Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Yamaha YZF-R6 sisepõlemismootoriga mootorratta elektriliseks ümberehituseks vajalike komponentide projekteerimine ning loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-07) Silm, Reino; Anton, ArviLõputöö eesmärgiks oli luua Yamaha YZF-R6 mootorratta mudeli näitel sisepõlemismootoriga mootorratta elektriliseks ümberehituseks vajalikud komponendid. Töö tulemusena on loodud ning analüüsitud vajalikud komponendid elektriajami turvaliseks ning efektiivseks kinnitamiseks mootorratta raamiga. Töö käigus oli kirjeldatud tootmistehnoloogiate kasutust, lahendusi komponentide kinnitamiseks kui ka paiknemiseks ja materjalide valikuid ning omadusi. Töö hõlmas komponentide projekteerimise ning tootmise protsesse. Töös olevad metoodikad tõstsid esile koostu lahenduste paindlikkuse ja kohandatavuse, mis võimaldaksid neid komponente projekteerida sarnaselt ka teiste mootorrattamudelite elektrifitseerimisel või elektriliste komponentide variatsioonidel. Töös oli välja toodud ka seadused mootorratta ümberehituse ametlikuks registreerimiseks ning samuti ka komponentide ja koostude materiaalsed hinnad koos kasutatavate tehnoloogiatega. Töös oli kirjeldatud metoodikad ning lähenemised ümberehituseks vajalike komponentide tootmiseks. Samuti oli võrreldud ka erinevaid elektrilisi lahendusi ning meetodeid. Ümberehitusest tingitud muudatuste tõttu oli toodud välja ka sama mudeli sisepõlemismootoriga mootorratta ja elektriliseks ümber ehitatud mootorratta spetsifikatsioonid. Projekteeritud kooste ning detaile oli analüüsitud nendele mõjuvate jõudude näitel. Lõputöö pakkus terviklikku ülevaadet mootorratta elektrifitseerimise protsessist, alates komponentide projekteerimisest kuni nende analüüsimiseni. Loodud lahendused ja metoodikad loovad tugeva aluse töös valminud elektrilise Yamaha YZF-R6 mootorratta ning ka samuti teiste mootorrattatüüpide elektriliseks ümberehituseks. Töös loodud mootorratas tagab jätkusuutlikkuse ning kaasaegsete energialahenduste integreerimist transpordivahendite moderniseerimiseks.Nimetus Embargo Raudteetranspordi implementeerimine Via3l Freight OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Briedis, Martinš; Kirejev, MihhailLõputöö käsitleb intermodaalsete poolhaagiste transporti Euroopas, mis on kiiresti arenev sektor, ent silmitsi seisab mitmete kõrguspiirangute ja infrastruktuuriliste takistustega, mis mõjutavad raudteetranspordi tõhusust, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias. UIRR on kaardistanud kõrguspiirangud, kus sobivad alad on esitatud roheliste joontega ning probleemsed piirkonnad punaste ja roosade joontega. Huckepacki transporditehnoloogia võimaldab maantee- ja raudteetranspordi ühendamist, mis suurendab efektiivsust ning vähendab maanteetõmbe koormust. Huckepacki terminalide mitmekesised mehhanismid ja seadmed, nagu LOHR ja CargoBeamer, tagavad kiire ja tõhusa kauba laadimise. Need terminalid võimaldavad ka horisontaalset ja vertikaalset kaubahandlust, tootes paindlikkust haagiste töötlemisel. Intermodaalne raudteevedu toob kaasa mitmeid keskkonnasõbralikke eeliseid, sealhulgas ummikute vähendamise ja kõrgema turvalisuse võrreldes maanteetranspordiga. Siiski toob see endaga kaasa ajagraafiku rikkumisi ja ümberlaadimisprobleeme, mis võivad põhjustada sadamate ummikutest tingitud väljakutseid. Töös analüüsiti Travemünde-Duisburg raudteeliini, võrreldes raudteetranspordi tasuvust traditsioonilise maanteevedudega. Tulemused näitavad, et raudteetransport on kulutõhus, kuid maanteetranspordi kulud ei pruugi oluliselt erineda. Töö toob esile vajaduse põhjaliku planeerimise ja kvaliteedikontrolli järele, et saavutada efektiivne logistika. Kokkuvõttes rõhutab analüüs logistiliste protsesside pideva optimeerimise olulisust ning soovitab suurendada haagiste arvu ja leida kohalikke partnereid Duisburgis. Töö kinnitab, et kõiki olulisi kulusid tuleb arvesse võtta ning kohalikud olud peavad olema analüüsi ajal silmas peetud, et parandada konkurentsivõimet intermodaalses transpordis.Nimetus Avatud juurdepääs Kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimine Aktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Kudinov, Deni; Saremat, TarmoAktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimise käsitlemine lõputöös andis tervikliku ülevaate hetkeolukorrast, kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest, mille eesmärgiks on parandada varude juhtimise tõhusust. Töö keskendus probleemi analüüsile, praktilistele soovitustele ja sobiva digitaliseeritud lahenduse valikule, mis vastaks Balbiino Jätsiabi spetsiifilistele vajadustele. Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Jätsiabi kaubavarude täiendamise protsesside kitsaskohad ja pakkuda välja digitaliseeritud lahendus, mis parandaks varude haldamise täpsust ja tõhusust. Töö käigus kaardistati jooksvad probleemid, nagu subjektiivne varude hindamine, populaarsete toodete sagedased puudujäägid ja keerukas tellimisprotsess. Samuti koguti autojuhtide tagasisidet, mis aitas määratleda praktilisi vajadusi ja ootusi uuele kassasüsteemile. Kvalitatiivse uurimismeetodi abil kogutud andmed näitasid, et Jätsiabi autode töökorraldus kannatas selge ja täpse laohaldussüsteemi puudumise tõttu. Peamised kitsaskohad tulenesid käsitsi tehtavast varude haldusest, mis viis eksimusteni kaubavajaduste hindamisel ning tellimuste koostamisel. Töö käigus selgus, et autojuhid kulutavad liigset aega inventuuri tegemisele ja tellimuste koostamisele, mis võiksid olla automatiseeritud. Analüüsi tulemusel osutus valituks Loyverse POS lahendus, mis vastab Jätsiabi vajadustele. Lahenduse eelised hõlmavad reaalajas varude jälgimist, automaatset inventuuri ja kasutajasõbralikku liidest. Lisaks võimaldab POS süsteem pakkuda analüütilisi aruandeid, mis toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Lahenduse rakendamine tähendab suuremat tõhusust, väiksemaid vigade riske ja harvemat kaubapuudust. Integreerimisplaan võtab arvesse Jätsiabi hooajalist iseloomu ja piiratud ressursside kättesaadavust. Katseprojekti ja koolituse abil tagatakse, et autojuhid oleksid valmis uut kassasüsteemi tõhusalt kasutama. Võimalik rakendatav lahendus loob tingimused, mis parandavad igapäevaseid tööprotsesse, muutes need kiiremaks, lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks. Antud töö tulemusena leitud sobiv lahendus võiks olla potensiaalselt rakendatav Jätsiabi teenuse arendamisel, pakkudes mudelit, mida võiks tulevikus kasutada ka teised sarnase tegevusalaga ettevõtted. Digitaalsete lahenduste juurutamine loob aluse efektiivsemale varude haldamisele, suurendab nii klientide kui töötajate rahulolu.Nimetus Embargo Ettevõtte varude juhtimise meetodid ja parendusettepanekud ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2028-01-06) Tilk, Erki; Popell, JanekLõputöös anti ülevaade ettevõtte varudest ja analüüsiti, kas ettevõtte varude juhtimine vastab ettevõtte seatud eesmärkidele ja tegelikele vajadustele ning tuvastati seisvate varude olemasolu. Lõputöö autor uuris ettevõtte varude tegelikku vajadust, kuna on näha riiulite üle koormamisi ja mingi osa varudest aegub, ega suudeta realiseerida õigeaegselt. Lõputöö autor kasutas oma lõputöös nelja erinevat analüüsimudelit, et hinnata ettevõtte varude juhtimise protsesse, rakendades neid ettevõtte majandustarkvarast saadud andmetega. Lõputöösse on uuritavast ettevõttes ladustatavatest artiklitest koostatud valim lihtsustamaks erinevate analüüsimeetodite rakendamist ning hõlbustamaks täpsemate varude juhtimise otsuste tegemist. ABC analüüsi mudel tõi välja ettevõttes enim käivet toovad varude artiklid. Analüüsis selgus, et varud, mis toovad suurema osa käibest, on ligikaudu 14%. Sellele osale varudest peaks ettevõtte pöörama tähelepanu võtmes, et selle rühma varud oleksid laos pidevalt olemas õiges koguses. Samas selle analüüsi viimases osas olevatele toodetele tuleb samuti tähelepanu pöörata, et neid varusid oleks laos võimalikult vähe, sest on oht, et need varud jäävad lattu seisma. Teise analüüsina rakendas autor lõputöös XYZ analüüsi, et välja selgitada artiklite nõudluse sagedust. Selle analüüsiga on võimalik mõista, miks mõned varud on jäänud lattu seisma suuremates kogustes. Analüüsi tulemustes selgus, et 90,1% varudest kuulub Z - rühma ehk selle rühma varude nõudlust on raske ennustada. Kolmandaks rakendas töö autor analüüsi, kus on kokku liidetud ABC analüüs ja XYZ analüüs. Neid analüüside kombineerides saab maatriksi, mille tulemustest selgus, et väga paljud varud on vähese osakaaluga käibest ja nende tellimise sagedus on raskesti ette ennustatav. CZ - rühma (väikese osakaaluga käibest ja suure nõudluse kõikumisega) kuulub 184 toodet kogu valimist ehk 405 tootest. Ainult 2 toodet kuuluvad AX - rühma, mis on suure osakaalu ja stabiilse nõudlusega. Väga oluline on DIO ehk Days Inventory Outstanding analüüs, mille tulemustest selgus, et üle 90% artiklite valmist vastab ettevõtte poolt määratud 90 päeva nõude vahemikule. Sellest saab järeldada, et varude käibekiirus on hea, see tähendab, et enamik varudest uuenevad kiiremini, kui ette antud nõue. Lisaks tegi autor oma lõputöös ülevaate varudest, millel ei ole viimase kahe aasta jooksul toimunud ühtegi müüki. Selline analüüs annab ettevõtte juhile olulise info, millistele 34 varudele võiks kaaluda aktiivsema müügitegevuse rakendamist või vastupidi – kaaluda nende varude väljaviimist sortimendist. Lõputöö tulemustes selgus, et ettevõttel on puudujääke varude juhtimise osas. Sellele viitavavad aeguvad tooted, mida ei suudeta realiseerida õigeaegselt ja tooted, mis on pikalt lattu seisma jäänud. Samas leidis autor, et varude DIO vastab ettevõte poolt seatud eesmärkidele. Lõputöö autor toob oma töös välja parendusettepanekud varude juhtimiseks. Varude analüüsiks võiks igapäevaselt rakendada majandustarkvarast saadavat informatsiooni aeguma hakkavate varude kohta, misjärel rakendada koheselt järeltegevused müügiosakonnas, et vältida varude kasutuskõlbmatuks muutumist. Lisaks võiks rakendada mõnda varude juhtimise meetodit, milleks pakub autor välja FSN meetodit kombineerituna ABC analüüsiga. Selle meetodiga saab ettevõte täpse ülevaate varudest, mille tulemusena on võimalik teha õigeaegseid varude ostmisega seotud otsuseid, see tähendab, et millal ja mida osta. Kord aastas võiks ettevõte ka üle vaadata seisvad varud ja hinnata seisvate varude suurust. Töö täitis eesmärki andes põhjaliku ülevaate uuritava ettevõtte varude juhtimise hetkeseisust, tuues esile peamised probleemkohad ja pakkudes konkreetseid lahendusi nende parandamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Alternatiivsed veoallikad reisirongidele ja rakendamise võimalus Eesti raudteedel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-03) Višnjakov, Anatoli; Ojala, RitaLõputöö eesmärgiks oli analüüsida alternatiivsete tehnoloogiate eeliseid ja otstarbekust Eesti raudteeoludes ning nende rakendamise võimalusi. Antud töös uuris autor reisirongide erinevaid veotüüpe, sealhulgas vesinikkütuseelementide ja veoakude kasutamist peamise veojõuallikana. Kaaluti ka olemasoleva veeremi kaasajastamise võimalusi. Tuli valida sobivaim lahendus, mis oleks kooskõlas nii keskkonna- kui ka rahalise teostatavusega. Vesiniku tehnoloogiad ei osutunud sobivaks, kuigi neil on mitmeid eeliseid, nagu keskkonnasõbralikkus ja suure autonoomia potentsiaal. Siiski takistavad nende rakendamist arenenud keemiatööstuse puudumine, kus vesinik on üks tootmiskomponentidest, ning vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, mis on hetkel väga kulukas, ei võimalda seda tehnoloogiat rakendada meie raudteedel. Seetõttu valis autor alternatiiviks veoakud, mille keskkonnasõbralikkus on märkimisväärne. Ettevõtte elektrirongid kasutavad oma tööks juba praegu 100% rohelist energiat. Aastatel 2027–2028 on plaanis elektrifitseerida riigi põhiraudteed, mille käigus jäävad akurongide peamisteks liinideks Tartu-Valga-Koidula suund ja Edela suund. Antud töös uuriti ka võimalust laadida Edelaraudtee AS taristul reisirongide veoakusid nii sõidul kui ka seisul. Akurongid on energiasäästlikud, sest võimalus kasutada regeneratiivpidurduse kaudu säästetud energiat ning veoakult energia ülekandmise madalad kaod, muudavad selle tehnoloogia eelistatumaks võrreldes traditsiooniliste diiselgeneraatorite rongidega, mille tegevuskulud on kõrgemad. Akurongide miinusteks on siiski piiratud läbitav vahemaa ühe laadimisega ning akude mahutavuse piiratus. Meie projekti jaoks kõige sobivamal akutüübil on võimsuse suhtes suur kaal, mis tähendab, et diiselgeneraatorite asendamine veoakudega tõstab rongi kaalu. Lisaks on aku salvestamise hind väga kõrge – ligikaudu 1300 eurot ühe kWh kohta. Aku eluiga on piiratud, ulatudes tootja väitel 12–15 aastani, kuid see sõltub suuresti tühjenemiste ja laadimiste arvust, samuti temperatuuritingimustest. Sellistel juhtudel võib aku eluiga olla lühem. Rongide käitamiseks on vajalik laadimis- ja akude infrastruktuur, mis peaks olema tagatud nii pöördepunktides kui ka sõidu ajal. Kokkuvõttes uuringu tulemusena võib järeldada, et akutoitel rongide tehnoloogia on alles arengufaasis. Mitmed riigid on juba hakanud tellima sarnaseid ronge tootjatelt. Eesti raudteeoludes soovitaksin moderniseerimisprotsessi alustada siiski järk-järgult. Kui moderniseerimine saab teoks, on suur osa rongidest juba üle 15 aasta vanad, mis tähendab, et põhjaliku uuendamise elluviimiseks on vajalikud suured rahalised investeeringud, mis pikendaks olevate rongide eluiga. Kokkuvõttes on akutoitel rongid paljulubav alternatiiv traditsioonilistele veojõuallikatele. Siiski, nende laialdaseks kasutuselevõtuks tuleb ületada veel mitmed tehnoloogilised ja infrastruktuuriga seotud väljakutsed.Nimetus Avatud juurdepääs Liikluskorralduse meetmete tõhusus Pärnu-Uulu maantee remondilõigu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-03) Umbleja, Martin; Kreek, SvenKäesolevas lõputöös käsitleti liikluskorraldus meetmete tõhusust sõidukijuhtide piirkiiruse järgimisel Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Pärnu ja Ikla vahelisel remondilõigul. Sõidukite kiiruste mõõtmiseks kasutati eemaldatavaid loenduspunkte. Mõõtmistööde teostamisel olid maanteele paigaldatud erinevad liikluskorraldusvahendid. Mõõtmistööd kestsid kokku neli nädalat 22.08 kuni 17.09.2023. Iga nädal muudeti liikluskorraldust või paigaldati juurde liikluskorraldusvahendeid, et juhte distsiplineerida. Uurimustööst selgus, et oli vähe juhte, kes järgisid kehtivat piirkiirust. Liikluskorraldus vahendite lisamisel ja piirkiiruse alandamisel suuri muutuseid sõidukijuhtide käitumisele ei olnud. Kõige enam oli sõidukijuhte, kui piirkiiruseks oli 50 km/h, kes ületavad piirkiirust kuni 10 km/h ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal suunas, nii Pärnu-Ikla kui Ikla-Pärnu. See näitab, et inimeste arvates on aktsepteeritav piirkiiruse ületamine kuni 10 km/h. Kuid võrreldes kiirusega 50 km/h tõuseb kiirusel 60 km/h, jalakäijaga kokkupõrke korral tunduvalt nõrgema osapoole hukkumise tõenäosus. Piirkiiruse alandamisel 40 km/h oli kõige enam sõidukijuhte, kes sõitsid kiirusel 50–60 km/h. See ületas lubatud piirkiirust juba 10-20 km/h. Piirkiiruse mitte järgimisega ei seata ohtu üksnes ise ennast vaid ka kaasliiklejaid ja teel töötavaid teetöölisi. Piirkiiruse ületamine halvendab ka teetööde kvaliteeti. Paljude teetööde puhul määrab sõidukite kiirus kasutatavate materjalide nakke aluspinnaga, näiteks pindamistöödel. Uurimustööst saab välja tuua erinevuse Pärnu-Ikla ja Ikla-Pärnu suunal. Kehtestatud piirkiirustest kinnipidamine oli mõnevõrra parem Ikla-Pärnu suunal võrreldes vastupidise suunaga. Suunal Pärnu-Ikla sõitis loenduse perioodil kokku 169 203 sõidukit ja piirkiirust järgis neist 6 551 sõidukijuhti. Ikla-Pärnu suunal sõitis loenduse perioodil 167 149 sõidukit ja piirkiirust järgis neist 13 807 sõidukijuhti. Antud olukord võis tekkida sellest, et mõõtmistööde perioodil teostati Iklast Pärnu suunas sõites paremal pool, uuel rajatud teetrassil, tee-ehitustöid. Kuna teetööde masinad ning teetöölised liikusid sõiduraja kõrval, võis see pälvida juhtide suuremat tähelepanu ning hoolikust liiklemisel. Tulenevalt Pärnu-Ikla maantee suurest liikluskoormusest sõidavad sõidukid väga tihti kolonnides. Kolonnides sõites sätitakse oma kiirus vastavalt eessõitjatele. Kui ees sõitvad sõidukid ületavad kiirust, siis sellest tulenevalt ületavad piirkiirust kõik kolonnis sõitvad sõidukid. Muudetud liikluskorraldus vahendid oluliselt sõidukijuhtide kiiruskäitumist ei muutnud. Seetõttu tuleks rakendada mõjutusvahendeid, mis muudaksid sõidukijuhtide mõttemaailma ja käitumist liikluses. Trahvi määrade tõstmine, kiiruse ületamise mõju liikluskindlustusele, teavituskampaaniad - võiksid olla peamised vahendid, millega mõjutada sõidukijuhtide kiiruse valikut. Teadvustada, et kiiruse ületamine ei ole vastuvõetav, sest ohustab nii sõidukijuhti ennast, kaasliiklejaid ning teel töötavaid inimesi.Nimetus Piiratud juurdepääs Lääneranna valla ühistranspordi parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-02) Oosim, Rivo; Kunnus, LiisaLääneranna vald on üks hõredamalt asustatuid valdu Eestis, seetõttu on ühistranspordi efektiivne korraldus seal eriti tähtis. Valla keskuseks on Lihula, kus asub ainuke gümnaasium ja enim huvialaringe. Väga tähtis on hea ühistranspordi korraldatus valda ümbritsevate suuremate linnade Haapsalu ja Pärnuga. Kasutusel on nii regulaarliinid kui ka juba nõudepõhisel tellimisel töös olevad peatused ja liinid. Lõputöö eesmärgiks oli läbi analüüsi pakkuda Pärnu Ühistranspordikeskusele välja ideid, et parendada ühistranspordi korraldust ning muuta ühistransporti sõitjatele mugavamaks. Lõputöö teoreetiline osa annab aluse ülejäänud tööle, autor kirjeldab esmalt ühistranspordi olemust, samuti annab ülevaate nõudepõhisest transpordist ja sotsiaaltranspordist. Lisaks kirjeldab autor Lääneranna valda, tuues välja selle peamised tõmbekeskused ja statistika. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja toodud välja reaalsed ettepanekud põhinedes autori arvamusele ühistranspordi parendamiseks Lääneranna vallas. Autori poolt uuritud periood oli 01.05.2023-31.04.2024. Ettepanekuteni jõudmiseks analüüsis autor kõiki Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatavaid Lääneranna valda läbivaid 29 avalikku bussiliini. Autor kirjeldas liine, tuues välja statistika, mille autor sai Ridango keskkonnast koostöös Pärnumaa Ühistranspordikeskusega. Lisaks toob autor välja kõikide tegutsevate liinide suunad koos marsruudi joonistega, tähistades nendel ikoonide abil sisenemiste protsenti peatustest. Seda tehes, sai autor hea ülevaate kõikidest liinidest eraldi ja üleüldisest ühistranspordi kaetusest Lääneranna vallas. Kuna Lääneranna vallas on rahvast siiski vähe, on ühistranspordi kasutatus ka pigem vähene. Enamus liinidel on sõitjaid ühe reisi kohta kuni 10, kuid on ka populaarsemaid, milles sõitjate keskmine arv ulatub koguni 20ni. Analüüsile põhinedes, pakkus autor välja erinevaid parendusettepanekuid, mida oleks tema arvates mõttekas rakendada. Kokku esitas autor 16 parandusettepanekut, mis jagunesid omakorda kaheks. Esmalt analüüsis autor liini teenindavate busside suurust ning statistikat aastase perioodi vältel ja tegi andmete põhjal omad ettepanekud liinide osas, millel oleks kuluefektiivsem kasutada väiksemat või suuremat bussi, põhinedes sõitjate arvule. Autor teeb ettepaneku liinil 51 edaspidi kasutada suuremat bussi ja liinidel 55, 55-1, 56-1 väiksemat bussi. Järgmiseks autor pakkus parendusettepanekuid, mis on seotud nõudluspõhise ühistranspordiga. Analüüsile tuginedes, pakkus autor oma ettepanekuid, missuguste liinide marsruute oleks mõistlik muuta nõudluspõhiseks ja missugustel liinidel oleks mõistlik mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Täielikult nõudmisele võiks muuta 9 liini järgmised marsruudid: liin 47 Kalli-Koonga-Mihkli-Oidrema-Lõpe, liin 58-2 Pärnu-Jaagupi-Mihkli, liin 62-1 Pärnu-Audru kool-Tõstamaa-Varbla kirik, L18 Lihula - Matsalu - Saastna- Lihula, L19-1 Lihula-Vatla-Pivarootsi ja Pivarootsi-Vatla-Lihula, L21 Virtsu-Lihula, L22 Lihula-Vatla-Koti-Lihula, L31-1 Lihula-Virtsu-Salevere-Ridaseristi ja Ridaseristi-Salevere-Virtsu-Lihula, L32 Virtsu-Lihula. Autor teeb ettepaneku liini L19 mõlemal marsruudil sõiduplaanist välja võtta nõudepeatused. Liinil 58-1 Pärnu-Jaagupi-Mihkli ja liinil 68 mõlemal suunal tehakse ettepanek mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Kõigi nende ettepanekute paremaks edasi andmiseks koostas autor tabeli, kus on kasutatud valitud perioodi andmeid ja eeldust, et nõudepõhiseid liine kasutatakse 25 protsenti kordadest. Tabelist järeldub, et antud ettepanekutega oleks nende andmete korral võimalik aastas kokku hoida koguni 50 042,2 kilomeetrit. Kokkuhoitud veomahtu on võimalik edaspidi kasutada uute liinide rajamiseks või nõudepiirkonna laiendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Libedustõrje teostamise süsteemide analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-06-18) Arula, Andreas; Sillamäe, SvenTalihooaeg Eestis toob kaasa väljakutseid teede libedusetõrjega, kuna madalad temperatuurid ja niisked ilmastikutingimused soodustavad jää ja lume teket . Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli automaatse libedustõrje süsteemi katsetamine ja analüüs ning selle tulemusena parandada libedusetõrje kvaliteeti soola optimaalsete koguste puistamisega, vähendada keskkonna mõju ja aidata kaasa ettevõtete jätkusuutlikusele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjutab autor Eesti teedevõrgust ning Eesti riigiteedele kehtivatest seisundinõuetest ja hooldustsükli aegadest. Kirjeldab, mis on haardetegur ning miks see vajalik ja milliseid seadmeid kasutatakse haardeteguri mõõtmiseks Eestis. Annab ülevaate, kes teostab Eesti riigiteedel järelvalvet ning mis on tema ülesanded. Samuti kirjeldatakse, milliseid materjale kasutatakse libedusetõrjeks ja mis on nende plussid/miinused. Töö teises osas antakse ülevaade libeduse tekkimisest Eestis. Kirjeldatakse millised on libeduse tekke põhjused talvel ja kuidas on neid võimalik ennustada teeilmaprognoose jälgides. Autor räägib erinevatest libedusetõrje meetoditest ja kuidas selleks vajalik soolakogus leitakse. Teise osa lõpus on kirjas libedustõrje mõjud keskkonnale, kuidas sool taimestikule võib mõjuda ja kuidas kliimat mõjutada. Viimane osa on katse libedustõrje automaat süsteemiga. Võrreldi automaat seadme soolakoguse valikuid valvemeistri valikutega. Katses kasutati Schmidt Stratos puistureid ja Thermologic temperatuuri põhist seadet. Katses osales neli masinat ja katsetused toimusid Lääne-Virumaal . Katsete toimimist kontrolliti optilise haardeteguri seadmega patrullsõite teostades ning detailset päevikut tehtud töödest pidades. Algsete katsetega saadi teada, et automaatseade puistab mõned grammid ruutmeetrile rohkem, kui oleks seda teinud valvemeister. NaCl normide muutmine automaatseadmes andis lubavamaid tulemusi, kuid andmete muutmine võttis liiga kaua aega ning selleks hetkeks polnud enam katseks sobivaid ilmasid. Kuigi andmeid, mis otsest tulemust annaks, ei kogutud piisavalt, peaks Thermologic libedustõrje süsteemi katsetusi jätkama.Nimetus Avatud juurdepääs Linna kergliiklusteede talihoolde analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tahker, Riho; Anspal, MatiUurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel. Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu. Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele. Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele. Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda. Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info. Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse teede seisukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-06) Julle, Kätriin; Mill, TarvoEesti 89 452 km pikkusest teedevõrgust moodustavad kohalikud teed 26,4%. Kohalikud teed on avalikus kasutuses olevad teed, mille hoolduse ja ehituse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kõige suurema osa ehk üle 60% kohalikest teedest moodustavad kruusa- ja pinnaseteed, mille lagunemine on kevadise märja ilmaga eriti näha ning osa teid muutuvad isegi läbimatuks. [3], [4] Kohalikud teed on aga üheks oluliseks osaks Eesti teedevõrgus – nende teede hea seisukord tagab elanikele mugavad ja turvalised liikumisvõimalused ning selle, et inimesteni jõuavad vajalikud teenused ja esmaabi. Lisaks aitab kohalike teede korrashoid kaasa ka omavalitsuste majanduse arengule – head teed loovad piirkonnale lisandväärtust ning tekitab ka ettevõtetele soodsamad tingimused. [4] Töö eesmärgiks oli analüüsida ühe kohaliku omavalitsuse kohalike teede seisukorda – viia läbi vaatlused ja mõõtmised kohalikel teedel, analüüsida saadud tulemusi, leida põhjuseid teede lagunemisele ja pakkuda välja remondivõimalusi ning edaspidiseid samme teede seisukorra parandamiseks. Töö käigus teostati vaatlused ja mõõtmised Häädemeeste valla teedel ja tänavatel, selgitamaks välja kohalike teede seisukorra. Leiti, et teed on väga erinevates seisukordades, kokkuvõtvalt saab teede seisukorra hinnata keskmiseks. Kattega teed on üldjuhul heas korras, kõige sagedasemateks defektiliikideks on augud ning pikipraod. Kruusateede seisukord on üldpildis väga sarnane, palju on vana ja vajunud kruuskattega teid, mis vajaksid uut kruuskatet. Üheks suureks sammuks kohalike teede seisukorra parandamisel oleks omavalitsustesse palgata teedeehitusalase haridusega teedespetsialistid. Eelduste kohaselt oskaksid erialase kõrgharidusega ja kogemusega inimesed paremini hinnata, millal, ja mis töid on vaja teha. Kindlasti on ka üheks oluliseks punktiks leida juurde rahastust kohalikele teedele.Nimetus Avatud juurdepääs Tugimaantee viadukti töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Saal, Martin; Trei, IndrekLõputööna valminud tugimaantee nr 27 Juula maanteeviadukti töökorralduse projekti saab võtta aluseks km 3,85-4,7 rajatava viadukti ehitusel. Töös kirjeldatud ehitustööd ning nende teostamisel arvestatud jõudlused tuginevad autori oma kogemusel, mis on omandatud Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusprotsessis osalemisega. Arvutatud ajakulu on indikatiivne, kuna hetke kogemusest tulenevalt puudub autoril töökogemusega kaasnev vilumus näha ehitust realistlikult, kaalutletult ja terviklikult. Samuti mängib suurt rolli ajakulu osas karjääride paiknevus objekti suhtes. Valminud lõputöös on kajastatud kõiki põhilisi ehitustöid, mis on vajalikud viadukti ehituseks, milleks on: raadamine, teemaa-ala puhastamine, ajutised tööd, kasvupinnase koorimine, ehituseks sobiva ning sobimatu pinnase kaeve, kraavide kaeve, muldkeha ehitus, rajatisega seonduvad tööd, geotekstiili paigaldus, truupide paigaldus, freesimine, kruus- ning killustikaluse ehitus, asfalteerimine, peenarde ehitus, haljastus, uue liikluskorralduse paigaldus. Ehituseks kuluva aja terviklikuks ülevaateks on koostatud kalendergraafik kasutades selleks Micorsoft Project programmi. Kalendergraafiku kohaselt alustatakse ehitustöödega 4. märtsil 2024 ning lõpetatakse 20. detsembril 2024. Lõputöö autori hinnangul annab valminud töökorralduse projekt hea ülevaate tehtavate tööde ajalisest kulust, vajalikest ressurssidest ja materjalide mahtudest.Nimetus Avatud juurdepääs Madalamate seisunditasemetega riigiteede talihoolduse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Toomsoo, Kristo; Rajamets, IndrekAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust ja kirjeldada nende praeguseid probleeme. Lõputöös käsitleti üldiseid nõudeid Eesti riigiteede hoolduses ja selle teostamise viise. Kirjeldati talihoolde teostamist, kontrollimist ja järelevalvet. Anti lühike ülevaade riigiteede rahastusest ja teehoiukavast 2024-2027. Peamiseks käsitletavaks teemaks oli madalama seisunditasemetega riigiteedel esinevad probleemid ja nende võimalikud lahendused. Madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldus põhjustab enim probleeme eriolukordades, kus ilmastikutingimused on teeolud muutnud selliseks, et seisundinõuete tagamine nõuab seisundinõuetes kehtestatud aegadest rohkem aega. Enim põhjustab probleeme jäävihm, tihe lumesadu ja tuisk koos tugeva tuulega. Siis on põhirõhk põhiteede hooldusel ja madalamate seisunditasemetega teede hooldamiseks läheb kauem aega, selle tulemusena muutuvad madalama seisunditasemega teedel läbitavus ja ohutus. Peamisteks probleemideks madalama seisunditasemetega teedel on tiheda liiklusega kruuskatete olukord, kus soojemate ilmastikutingimustel ja lume sulamise tagajärjel muutuvad teed rööplikuks ebatasaseks. Samuti on probleeme kinnituisanud teede ja erakordselt libedate teekatetega, kui ilmastikutingimused on muutunud erakordseks. Samas võib hetkel öelda, et riigiteede hooldus on üsna heal tasemel ja tänu kogemustele eriolukordades muutub see järjest paremaks. Hetkel ei tundu seisunditasemete tõstmine vajalik ega mõistlik, sest juba praegused ajad selliste hoolderingide juures piisavalt mahukad. Mõistlik ei ole ka seisundtasemete tõstmine rahalise poole pealt, kuna hetkel on niigi teedehoolduses raha puudu. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks teostas lõputöö autor katsed madalama seisunditasemega riigiteel, mis asus Pärnu hooldepiirkonnas. Katse käigus prooviti kolme erinevat hooldusviisi kruuskattega teel, kus kehtivad seisunditaseme „1“ nõuded. Katselõigul teostati soola puistamist, karestamist tappteraga ja soola-liiva segu puistamist. Katse tulemustest selgus, et kõik kolm hooldusviisi tagasid seisunditaseme nõuded ja andis häid tulemusi. Kiiremaid tulemusi andis soola-liiva segu puistamine ja karestamine tappteraga, mille mõju oli kohene peale hooldetöö teostamist. Lõputöö autori ettepanekul tagaks madalamate seisunditasemetega riigiteede parema hoolduse, kui teostada õigeaegne ning tihedam lume- ja libedusetõrje, märgade katete ennetav puistamine pikema külmaperioodi saabudes, kruuskattetega teedel liigniisketes kohtades killustiku pealevedu, eriolukordades varuauto kasutamine lisatasu eest ja teekaamerate olemasolu ka madalamate seisunditasemetega riigiteedel. Ka hooldeautode hoolderingide ülevaatamine lepingutes parandaks madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust. Selleks, et saavutada paremad hooldetingimused oleks vajalik riigil eraldada rohkem rahasid riigiteede hooldusesse. Samas on autor arvamusel, et tingimuste paremaks muutmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiri ning liigne hooldus olematu liiklussagedusega teedel ei oleks mõistlik. Käesoleva lõputöö valmimisel ja ettepanekute tegemisel oli abiks lõputöö juhendaja ja lõputöö autori praktilised kogemused talihoolde tööde teostamisest. Autori arvates tuleks katseid teostada veel võimalike erinevate libedusetõrje viisidega ja erinevates ilmastikutingimustes, et saada paremad tulemused.Nimetus Avatud juurdepääs Maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tamm, Elle; Mill, Tarvo; Michelis, MartLõputöö on koostatud teemal „Maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele“. Lõputöös analüüstakse maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele. Vaatluse alla võetakse maaomanike kaasamise protsess neljarajaliste ehk 2+2 sõidurajaga riigiteede projekteerimistingimuste menetluse etapis. Konkreetsete projekteerimistingimuste menetluste alusel analüüsitakse kaasamise käigus esitatud tagasiside olemust ja arvestamist ning selle kaudu mõju projektlahenduse kujunemisele. Samuti selgitatakse tagasiside kasulikkust projekteerijale ning uuritakse, mida osapooled sellest protsessist saavad. Kaardistatakse kõik maaomanike esitatud ettepanekud ja kategoriseeritakse, et selle alusel järeldada, mille kohta maaomanikud ettepanekuid teevad, kuidas see seostub projekteerimise tehnilise poolega ning millist kasu andis tagasiside projekteerijale projektlahenduse väljatöötamiseks, sh täiendamiseks ja muutmiseks. Kaasamine toimub teede projekteerimises juba aastaid, aga teadaolevalt ei ole kaasamise mõju ja selle käigus kogutavat tagasisidet seni eriti uuritud, süstematiseeritud ega eraldi analüüsitud, mistõttu on põhjust lähemalt vaadelda, kuipalju ja millist sisulist väärtust see annab. Lõputöös keskendutakse vaid Transpordiameti tellitud teeprojektidele. Vaadeldavad projekteerimistingimused puudutavad tee-ehitusprojekte kolmel Eesti suuremal põhimaanteel: Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning lisaks Tallinn–Paldiski. Valiti olemuselt sarnased projektid, et tagasisidet oleks võimalik alalüüsida samadel alustel. Lõputöös jõuti mitmete järeldusteni. Kuna 88% kõigist maaomanike esitatud ettepanekutest tehti erineval moel tee tehnilise lahendusega seotud aspektide kohta ning suurt osa kõikidest ettepanekutest arvestati (48%), saab järeldada, et maaomanike tagasisidel on otsene seos ja mõju teeprojekti tehnilise lahenduse kujunemisele. Ettepanekutega osaliselt või täielikult arvestamise määr vaadeldud menetlustes oli 48%, seega saab öelda, et maaomanike arvamusega projekteerimisprotsessis arvestatakse ja maaomanikud saavad seeläbi projektlahendust mõjutada. Töös püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust, et maaomanike tagasiside reaalselt mõjutab projektlahenduse kujunemist ja tehnilisi lahendusi. Kuna tagasisidega arvestatakse, sh tehnilist lahendust puudutavate ettepanekutega, projektlahendust muudetakse ning täiendatakse, siis järelikult tagasiside annab projekteerijale väärtuslikku infot, on talle vajalik ja abiks. Samuti saab järeldada, et projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise protsess ei ole oluline üksnes juriidiliselt ja õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, vaid sel protsessil on reaalne mõju ja tagajärg nii projekteerija kui maaomaniku jaoks. Tagasiside andmine võimaldab muuta teelahendust maaomanikele vastuvõetavamaks ja sellega kaasnevad mõjud väiksemaks. Lõputöös läbi viidud analüüs võimaldas esitada ka mitmeid ettepanekuid protsessi osapooltele — projekteerijale, maaomanikule ja Transpordiametile, mil viisil projekteerimise protsessi ja selle käigus korraldatavat kaasamist veelgi efektiivsemaks muuta.Nimetus Avatud juurdepääs Raudteetaristu ehitamise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Poom, Kevin; Trei, IndrekSelle lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu IV etapi ehitustööde projektdokumentasioone, olemasolevat olukorda ning kajastada ehitamisele planeeritavaid mahte. Lisaks oli eesmärgiks leida mullatööde teostamiseks vajalikud mehhanismid, tootlikused ja ajakulu lõigul Saku – Harjumaa piiril ning kirjeldada tööde strateegiaid. Lõputöös on kasutatud avalikult kättesaadaval olevaid hanke- ja projekdokumentatsioone, mis on avaldatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt riigihangete registris. Autori poolt kirjeldatud tööde korralduslikus peatükis on aluseks võetud kulululoend, milles on kajastatud projektsed mahud tööde teostamiseks. Autori poolt kirjeldatud tööde teholoogiad põhinevad autori varasematele erialastele töökogemustele toetudes, milleks on ligikaudu 3 aastat. Selle lõputöö eesmärgipärane kasutamine aitab Peatöövõtja objektimeeskonnal lihtsustada tööde plaaneerimiseks leitavaid tehnoloogiaid, ressursse ning ajakulu, mis on autori poolt lõputöö koostamisel leitud ning kajastatud. Lõputöö on koostatud enne ehitustööde algust ning tuginedes varasematele ehitustegevustele, siis esineb sagedasti tööde teostamisel ettenägematuid probleeme, millega tasub arvestada ka käesoleva projekti elluviimisel. Lõputöö kirjutamine aitas autoril avardada laiemalt pilti suuremahuliste tööde organiseerimiseks ning töödele rakendavatest regulatsioonidest ning normatiividest, mille tulemusena oskab autor edaspidi pakkuda välja erialaseid ettepanekuid ning lahendusi tulevaste tööde planeerimisel.Nimetus Avatud juurdepääs Liiklust rahustavad meetmed kohaliku omavalitsuse tänavatel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Klee, Timo; Sven, KreekLõputöö teemaks on „Liiklust rahustavad meetmed kohaliku omavalitsuse tänavatel“. Töös käsitletakse Harjumaa Rae valla Jüri aleviku Laste ja Taaramäe tänavat ning Peetri aleviku Vägeva, Peetri, Küti ja Pargi teed. Vaatluse alla võetud tänavad läbivad elamurajoone ja külgnevad õppeasutustega, mis muudab liiklusohutuse eriti oluliseks. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida Rae valla nimetatud tänavate olemasolevaid liiklust rahustavaid meetmeid ja leida võimalikke parimaid lahendusi, seejuures parandada sõidukijuhtide ja vähem kaitstud liiklejate turvalisust probleemsetel tänavatel. Liiklusohutuse inspekteerimine põhineb töö autori poolt käsitletud tänavatel läbi viidud välivaatlustele, liiklussageduse ja sõidukite liikumiskiiruse mõõtmistele ning samadel tänavatel aset leidnud liiklusõnnetuste vaatlusele. Välivaatluste tulemusena esines inspekteeritavatel tänavatel regulatiivseid, tehnilisi ja horisontaalseid kiirust piiravaid vahendeid. Lahenduste kavandamisel on arvestatud liiklusohutuse inspekteerimise tulemusena tehtud analüüsiga, tänavate eripära, teistes riikides kasutatavate lahenduste ja varasemalt Rae Vallavalitsuse läbi viidud pilootprojekti tulemusel kogutud informatsiooniga. Pilootprojekti raames on Jüri Gümnaasiumiga külgnevatel tänavatel läbi viidud ajutised muudatused liikluskorralduses, mille eesmärgiks oli tõsta liiklusohutuse taset kooli ümbruses. Projekti olid kaasatud ka lapsevanemad ja kooli personal, kes hindasid uut lahendust positiivseks. Tulenevalt Rae valla koosseisu kuuluvate alevike rahvaarvu kiirest kasvust, on töö teema juba täna liiklusohutuse taseme tõstmise mõistes aktuaalne. Kogutud informatsiooni põhjal on Laste ja Taaramäe tänavale kavandatud lahendusena liikluskorralduse muutmine. Liiklusvoo suunamine mööda Taaramäe tänavat Jüri Gümnaasiumi parklasse. Suunamise tulemusena jääb kooli esine ala sõidukitest vabaks ja tõstab kooli ümbruse liiklusohutust. Tekib juurde sõidukite lühiajalisi peatumiskohti. Nihutatud ristmik parklast väljasõidu ristumisel Laste tänavaga muudab ohutumaks ristmiku vahetus läheduses asuva jalakäijate ülekäiguraja. Ühistranspordi tarbeks on kavandatud Laste tänavale bussitasku, mis hetkel asetseb kooli esisel alal. Laste tänaval lasteaedade vahetus läheduses olev ülekäigurada on kavandatav tekstuurse pinna ja nähtavatest materjalidest ehitatuna ohutum. 54 Vägeva tee liikluse rahustamiseks on kavandatud teekitsendused, mis suunavad sõidukid vähesel määral sõidusuunda muutma, alandades seejuures sõidukite kiirust. Töö autori poolt on liiklusohtlikule Vägeva ja Uusmaa tee ristmikule kavandatud ringristmik, mis piirab sõidukite kiirust ja vähendab konfliktipunkte. Inspekteeritud teelõigul Küti teel on mõõtmiste tulemusena sõidukite keskmine kiirus piirkiirusest tunduvalt suurem. Analüüsi tulemusena on kavandatud Küti ja Vägeva tee ristmikule miniring, mis piirab sõidukite liikumiskiirust ja muudab pöörded ohutumaks. Töö autori poolt on Peetri teele vaatluse alla võetud teelõigule kavandatud tõstetud pind ja tõstetud ristmik. Sõidukijuhtide vaatevälja piirava haljastuse tõttu on vajalik sõidukite kiirust antud lõigul alandada, et vältida liiklusõnnetusi. Liiklusohtliku jalakäijate ülekäiguraja tarbeks on enne sõidukite ülekäigurajani jõudmist kavandatud tõstetud ristmik, mis muudab ka kõrvaltänavatel liiklejate ohutustaseme kõrgemaks. Liikluse inspekteerimise tulemusena ei vaja Pargi tee liiklus rahustamist, kuna töö autori poolt ohtlikuks hinnatud jalakäijate ülekäigurajal on sõidukite kiirus piisavalt madal, et jalakäijat märgata. Rae valla koosseisu kuuluvate tänavate inspekteerimise kohaselt on sõidukijuhtide piirkiiruse ületamine aktuaalne teema, millega aktiivselt tegeleda. Tänavatel esineb piirkiiruse ületamist, olenemata täna kasutuses olevatest liikluse rahustamise meetmetest. Sõidukijuhtide hulgas populaarne 10 km/h piirkiiruse ületamine on nähtav ka autori poolt inspekteeritavatel tänavatel, kuid mille piiramiseks on kavandatud lahendused sobivad. Registreeritud liiklusõnnetused koonduvad peamiselt ristmikele, mis võib olla tingitud liigsest kiirustamisest. Peetri Lasteaed-Põhikooliga külgneval Pargi teel toimis tõstetud jalakäijate ülekäigurada seevastu efektiivselt, kus suuremat ohtu jalakäijatele ja jalgratturitele ei esine. Kavandatud lahendused tänavatele, kus piirkiiruse ületamist esines, vähendavad liiklusõnnetusse sattumise riski, sõidukitest tingitud mürataset ja saastamist. Töö tulemusena on selge, et viis tänavat kuuest vajavad liikluse rahustamiseks täiendavaid meetmeid. Kavandatud lahendused vähendavad liiklusohtlikke olukordi ja loovad linnapilti täiendavat esteetilist väärtust ja muudavad tänavad kasutajasõbralikumaks.Nimetus Avatud juurdepääs Taristu ehitamise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Vesso, Mikk-Albert; Saadik, MadisKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada raudtee taristu mullatööde ehitamiseks töökorralduse projekt osaühing Rail Baltic Estonia riigihanke nr 273135 Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Hagudi-Alu hankedokumentatsiooni alusel, et tagada ehitustööde sujuv töödekorraldus. Lõputöös on kirjeldatud põhitrassi asukohta ning olemasolevat olukorda. Lisaks on ka koostatud loetelu erinevatest piirangutest ehitustööde teostamisel. Lõputöö annab ülevaate projektlahendusest, kalendergraafikust ning ressursside tabelist. Välja on toodud ka mehhanismide tootlikkused, ning lisadena on esitatud Alu-Mälivere põhitrassi asukoha ülevaade, alltöövõtu hinnapakkumised ning KMH-s käsitletavad mõjuvaldkonnad. Ajakulu arvestusel kasutatud mahud on võetud hankedokumentatsioonis olevast kululoendist ning kasutatud tööjõudlused põhinevad konkreetsete mehhanismide jõudlusel. Ressursside tabeli koostamisel on lähtutud vahetähtaegade kinnipidamisest, ning tööde loogilisest järjekorrast. Lõputöö on koostatud enne algavaid ehitustöid. Lõputöö valmimise ajaks teostatakse antud ehitusobjektil raadamist.Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse tänavate seisukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Kurling, Karmo; Mill, TarvoLõputöö eesmärk oli analüüsida Kohtla-Järve linna hetkelist teede ja linnatänavate seisukorda, linnavalitsuse teedehoiu struktuuri, eelarvet, lähitulevikus plaanitavaid projekte. Hinnata esinevaid tee defekte, nende tekkepõhjusi ja pakkuda võimalikke lahendusi vastava kohaliku omavalitsuse teede rahastamise võimalustele. Lõputöö käigus tehtud uurimustest selgus, et Kohtla-Järve linna tänavate seisukorda on üldiselt rahuldav, kuigi esines halvemas seisundis linnaosi ja tänavaid. Linnaosadest halvimas seisundis on Oru linnaosa tänavad. Teistes linnaosades – Kukruse, Sompa, Ahtme, Järve on tänavad valdavalt rahuldavas seisundis. Põhitänavad on üldiselt rahuldavas seisundis. Jaotus- ja kõrvaltänavad on pigem rahuldavas seisundis. Kvartalisisesed tänavad on pigem halvas seisundis. Vaatluse käigus selgus, et enim levinud defektid on vuugi-, piki-, võrkpragunemised. Lisaks ebatasasused ja vajunud kaevuluugid. Enim levinum remondimeetod oli asfaltbetooni lappimine. Üksikud tänavad olid rekonstrueeritud ja mõningat taastusremonti oli teostatud mõnel teelõigul, mis ei hõlmanud siiski kogu tänava pikkust. Lõputöö käigus uuriti ka Järve linnaosa alt läbivaid vanu põlevkivi altkaevandatud alasi ja nende võimaliku mõju teede seisukorrale, aga kindlat mõju teede lagunemisele ei leidnud tõestust. Võimalikud märgid nagu laiad vuugipraod, võivad viidata maa murdumisele ja hilisele vajumistele. Lõputöös selgus, et riigieelarves määratakse kohalike teede hoiu toetuseks 29 313 000 eurot, millest Kohtla-Järve linn saab 527 336 eurot. Lisaks linna eelarves määratakse igal aasta 500 000 eurot teede kapitaalremondile. Kohtla-Järve linna teehoiu mõeldud eelarvest jääb pea igal aastal aukude ja pragude remondist üle ca 820 000 eurot, mida saaks kasutada tänavate taastusremondi, pindamise või rekonstrueerimisele. Suurte tänavate rekonstrueerimis teostamisel jääb aga raha puudu teiste remonditööde teostuseks. Paremaks teehoiu mõeldud eelarve kasutamiseks soovitab autor tellida vajalike uuringud ning teha valmis teehoiukava et saada parem ettekujutus tänavate seisundist ja vajaminevatest finantsidest. Samuti palgata linnavalitsusse teedespetsialist kes suudaks süvitsi tegeleda Kohtla-Järve tänavate ja teede taristu korrashoiu kavandamise, ehitamise, hooldusega.Nimetus Avatud juurdepääs Sisekvartali tee ja parkla rekonstrueerimise põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Eik, Mark Erik; Mill, TarvoLõputöö eesmärgiks oli koostada projektile Koondise tn 3-15 sisekvartali teede ja platsi rekonstrueerimise põhiprojekt. Põhiprojekt on tulevikus aluseks ehitustöödeks. Lõputöö teoreetiline osa kirjeldab teede ehituses kasutatavaid standardeid ja juhiseid. Millistest standarditest ja juhenditest tuleb lähtuda projekteerimisel, projekti koostamisel ja ehitustööde ajal. Välja toodud on ehitusprojekti staadiumid: eeskiis, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Mida nad endast kujutavad, kui suurest mahust nad koosnevad, millised ehitusprojektid on ehitusloa aluseks ja millised ehitustööde aluseks. Kuna lõputöös käsitletav projekt on rekonstrueerimise alla kuuluv remondi liik, siis on põhjalikult lahti seletud, milliseid remondiliike on olemas: teede taastusremont, teede säilitusremont ja rekonstrueerimine. Lõputöö praktiline osa kirjeldab projekti koostamist. Millised tellija andmed on projekteerijale aluseks. Lahti kirjeldatud mida kujutab endast ette lähteandmed. Milleks on vajalik topo geodeetiline maa-ala plaan. Põhjalikult on kirjeldatud olemasolevat olukorda, milliseid defekte esineb kinnistul ja millised on probleemsemad kohad. Projekteeritud lahenduse koostamisel on lahti seletatud projekteerimise protsess. Projekt on koostatud kahes etapis: algne eskiisjoonis ja sellest lähtudes põhiprojekti joonis. Esile on toodud erinevaid projektlahendusi, mida on objektidel parandatud, mida likvideeritud ja mida juurde tekitatud. Arvestatud on ka tellija ja korteriühistute ettepanekutega. Lahti on seletatud vertikaalplaneeringu mudeli koostamine. Vertikaalplaneeringu koostamisel on kasutatud kahte tarkvara: Autocad civil-3d ja Autocad Infraworks. Autocad Infraworksiga on visualiseeritud projekteeritud lahendus, mis võimaldab luua realistliku lahenduse enne, kui projekt valmib päriselus. Koostatud on ka sundvalduse ala-plaan, mis võimaldab vallavalitsusel ehitada erakinnistul. Vaadeldud on ka projekti katete taastamise. Lisatud on ka. Lõputöös on uuritud ka süsinikujalajälge. Milliste tegevuste tagajärjel tekib heitgaase ja mida saab teha teedeehitusvaldkonnas, et tekiks vähem õhusaastet. Ehitusprojekti koostamisel tõkkeks oli ehitusgeoloogia puudumine, kuid tänu geoportaalile oli saadud varasemalt koostatud ehitusgeoloogia. Ehitusgeoloogia osutus küll lühikeseks, kuid tänu sellele oli võimalik määrata niiskuspaikkond. Kuna hetkeseisuga on lõputöös käsitletav projekt veel käimas ja ei ole jõutud veel mahtude arvutamiseni, siis ei kajastatud lõputöös mahtude arvutamist. 40 Lõputöö koostamise eesmärk on täidetud. Koostatud on ehitusprojekt projektile, mis saab olema aluseks ehitustöödeks.Nimetus Avatud juurdepääs Piirkiiruse võimalikud vähendamise meetmed linnakeskkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Kiis, Karl Martin; Uueküla, KatrinJärgnev lõputöö „Possible Measures for Reducing Speed Limits in Urban Environments“ tutvustab erinevaid meetmeid linnakeskkonna piirkiiruse vähendamiseks. Töös keskendutakse inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele ja piirkiiruse alandamisele Viljandi kesklinna näitel. Linnad kasvavad kiiresti ning sellega koos arenevad ka meie elukeskkond ja teedevõrgustik. Üha enam tähelepanu pööratakse linnaruumi loomisele, mis sobiks kõigile liiklejatele. Enamik inimesi elab linnades ning liikleb igapäevaselt jalgsi, rattaga või ühistranspordiga, kuid avalik ruum on sageli suunatud autodele. Kiiruspiirangud on üks tuntumaid liiklusohutust mõjutavaid vahendeid. Eestis kehtivad üldiselt piirangud 90 km/h asulavälistel teedel ja 50 km/h asulasisestel tänavatel. Kiirusepiirangud valitakse vastavalt erinevatele vajadustele, tagades ohutu liiklemise. Oluline on leida tasakaal kiirusepiirangute ja ümbritseva keskkonna vahel, arvestades kõigi teekasutajate ohutust. Eelnevat arvesse võttes uuritakse selles töös erinevaid meetodeid liikluskiiruse vähendamiseks ja nende mõju liiklusohutusele. Lisaks käsitletakse erinevaid tegureid, mis mõjutavad meetmete tõhusust erinevates kontekstides. Majanduslike aspektide kõrval arutletakse ka piirkonna elanike ohutuse ning keskkonna seisukohast oluliste meetmete üle. Lõputööga käsitletava ala põhilisteks probleemideks on kitsad ning amortiseerunud kergliiklusteed, mis on kergliiklejatele ohtlikud ning ebamugavad kasutada. Lisaks on alal kohati võrdlemisi laiad sõiduteed ilma teeületus võimalusteta või kergliiklejat varjava tänavaäärese parkimisega. Erinevate probleemidega silmitsi seistes peame tõdema, et võrdlemisi kompaktses linnas, kus kergliiklust tuleks edendada on kaalukauss langenud mootorsõidukite kasuks. Lõputööga on leitud ning väljatoodud erinevad probleemsed kohad, mis vajavad tähelepanu. Probleemsetele kohtadele on välja pakutud nii lühiajalised kui ka pikemaajalised perspektiivsed lahendused, mida linn võiks kaaluda liiklusohutuse parandamiseks. Ohutuma ja tõhusama liiklemise saavutamiseks tuleb teha suuremaid investeeringuid, kaasates kogukonda ning arvestades erinevaid liiklejaid. Hoolikad uuringud ja standardiseeritud meetmed aitavad tagada ohutuma ja paremini toimiva linnakeskkonna. Lühiajaliste meetmetega on võimalik ajutiselt liiklusohtlikel aladel olukorda parandada, kuid mitte täielikult.Nimetus Avatud juurdepääs Teede massvedude mõjuanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Kempi, Antti; Kendra, AinRail Baltic on lähiajaloo suurim taristuehitusprojekt Balti regioonis, valmima peaks üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN—T kuuluv elektrifitseeritud raudteetrass 2030. aasta lõpuks, kuigi mitte täisfunktsionaalsuses. Projekti finantseerivas Balti riigid (Eesti, Läti ja Leedu) ja Euroopa Liit, mis kaasrahastab projekti kuni 85% kõigist abikõlblikest kuludest. Eesti osa maksumus on hinnanguliselt 3 miljardit eurot, mis on oluliselt kallim algsest hinnangust. Antud projekti puhul on oluline asjaolu, et tasuvusuuringutes ei kajastu ehitusaegsete massvedude mõju olemasolevatele ümbruskonna teedele. Arvestades tänast ja lähituleviku teehoiurahastamist, on hinnata ehitusaegsete massvedude mõju teedele, mis on kavandatud ajutiselt suuremat koormust arvestamata. Analüüsitakse varem kehtinud ja hetkel kehtivaid normatiivdokumente, juhendeid ning määrusi. Arvutati välja vajalikud materjali mahud ning leiti tõenäolised tarnekarjäärid ja veoteed. Lõputöö analüüsist selgus, et massvedude mõju teedele sõltub paljuski maanteede klassidest. Suurema klassi (suurema liikluskoormusega) teedele on mõju väiksem (1,5% ... 14%), kuna lisanduvate massvedude efekt ei oma liiga olulist kaalu juba olemasolevale tee projekteerimisel arvestatud koormussagedusele. Samas on suuremate vedude mõju väiksema koormusega teedele aga üsnagi arvestatav (24,2%—166,6%). Töös jõuti järeldusele, et massvedudeks saab nimetada neid vedusid, mis ületavad mõjult 5% tee projekteerimisel eeldatud koormusest. Kui kokku on Eestit läbiv Rail Baltica raudteetrass jaotatud kaheksaks erinevaks lõiguks siis käesolev analüüs keskendub ühele lõigule (Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu esimene etapp). Analüüsist selgub, et vaadeldud raudteelõigu ehituse massvedudega kasutatud riigiteede ressursi maksumuseks on ca 0,7 miljonit eurot, kogu Eestit läbiva Rail Baltica raudteetrassi puhul aga ca 17 miljonit eurot. Arvestades kogu Rail Baltica raudtee ehituse Eesti osa maksumuseks ca 3 miljardit eurot, ei ole need kulud ülemäära suured, moodustades ainult ca 0,5% kogu Rail Baltica maksumusest. Ilmselt sama suurusjärgu kuludega on tegemist ka kohalikel ehk vallateedel. Samas pole nendega arvestatud Rail Baltica tasuvusarvutuses (CBA) ega ka riigiteede teehoiukavas. Teehoiu rahastamine on 2024-2025 väga kriitilises seisus ja teades, et Rail Baltica rahastamine EL vahenditest ei kata kogu eeldatud mahtu, ei ole lootust, et enne Rail Baltica täiemahulist valmimist (sh pealisehitus millest tähtajaks loodetakse valmis ehitada vaid üks rööpapaar, kohalikud peatused ja rongid), teede rahastamine taastuks. Lisaks nendele arvutustele avaldavad massveod mõju ka vallateedele, mis suurendab puudujääki veelgi. Töös on tehtud mitmeid lihtsustusi ja eeldusi, täpsem hindamine nõuaks rohkem infot kasutatavate materjalide ja veoteede kohta (Rail Baltic Estonia on eelistanud teemasid mitte tsentraalselt hallata vaid jättagi detailid ehitajate hooleks), seega tähendaks täpsem arvestus töö mahu olulist suurenemist.