TTK DSpace
TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga
Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Lean süsteemi juurutamise ettepanekud Weldmet Solution OÜ-s
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-01-09) Markko, Pokk; Kase, Andres
Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada peamised raiskamise allikad Weldmet Solution OÜ tootmisprotsessides ning teha põhjendatud ettepanekud Lean-juhtimissüsteemi tööriistade rakendamiseks tootmise efektiivsuse, kvaliteedi ja töövoo sujuvuse parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mis hõlmasid Lean-juhtimissüsteemi teoreetiliste aluste käsitlemist, Lean-rakendamise praktikate ja väljakutsete analüüsi, sobiva uurimismetoodika väljatöötamist ning empiirilise uuringu läbiviimist tootmisettevõttes.
Lõputöö eesmärk sai autori arvates saavutatud. Autori poolt valitud kombineeritud uurimismetoodika, mis ühendas dokumendi- ja andmeanalüüsi, Gemba Walk’i ning töötajate küsitluse, osutus sobivaks ja tõhusaks püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmisel. Mitme meetodi kasutamine võimaldas käsitleda tootmisprotsesse erinevatest vaatenurkadest ning suurendas uurimistulemuste usaldusväärsust triangulatsiooni kaudu. Valitud metoodika võimaldas tuvastada nii mõõdetavaid tootmisprobleeme (nt ooteajad, pooleliolev toodang ja defektid) kui ka organisatsioonilisi ja töökorralduslikke kitsaskohti, mida üksnes dokumentide analüüsi abil ei oleks olnud võimalik piisava detailsusega esile tuua.
Empiirilise uuringu tulemused kinnitasid eelanalüüsis kirjeldatud probleemide olemasolu ning andsid neile süsteemse ja Lean-raamistikuga kooskõlas oleva tõlgenduse. Uurimuse käigus ilmnes, et tootmisprotsesside ebaefektiivsus väljendub peamiselt ooteaegades, töövoo katkestustes, liigses liikumises, varude kuhjumises ning kvaliteedihälvetest tingitud ümbertöötamises. Need nähtused vastavad Lean-juhtimissüsteemis kirjeldatud raiskamise liikidele ning esinesid järjepidevalt kõigi kolme uurimismeetodi tulemustes.
Eelanalüüsis (ptk 2.4) ja raiskamise võimalike allikate käsitluses (ptk 2.5) esitatud järelduste võrdlus empiirilise uuringu tulemustega näitas, et tootmisprotsessides esinevate probleemide peamised põhjused on seotud materjali- ja infovoo ebaoptimaalse korralduse ning töökohtade vähese standardiseerimisega. Uurimistulemused näitasid ühtlasi, et nimetatud kitsaskohad ei ole üksikute tööetappide probleemid, vaid süsteemsed ning nõuavad terviklikku käsitlust Lean-juhtimissüsteemi põhimõtetest lähtudes.
Uurimistulemuste põhjal koostati Lean-juhtimissüsteemi rakendamise ettepanekud, milles seoti tuvastatud raiskamise allikad konkreetsete Lean-tööriistadega. Ootamise ja ebaühtlase töövoo vähendamiseks soovitati väärtusahela kaardistamise ja Kanban-süsteemi rakendamist; defektide ja ümbertöötamise vähendamiseks standardiseeritud töö ja Poka-Yoke lahendusi; liigse liikumise vähendamiseks 5S-süsteemi ning kasutamata inimressursi vähendamiseks Kaizen-lähenemist. Ettepanekud on kooskõlas nii teoreetilise käsitluse kui ka empiiriliste leidudega ning arvestavad ettevõtte tootmisprotsesside ja organisatsioonilise konteksti eripära.
Kokkuvõttes näitab lõputöö, et Lean-juhtimissüsteemi põhimõtete ja tööriistade sihipärane rakendamine võimaldab tootmisettevõttel süstemaatiliselt vähendada raiskamist, parandada tootmisprotsesside läbipaistvust ning suurendada konkurentsivõimet. Käesolev töö loob tugeva aluse Lean-juhtimissüsteemi järkjärguliseks juurutamiseks Weldmet Solution OÜ-s ning pakub praktilist väärtust nii ettevõttele kui ka laiemalt Lean-uuringute ja rakenduste kontekstis.
Tootmise-sisese tarnetäpsuse tõstmine ettevõtte x näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-01-14) Künnapuu, Sander; Laid, Marika-My
Lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte X tootmise-sisese tarnetäpsuse tõstmine ning välja tuua kõige suurema mõju ning kõige kiiremini rakendatavamate tootmise-siseste tarnetäpsuse tõstmiste võimalusi parendusettepanekute näol. Lõputöö esimese ja teise eesmärgi saavutamiseks, tootmise-sisese tarnetäpsuse tõstmine ning ettevõte X-i hetkeolukorra kaardistamiseks, rakendas autor protsesside auditi, 5-miksi ning pareto diagrammi meetodid. Mainitud meetodite rakendamine viis järgnevate analüütiliste väljundite väljatöötamiseni:
1. As-is to-be analüüs;
2. põhiprotsesside kaardistus;
3. auditeeritud protsesside esmane prioriteedihinnang;
4. kahe kõige prioriteetsema tootmisraku protsessi vooskeemi kaardistus.
Lõputöö tulemuseks oli 8 parendusettepaneku välja toomine, millest 2 oli lõputöö koostamise ajal tootmisesse rakendatud. Ülejäänud kuus parendusettepanekut ei olnud lõputöö vormistamise ajal tootmisesse implementeeritud. Parendusettepanekuteks tõi autor välja:
1. Vähendada valge aja osakaalu planeerimismooduli valemis;
2. Parendada ERP ja planeerimismooduli ühildatavust;
3. Viia sisse rangemad reeglid planeerimismooduli kalkulatsioonide järgimiseks;
4. Printida pakkimisleht alles pärast kvaliteedikontrolli;
5. Vähendada raiskamist töökäskude otsimisel ämbrisüsteemi abil;
6. Eemaldada lõpptarneajad töökäskudelt;
7. Lisada tellimuste kogumi tootmisrakk töömahu ja voo ohjamiseks;
8. Eraldada mõõtu lõigatud ja suurema lisandväärtusega lõiketööd üksteisest.
Parendusettepanekute elluviimisel paraneb töövoo liikumine, kiireneb töö alustamise protsess, väheneb WIP-i osakaal ning tõuseb ettevõttesisene tarnetäpsus. Kvantitatiivse analüüsi detailsemat käsitlemist piiras väga suurel määral ERP ja planeerimismooduli funktsionaalsuse puudulikkus. Planeerimismoodul ei olnud täielikult funktsionaalne, et järelduste tulemusi kvantitatiivselt väljendada. Sellest olenemata sai lõputöö autor kvalitatiivsel tasandil rakendatud parendusettepanekute näol kahelt intervjueeritavalt kinnituse, et töö alustamise protsess on kiirem kui varasemalt ning töövoo liikumine paranes. Võttes arvesse lõputöö eesmärgid on autor täitnud oma eesmärgi, tuues välja 8 parendusettepanekut, kuidas tootmise-sisest tarnetäpsust tõsta ettevõtte X näitel ning kaardistades ettevõte X-i hetkeolukorra. Lõputöö järeldused ja parendusettepanekud on ettevõttele X edastatud, mis moodustas põhja edasiste analüüside toetamiseks.
Tööohutuskoolituse digitaliseerimine Orkla Eesti AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-01-08) Soovik, Helena; Truver, Anna
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja töötada ja rakendada tööohutuskoolituse digitaalne lahendus Orkla Eesti AS-is ning hinnata selle mõju koolitusprotsessi tõhususele ja tööohutuse juhtimissüsteemi toimimisele. Töö lähtus vajadusest ajakohastada seni valdavalt loenguvormis ja paberkandjal toimunud tööohutuskoolitusi, mille korraldamine ja tulemuste hindamine oli ajamahukas ning piiratud jälgitavusega. Eesmärgi saavutamiseks käsitleti töö teoreetilises osas tööohutuskoolituste vajalikkust ja regulatiivset raamistikku, tööohutuse juhtimissüsteemide põhimõtteid ning digitaliseerimise ja e-õppe rolli tööstusettevõtetes. Analüüs näitas, et tööohutuskoolitused on oluline osa tööohutuse juhtimissüsteemist ning nende tõhusus sõltub suurel määral koolituse sisulisest ülesehitusest, töötajate kaasatusest ja teadmiste kinnistamise võimalustest. Empiirilises osas keskenduti Orkla Eesti AS-i näitele. Uurimistöö käigus kaardistati ettevõtte senine tööohutuskoolituse korraldus ning tuvastati peamised kitsaskohad, sealhulgas koolituste piiratud mõõdetavus, sõltuvus koolitaja suulisest selgitusest ning keerukus koolituste läbiviimise ja dokumenteerimise korraldamisel. Nendele probleemidele lahenduse leidmiseks töötati lõputöö raames välja digitaalne tööohutuskoolituse prototüüp Sana Labs e-õppeplatvormil. Koolituse digitaliseerimise protsess hõlmas olemasolevate materjalide analüüsi ja ümberkujundamist digitaalse õppe loogikale vastavaks, interaktiivsete ja visuaalsete elementide lisamist ning teadmiste kontrolli võimaluste loomist. Autori praktiliseks panuseks oli koolitussisu struktureerimine, digitaalse prototüübi loomine ning selle kohandamine ettevõtte vajadustele vastavaks. Digitaalse koolituse sobivust ja tajutavat tõhusust hinnati testgrupi seas läbiviidud tagasisideküsitluse abil. Tulemused näitasid, et loodud e-koolitust peeti kasutajasõbralikuks, loogiliselt üles ehitatuks ja paindlikuks. Võrreldes varasema klassikoolitusega toodi esile paremat jälgitavust, võimalust läbida koolitus endale sobival ajal ning selgemat ülevaadet käsitletud teemadest. Tagasiside kinnitas, et digitaalne koolitus toetab tööohutusalaste teadmiste meeldetuletamist ja kinnistamist ning loob eeldused koolituse tulemuslikkuse paremaks hindamiseks. Töö tulemusena saab järeldada, et lõputöös püstitatud uurimisülesanded said täidetud ning töö eesmärk saavutatud. Välja töötatud ja testitud digitaalne tööohutuskoolitus on Orkla Eesti AS-i kontekstis rakendatav ja põhjendatud lahendus, mis toetab tööohutuse juhtimissüsteemi arengut ning loob eeldused koolituste paremale jälgitavusele ja andmepõhisemale juhtimisele. Lõputöös loodud lahendus omab praktilist väärtust ning on kasutatav alusena tööohutuskoolituste edasiseks arendamiseks ja standardiseerimiseks. Samas eeldab digitaalse koolituse pikaajalise mõju hindamine selle järjepidevat täiendamist ja laiemat rakendamist ettevõttes, et hinnata mõju töötajate käitumisele ja tööohutuse näitajatele pikemas ajaperspektiivis.
Torutootmisliini kvaliteedikontrolli automatiseerimine kasutades masinnägemist ettevõtte X näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-01-08) Jasson, Andero; Kase, Andres; Truver , Anna
Käesoleva lõputöö eesmärk oli töötada välja ettevõtte X uuele polüetüleenist (PE) mahutorude tootmisliinile masinnägemisel põhineva kvaliteedikontrolli automatiseerimise ettepanek ning hinnata selle rakendamise eeldusi ja oodatavat kasu. Töö käsitleb tootmismahtude suurendamise vajadust ning sellega seotud väljakutseid olukorras, kus uue tootmisliini lisandumisel tuleb tagada mitme liini opereerimine olemasoleva tööjõuga (k.a öövahetustes) ning kvaliteedikontroll tugineb suures osas operaatori visuaalsele hinnangule.
Töö fookuses on traditsiooniliste ja AI-põhiste masinnägemislahenduste tutvustamine, et hinnata nende sobivust defektide varajaseks tuvastamiseks ja operaatori toetamiseks.
Töö teoreetilises osas käsitleti automatiseerimise ja targa tööstuse põhimõtteid ning masinnägemissüsteemide toimimist ja rakendusvõimalusi tootmiskeskkonnas. Empiirilises osas kaardistati ettevõtte X hetkeolukord, tootmisprotsessi pudelikaelad, operaatorite ja kvaliteedikontrolli töökorraldus. Andmete kogumisel kasutati ettevõttesiseseid tootmisandmeid, tootmisprotsessi vaatlusi ning mittestruktureeritud intervjuusid operaatorite, tootmisjuhi ja tehnikajuhiga, et kirjeldada reaalseid töövõtteid, ajakulu, kvaliteediriske ja parendusvajadusi.
Analüüsi tulemusel selgus, et operaatori töö sisaldab märkimisväärses mahus kõrvaltegevusi, mille tõttu võib jääda protsessi kvaliteedi kõrvalekallete märkamine ebapiisavaks ning defektid avalduvad hilisemas etapis.
Tootmisandmete põhjal hinnati valitud toodete praagi suurusjärku ja sellega seotud materjalikulu, mis näitas, et praak põhjustab ettevõttele mõõdetavat majanduslikku kahju. Töökorralduse analüüs ja automatiseerimisstsenaariumite võrdlus tõid esile, et automatiseeritud lahendused võimaldavad sama tööjõuressursi juures suurendada tootmismahtu ning hoida kvaliteedikontrolli ühtlasemana.
Masinnägemise lahenduste võrdluses järeldati, et tehisintellektil põhineval kvaliteedikontrollil on ettevõtte vaates oluline potentsiaal, kuna see võimaldab paremini käsitleda defektide varieeruvust ja vähendada sõltuvust üksnes visuaalsest kontrollist. Uuringus käsitletud testuuringu kokkuvõtliku tulemuse põhjal ulatus tehisintellektil põhineva YOLOv5 kaameralahenduse defektituvastuse täpsus 99,3%-ni ning lahendus osutus praktikas suhteliselt lihtsasti treenitavaks. Töö järeldusena on kvaliteedikontrolli automatiseerimine põhjendatud esimese sammuna tehase laiema automatiseerimise suunas, kuna see mõjutab otseselt praagiriski, kvaliteedi ühtlust ning operaatori töökoormust.
Soovitustena teeb autor ettevõttele ettepaneku täpsustada sobivate lahenduste nõudeid ning küsida hinnapakkumisi, et viia läbi tasuvusanalüüs ja valida tootmisliinile sobiv kaameralahendus. Masinnägemise lahenduste võrdluse põhjal sobib ruuttoru pinnadefektide (nt augud ja kriimustused) varajaseks tuvastamiseks tehisintellektil põhinev YOLOv5 lahendus, mida on ekstrusiooniprotsessis edukalt rakendatud. Kerilauale on soovitatav paigaldada 3D Cognex In-Sight L38 kaamerasüsteem, mis võimaldab hinnata keevise kvaliteeti ja tuvastada geomeetrilisi kõrvalekaldeid. Lõplik valik sõltub hinnapakkumistest, liini juhtsüsteemiga integreerimisest ning testimisest tootmiskeskkonnas. Täielikuma automatiseerituse saavutamiseks tuleb lisaks kvaliteedikontrollile arendada ka tugiprotsesse, eelkõige ladustamise korraldust, tooraine etteandesüsteemi ning saagimislahenduse täpsust. Autor täitis enda lõputöö seatud eesmärgid.
Sisseelamisprogrammi loomine tootmisettevõttele La Muu
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-01-08) Mägi, Nora Marie; Aasjõe, Ülle; Siitan, Priit
Käesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata struktureeritud sisseelamisprogrammi mõju uute
töötajate kohanemisele tootmisettevõttes La Muu AS ning võrrelda seda sisseelamisega,
mis toimub ilma formaalse programmita. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded
analüüsida töötaja sisseelamisprotsessi teoreetilisi käsitlusi, kaardistada La Muu AS-i
senine sisseelamispraktika, hinnata selle toimivust empiiriliste andmete põhjal ning
töötada välja ettepanekud sisseelamisprogrammi täiustamiseks.
Töö teoreetilises osas käsitleti töötaja sisseelamise olemust, eesmärke ja tähtsust
organisatsiooni toimimise seisukohalt. Analüüs näitas, et sisseelamine ei ole pelgalt
tehniline või administratiivne protsess, vaid mitmetahuline nähtus, mis hõlmab õppimist,
sotsialiseerumist, emotsionaalset kohanemist ning organisatsioonikultuuri mõistmist.
Eraldi rõhutati sisseelamisprotsessi eripära toiduainetööstuses, kus töötaja tegevus
mõjutab otseselt toiduohutust, tööohutust ja tootmise kvaliteeti. Teoreetiline käsitlus lõi
aluse empiirilise uuringu kavandamiseks ning aitas määratleda võtmetegurid, millele
sisseelamisprogrammi hindamisel keskenduda.
Empiirilise uurimuse raames kasutati kvantitatiivset lähenemist. Intervjuu tootmisjuhiga
võimaldas saada põhjaliku ülevaate ettevõtte senisest sisseelamispraktikast, selle
tugevustest ja kitsaskohtadest. Intervjuu tulemused näitasid, et La Muu AS-is toetub
sisseelamine suuresti praktilisele juhendamisele ja meeskonna toetavale rollile, kuid
puudub ühtne ja selgelt struktureeritud programm, mis koondaks olulise info uuele
töötajale arusaadaval kujul. Eriti toodi esile vajadus hügieeni- ja ohutusnõuete selgema
ning visuaalselt toetatud esituse järele.
Küsimustiku abil koguti andmeid töötajate tegelike kogemuste kohta ning võrreldi kahte
sihtrühma: töötajaid, kes läbisid sisseelamise koos programmiga, ja töötajaid, kes
alustasid tööd ilma formaalse sisseelamisprogrammita. Tulemused näitasid selgelt, et
struktureeritud sisseelamisprogramm parandab tööülesannete selgust, suurendab
töötajate kindlustunnet, vähendab stressi ning kiirendab kohanemisprotsessi. Ilma
programmita sisseelamine oli ebaühtlasem, sõltus rohkem individuaalsest juhendamisest
ning tõi sagedamini kaasa ebakindluse ja pikema sisseelamisperioodi.
Empiiriliste tulemuste ja teoreetilise käsitluse põhjal töötas autor välja etapiviisilise
sisseelamisprogrammi La Muu AS-ile, mis arvestab tootmisettevõtte ja toiduainetööstuse
eripärasid. Programmi keskmes on selge struktuur, oluline hügieeni- ja ohutusinfo,
praktiline juhendamine, mentorlus ning regulaarne tagasiside.
Kokkuvõttes võib järeldada, et struktureeritud sisseelamisprogramm on tootmisettevõttes
põhjendatud ja vajalik vahend uute töötajate edukaks kohanemiseks. Töö tulemusi on
võimalik kasutada La Muu AS-is sisseelamisprotsessi arendamisel ning neid saab
rakendada ka sarnastes toiduainetööstuse ettevõtetes, kus esinevad samalaadsed
väljakutsed seoses töötajate kiire vahetumise, tööohutuse ja kvaliteedinõuetega.
Edaspidist lahendamist vajavad küsimused on seotud programmi rakendamise praktilise
testimisega, selle mõju hindamisega pikema aja jooksul ning võimaliku kohandamisega
erinevatele ametikohtadele ja töötajagruppidele.