TTK DSpace
TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga
Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Pärnu Kunstide Hoone
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-26) Saluste, Jüri; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
Lõputöö raames projekteeritud Pärnu Kunstide Hoone pakub mitmekesist kultuurifunktsioonide kompleksi, mis hõlmab näitusepindu, 200-kohalist kontserdisaali ja vabaõhulava. Ruumid ja alad on kavandatud tagama paindliku ruumikasutuse, kohandudes erinevate ürituste iseloomu ja ruumivajadustega. Hoone arhitektuurne lahendus on välja töötatud lähtuvalt asukoha ruumilistest ja sotsiaalsetest eeldustest, ühendades kunstilise tegevuse loodus- ja linnaruumiga.
Projekt käsitleb hoone funktsionaalset korraldust, ligipääsetavust ja tehnilisi süsteeme, arvestades kaasaegse avaliku hoone nõudeid. Erilist tähelepanu on pööratud hoone suhestumisele Pärnu jõe ja promenaadiga, luues visuaalselt ja kasutusloogikalt sidusa terviku. Töös analüüsitud juhtumiuuringud toetasid kontseptsiooni väljatöötamist ning vormiliste ja ruumiliste otsuste tegemist.
Putukaväila Kvartal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-26) Seeblum, Gerda Suzann; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
Käesoleva lõputöö eesmärk on ümber mõtestada Ehte ja Puhangu tänava vaheline Nõukogudeaegne garaažideala Põhja-Tallinna linnaosas, sidudes see Putukaväila rohekoridoriga. Planeeringuala moodustab 8,3 hektarit, kus paikneb 703 garaažiühikut, mis on osaliselt mahajäetud ning funktsionaalselt ja arhitektuurselt ajale jalgu jäänud. Töö probleemipüstitusena käsitletakse garaažide killustavat mõju linnaruumi sidususele ning vajadust muuta see ala funktsionaalselt ja sotsiaalselt elujõuliseks linnaruumiks.
Töö raames pakutakse välja eskiisprojekti staadiumis arhitektuurne planeeringulahendus, mis lähtub ideest säilitada olemasolev garaažistruktuur, kuid asendada füüsiliselt amortiseerunud hoonestus kaasaegsete moodulitega. Moodulhooned on kavandatud CLTpaneelidest kasutades olemasolevate garaazide mõõtmeid. Hoonestus ühendab elu-, ärija kogukondlikke funktsioone: piirkonda on kavandatud kohvikud, ühiskasutatavad töökojad, spordivõimalused, äripinnad, turg ning elupinnad.
Avaliku ruumi kujunduses on rõhk haljastusel ja bioloogilisel mitmekesisusel: kavandatud on mesilaspeenrad, putukahotellid, pesitsuspaigad lindudele ja mitmekesine niidutaimestik. Liikluskorraldus soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist, parkimine on
lahendatud kvartali servadesse ja äärtesse, toetades Putukaväila kui rohelise liikumiskoridori kontseptsiooni. Lõputöö tugineb teoreetilistele käsitlustele garaažikomplekside rollist postnõukogude ühiskonnas ning rohekoridoride tähtsusest linnaplaneerimises. Analüüsitud on mitmeid juhtumiuuringuid, sealhulgas Sotši garaažifavelasid, Habitat 67 elamukompleksi ja Madrid Río lineaarparki, et leida paralleele ja inspiratsiooni uue tüüplahenduse väljatöötamiseks. Töö tulemuseks on arhitektuurne ettepanek, mida saab rakendada ka mujal sarnaste garaažialade kaasajastamisel.
Kassisaba ja Kelmiküla Kooselamu
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-26) Varblane, Carol Kristella; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
Käesolev diplomitöö keskendub Kassisaba ning Kelmiküla piirkonna täiustamisele taskukohaste kooselamu projekteerimisega, mille eesmärk on kokku kutsuda Tallinna linna elanikud ning külastajad. Projekti lahendus toetab kättesaadava elamispinna loomist, mis ühtlasi soodustab ka tudengite vahelist kogukonnatunde tekkimist ning iseseisvat toimetulekut.
Projekti eesmärk on luua moodulipõhine kooselamu, mis võimaldab taskukohasel majutusel toimida erinevates keskkondades, sõltumata ümbritsevast arhitektuurist. Hoone konstruktsioon lubab hoonel laieneda vastavalt elamispindade nõudlusele. Ebakorrapärane moodulruumide paigutus loob paindliku siseruumi, mida on võimalik planeerida vastavalt kultuuri ning ühiskonna harjumustele.
Kulude jagamine võimaldab tudengitel elada kesklinnas erinevate õppeasutuste lähedal, kuhu viib vajadusel hästi korraldatud ühistransport. Samuti vähendab mitmekülgne elamine pendelrände vajadust, sest elanikele on kodukohas tagatud huvitegevuseks ning elementaarseks igapäevaeluks vajalikud funktsioonid. Igapäevane koostöö elanike ning kommuuni vahel soodustab inimeste vahelist ühtsustunnet, mis vähendab Eesti kõrgetasemelist eraldatuse tunnet. Võrdselt peab olema tagatud ka iga elaniku privaatsus, mis loob vajalikud tingimused igapäevatoimetuste individuaalselt läbi viimiseks.
Lasnamäe kogukonna- ja kultuurikeskus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-27) Tomingas, Liisbet; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
Käesolevas lõputöös koostab autor eskiisprojekti Lasnamäele, Kivila tänav 23 ja Linnamäe tee 28 vahelisel alal asuvale Tondiloo pargi lõigule. Kavandatud on kogukonna- ja kultuurikeskus, mille eesmärk on tuua kogukond kokku ning pakkuda kohti suhtlemiseks, õppimiseks ja puhkamiseks. Lasnamägi, millele on iseloomulik mastaapsus, rangus, kapseldatus ja autokeskne linnaruum vajab inimmõõtmelist, ligipääsetavat ja kogukonda liitvat avalikku keskust.
Keskus ühendab endas kogukondlikke funktsioone nagu raamatukogu, huviringid, parandamise töökoda, sauna- ja pesemisvõimalused, koostöötamise ja ürituste korraldamise ruumid, kino ja galerii. Ühtlasi on keskuse ülesandeks muuta Tondiraba arenev piirkond atraktiivsemaks, tasakaalustades linnaruumi kus hetkel domineerivad suuremahulised paneelmajad ja magistraalteed. Projekt väärtustab jalakäijasõbralikku ruumi, kohaliku kogukonna osalust ja mitmekesise linnaelu kujundamist.
Arhitektuurse lahenduse juures on lähtutud loodussesse sulanduvatest vormidest ja ümbritsevat olemasolevat pargiala arvestades. Hoone sise- ja väliruumi piir on hägustatud ja kujundatud on parkmaja, kus tegevused toimuvad samaaegselt sise- ja väliruumis. Pakkudes külastajatele pehmet ja kutsuvat linnaruumi. Projekt toob esile kuidas kaasaegne arhitektuur võib aidata kaasa lõimumisele ja sotsiaalsele sidususele. Käesolev töö on sündinud soovist pakkuda Lasnamäele kaasaegne ja inimest arvestav arhitektuurilahendus, mis toetab Tallinna suurima linnaosa ja kogu linna arengut.