Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Infraettevõtte töötajate koolitusvõimaluste analüüs Rail Baltic Estonia vajadustest lähtudes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Aavel, Sten; Kirejev, Mihhail
Käesolevas lõputöös selgitas autor välja RBE (Rail Baltic Estonia) infrastruktuuri haldamiseks vajalikud ametikohad, kasutades selleks RBE asutuse siseseid rahvusvaheliste konsultatsioonigruppide dokumente ning intervjuusid RBE raudtee-ekspertidega. Seejärel määras autor iga ametikoha jaoks vajalikud pädevused, kasutades selleks intervjuusid raudtee-ekspertidega ning olemasolevaid kutsestandardeid, viidates vajadusel ka seadustele ja määrustele mis puudutavad raudteesektori ametikohti.
Selle tulemusel valmis nimekiri RBE jaoks tulevikus infrastruktuuri haldamiseks vajalikest ametikohtadest, mis sisaldab nii nende lühikest tööülesannete kirjeldust kui ka iga ametikoha jaoks vajalikke oskusi, minimaalset haridusnõuet ja minimaalset töökogemust. Põhinedes nendel näitajatel, analüüsis autor Eesti haridusmaastikku ning tõi välja, millised on osalise sobivuse ja kõrge sobivusega õppekavad, millelt neile ametikohtadele inimesi võiks leida. Põhinedes Eestis esinevatel puudujääkidel, otsis autor välja sobivad õppekavad või koolitused välismaal, mis võiksid sobida nende ametikohtade jaoks vajalike pädevuste tekitamiseks, milleks Eestis sobivaid õppekavasid ei ole.
Lõputöö autor kirjutas tema arust kõige paremini sobivat õppekava või koolitust iga ametikoha jaoks, mille jaoks Eestis sarnaseid õppekavasid või koolitusi ei ole. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkooli Raudteetranspordi õppekava osutus ainsaks kõrge sobivusega õppekavaks RBE ametikohtadele Eestis, viis autor õppekava juhiga läbi intervjuu ning andis selle ja ülejäänud töö tulemuste põhjal õppekava täiendamiseks soovitused, et see saaks tulevikus veelgi paremini vastata RBE ootustele.
Lõputöö põhiliseks tulemuseks on soovitused RBE-le töös identifitseeritud ametikohtade täitmiseks, mis hõlmavad juhiseid selleks, milliste õppekavade lõpetajate hulgast kandidaate otsida, soovitusi selleks mil määral neid inimesi peab täiendavalt koolitama, ning millistele välismaa koolitustele võib sobivad kandidaadid saata või millistel neist baseerida oma ettevõtte sisesed koolitused. Autor kinnitab, et töös esinev ametikohtade nimekiri on suures osas juba RBE poolt kinnitatud, välja arvatud juhul kus töös on vastupidist mainitud. Käesolev lõputöö on ettevõtte siseselt juba määratud olema tähtis alusdokument, mida aja jooksul täiendatakse ning mille alusel hakkab toimuma värbamine töös mainitud ametikohtadele.
Töötajate suure voolavuse ja puuduse vähendamise võimalused logistikasektoris Adduco näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-05) Frolov, Aleksei; Ševtšenko, Eduard
Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida töötajate suure voolavuse ja puuduse põhjuseid logistikasektoris Adduco näitel ning pakkuda välja praktilised lahendused, mis aitaksid probleemi leevendada. Töös uuriti Eesti tööturu hetkeseisu transpordi- ja logistikasektoris, analüüsiti motivatsiooniteooriaid ning töötajate rahulolu ja tööjõu voolavust mõjutavaid tegureid. Töö praktilises osas viidi läbi küsitlus Adduco töötajate seas ja struktureeritud intervjuu personalijuhiga, et koguda andmeid voolavuse põhjuste ja töötajate rahulolu taseme kohta.
Teoreetiline osa keskendus motivatsiooniteooriate, töö- ja eraelu tasakaalu, preemiasüsteemide ning personalijuhtimise strateegiate uurimisele. Autor leidis, et peamised tööjõu voolavuse põhjused on seotud rahulolematusega töötingimuste, töötasu ja arenguvõimaluste suhtes, kuid olulist rolli mängib ka töötajate kaasamise ja tunnustamise vähesus.
Uuringu praktiline osa näitas, et Adduco töötajate rahulolu ja motivatsioon on keskmisel tasemel, kuid olulisi kitsaskohti ilmnes palgaga rahulolu, organisatsiooni hoolivuse ja väärtustatuse tajumise osas. Töötajad tõid esile vajaduse läbipaistvama tasustamissüsteemi järele, soovides, et see arvestaks staaži ja töötulemusi. Samuti peeti oluliseks meeskonnategevusi ja kollektiivi ühtsust suurendavaid üritusi. Uuringu praktiline osa täitis töö eesmärgi ning adnis vastuseid püstitatud uurimisküsimustele.
Töö autor pakub probleemide lahendamiseks välja mitmeid meetmeid, sealhulgas tasustamissüsteemi läbipaistvuse suurendamist ning korrigeerimist, meeskonnaürituste korraldamist, juhtimiskvaliteedi parandamist, töötajate arengu- ja karjäärivõimaluste laiendamist ning töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri tugevdamist. Lahendustena rõhutatakse ka töötajate tunnustamise ja kaasamise suurendamist, mis aitaks parandada töötajate pühendumust ja vähendada voolavust. Autor eeldab, et peale töös mainitud ettepanekute rakendamist töötajate rahuolu muutub positiivsemaks ning töötajate voolvaus väheneb. Antud eelduse tõestamiseks ettevõtte Adduco võiks läbi viia korduva küsitluse ning seejärel võrrelda vastuseid ja voolavuse näitajaid.
Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et Adduco töötajate rahulolu ja tööjõu voolavuse probleemide lahendamiseks on vajalik mitme tasandiline lähenemine, mis hõlmab nii töötajate rahulolu ja motivatsiooni tõstmist kui ka juhtimis- ja töökeskkonnaga seotud aspektide parandamist. Töö tulemused ja ettepanekud on rakendatavad mitte ainult Adduco-s, vaid ka laiemalt logistikasektoris, aidates organisatsioonidel suurendada oma konkurentsivõimet, tõhustada personalijuhtimist ning suurenda töötajate motivatsiooni nii lähimas, kui ka kaugemas perspektiivis.
Standardsete laoprotsesside automatiseerimine AGV robottehnoloogia abil Coop Logistikakeskuse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-05) Kaljuvee, Kaido; Ševtšenko, Eduard
Käesolev arendusuurimus keskendus standardsete laoprotsesside automatiseerimisele AGV (autonomous guided vehicle) robottehnoloogia abil Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuse tavalao pakendi kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi näitel. Uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida antud protsessi robotiseerimise võimalusi. Töö tulemusena esitati soovitused sobiva robottehnoloogia kasutamiseks arvestades investeeringu tasuvusaega, kasutegurit ja võimalikke rakendusriske.
Sarnaselt kogu maailma ja Euroopa riikide logistika- ja laomajanduse ettevõtetele seisab ka Eesti logistikasektor silmitsi mitmete väljakutsetega, näiteks tööprotsesside efektiivsuse parandamine, ressursside optimeerimine, suurenev tööjõupuudus, rutiinsete ja kõrge koormusega tööülesannete tõttu suur personali voolavus ning kasvavad tööjõukulud. Protsesside robotiseerimine pakub nimetatud probleemidele lahendusi vähendades tööjõu vajadust, parandades töökeskkonda ja suurendades protsesside efektiivsust. Töö analüüs kinnitab, et AGV robotite kasutuselevõtt võimaldab optimeerida standardseid, korduvaid ja rutiinseid ülesandeid muutes need kiiremaks ja tõhusamaks.
Uurimustöö läbiviimiseks rakendati kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, sealhulgas intervjuusid, vaatlusi ja pakkumiste võrdlust. Kaardistati pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsess ning modelleeriti olemasolev
(AS-IS) ja robotiseeritud tulevikuprotsess (TO-BE).
Uurimustöö käigus leiti vastused püstitatud uurimisküsimustele. Protsesside robotiseerimise eelistena toodi töös välja, et robotiseerimine vähendab tööjõupuudust, personali voolavust, alandab tööjõukulusid ning tõstab protsesside efektiivsust ja kiirust. Lisaks paranevad töökeskkonna ohutus ja töötingimused, väheneb inimvigade arv, robotite töö on täpsem ning suureneb tööprotsesside järjepidevus. Robotid võimaldavad töötada 24/7 pakkudes stabiilsust ja paremat tootlikkust. Robottehnoloogia rakendamisel on püsikulud paremini juhitavad ja ennustatavad pakkudes stabiilseid kulusid võrreldes muutuvate tööjõukuludega. Robottehnoloogia kasutus pakub paindlikkust protsessides, kus vajadusel on võimalik lihtsalt lisada või eemaldada roboteid vastavalt nõudluse muutumisele. Robotite varustuses olevad andurid ja sensorid aitavad muuta töökeskkonna ohutumaks vältides kokkupõrkeid ja õnnetusi.
Robottehnoloogia valikul tuleb hinnata protsessi eripära, näiteks tühjendavate konteinerite suurust, kaalupiiranguid ja sobivust keskkonnatingimustega. Lisaks tuleb arvestada, millist akutehnoloogiat soovitakse kasutada (eelistatuna liitiumakud), navigatsioonisüsteemide sobivust ja integreerimise võimalust olemasoleva ERP tarkvaraga. Olulisel kohal on tarnija poolt tehnilise toe ja hooldusteenuse pakkumise suutlikkus ning kiirus, kuna roboti tehnilisest rikkest tingitud iga seisuminut on lisakulu. Tehnoloogia valimisel tuleb arvestada olemasoleva ruumiplaneeringuga ja teiste tehnoloogiate ning protsessidega millega robottehnoloogia integreeritakse, näiteks kas tööpiirkonnas kasutatakse veel teisi tehnoloogiaid või seal alal töötavad inimesed.
Uurimustöö käigus tehtud analüüs näitas, et tavalao pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi robotiseerimise investeering on hinnanguliselt tasuv kaheksa aasta jooksul. Pika tasuvusaja tingib esmane suur investeeringu maksumus, samas on tööjõukulu Eestis madalam võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kui mujal Euroopas ja maailmariikides on juba mõnda aega edukalt rakendatud robottehnoloogiat logistika ja laomajanduse protsessides, siis Eestis on veel vara robottehnoloogia laialdaseks kasutuseks antud valdkondades. Samas võib antud investeering olla strateegiliselt oluline, et suurendada protsessi efektiivsust ja vähendada tööjõuriski pikaajaliselt. Protsesside robotiseerimine näitab ettevõtte innovatiivsust ja tõstab ettevõtte atraktiivsust tööturul ning konkurentsis.
Millised on robottehnoloogia juurutamise raskused, takistused ja hirmud? Peamisteks raskusteks on õige tehnoloogia valik vastavalt tegelikule vajadusele ja soovitud eesmärgile, integreerimine olemasolevate protsessidega, töötajate vastupanu muutustele ning algse investeeringu suurus. Personalil võib esineda hirme töökohtade kaotamise ees ja tööõnnetuste osas. Nimetatud riskide leevendamiseks on oluline töötajate varajane kaasamine, koolitamine ja efektiivne kommunikatsioon. Projekti alustamisel ei tohiks püstitada ebarealistlikke ootusi robotiseerimisele ega alaplaneerida kulude eelarvet ja ajagraafikut. Valmis tuleb olla projekti käigus tekkivate ootamatuteks lisakuludeks ja lisanduvale ajakulule. Robotiseerimise projekti juhtimine nõuab hoolikat planeerimist, koordineerimist, tõhusat riskijuhtimist ning tagavaraplaani olemasolu. Ei tohi unustada küberturvalisuse olulisust.
Uurimustöö kinnitab hüpoteesi, et robottehnoloogia kasutamine standardsetes laoprotsessides aitab vähendada tööjõupuudust ja tööjõukulusid suurendades samal ajal protsesside tõhusust ja kiirust. Töö tulemusi saab rakendada Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuses pakkudes lisandväärtust teistele Eesti logistikasektori ettevõtetele, kes kaaluvad loaprotsesside robotiseerimist.