TTK Repository

TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga

Valdkonnad DSpace'is

Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.

Näitamisel 1 - 1 (1-st)

Tallinna Tehnikakõrgkool 6109

Viimased sissekanded

Access status: Avatud juurdepääs ,
Balti jaama integreeritud ühistranspordisõlm
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-27) Naarits, Kalle; Hayashi, Tomomi; Nasari, Sigrit
Käesolev lõputöö käsitleb Balti jaama ümberkujundamist kaasaegseks multimodaalseks ühistranspordi sõlmpunktiks, mis ühendab rongi-, trammi-, bussi- ja jalakäijate liikumise terviklikuks ruumiliseks süsteemiks. Töö keskendub olemasolevate probleemide analüüsile ja lahendamisele, sh killustunud liikumisloogika, ebapiisavad ootealad, vähene ilmastikukaitse ning nõrk seos ümbritseva linnakeskkonnaga. Teoreetilises osas käsitletakse raudteejaamade rolli linnalises kontekstis, multimodaalsuse põhimõtet ning jaamade kui avaliku ruumi funktsiooni. Tänapäevast jaama käsitletakse lisaks transporditaristule ka olulise linnalise ruumina, mis ühendab liikumise, teenused ja avaliku ruumi. Sellest lähtuvalt nähakse Balti jaama kui potentsiaalset multimodaalset sõlmpunkti, mis toimib nii transpordiühenduste keskuse kui ka kvaliteetse avaliku ruumina. Töö analüüsib Balti jaama ajaloolist arengut ning selle kasvavat rolli Põhja-Tallinna linnaosas. Noblessneri, Volta kvartali ja Kalamaja piirkonna areng on suurendanud elanikkonna tihedust ja kasutuskoormust, mis omakorda tõstab vajadust paremate ühistranspordiühenduste ning kvaliteetse avaliku ruumi järele. Peamiste probleemidena tuuakse välja keerulised ümberistumised, ebapiisav ilmastikukaitse, vähesed oote- ja istealad ning jalakäijate liikumisteede kohatine ebaturvalisus. Uuringus, milles osales 168 vastajat, selgus, et kuigi Balti jaama asukohta ja ühenduvust hinnatakse kõrgelt, on peamised kitsaskohad ebapiisavad ootealad, vähene ilmastikukaitse, ebaselge liikumisloogika ning kaasaegsete teenuste puudumine. Kasutajad tõid esile vajaduse suuremate ootealade, lisaistekohtade, pagasihoiu, roheluse ning kvaliteetsema avaliku ruumi järele. Projektlahenduse keskne idee on ühendav varikatus, mis seob rongiplatvormid, bussiterminali ja ajaloolise ootepaviljoni üheks terviklikuks ruumiliseks süsteemiks. Katuse eesmärk on parandada ilmastikukaitset ning muuta ümberistumised selgemaks ja sujuvamaks, tugevdades samal ajal jaama ruumilist identiteeti. Oluliseks osaks on ajaloolise ootepaviljoni taasaktiveerimine ja selle kujundamine jaama ruumiliseks tuumikuks. Hoonesse kavandatakse kaasaegsed ootealad, piletimüük, pagasihoid, tualetid, kohvik ning töö- ja puhkealad, mis on otseselt seotud peamiste liikumissuundadega. Asendiplaaniline lahendus keskendub bussiterminali ja trammipeatuste ümberkorraldamisele, et vähendada ümberistumise teekondi ning parandada liikumise sujuvust. Erilist tähelepanu pööratakse jalakäijate ühendustele Balti Jaama turu, vanalinna ja Telliskivi loomelinnakuga. Haljastuse ja istealade lisamine aitab muuta ala lisaks transpordisõlmele ka aktiivseks linnaruumiks. Arhitektuurne lahendus kasutab teraskonstruktsioone, termotöödeldud puitu ja klaasi, luues kaasaegse, kuid ajaloolist konteksti austava arhitektuurse terviku. Jätkusuutlikkust toetavad energiatõhusad lahendused, loomuliku valguse maksimeerimine, LED-valgustus, võimalikud päikesepaneelid ning säästev sademevee käitlemine. Kokkuvõttes pakub töö tervikliku arhitektuurse ja linnaruumilise visiooni Balti jaamale, mille eesmärk on parandada ühenduvust, kasutajakogemust ja avaliku ruumi kvaliteeti ning kujundada sellest kaasaegne, loogiline ja kasutajasõbralik multimodaalne transpordisõlm.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Viljandi Savi tänava tudengimaja
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-28) Riiner, Marleen; Nasari, Sigrit; Hayashi, Tomomi
Käesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada Viljandi Uku tn 1a krundile tudengimaja, mis ühendab elamise, õppimise ja kogukondliku elu ühtseks tervikuks. Projekt lähtub probleemist, et olemasolevad ühiselamud ei kata Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vajadusi ei mahuliselt ega ruumilise kvaliteedi poolest. Lisaks elamispinna puudusele käsitleb töö ka tudengielu killustatust ning keskse kogukondliku keskkonna puudumist. Lõputöö teoreetiline osa keskendus tudengielamute tüpoloogiale, kogukondliku elukeskkonna kujunemisele ning erinevate privaatsusastmete rollile arhitektuuris. Juhtumiuuringute analüüsi põhjal uuriti, kuidas ühiskasutatavad ruumid, liikumisteed ja väliruumid saavad toetada elanikevahelist suhtlust ja kogukonnatunnet. Arhitektuurne lahendus lähtub krundi olemasolevatest ja potentsiaalsetest liikumissuundadest. Projekti keskseks ideeks kujunes diagonaalne liikumistelg läbi krundi, mis jagab hoonestuse kaheks mahuks ning loob nende vahele poolavaliku kogukondliku väliruumi. Hoonemahud on liigendatud vastavalt ümbritsevale linnakeskkonnale, valgusele ja olemasolevale hoonestusele, aidates kujundada inimlikuma mõõtkavaga keskkonda. Tudengimaja ruumiprogramm ühendab avalikud funktsioonid, ühiskasutatavad alad ja erinevat tüüpi õpilaskorterid. Esimesele korrusele on kavandatud linnaruumi suunatud avalikud funktsioonid, ülemistele korrustele aga mikrokogukondade põhimõttel organiseeritud õpilaskorterid. Selline ruumiline ülesehitus võimaldab tasakaalustada individuaalset privaatsust ja kogukondlikku eluviisi ning toetab elanikevahelist igapäevast suhtlust. Lõputöö eesmärk ei olnud luua ainult uut ühiselamut, vaid kujundada tudengite keskkond, mis toetab kogukonna teket ning seob tudengielu aktiivsemalt Viljandi linnaruumiga.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-28) Köster, Mihkel; Künnapu, Vilen
Käesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada Tartusse Soola tn 5b krundile etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja, mis toetaks väiksemate ja paindliku töökorraldusega etenduskunstide tegutsejate vajadusi. Projekti lähtekohaks oli arusaam, et etenduse valmimiseks ei piisa ainult saalist. Vajalik on terviklik keskkond, kus saavad toimuda proovimine, ettevalmistus, tehniline töö, hoiustamine, etendamine ja publikuga kohtumine. Töö teoreetiline käsitlus näitas, et väiksemate koosseisude ja paindliku ruumikasutuse roll on Eesti teatrikultuuris pikaajaline. Tänapäeval on tööviisid ja tehnilised nõuded muutunud, kuid vajadus sobiva ja kättesaadava ruumilise toe järele on endiselt oluline. Teatrihoonete kavandamist käsitlevad allikad näitasid, et etenduskunstide maja ei saa koosneda ainult saalidest. Ian Appletoni käsitluse ning Creative Spaces Design Guide’i, Whitehorse Centre’i planeerimisdokumendi ja Wengeri etendusruumide juhendi põhjal on olulised ka proovisaalid, töö- ja tehnilised ruumid, hoiustamine, garderoobid, avalikud kohtumisruumid ning saalide paindlik kasutus. Käesolevas projektis väljendub see suurema ja väiksema saali ning neid toetavate ruumide ühendamises üheks toimivaks töömajaks. Referentsobjektide analüüs aitas seda põhimõtet arhitektuurselt täpsustada. The Court Theatre kinnitas töömaja mudeli sobivust, kus etendamine ja lavastuse ettevalmistamine toimuvad ühe hoone sees. PAC NYC näitas, et paindlik saalilahendus saab anda erinevatele lavastusvormidele ruumilise valikuvabaduse. Taipei Performing Arts Center toetas mõtet kultuurihoonest kui avalikust ja linnas nähtavast tervikust. OMA Parc de la Villette’i võistlusettepanek aitas mõtestada hoonet ümbritsevat pargiala mitmekesise avaliku ruumina, mis ei ole ainult hoone taust, vaid osa kogu projektist. Projektlahenduse kujunemisel oli oluline autori läbi viidud küsitlus, mille tulemused on põhjalikumalt esitatud töö lisas 1. Vastused kinnitasid, et väiketeatrite ja projektipõhiste loojate töö on sageli ruumiliselt killustunud: proovide, tehnilise ettevalmistuse, hoiustamise ja etendamise jaoks kasutatakse erinevaid ajutisi kohti. Sellest tulenevalt täpsustus ka projekti teema. Varasemast mikroteatri ideest kujunes etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja, mille eesmärk on pakkuda mitte ühte kitsast etendusformaati, vaid terviklikku loome- ja esitamiskeskkonda. Kavandatavas hoones ühendatakse suurem eksperimentaalne teatrisaal, väiksem paindliku kasutusega saal, proovisaalid, töö- ja tehnilised ruumid ning avalikud kohtumisruumid. Hoone arhitektuurne kontseptsioon lähtub Emajõest ja selle äärsest linnaruumist. Dünaamilise linnu kujund väljendub liikuvana mõjuvas skulpturaalses vormis, mille keskseks rõhuks on lavatorn. Hoone avalikumad osad avanevad väliruumi poole, samal ajal kui saalid ja tehnilised ruumid paiknevad kontrollituma iseloomuga mahtudes. Nii seob arhitektuurne vorm hoone avaliku tähenduse selle töömaja funktsiooniga. Sama idee jätkub planeeringulahenduses. Hoone ümber kavandatakse avalik pargiala, välilava, kohviku terrass ning liikumis- ja viibimisalad. Erineva iseloomuga pargialad loovad vahelduva väliruumi, mida saab kasutada nii igapäevaseks viibimiseks kui ka kultuurisündmusteks. Sellisel viisil ei piirdu etenduskunstide töömaja mõju hoone sisemusega, vaid ulatub ka seda ümbritsevasse avalikku ruumi. Soola tn 5b sobib projekti asukohaks, sest see paikneb Tartu kesklinna aktiivses osas Emajõe, avaturu, bussijaama ja olemasoleva Sadamateatri läheduses. Ala ajalooline kujunemine on seotud töö, liikumise, kaubanduse ja hiljem kultuurilise kasutusega, mistõttu haakub töömaja idee paiga varasema iseloomuga. Samal ajal nõuab jõeäärne asukoht edasises projekteerimises tähelepanelikku arvestamist kaldaruumi, tehnovõrkude, maa-aluse parkla ja teiste piirangutega. Etenduskunstide töömaja – väiketeatrite maja kujuneb seega lahenduseks, kus teoreetilised lähtekohad, referentsobjektidest saadud põhimõtted, sihtrühma vajadused, arhitektuurne kontseptsioon ja asukoha võimalused moodustavad ühe terviku. Projekt loob väiksematele etenduskunstide tegutsejatele vajaliku töö- ja etendamiskeskkonna ning annab Soola tn 5b alale uue avaliku kultuurilise tähenduse.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskus intellektipuudega täiskasvanutele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-25) Minnik, Kärol; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
Käesoleva diplomitöö raames on koostatud Tallinnas, Nõmmel, Hommiku tn 4c kinnistule rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskus intellektipuudega täiskasvanutele, eesmärgiga pakkuda intellektipuudega täiskasvanutele integreeritud rehabilitatsiooni- ja tegevuskeskuse teenuseid, et jätkata peale kooli õpingute lõpetamist igapäevaelu-, töö- ja sotsiaalsete oskuste arendamisega ning toetada iseseisvat toimetulekut. Töö lähtepunktiks on murekoht, et Eestis on intellektipuudega inimestele suunatud teenuste kättesaadavus ja mitmekesisu piiratud ning teenuse järel nõudlus ületav pakkumist. Eriti ilmneb see üleminekul haridussüsteemist täiskasvanuellu, kus senine tugistruktuur kaob ning sellele ei pruugi järgneda uut sobivat keskkonda. Teoreetilise uurimise tulemusena selgus, et intellektipuudega inimeste toetamisel on oluline luua keskkond, mis on ühtpidi turvaline, tajutav ja mitmekesine. Ruum peab toetama nii igapäevaseid tegevusi kui ka õppimist, töötamist ja sotsiaalset suhtlust. Erilist rolli mängib ligipääsetav arhitektuur, mis ei piirdu üksnes füüsiliste takistuste kõrvaldamiseg, vaid hõlmab ka ruumilist arusaadavust, sensoorset tasakaalu ja kasutajasõbralikust. Arhitektuurne projekt pakub välja integreeritud lahenduse, kus rehabilitatsioon, tegevuskeskus ja kogukondlikud funktsioonid on omavahel põimitud. Lahenduses on rõhutatud ruumilist mitmekeskisust, loogilist liikumisskeemi ning erinevate tegevusruumide omavahelist seotust, vältides institutsionaalset käsitlust. Olulise aspektina on hoonele kavandatud osaliselt avatuna ka laiemale kogukonnale. Näiteks võimaldab hoones paiknev teraapia- ja õppebassin kasutada seda lähiümbruse koolidel ja lasteaedadel, kellel puuduvad vastavad võimalused. Ristkasutus soodustab erinevate kasutajagruppide kokkupuutumist ning aitab vähendada erivajadustetega inimeste eraldatust ühiskonnast. Asukoha valik Nõmme linnaosas toetab projekti eesmärke, pakkudes looduslähedast, rahulikku ja turvalist keskkonda, mis on samas väga hea ühendusega ülejäänud linnaga. Roheline ja aedlinnalik miljöö loob eelduse keskkonnaks, mis toetab taastumist kui ka igapäevast aktiivset tegutsemist. Töö tulemusega võib järeldada, et arhitektuuril on oluline roll intellektipuudega inimeste elukvaliteedi parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Hästi läbimõeldud, kasutajakeskne ja kogukonda integreeritud ruumilahendus aitab kaasa iseseisvuse kujunemisele ning pakub võimalusi eneseteostuseks ka pärast formaalhariduse lõppu.
Access status: Avatud juurdepääs ,
Tilgu sadama taaselustamine ja arendus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-27) Triibmann, Richard Tõru; Hayashi, Tomomi; Nasari, Sigrit
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada Tilgu sadamale kaasaegne arhitektuurne ja planeeringuline lahendus, mille tulemusena kujuneks olemasolevast sadamaalast funktsionaalne, atraktiivne ja mitmekülgne väikesadam. Planeeringulahendus keskendub sadama võimekuse suurendamisele, avaliku ruumi kvaliteedi parandamisele ning kohaliku kogukonna, merenduse ja turismi toetamisele. Tilgu sadama arenguvajadus tuleneb olemasoleva sadama piiratud funktsionaalsusest, vähesest kaikohtade arvust ning tagasihoidlikust hoonestusest, mis ei vasta enam kasvavale kasutusvajadusele. Planeeringulahenduse raames laiendati sadama territooriumi ning kavandati uus terviklik hoonestus, mis hõlmab sadama peahoonet, majutushoonet, spordihoonet, jahtklubi ning kaasaegset ellingut aluste hoiustamiseks ja hooldamiseks. Töö käigus analüüsiti Tilgu sadama ajaloolist kujunemist, olemasolevat olukorda, ümbruskonna eripära ning piirkonna arengupotentsiaali. Planeeringu koostamisel arvestati sadama loodusliku asukoha, pankranniku läheduse, olemasoleva haljastuse ning erinevate kasutajagruppide vajadustega. Planeeringulahendus loob sadamasse paremad võimalused aluste mugavaks hoiustamiseks, hooldamiseks ja teenindamiseks ning pakub külastajatele kvaliteetseid majutus- ja toitlustusvõimalusi. Uued funktsioonid aitavad muuta Tilgu sadama mitmekülgseks mereäärseks keskuseks, mis teenindab nii kohalikke elanikke, harrastusmeresõitjaid kui ka turiste. Kokkuvõttes loob käesolev töö tervikliku visiooni Tilgu sadama arenguks, mille eesmärk on tõsta sadama kvaliteeti, suurendada piirkonna atraktiivsust ning toetada mereturismi arengut nii Tilgu sadamas kui ka laiemalt kogu Harku vallas. Planeeringulahendus pakub kaasaegset ja jätkusuutlikku ruumilist lahendust, mis ühendab merenduse, kogukondliku tegevuse ja kvaliteetse mereäärse keskkonna.