Viljandi Savi tänava tudengimaja

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärk oli kavandada Viljandi Uku tn 1a krundile tudengimaja, mis ühendab elamise, õppimise ja kogukondliku elu ühtseks tervikuks. Projekt lähtub probleemist, et olemasolevad ühiselamud ei kata Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vajadusi ei mahuliselt ega ruumilise kvaliteedi poolest. Lisaks elamispinna puudusele käsitleb töö ka tudengielu killustatust ning keskse kogukondliku keskkonna puudumist. Lõputöö teoreetiline osa keskendus tudengielamute tüpoloogiale, kogukondliku elukeskkonna kujunemisele ning erinevate privaatsusastmete rollile arhitektuuris. Juhtumiuuringute analüüsi põhjal uuriti, kuidas ühiskasutatavad ruumid, liikumisteed ja väliruumid saavad toetada elanikevahelist suhtlust ja kogukonnatunnet. Arhitektuurne lahendus lähtub krundi olemasolevatest ja potentsiaalsetest liikumissuundadest. Projekti keskseks ideeks kujunes diagonaalne liikumistelg läbi krundi, mis jagab hoonestuse kaheks mahuks ning loob nende vahele poolavaliku kogukondliku väliruumi. Hoonemahud on liigendatud vastavalt ümbritsevale linnakeskkonnale, valgusele ja olemasolevale hoonestusele, aidates kujundada inimlikuma mõõtkavaga keskkonda. Tudengimaja ruumiprogramm ühendab avalikud funktsioonid, ühiskasutatavad alad ja erinevat tüüpi õpilaskorterid. Esimesele korrusele on kavandatud linnaruumi suunatud avalikud funktsioonid, ülemistele korrustele aga mikrokogukondade põhimõttel organiseeritud õpilaskorterid. Selline ruumiline ülesehitus võimaldab tasakaalustada individuaalset privaatsust ja kogukondlikku eluviisi ning toetab elanikevahelist igapäevast suhtlust. Lõputöö eesmärk ei olnud luua ainult uut ühiselamut, vaid kujundada tudengite keskkond, mis toetab kogukonna teket ning seob tudengielu aktiivsemalt Viljandi linnaruumiga. The aim of this thesis was to design a student housing complex on the Uku tn 1a site in Viljandi that combines living, studying, and community life into a unified system. The project is based on the issue that the existing dormitories do not meet the needs of Viljandi Culture Academy students in terms of either capacity or spatial quality. In addition to the lack of accommodation, the thesis also addresses the fragmentation of student life and the absence of a central community environment. The theoretical part of the thesis focused on student housing typologies, the formation of community-oriented living environments, and the role of different levels of privacy in architecture. Based on case study analysis, the research explored how shared spaces, circulation routes, and outdoor areas can support interaction between residents and strengthen a sense of community. The architectural concept is based on the existing and potential movement directions across the site. The central idea of the project became a diagonal circulation axis running through the site, dividing the development into two building volumes and creating a semi-public communal outdoor space between them. The building volumes are articulated according to the surrounding urban context, daylight conditions, and existing buildings, helping to create a more human-scaled environment. The spatial programme of the student housing combines public functions, shared spaces, and different types of student apartments. Public functions oriented toward the urban environment are located on the ground floor, while the upper floors contain student apartments organised around the principle of micro-communities. This spatial structure balances individual privacy with communal living and supports everyday interaction between residents. The aim of the thesis was not only to create a new dormitory, but to design a student environment that supports the formation of community and connects student life more actively with the urban space of Viljandi.