TTK DSpace
TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga
Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Bürgermeistri holmi merekeskus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-21) Pajur, Martin; Kesler, Hindrek
Käesoleva lõputööga pakub autor välja Bürgermeistri holmil asuvale endisele suletud
piirivalvekordoni alale Merekeskuse arhitektuurse lahenduse, mille peamiseks eesmärgiks on
luua atraktiivne keskkond nii kohalikele, kui ka linna külastavatele turistidele. Keskuses
eksponeeritakse mereteemalisi näituseid ja eksponaate, viiakse läbi koolitusi ja praktilisi
töötubasid. Sadam koos töökojaga võimaldab külastajatel tutvust teha traditsioonilise
puitlaevade ehituse kultuuri ja ajalooga. Keskuse loomisega tekib koht, mis ühendab
merehuvilisi ja pakub võimaluse veespordiga tegeleda, lisaks veel ennast täiendada ja
koolitada.
Asukoha poolest on tegemist unikaalse loodusliku keskkonnaga, mida piirab kolmest küljest
meri. Pilkalt suletud olnud alal on säilinud looduslik keskkond ja taimestik. Ala avamisega tekib
linnaelanikel, kaugemalt tulnud külastajatel uus ajaveetmise koht ja tõmbekeskus.
Põhiidee esindab hoone ja maastiku sümbioosi, milles hoone seab esile unikaalse ümbritseva
looduse ja maastiku. Holmi tippu rajatud liigendatud hooneid katab katusemaastik, mis
tugevdab piirkonna sidet mere ja kalda maastikuga. Pakkudes veele mitmesuguseid ligipääse,
nii sümboolselt kui ka füüsiliselt. Lahendus võimaldab kogeda merelist ruumi mitmekülgselt
kõigil ruumikasutajatel, samal ajal luues funktsionaalse kogukondliku kohtumispaiga.
Põhilisest lähenemissuunast hooneni jõudes võimaldab hoone teravnurkne maht kogeda
avarat vaadet. Hoone maht suunab promenaadikülastaja liigendatud katusemaatikule, kus
jätkub jalgtee, mis suundub edasi laudrajale looduse ja keskkonna nautimiseks. Muuseumi ja
konverentsikülastajad suunatakse hoonest ida pool asuvale välituru platsile, kus edasi liikudes
jõuab mugavalt nii konverentsikeskusesse kui ka muuseumi. Lahendus seob ja täiustab
väliruumi ja hoone funktsiooni.
Väliruumi kavandamisel on taotluslik minimaalne sekkumine, et säiliks välja kujunenud ja
iseloomulik mereäärne ruum. Laudrada, mis kulgeb holmi läänepoolses osas pilliroostiku
kohal, pakub veele mitmesuguseid ligipääse. Kui laudrada kulgeb pilliroo kohalt, siis jalgrajad
on maapinnal. Holmi põhjatippu kavandatud lõkkeplats, koos kolmnurksete tuulevarju
pakkuvate elementidega, moodustab eraldi välisuumi osa, kus saab korraldada väliüritusi,
näiteks jaanipäev või rannarahvale väga iseloomulikku muinastulede ööd. Väliruumi rikastab
ka eksponaatide ala, kus saab eksponeerida vanu laevu, meresõidu märke ja kalastamise
vahendeid. Hoone esisel platsil asuvate varikatuste alust ala saab kasutada välituruna.
Lahendus võimaldab kogeda merelist ruumi mitmekülgselt kõigil ruumikasutajatel, samal ajal
luues funktsionaalse kogukondliku kohtumispaiga.
Sillamäe jahisadama planeering
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-28) Zagodõrenko, Jekaterina; Hayashi, Tomomi; Talpsep, Kaur
Sillamäe kaasaegse jahisadama planeeringu eesmärk on luua mereturismi ja vaba aja keskus, mis toetab linna ruumilist ja majanduslikku arengut ning tugevdab Sillamäe positsiooni mereturismi võrgustikus. Projekt ühendab tööstuslikud ja tehnilised funktsioonid atraktiivsete avalike ruumidega, samas vältides visuaalset müra, et tagada rahulik ja meeldiv atmosfäär. Suurenenud tähelepanu on pööratud funktsionaalsusele, arhitektuurilisele kvaliteedile ja keskkonnasäästlikkusele.
Planeeringuala on lahendatud nelja põhifunktsionaalse tsoonina: tööstuspiirkond, kultuuripiirkond, elupiirkond ja avalik roheala. Iga tsooni hoonestus ja ruumiline korraldus toetuvad selgele ja loogilisele ülesehitusele, mille eesmärk on luua atraktiivne ja kasutajasõbralik linnakeskkond.
Sadama tehnilised rajatised on paigutatud viisil, et need ei ole nähtavad avalikest ruumidest nagu park ja promenaad, luues visuaalselt puhta ja esteetilise keskkonna. Jahisadama hoone asukoht on strateegiliselt valitud, et varjata tööstuspiirkonda ja vanu hooneid, säilitades samas sadama ja mere suunas avatud ja kutsuva ruumi. Rannapromenaad ja haljastatud alad loovad sujuva ülemineku uue elupiirkonnaga, tugevdades sidet avalike ja eluruumide vahel.
Kogu planeering on suunatud looduse, mere ja linnaruumi harmoonilisele kooseksisteerimisele, pakkudes elavale ja ligipääsetavale keskkonnale, kus inimesed saavad nautida avatud ruume, rohelust ja merevaateid. Planeering on loodud selliselt, et säilitada ühtne ja järjepidev areng, ühendades vanad ja uued linnaosad pehmete üleminekute kaudu.
Efektiivse haldustarkvara valik ja üleminekuprotsessi analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-06) Ali, Kertu; Reinsalu, Remo
Käesolevas lõputöös analüüsis autor haldustarkvara vahetuse protsessi Forus Halduse näitel, selleks keskendudes tarkvarade Digihaldur, Hausing ning Korto võrdlusele ja üleminekuprotsessi praktilisele läbiviimisele. Töö eesmärgiks oli kaardistada senise tarkvara piirangud, määratleda uue tarkvara funktsionaalsed eelised ja hinnata andmete sisestus ning kasutuselevõtu etappe.
Uuringu käigus tuli välja, et Digihaldur ei vastanud enam ettevõtte tööprotsesside vajadustele kuna puudus võimalus korrektselt hallata dokumente ning süsteem ei võimaldanud terviklikku ülevaadet objektide seisukorrast. Tarkvaravahetuse otsus tehti põhinedes mitmekriteeriumilisele võrdlusele, milles Hausing osutus kõige sobivamaks tänu selle paindlikule seadistatavusele, visuaalsele hoolduspäevikule ning lihtsale töövoohaldusele. Korto jääb paralleelselt kasutusele korteriühistute haldamise eesmärgil.
Üleminek Hausingule viidi ellu struktureeritud andmesisetuse ja kasutajate individuaalse väljaõppe kaudu. Andmete migratsiooni aga ei toimunud klassikalisel kujul ning selle asemel sisestati info standardiseeritud Exceli tabeli alusel, mis esitati Hausingu poolt. Töö toob esile ka arendust vajavad valdkonnad, milleks on hoolduste ja lepingute vahelised seosed ning rõhutab ka vajadust kolmandate osapoolte kaasamiseks, et terviklik töövoog liiguks läbi ühe platvormi.
Töö tulemusel pandi kirja soovitused nii Forus Halduse edasiseks arenduseks kui ka teistele ettevõtetele, kes samuti kaaluvad haldustarkvara vahetust. Oluliseks peetakse vajaduste kaardistamist enne lõpliku valiku tegemist, lõppkasutajate kaasamist varases staadiumis, tööprotsessidele vastava funktsionaalsuse eelistamist ning liigsete lisafunktsioonide vältimist.
Tarkvaravahetus on üsna mahukas protsess, mis nõuab planeerimist, kasutajate toetust ning paindlikku juurutamist, kuid kui see saab õigesti tehtud, toob see endaga kaasa märkimisväärse tõusu töökorralduse kvaliteedis ja info kättesaadavuses.
Vana-Narva mnt. 20 logistikapargi kinnisvara analüüs ja parandusettepankud
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-07) Korjagin, Jevgeni; Paap, Leena
Käesoleva lõputöö raames uuris autor Vana-Narva mnt 20 logistikapargi korrashoiukava ning viis läbi intervjuud logistikapargi alltöövõtjatega. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Vana-Narva maantee 20 kinnistul asuva logistikapargi kinnisvara seisukorda ning esitada parandusettepanekud, mis toetavad objekti jätkusuutlikku arengut ja suurendavad selle atraktiivsust kinnisvaraturul. Püstitatud eesmärk sai täidetud.
Autor tuvastas Vana-Narva mnt 20 logistikapargi probleemikohad seoses halduse, tehnohoolduse, tuleohutuse, valgustuse ning jäätmekäitlusega. Probleemide tuvastamisel tugineti korrashoiukava analüüsile, isiklikule kogemusele ning intervjuudele ehk alltöövõtjate seisukohtadele.
Autor täitis uurimuse läbiviimisel püstitatud uurimisülesanded. Sissejuhatuses püstitati ka uurimisküsimused, millele uurimuse käigus vastused leiti. Uurimisküsimused olid järgnevad:
1. Millised on põhilised Vana-Narva 20 logistikapargis esinevad probleemid?
2. Millised valdkonnad vajavad probleemide poolest kõige enam tähelepanu?
Selgus, et põhilised esinevad probleemid on seotud halduse, tehnohoolduse, tuleohutuse, valgustuse ning jäätmekäitlusega. Kõige enam esines probleeme aga halduse, tehnohoolduse ning tuleohutusega. Halduses esines probleeme seoses teostatava töö kontrollimisega, raudteega, hooldustöödega talvisel perioodil, haljastuse tõttu esineva prahiga, halb ruumide planeerimine. Tehnohoolduse osas oli põhiliseks probleemiks seadmetele ligipääsetavus, mis raskendab hooldustööde läbiviimist. Sageli olid seadmed paigutatud kohtadesse, kus ligipääsetavus on takistatud või on seatud rentnike riiulid ja tarbed viisil, mis muudavad ligipääsu tehnoseadmetele keeruliseks. Tuleohutusega ilmnes samuti arvukalt murekohti, mis uurimuse autor suutis tuvastada. Ilmnes, et probleemide seas esines ka selliseid, mis olid juba varasemalt fikseeritud, kuid mille parendamisega ei oldud senini tegeletud. Mõningaid probleeme tuvastati ka valgustuses ja jäätmekäitluses.
Vastavalt ilmnenud probleemidele esitas autor võimalikud lahendused probleemide kõrvaldamiseks ning seeläbi logistikapargi jätkusuutlikkuse parendamiseks. Käesolev uurimus on oluline sisendiks, et parendada Vana-Narva mnt 20 logistikapargi hetkeolukorda ning viia sisse parendused selleks, et tagada logistikapargi tõhus ja kvaliteetne haldamine ning hooldamine, tagada tuleohutus ning parendada jäätmekäitluse ja valgustusega seonduvaid probleeme.
Probleemide lahendamine on oluline, sest ilmnenud probleemid mitte üksnes ei raskenda ning takista haldus-ja hooldustööde läbiviimist vaid võivad ohtu seada ka logistikapargi töötajad/rentnikud ning avaldada negatiivset mõju nende heaolule.
Kortermaja ehitustööde organiseerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-28) Reimo, Tamm; Anneli, Ramjalg
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada Kalamehe 8 kortermaja ehituse organiseerimise projekt. Projekti aluseks oli tellija poolt antud arhitektuurne ja konstruktiivne põhiprojekt.
Lõputöö raames anti ülevaade arhitektuursest lahendusest, kirjeldati hoone konstruktsioone ja esitati hoonete tehnilised andmed. Tööde kohta koostati detailne ehituseelarve ja eelarvest toodi eraldi välja ehituse brutoruutmeetri ehitushind ja ehituse organiseerimiskulud. Brutoruutmeetri ehitushinnaks saadi 1 450 eurot, mis on objekti keerukust ja väikest mahtu arvestades turutingimustele vastav. Ehitusorganiseerimise kulud moodustuavad ehituse otsekuludest 8,9% ja tavapäraselt jääb ehitusorganiseerimise otsekulu 5-10% piires ning seetõttu hindame antud objekti tulemuse rahuldavaks.
Ehitusperioodi kestvuseks saadi 11 kuud ja tööde kohta koostati detailne kalendergraafik tööjõuvajadusega. Tööjõugraafikust nähtub, et kõige suurema mehitatusega perioodid on mai- ja juunikuu, kui objektil töötab samaaegselt 20 töömeest.
Tööosade kirjeldamiseks ja tugiteenuste paiknemisest ülevaate saamiseks koostati ehitusplatsi üldplaan, mille käigus arvutati objekti vee ja elektrienergia vajadused ning kaardistati tõsteseadete vajadus. Ehitusobjekti peakaitsme suuruseks saadi 50 A ja jaotustorustiku läbimõõduks saadi 25 mm.
Objekti kõige keerukamate tööde keldri ehitustööde ja montaažitööde kohta teostati detailsed kirjeldused ning koostati tehnoloogiakaardid. Tehnoloogikaartidel kajastati tööetapid, kasutatud tehnika ning kõikvõimalikud olulised detailid. Antud tööd toodi eraldi ridadel välja ka kalendergraafikus.
Töö lõpuosas anti ülevaade töövõtumeetodist ja kirjeldati töö- ja tuleohtust ning keskkonnakaitset. Antud peatükkides kirjeldatu järgimine on olulise tähtsusega, et tööd oleks teostatud kvaliteetselt ja nõuetekohaselt ning et nõutavad tööohutusmeetmed oleks tagatud.
Käesolevas projektis sisalduva info järgimine on eelduseks ehitusobjekti graafikujärgseks valmimiseks, tööohutus- ja kvaliteedinõuetele vastamiseks ning planeeritud ehituseelarvesse mahtumiseks.