõtet kultuurihoonest kui avalikust ja linnas nähtavast tervikust. OMA Parc de la Villette’i võistlusettepanek aitas mõtestada hoonet ümbritsevat pargiala mitmekesise avaliku ruumina, mis ei ole ainult hoone taust, vaid osa kogu projektist. Projektlahenduse kujunemisel oli oluline autori läbi viidud küsitlus, mille tulemused on põhjalikumalt esitatud töö lisas 1. Vastused kinnitasid, et väiketeatrite ja projektipõhiste loojate töö on sageli ruumiliselt killustunud: proovide, tehnilise ettevalmistuse, hoiustamise ja etendamise jaoks kasutatakse erinevaid ajutisi kohti. Sellest tulenevalt täpsustus ka projekti teema. Varasemast mikroteatri ideest kujunes etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja, mille eesmärk on pakkuda mitte ühte kitsast etendusformaati, vaid terviklikku loome- ja esitamiskeskkonda. Kavandatavas hoones ühendatakse suurem eksperimentaalne teatrisaal, väiksem paindliku kasutusega saal, proovisaalid, töö- ja tehnilised ruumid ning avalikud kohtumisruumid. Hoone arhitektuurne kontseptsioon lähtub Emajõest ja selle äärsest linnaruumist. Dünaamilise linnu kujund väljendub liikuvana mõjuvas skulpturaalses vormis, mille keskseks rõhuks on lavatorn. Hoone avalikumad osad avanevad väliruumi poole, samal ajal kui saalid ja tehnilised ruumid paiknevad kontrollituma iseloomuga mahtudes. Nii seob arhitektuurne vorm hoone avaliku tähenduse selle töömaja funktsiooniga. Sama idee jätkub planeeringulahenduses. Hoone ümber kavandatakse avalik pargiala, välilava, kohviku terrass ning liikumis- ja viibimisalad. Erineva iseloomuga pargialad loovad vahelduva väliruumi, mida saab kasutada nii igapäevaseks viibimiseks kui ka kultuurisündmusteks. Sellisel viisil ei piirdu etenduskunstide töömaja mõju hoone sisemusega, vaid ulatub ka seda ümbritsevasse avalikku ruumi. Soola tn 5b sobib projekti asukohaks, sest see paikneb Tartu kesklinna aktiivses osas Emajõe, avaturu, bussijaama ja olemasoleva Sadamateatri läheduses. Ala ajalooline kujunemine on seotud töö, liikumise, kaubanduse ja hiljem kultuurilise kasutusega, mistõttu haakub töömaja idee paiga varasema iseloomuga. Samal ajal nõuab jõeäärne asukoht edasises projekteerimises tähelepanelikku arvestamist kaldaruumi, tehnovõrkude, maa-aluse parkla ja teiste piirangutega. Etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja kujuneb seega lahenduseks, kus teoreetilised lähtekohad, referentsobjektidest saadud põhimõtted, sihtrühma vajadused, arhitektuurne kontseptsioon ja asukoha võimalused moodustavad ühe terviku. Projekt loob väiksematele etenduskunstide tegutsejatele vajaliku töö- ja etendamiskeskkonna ning annab Soola tn 5b alale uue avaliku kultuurilise tähenduse.
Access status: Open Access ,
Rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskus intellektipuudega täiskasvanutele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-25) Minnik, Kärol; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
Käesoleva diplomitöö raames on koostatud Tallinnas, Nõmmel, Hommiku tn 4c kinnistule rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskus intellektipuudega täiskasvanutele, eesmärgiga pakkuda intellektipuudega täiskasvanutele integreeritud rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskuse teenuseid, et jätkata peale kooli õpingute lõpetamist igapäevaelu-, töö- ja sotsiaalsete oskuste arendamisega ning toetada iseseisvat toimetulekut. Töö lähtepunktiks on murekoht, et Eestis on intellektipuudega inimestele suunatud teenuste kättesaadavus ja mitmekesisu piiratud ning teenuse järel nõudlus ületav pakkumist. Eriti ilmneb see üleminekul haridussüsteemist täiskasvanuellu, kus senine tugistruktuur kaob ning sellele ei pruugi järgneda uut sobivat keskkonda. Teoreetilise uurimise tulemusena selgus, et intellektipuudega inimeste toetamisel on oluline luua keskkond, mis on ühtpidi turvaline, tajutav ja mitmekesine. Ruum peab toetama nii igapäevaseid tegevusi kui ka õppimist, töötamist ja sotsiaalset suhtlust. Erilist rolli mängib ligipääsetav arhitektuur, mis ei piirdu üksnes füüsiliste takistuste kõrvaldamiseg, vaid hõlmab ka ruumilist arusaadavust, sensoorset tasakaalu ja kasutajasõbralikust. Arhitektuurne projekt pakub välja integreeritud lahenduse, kus rehabilitatsioon, tegevuskeskus ja kogukondlikud funktsioonid on omavahel põimitud. Lahenduses on rõhutatud ruumilist mitmekeskisust, loogilist liikumisskeemi ning erinevate tegevusruumide omavahelist seotust, vältides institutsionaalset käsitlust. Olulise aspektina on hoonele kavandatud osaliselt avatuna ka laiemale kogukonnale. Näiteks võimaldab hoones paiknev teraapia- ja õppebassin kasutada seda lähiümbruse koolidel ja lasteaedadel, kellel puuduvad vastavad võimalused. Ristkasutus soodustab erinevate kasutajagruppide kokkupuutumist ning aitab vähendada erivajadustetega inimeste eraldatust ühiskonnast. Asukoha valik Nõmme linnaosas toetab projekti eesmärke, pakkudes looduslähedast, rahulikku ja turvalist keskkonda, mis on samas väga hea ühendusega ülejäänud linnaga. Roheline ja aedlinnalik miljöö loob eelduse keskkonnaks, mis toetab taastumist kui ka igapäevast aktiivset tegutsemist. Töö tulemusega võib järeldada, et arhitektuuril on oluline roll intellektipuudega inimeste elukvaliteedi parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Hästi läbimõeldud, kasutajakeskne ja kogukonda integreeritud ruumilahendus aitab kaasa iseseisvuse kujunemisele ning pakub võimalusi eneseteostuseks ka pärast formaalhariduse lõppu.
Access status: Open Access ,
Tilgu sadama taaselustamine ja arendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-27) Triibmann, Richard Tõru; Hayashi, Tomomi; Nasari, Sigrit
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada Tilgu sadamale kaasaegne arhitektuurne ja planeeringuline lahendus, mille tulemusena kujuneks olemasolevast sadamaalast funktsionaalne, atraktiivne ja mitmekülgne väikesadam. Planeeringulahendus keskendub sadama võimekuse suurendamisele, avaliku ruumi kvaliteedi parandamisele ning kohaliku kogukonna, merenduse ja turismi toetamisele. Tilgu sadama arenguvajadus tuleneb olemasoleva sadama piiratud funktsionaalsusest, vähesest kaikohtade arvust ning tagasihoidlikust hoonestusest, mis ei vasta enam kasvavale kasutusvajadusele. Planeeringulahenduse raames laiendati sadama territooriumi ning kavandati uus terviklik hoonestus, mis hõlmab sadama peahoonet, majutushoonet, spordihoonet, jahtklubi ning kaasaegset ellingut aluste hoiustamiseks ja hooldamiseks. Töö käigus analüüsiti Tilgu sadama ajaloolist kujunemist, olemasolevat olukorda, ümbruskonna eripära ning piirkonna arengupotentsiaali. Planeeringu koostamisel arvestati sadama loodusliku asukoha, pankranniku läheduse, olemasoleva haljastuse ning erinevate kasutajagruppide vajadustega. Planeeringulahendus loob sadamasse paremad võimalused aluste mugavaks hoiustamiseks, hooldamiseks ja teenindamiseks ning pakub külastajatele kvaliteetseid majutus- ja toitlustusvõimalusi. Uued funktsioonid aitavad muuta Tilgu sadama mitmekülgseks mereäärseks keskuseks, mis teenindab nii kohalikke elanikke, harrastusmeresõitjaid kui ka turiste. Kokkuvõttes loob käesolev töö tervikliku visiooni Tilgu sadama arenguks, mille eesmärk on tõsta sadama kvaliteeti, suurendada piirkonna atraktiivsust ning toetada mereturismi arengut nii Tilgu sadamas kui ka laiemalt kogu Harku vallas. Planeeringulahendus pakub kaasaegset ja jätkusuutlikku ruumilist lahendust, mis ühendab merenduse, kogukondliku tegevuse ja kvaliteetse mereäärse keskkonna.
Access status: Open Access ,
Tööstusest linnaks - Viimsi mereäärse kvartali taaselustamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-27) Raid, Karita; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
Käesolev planeeringu ettepanek käsitleb Viimsi Haabneeme kalatööstuse piirkonna ümberkujundamist endisest suletud tööstusalast avatud, mereäärseks ja multifunktsionaalseks vallakeskuseks. Planeeringu keskne eesmärk on avada mereäärne ala avalikuks kasutuseks ning siduda see loogiliselt Haabneeme olemasoleva keskusega, tugevdades keskuse ja mere vahelist ruumilist ja funktsionaalset seost. Uus ruumistruktuur põhineb selgel jalakäijakesksel liikumissüsteemil, kus keskne telg, promenaadid, väljakud ja kergliiklusteed moodustavad sidusa avaliku ruumi võrgustiku. Ala kujundamisel on oluline roll segakasutusel, mis ühendab elamu-, äri- ja avalikud funktsioonid ning toetab ööpäevaringset aktiivsust ja elujõulist linnakeskkonda. See vähendab pendelrände vajadust ning tugevdab Viimsit iseseisva ja atraktiivse keskusena. Planeeringus on olulisel kohal olemasoleva tööstuspärandi säilitamine ja taaskasutamine, mis annab alale identiteedi ning loob sideme ajaloolise kihistusega. Avalik ruum on tugevalt seotud merega ning rõhutab rannajoone, rohealade ja linnalise tegevuse omavahelist koostoimet. Liikuvuses on prioriteediks jalakäijad ja kergliiklejad, samas kui autoliiklus on suunatud perimeetrile ning parkimine on lahendatud valdavalt maa-aluselt. Keskkonnalahendustes on rõhk rohevõrgustiku tugevdamisel, sademevee looduslikul juhtimisel ning ressursisäästlikul ja etapiviisilisel arendamisel. Kokkuvõttes loob planeering tiheda, mitmekesise ja inimmõõtmelise mereäärse linnakeskkonna, mis ühendab mere, rohealad ja igapäevased linnalised funktsioonid ühtseks tervikuks ning kujuneb Viimsi uueks avalikuks keskuseks.
Access status: Open Access ,
Noortekeskus ranna- ja metsavööndis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-27) Chtcherbatchevitch, Angelina; Tammik, Toivo
Tänapäeva noored kasvavad maailmas, kus elav inimlik suhtlus asendub tasapisi ekraanidega ning linnakeskkond muutub üha suletumaks ja isoleeritumaks. Üha sagedamini veedavad noored oma vaba aega üksinda, kaotades sotsiaalseid oskusi, kuuluvustunnet ja emotsionaalset tasakaalu. Selle tagajärjel kasvavad ärevus, apaatsus ja mitmed teised vaimse tervise probleemid noorte seas. Just seetõttu muutub mitteformaalse hariduse ja noorsootöö roll tänapäeval olulisemaks kui kunagi varem. Noortekeskus ei ole lihtsalt koht huviringide ja tegevuste jaoks, vaid ruum, mis suudab taastada kuuluvustunde, vabaduse ja vahetu inimliku suhtluse väärtuse. See on paik, kus noor inimene võib tunda end osana millestki suuremast, leida sõpru, avastada oma huvisid ning olla tema ise — ilma surve ja hinnanguteta. Projektile valitud asukoht on tõeliselt ainulaadne. Noortekeskus paikneb sõna otseses mõttes linna ja looduse piiril. Аla ümbritsev tihe metsavöönd, mis jääb puutumatuks tänu looduskaitselisele staatusele ja asub vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel rannapiirkond koos jalutusteede ja laste mänguväljakutega. Sellest paigast saab üleminek linnakära ja loodusliku rahu vahel — ruum, kus linn hakkab tasapisi sulanduma looduse vaikusesse. See side loodusega väljendub otseselt ka arhitektuuris. Hoone näib justkui kasvavat välja metsavööndist, luues dünaamilise silueti, mis meenutab tuleviku poole liikuvat kosmoselaeva. Hoone vorm muutub nooruse metafooriks — julgeks, liikuvaks, pidevalt edasi püüdlevaks ja uutele võimalustele avatud. Vaatamata oma kaasaegsele ja väljendusrikkale vormile jääb arhitektuur soojaks ja hubaseks tänu CLT-puidust konstruktsioonile. Puit annab ruumile taktiilsuse ja inimliku mõõtkava, pehmendades arhitektuurset väljendusrikkust ning muutes suured mahud inimesele lähedasemaks ja mugavamaks. Hoone sisemine ruum on üles ehitatud kolme peamise sektsiooni ümber, mis on küll funktsioonide järgi selgelt eristatud, kuid samal ajal ühendatud üheks terviklikuks ruumiliseks süsteemiks. Iga osa säilitab oma iseloomu ja iseseisvuse, olles siiski pidevas dialoogis teistega läbi valguse, vaadete ja sisehoovi, mis moodustab kogu hoone emotsionaalse keskpunkti. Looduslikud materjalid, pehme päevavalgus ja pidev kontakt ümbritseva loodusega loovad rahuliku ja emotsionaalselt sooja atmosfääri — ruumi, kuhu soovitakse ikka ja jälle tagasi tulla.