TTK Repository

TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga

Valdkonnad DSpace'is

Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.

Näitamisel 1 - 1 (1-st)

Viimased sissekanded

  • Pisipilt
    Nimetuse tüüp:Nimetus, Access status: Avatud juurdepääs ,
    Põlvkondade kodu
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-26) Kallaste, Sarah-Elisabeth; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
    Põlvkondade kodu pakub välja tervikliku arhitektuurse visiooni Viljandi linnaruumi rikastamiseks ja sotsiaalsete lõhede ületamiseks. Töö käigus analüüsiti eakate ja tudengite vajadusi ning leiti, et ühine elukeskkond on võti sotsiaalse isolatsiooni leevendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks. Projekti asukohavalik Valuoja orus on strateegiline, kuna see seob hoone mugavalt Viljandi haridusliku ja kultuurilise südamikuga ning aitab vältida suletud institutsiooni loomist. Arhitektuurne lahendus tugineb külalaadsele struktuurile, kus privaatsed elamisüksused ja ühistegevuste alad moodustavad tasakaalustatud terviku, toetades asukate autonoomiat ja väärikat vananemist. Hoone ühistegevuste korrus ehk pargipoolne tasand toimib Põlvkondade kodu ja linnaelanike kohtumispaigana, toetades spontaanset suhtlust ning tugevdades kogukondlikku elu Viljandis. Kokkuvõtteks tõestab projekt, et arhitektuur suudab olla enamat kui pelgalt funktsionaalne maht. Põlvkondade kodu on sotsiaalne ökosüsteem, mis väärtustab inimlikku kontakti ja kogemuste jagamist. See pakub Viljandile võimalust olla teerajajaks kaasaegsete ja kaasavate elamuvormide arendamisel, luues turvalise ja inspireeriva keskkonna, mis teenib ühiskonda mitme põlvkonna vältel.
  • Pisipilt
    Nimetuse tüüp:Nimetus, Access status: Avatud juurdepääs ,
    Leelis-räni reaktsiooni katselise uurimise II etapp
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-10) Mironocheva, Arina; Lellep, Karin
    Käesolevas lõputöös anti ülevaade leelis-räni reaktsioonist (ASR) ning selle enim levinud uurimise meetoditest. Samuti tutvustati mujal maailmas avastatud ASR-i juhtumeid olemasolevatel konstruktsioonidel ning käsitleti jämetäitematerjali purustamise protsessi ja metoodika mõju RILEM AAR-2 katse tulemustele. Teistes riikides teostatud uuringud toovad välja, et purustatud jämetäitematerjaliga valmistatud katsekehad näitavad suuremat pikenemist, kusjuures lõugpurustiga töödeldud jämetäitematerjaliga valmistatud mördivardad pikenevad rohkem kui rullpurustiga valmistatud katsekehad. Lõputöö teises osas tutvustati ASR uurimiseks valitud RILEM AAR-2 metoodikat, kirjeldati läbi viidud katseid ja saadud tulemusi. Mördivarda pikenemise katsetes selgus, et üks lõugpurustiga purustatud Eesti jämetäitematerjal on leelis-räni reaktsioonile vastuvõtlik. Kuuest uuritud jämetäitematerjalist, viis Eesti ja üks Soome päritolu, ületasid Eesti Sopimetsa II karjääri killustikuga valmistatud mördipulgad reaktiivsuse II klassi piirmäära 14-päevase katseperioodi jooksul, jõudes pikenemiseni 0,296%. Katseperioodi pikendamisel 28 päevani pikenesid Sopimetsa II katsekehad 0,372%-ni. Teiste karjääride katsekehad ei ületanud 14 päeva jooksul I klassi alampiiri ning klassifitseerusid mittereageerivateks. Olemasoleva ASR sertifikaadiga Soome Parainen karjääri jämetäitematerjaliga valmistatud mördipulgad pikenesid 14 päeva jooksul 0,099% ning 28 päeva jooksul 0,124%, jõudes I reaktiivsusklassi. Lisaks dokumenteeriti purustatud jämetäitematerjali morfoloogiat, mis võib olla aluseks edasistele võrdluskatsetele erinevate purustamismeetoditega. Olemasolevate konstruktsioonide esmases uuringus teostati välikatsed ASR Detect komplektiga viiel objektil ning ühel konstruktsiooni tükil Tallinna Tehnikakõrgkooli laboris. Võimalik leelis-räni reaktsioon tuvastati kahel objektil, kusjuures mõlemal juhul viitas tulemus nii algfaasis kui ka arenenud ASR-le. Saadud tulemuste põhjal ei ole võimalik teha lõplikke järeldusi ilma täiendavate laboratoorsete analüüsideta – tulemused vajavad kinnitamist petrograafilise analüüsiga. Lõputöö tulemuste põhjal järeldati, et leelis-räni reaktsioon võib esineda Eesti jämetäitematerjalidel ja olemasolevatel konstruktsioonidel, kuid selle täpsemaks hindamiseks on vaja edaspidiseid uuringuid. Katsetulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et kasutatud lõugpurusti võis mõjutada katsekehade pikenemist. Järgnevates uuringutes on vajalik laiendada jämetäitematerjalide proovide hulka, teostada võrdluskatsed erinevate purustamismeetoditega ning viia läbi pikaajalised katsed RILEM AAR-3 ja AAR-4 metoodikate järgi. Täiendavalt on vajalik viia läbi välikatsed muudel objektidel, et saada täpsem ülevaade leelis-räni reaktsiooni esinemisest Eestis. Töö tulemused on kasulikud ehitusinseneridele, ehitiste omanikele ja betoonitootjatele. Need võimaldavad teha teadlikumaid otsuseid jämetäitematerjalide valikul ja hinnata võimalikke leelis-räni reaktsiooni riske betoonkonstruktsioonide ehitamisel ja ekspluatatsioonis.
  • Pisipilt
    Nimetuse tüüp:Nimetus, Access status: Avatud juurdepääs ,
    Sotsiaalkorterelamu ehitamise organiseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2026-05-10) Bogomolov, Vadim; Kurvits, Kaido
    Lõputöö ülesandeks valiti Põltsamaa, Roheline tn 1a kinnistule planeeritava 2 korruselise sotsiaalkorterelamu ehituse organiseerimine. Töö raames kirjeldati olemasolevat olukorda, arhitektuurse, konstruktiivse, eriosade lahendusi ja asukoha eripärasid. Kuna hanke ajal puudus hoone asukohalt geoloogia, siis analüüsis lõputöö autor avalikest andmebaasidest saada olevaid kõrval kinnistute geoloogiaid ning sellest tulenevalt töötas välja vundamendi tehnoloogiakaardi. Selle raames lahendati detailselt ära hoone 0-tsükli tööd, vundamendi sõlmed sealhulgas kasutatavad materjalid. Teine tehnoloogiakaart koostati monteeritavate fassaadielementide kohta. Selleks valiti puitkarkassist seinaelementide lahendus. Töö käigus töötati välja optimaalne seinapaneeli lahendus, sõlmlahendused montaažiks ning paigaldustehnoloogia. Erilist tähelepanu vajasid lamekatuse ja seinapaneeli liited, kus leiti parapeti lahendus, mille saab tehases valmis teha ning peale montaaži ka kohe katta. Projekteerimis-ehitushanke protsessis osalemine pakkus autorile väärtuslikku praktilist kogemust. Erilist tähelepanu pöörati kuluoptimaalsete ja efektiivsete lahenduste leidmisele. Esialgse lintvundamendi asendamine plaatvundamendi ja kiudbetooniga näitas, kuidas strateegilised tehnilised valikud võimaldavad oluliselt lühendada ehitusaega ja vähendada kulusid, ohverdamata sealjuures kvaliteeti. Lisaks süvendas töö autori teadmisi ligipääsetavuse nõuetest, mis on sotsiaalobjektide puhul olulise tähtsusega. Lõputöö käigus jõudis autor järeldusele, et eelprojektist erineva ehituslahenduse kasutamisega on võimalik ehitusaega lühendada vähemalt 20%, mis toob olulise kokkuhoiu ehituaegsetelt kuludelt. Lisaks on ka oluline ehituse algusaeg, mis muudab oluliselt ehitustempot ehitusaegseid küttekulusid.