Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Libedustõrje teostamise süsteemide analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-06-18) Arula, Andreas; Sillamäe, Sven
Talihooaeg Eestis toob kaasa väljakutseid teede libedusetõrjega, kuna madalad temperatuurid ja niisked ilmastikutingimused soodustavad jää ja lume teket . Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli automaatse libedustõrje süsteemi katsetamine ja analüüs ning selle tulemusena parandada libedusetõrje kvaliteeti soola optimaalsete koguste puistamisega, vähendada keskkonna mõju ja aidata kaasa ettevõtete jätkusuutlikusele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjutab autor Eesti teedevõrgust ning Eesti riigiteedele kehtivatest seisundinõuetest ja hooldustsükli aegadest. Kirjeldab, mis on haardetegur ning miks see vajalik ja milliseid seadmeid kasutatakse haardeteguri mõõtmiseks Eestis. Annab ülevaate, kes teostab Eesti riigiteedel järelvalvet ning mis on tema ülesanded. Samuti kirjeldatakse, milliseid materjale kasutatakse libedusetõrjeks ja mis on nende plussid/miinused. Töö teises osas antakse ülevaade libeduse tekkimisest Eestis. Kirjeldatakse millised on libeduse tekke põhjused talvel ja kuidas on neid võimalik ennustada teeilmaprognoose jälgides. Autor räägib erinevatest libedusetõrje meetoditest ja kuidas selleks vajalik soolakogus leitakse. Teise osa lõpus on kirjas libedustõrje mõjud keskkonnale, kuidas sool taimestikule võib mõjuda ja kuidas kliimat mõjutada. Viimane osa on katse libedustõrje automaat süsteemiga. Võrreldi automaat seadme soolakoguse valikuid valvemeistri valikutega. Katses kasutati Schmidt Stratos puistureid ja Thermologic temperatuuri põhist seadet. Katses osales neli masinat ja katsetused toimusid Lääne-Virumaal . Katsete toimimist kontrolliti optilise haardeteguri seadmega patrullsõite teostades ning detailset päevikut tehtud töödest pidades. Algsete katsetega saadi teada, et automaatseade puistab mõned grammid ruutmeetrile rohkem, kui oleks seda teinud valvemeister. NaCl normide muutmine automaatseadmes andis lubavamaid tulemusi, kuid andmete muutmine võttis liiga kaua aega ning selleks hetkeks polnud enam katseks sobivaid ilmasid. Kuigi andmeid, mis otsest tulemust annaks, ei kogutud piisavalt, peaks Thermologic libedustõrje süsteemi katsetusi jätkama.
Linna kergliiklusteede talihoolde analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tahker, Riho; Anspal, Mati
Uurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel.
Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu.
Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele.
Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele.
Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda.
Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info.
Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.
Kohaliku omavalitsuse teede seisukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-06) Julle, Kätriin; Mill, Tarvo
Eesti 89 452 km pikkusest teedevõrgust moodustavad kohalikud teed 26,4%. Kohalikud teed on avalikus kasutuses olevad teed, mille hoolduse ja ehituse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kõige suurema osa ehk üle 60% kohalikest teedest moodustavad kruusa- ja pinnaseteed, mille lagunemine on kevadise märja ilmaga eriti näha ning osa teid muutuvad isegi läbimatuks. [3], [4]
Kohalikud teed on aga üheks oluliseks osaks Eesti teedevõrgus – nende teede hea seisukord tagab elanikele mugavad ja turvalised liikumisvõimalused ning selle, et inimesteni jõuavad vajalikud teenused ja esmaabi. Lisaks aitab kohalike teede korrashoid kaasa ka omavalitsuste majanduse arengule – head teed loovad piirkonnale lisandväärtust ning tekitab ka ettevõtetele soodsamad tingimused. [4]
Töö eesmärgiks oli analüüsida ühe kohaliku omavalitsuse kohalike teede seisukorda – viia läbi vaatlused ja mõõtmised kohalikel teedel, analüüsida saadud tulemusi, leida põhjuseid teede lagunemisele ja pakkuda välja remondivõimalusi ning edaspidiseid samme teede seisukorra parandamiseks.
Töö käigus teostati vaatlused ja mõõtmised Häädemeeste valla teedel ja tänavatel, selgitamaks välja kohalike teede seisukorra. Leiti, et teed on väga erinevates seisukordades, kokkuvõtvalt saab teede seisukorra hinnata keskmiseks. Kattega teed on üldjuhul heas korras, kõige sagedasemateks defektiliikideks on augud ning pikipraod. Kruusateede seisukord on üldpildis väga sarnane, palju on vana ja vajunud kruuskattega teid, mis vajaksid uut kruuskatet.
Üheks suureks sammuks kohalike teede seisukorra parandamisel oleks omavalitsustesse palgata teedeehitusalase haridusega teedespetsialistid. Eelduste kohaselt oskaksid erialase kõrgharidusega ja kogemusega inimesed paremini hinnata, millal, ja mis töid on vaja teha. Kindlasti on ka üheks oluliseks punktiks leida juurde rahastust kohalikele teedele.
Tugimaantee viadukti töökorralduse projekt
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Saal, Martin; Trei, Indrek
Lõputööna valminud tugimaantee nr 27 Juula maanteeviadukti töökorralduse projekti saab võtta aluseks km 3,85-4,7 rajatava viadukti ehitusel. Töös kirjeldatud ehitustööd ning nende teostamisel arvestatud jõudlused tuginevad autori oma kogemusel, mis on omandatud Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusprotsessis osalemisega. Arvutatud ajakulu on indikatiivne, kuna hetke kogemusest tulenevalt puudub autoril töökogemusega kaasnev vilumus näha ehitust realistlikult, kaalutletult ja terviklikult. Samuti mängib suurt rolli ajakulu osas karjääride paiknevus objekti suhtes.
Valminud lõputöös on kajastatud kõiki põhilisi ehitustöid, mis on vajalikud viadukti ehituseks, milleks on: raadamine, teemaa-ala puhastamine, ajutised tööd, kasvupinnase koorimine, ehituseks sobiva ning sobimatu pinnase kaeve, kraavide kaeve, muldkeha ehitus, rajatisega seonduvad tööd, geotekstiili paigaldus, truupide paigaldus, freesimine, kruus- ning killustikaluse ehitus, asfalteerimine, peenarde ehitus, haljastus, uue liikluskorralduse paigaldus.
Ehituseks kuluva aja terviklikuks ülevaateks on koostatud kalendergraafik kasutades selleks Micorsoft Project programmi. Kalendergraafiku kohaselt alustatakse ehitustöödega 4. märtsil 2024 ning lõpetatakse 20. detsembril 2024. Lõputöö autori hinnangul annab valminud töökorralduse projekt hea ülevaate tehtavate tööde ajalisest kulust, vajalikest ressurssidest ja materjalide mahtudest.
Madalamate seisunditasemetega riigiteede talihoolduse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Toomsoo, Kristo; Rajamets, Indrek
Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust ja kirjeldada nende praeguseid probleeme. Lõputöös käsitleti üldiseid nõudeid Eesti riigiteede hoolduses ja selle teostamise viise. Kirjeldati talihoolde teostamist, kontrollimist ja järelevalvet. Anti lühike ülevaade riigiteede rahastusest ja teehoiukavast 2024-2027. Peamiseks käsitletavaks teemaks oli madalama seisunditasemetega riigiteedel esinevad probleemid ja nende võimalikud lahendused.
Madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldus põhjustab enim probleeme eriolukordades, kus ilmastikutingimused on teeolud muutnud selliseks, et seisundinõuete tagamine nõuab seisundinõuetes kehtestatud aegadest rohkem aega. Enim põhjustab probleeme jäävihm, tihe lumesadu ja tuisk koos tugeva tuulega. Siis on põhirõhk põhiteede hooldusel ja madalamate seisunditasemetega teede hooldamiseks läheb kauem aega, selle tulemusena muutuvad madalama seisunditasemega teedel läbitavus ja ohutus. Peamisteks probleemideks madalama seisunditasemetega teedel on tiheda liiklusega kruuskatete olukord, kus soojemate ilmastikutingimustel ja lume sulamise tagajärjel muutuvad teed rööplikuks ebatasaseks. Samuti on probleeme kinnituisanud teede ja erakordselt libedate teekatetega, kui ilmastikutingimused on muutunud erakordseks.
Samas võib hetkel öelda, et riigiteede hooldus on üsna heal tasemel ja tänu kogemustele eriolukordades muutub see järjest paremaks. Hetkel ei tundu seisunditasemete tõstmine vajalik ega mõistlik, sest juba praegused ajad selliste hoolderingide juures piisavalt mahukad. Mõistlik ei ole ka seisundtasemete tõstmine rahalise poole pealt, kuna hetkel on niigi teedehoolduses raha puudu.
Lõputöö eesmärkide saavutamiseks teostas lõputöö autor katsed madalama seisunditasemega riigiteel, mis asus Pärnu hooldepiirkonnas. Katse käigus prooviti kolme erinevat hooldusviisi kruuskattega teel, kus kehtivad seisunditaseme „1“ nõuded. Katselõigul teostati soola puistamist, karestamist tappteraga ja soola-liiva segu puistamist. Katse tulemustest selgus, et kõik kolm hooldusviisi tagasid seisunditaseme nõuded ja andis häid tulemusi. Kiiremaid tulemusi andis soola-liiva segu puistamine ja karestamine tappteraga, mille mõju oli kohene peale hooldetöö teostamist.
Lõputöö autori ettepanekul tagaks madalamate seisunditasemetega riigiteede parema hoolduse, kui teostada õigeaegne ning tihedam lume- ja libedusetõrje, märgade katete ennetav puistamine pikema külmaperioodi saabudes, kruuskattetega teedel liigniisketes kohtades killustiku pealevedu, eriolukordades varuauto kasutamine lisatasu eest ja teekaamerate olemasolu ka madalamate seisunditasemetega riigiteedel. Ka hooldeautode hoolderingide ülevaatamine lepingutes parandaks madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust. Selleks, et saavutada paremad hooldetingimused oleks vajalik riigil eraldada rohkem rahasid riigiteede hooldusesse. Samas on autor arvamusel, et tingimuste paremaks muutmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiri ning liigne hooldus olematu liiklussagedusega teedel ei oleks mõistlik.
Käesoleva lõputöö valmimisel ja ettepanekute tegemisel oli abiks lõputöö juhendaja ja lõputöö autori praktilised kogemused talihoolde tööde teostamisest. Autori arvates tuleks katseid teostada veel võimalike erinevate libedusetõrje viisidega ja erinevates ilmastikutingimustes, et saada paremad tulemused.