Lõputööd (kõik)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Piiratud juurdepääs Libedustõrje teostamise süsteemide analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-06-18) Arula, Andreas; Sillamäe, SvenTalihooaeg Eestis toob kaasa väljakutseid teede libedusetõrjega, kuna madalad temperatuurid ja niisked ilmastikutingimused soodustavad jää ja lume teket . Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli automaatse libedustõrje süsteemi katsetamine ja analüüs ning selle tulemusena parandada libedusetõrje kvaliteeti soola optimaalsete koguste puistamisega, vähendada keskkonna mõju ja aidata kaasa ettevõtete jätkusuutlikusele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjutab autor Eesti teedevõrgust ning Eesti riigiteedele kehtivatest seisundinõuetest ja hooldustsükli aegadest. Kirjeldab, mis on haardetegur ning miks see vajalik ja milliseid seadmeid kasutatakse haardeteguri mõõtmiseks Eestis. Annab ülevaate, kes teostab Eesti riigiteedel järelvalvet ning mis on tema ülesanded. Samuti kirjeldatakse, milliseid materjale kasutatakse libedusetõrjeks ja mis on nende plussid/miinused. Töö teises osas antakse ülevaade libeduse tekkimisest Eestis. Kirjeldatakse millised on libeduse tekke põhjused talvel ja kuidas on neid võimalik ennustada teeilmaprognoose jälgides. Autor räägib erinevatest libedusetõrje meetoditest ja kuidas selleks vajalik soolakogus leitakse. Teise osa lõpus on kirjas libedustõrje mõjud keskkonnale, kuidas sool taimestikule võib mõjuda ja kuidas kliimat mõjutada. Viimane osa on katse libedustõrje automaat süsteemiga. Võrreldi automaat seadme soolakoguse valikuid valvemeistri valikutega. Katses kasutati Schmidt Stratos puistureid ja Thermologic temperatuuri põhist seadet. Katses osales neli masinat ja katsetused toimusid Lääne-Virumaal . Katsete toimimist kontrolliti optilise haardeteguri seadmega patrullsõite teostades ning detailset päevikut tehtud töödest pidades. Algsete katsetega saadi teada, et automaatseade puistab mõned grammid ruutmeetrile rohkem, kui oleks seda teinud valvemeister. NaCl normide muutmine automaatseadmes andis lubavamaid tulemusi, kuid andmete muutmine võttis liiga kaua aega ning selleks hetkeks polnud enam katseks sobivaid ilmasid. Kuigi andmeid, mis otsest tulemust annaks, ei kogutud piisavalt, peaks Thermologic libedustõrje süsteemi katsetusi jätkama.Nimetus Avatud juurdepääs Linna kergliiklusteede talihoolde analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tahker, Riho; Anspal, MatiUurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel. Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu. Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele. Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele. Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda. Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info. Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse teede seisukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-06) Julle, Kätriin; Mill, TarvoEesti 89 452 km pikkusest teedevõrgust moodustavad kohalikud teed 26,4%. Kohalikud teed on avalikus kasutuses olevad teed, mille hoolduse ja ehituse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kõige suurema osa ehk üle 60% kohalikest teedest moodustavad kruusa- ja pinnaseteed, mille lagunemine on kevadise märja ilmaga eriti näha ning osa teid muutuvad isegi läbimatuks. [3], [4] Kohalikud teed on aga üheks oluliseks osaks Eesti teedevõrgus – nende teede hea seisukord tagab elanikele mugavad ja turvalised liikumisvõimalused ning selle, et inimesteni jõuavad vajalikud teenused ja esmaabi. Lisaks aitab kohalike teede korrashoid kaasa ka omavalitsuste majanduse arengule – head teed loovad piirkonnale lisandväärtust ning tekitab ka ettevõtetele soodsamad tingimused. [4] Töö eesmärgiks oli analüüsida ühe kohaliku omavalitsuse kohalike teede seisukorda – viia läbi vaatlused ja mõõtmised kohalikel teedel, analüüsida saadud tulemusi, leida põhjuseid teede lagunemisele ja pakkuda välja remondivõimalusi ning edaspidiseid samme teede seisukorra parandamiseks. Töö käigus teostati vaatlused ja mõõtmised Häädemeeste valla teedel ja tänavatel, selgitamaks välja kohalike teede seisukorra. Leiti, et teed on väga erinevates seisukordades, kokkuvõtvalt saab teede seisukorra hinnata keskmiseks. Kattega teed on üldjuhul heas korras, kõige sagedasemateks defektiliikideks on augud ning pikipraod. Kruusateede seisukord on üldpildis väga sarnane, palju on vana ja vajunud kruuskattega teid, mis vajaksid uut kruuskatet. Üheks suureks sammuks kohalike teede seisukorra parandamisel oleks omavalitsustesse palgata teedeehitusalase haridusega teedespetsialistid. Eelduste kohaselt oskaksid erialase kõrgharidusega ja kogemusega inimesed paremini hinnata, millal, ja mis töid on vaja teha. Kindlasti on ka üheks oluliseks punktiks leida juurde rahastust kohalikele teedele.Nimetus Avatud juurdepääs Tugimaantee viadukti töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Saal, Martin; Trei, IndrekLõputööna valminud tugimaantee nr 27 Juula maanteeviadukti töökorralduse projekti saab võtta aluseks km 3,85-4,7 rajatava viadukti ehitusel. Töös kirjeldatud ehitustööd ning nende teostamisel arvestatud jõudlused tuginevad autori oma kogemusel, mis on omandatud Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusprotsessis osalemisega. Arvutatud ajakulu on indikatiivne, kuna hetke kogemusest tulenevalt puudub autoril töökogemusega kaasnev vilumus näha ehitust realistlikult, kaalutletult ja terviklikult. Samuti mängib suurt rolli ajakulu osas karjääride paiknevus objekti suhtes. Valminud lõputöös on kajastatud kõiki põhilisi ehitustöid, mis on vajalikud viadukti ehituseks, milleks on: raadamine, teemaa-ala puhastamine, ajutised tööd, kasvupinnase koorimine, ehituseks sobiva ning sobimatu pinnase kaeve, kraavide kaeve, muldkeha ehitus, rajatisega seonduvad tööd, geotekstiili paigaldus, truupide paigaldus, freesimine, kruus- ning killustikaluse ehitus, asfalteerimine, peenarde ehitus, haljastus, uue liikluskorralduse paigaldus. Ehituseks kuluva aja terviklikuks ülevaateks on koostatud kalendergraafik kasutades selleks Micorsoft Project programmi. Kalendergraafiku kohaselt alustatakse ehitustöödega 4. märtsil 2024 ning lõpetatakse 20. detsembril 2024. Lõputöö autori hinnangul annab valminud töökorralduse projekt hea ülevaate tehtavate tööde ajalisest kulust, vajalikest ressurssidest ja materjalide mahtudest.Nimetus Avatud juurdepääs Madalamate seisunditasemetega riigiteede talihoolduse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Toomsoo, Kristo; Rajamets, IndrekAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust ja kirjeldada nende praeguseid probleeme. Lõputöös käsitleti üldiseid nõudeid Eesti riigiteede hoolduses ja selle teostamise viise. Kirjeldati talihoolde teostamist, kontrollimist ja järelevalvet. Anti lühike ülevaade riigiteede rahastusest ja teehoiukavast 2024-2027. Peamiseks käsitletavaks teemaks oli madalama seisunditasemetega riigiteedel esinevad probleemid ja nende võimalikud lahendused. Madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldus põhjustab enim probleeme eriolukordades, kus ilmastikutingimused on teeolud muutnud selliseks, et seisundinõuete tagamine nõuab seisundinõuetes kehtestatud aegadest rohkem aega. Enim põhjustab probleeme jäävihm, tihe lumesadu ja tuisk koos tugeva tuulega. Siis on põhirõhk põhiteede hooldusel ja madalamate seisunditasemetega teede hooldamiseks läheb kauem aega, selle tulemusena muutuvad madalama seisunditasemega teedel läbitavus ja ohutus. Peamisteks probleemideks madalama seisunditasemetega teedel on tiheda liiklusega kruuskatete olukord, kus soojemate ilmastikutingimustel ja lume sulamise tagajärjel muutuvad teed rööplikuks ebatasaseks. Samuti on probleeme kinnituisanud teede ja erakordselt libedate teekatetega, kui ilmastikutingimused on muutunud erakordseks. Samas võib hetkel öelda, et riigiteede hooldus on üsna heal tasemel ja tänu kogemustele eriolukordades muutub see järjest paremaks. Hetkel ei tundu seisunditasemete tõstmine vajalik ega mõistlik, sest juba praegused ajad selliste hoolderingide juures piisavalt mahukad. Mõistlik ei ole ka seisundtasemete tõstmine rahalise poole pealt, kuna hetkel on niigi teedehoolduses raha puudu. Lõputöö eesmärkide saavutamiseks teostas lõputöö autor katsed madalama seisunditasemega riigiteel, mis asus Pärnu hooldepiirkonnas. Katse käigus prooviti kolme erinevat hooldusviisi kruuskattega teel, kus kehtivad seisunditaseme „1“ nõuded. Katselõigul teostati soola puistamist, karestamist tappteraga ja soola-liiva segu puistamist. Katse tulemustest selgus, et kõik kolm hooldusviisi tagasid seisunditaseme nõuded ja andis häid tulemusi. Kiiremaid tulemusi andis soola-liiva segu puistamine ja karestamine tappteraga, mille mõju oli kohene peale hooldetöö teostamist. Lõputöö autori ettepanekul tagaks madalamate seisunditasemetega riigiteede parema hoolduse, kui teostada õigeaegne ning tihedam lume- ja libedusetõrje, märgade katete ennetav puistamine pikema külmaperioodi saabudes, kruuskattetega teedel liigniisketes kohtades killustiku pealevedu, eriolukordades varuauto kasutamine lisatasu eest ja teekaamerate olemasolu ka madalamate seisunditasemetega riigiteedel. Ka hooldeautode hoolderingide ülevaatamine lepingutes parandaks madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust. Selleks, et saavutada paremad hooldetingimused oleks vajalik riigil eraldada rohkem rahasid riigiteede hooldusesse. Samas on autor arvamusel, et tingimuste paremaks muutmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiri ning liigne hooldus olematu liiklussagedusega teedel ei oleks mõistlik. Käesoleva lõputöö valmimisel ja ettepanekute tegemisel oli abiks lõputöö juhendaja ja lõputöö autori praktilised kogemused talihoolde tööde teostamisest. Autori arvates tuleks katseid teostada veel võimalike erinevate libedusetõrje viisidega ja erinevates ilmastikutingimustes, et saada paremad tulemused.Nimetus Avatud juurdepääs Maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Tamm, Elle; Mill, Tarvo; Michelis, MartLõputöö on koostatud teemal „Maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele“. Lõputöös analüüstakse maaomanike tagasiside mõju teeprojekti lahenduse kujunemisele. Vaatluse alla võetakse maaomanike kaasamise protsess neljarajaliste ehk 2+2 sõidurajaga riigiteede projekteerimistingimuste menetluse etapis. Konkreetsete projekteerimistingimuste menetluste alusel analüüsitakse kaasamise käigus esitatud tagasiside olemust ja arvestamist ning selle kaudu mõju projektlahenduse kujunemisele. Samuti selgitatakse tagasiside kasulikkust projekteerijale ning uuritakse, mida osapooled sellest protsessist saavad. Kaardistatakse kõik maaomanike esitatud ettepanekud ja kategoriseeritakse, et selle alusel järeldada, mille kohta maaomanikud ettepanekuid teevad, kuidas see seostub projekteerimise tehnilise poolega ning millist kasu andis tagasiside projekteerijale projektlahenduse väljatöötamiseks, sh täiendamiseks ja muutmiseks. Kaasamine toimub teede projekteerimises juba aastaid, aga teadaolevalt ei ole kaasamise mõju ja selle käigus kogutavat tagasisidet seni eriti uuritud, süstematiseeritud ega eraldi analüüsitud, mistõttu on põhjust lähemalt vaadelda, kuipalju ja millist sisulist väärtust see annab. Lõputöös keskendutakse vaid Transpordiameti tellitud teeprojektidele. Vaadeldavad projekteerimistingimused puudutavad tee-ehitusprojekte kolmel Eesti suuremal põhimaanteel: Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning lisaks Tallinn–Paldiski. Valiti olemuselt sarnased projektid, et tagasisidet oleks võimalik alalüüsida samadel alustel. Lõputöös jõuti mitmete järeldusteni. Kuna 88% kõigist maaomanike esitatud ettepanekutest tehti erineval moel tee tehnilise lahendusega seotud aspektide kohta ning suurt osa kõikidest ettepanekutest arvestati (48%), saab järeldada, et maaomanike tagasisidel on otsene seos ja mõju teeprojekti tehnilise lahenduse kujunemisele. Ettepanekutega osaliselt või täielikult arvestamise määr vaadeldud menetlustes oli 48%, seega saab öelda, et maaomanike arvamusega projekteerimisprotsessis arvestatakse ja maaomanikud saavad seeläbi projektlahendust mõjutada. Töös püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust, et maaomanike tagasiside reaalselt mõjutab projektlahenduse kujunemist ja tehnilisi lahendusi. Kuna tagasisidega arvestatakse, sh tehnilist lahendust puudutavate ettepanekutega, projektlahendust muudetakse ning täiendatakse, siis järelikult tagasiside annab projekteerijale väärtuslikku infot, on talle vajalik ja abiks. Samuti saab järeldada, et projekteerimistingimuste menetlusse kaasamise protsess ei ole oluline üksnes juriidiliselt ja õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks, vaid sel protsessil on reaalne mõju ja tagajärg nii projekteerija kui maaomaniku jaoks. Tagasiside andmine võimaldab muuta teelahendust maaomanikele vastuvõetavamaks ja sellega kaasnevad mõjud väiksemaks. Lõputöös läbi viidud analüüs võimaldas esitada ka mitmeid ettepanekuid protsessi osapooltele — projekteerijale, maaomanikule ja Transpordiametile, mil viisil projekteerimise protsessi ja selle käigus korraldatavat kaasamist veelgi efektiivsemaks muuta.Nimetus Avatud juurdepääs Raudteetaristu ehitamise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Poom, Kevin; Trei, IndrekSelle lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu IV etapi ehitustööde projektdokumentasioone, olemasolevat olukorda ning kajastada ehitamisele planeeritavaid mahte. Lisaks oli eesmärgiks leida mullatööde teostamiseks vajalikud mehhanismid, tootlikused ja ajakulu lõigul Saku – Harjumaa piiril ning kirjeldada tööde strateegiaid. Lõputöös on kasutatud avalikult kättesaadaval olevaid hanke- ja projekdokumentatsioone, mis on avaldatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt riigihangete registris. Autori poolt kirjeldatud tööde korralduslikus peatükis on aluseks võetud kulululoend, milles on kajastatud projektsed mahud tööde teostamiseks. Autori poolt kirjeldatud tööde teholoogiad põhinevad autori varasematele erialastele töökogemustele toetudes, milleks on ligikaudu 3 aastat. Selle lõputöö eesmärgipärane kasutamine aitab Peatöövõtja objektimeeskonnal lihtsustada tööde plaaneerimiseks leitavaid tehnoloogiaid, ressursse ning ajakulu, mis on autori poolt lõputöö koostamisel leitud ning kajastatud. Lõputöö on koostatud enne ehitustööde algust ning tuginedes varasematele ehitustegevustele, siis esineb sagedasti tööde teostamisel ettenägematuid probleeme, millega tasub arvestada ka käesoleva projekti elluviimisel. Lõputöö kirjutamine aitas autoril avardada laiemalt pilti suuremahuliste tööde organiseerimiseks ning töödele rakendavatest regulatsioonidest ning normatiividest, mille tulemusena oskab autor edaspidi pakkuda välja erialaseid ettepanekuid ning lahendusi tulevaste tööde planeerimisel.Nimetus Avatud juurdepääs Liiklust rahustavad meetmed kohaliku omavalitsuse tänavatel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Klee, Timo; Sven, KreekLõputöö teemaks on „Liiklust rahustavad meetmed kohaliku omavalitsuse tänavatel“. Töös käsitletakse Harjumaa Rae valla Jüri aleviku Laste ja Taaramäe tänavat ning Peetri aleviku Vägeva, Peetri, Küti ja Pargi teed. Vaatluse alla võetud tänavad läbivad elamurajoone ja külgnevad õppeasutustega, mis muudab liiklusohutuse eriti oluliseks. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida Rae valla nimetatud tänavate olemasolevaid liiklust rahustavaid meetmeid ja leida võimalikke parimaid lahendusi, seejuures parandada sõidukijuhtide ja vähem kaitstud liiklejate turvalisust probleemsetel tänavatel. Liiklusohutuse inspekteerimine põhineb töö autori poolt käsitletud tänavatel läbi viidud välivaatlustele, liiklussageduse ja sõidukite liikumiskiiruse mõõtmistele ning samadel tänavatel aset leidnud liiklusõnnetuste vaatlusele. Välivaatluste tulemusena esines inspekteeritavatel tänavatel regulatiivseid, tehnilisi ja horisontaalseid kiirust piiravaid vahendeid. Lahenduste kavandamisel on arvestatud liiklusohutuse inspekteerimise tulemusena tehtud analüüsiga, tänavate eripära, teistes riikides kasutatavate lahenduste ja varasemalt Rae Vallavalitsuse läbi viidud pilootprojekti tulemusel kogutud informatsiooniga. Pilootprojekti raames on Jüri Gümnaasiumiga külgnevatel tänavatel läbi viidud ajutised muudatused liikluskorralduses, mille eesmärgiks oli tõsta liiklusohutuse taset kooli ümbruses. Projekti olid kaasatud ka lapsevanemad ja kooli personal, kes hindasid uut lahendust positiivseks. Tulenevalt Rae valla koosseisu kuuluvate alevike rahvaarvu kiirest kasvust, on töö teema juba täna liiklusohutuse taseme tõstmise mõistes aktuaalne. Kogutud informatsiooni põhjal on Laste ja Taaramäe tänavale kavandatud lahendusena liikluskorralduse muutmine. Liiklusvoo suunamine mööda Taaramäe tänavat Jüri Gümnaasiumi parklasse. Suunamise tulemusena jääb kooli esine ala sõidukitest vabaks ja tõstab kooli ümbruse liiklusohutust. Tekib juurde sõidukite lühiajalisi peatumiskohti. Nihutatud ristmik parklast väljasõidu ristumisel Laste tänavaga muudab ohutumaks ristmiku vahetus läheduses asuva jalakäijate ülekäiguraja. Ühistranspordi tarbeks on kavandatud Laste tänavale bussitasku, mis hetkel asetseb kooli esisel alal. Laste tänaval lasteaedade vahetus läheduses olev ülekäigurada on kavandatav tekstuurse pinna ja nähtavatest materjalidest ehitatuna ohutum. 54 Vägeva tee liikluse rahustamiseks on kavandatud teekitsendused, mis suunavad sõidukid vähesel määral sõidusuunda muutma, alandades seejuures sõidukite kiirust. Töö autori poolt on liiklusohtlikule Vägeva ja Uusmaa tee ristmikule kavandatud ringristmik, mis piirab sõidukite kiirust ja vähendab konfliktipunkte. Inspekteeritud teelõigul Küti teel on mõõtmiste tulemusena sõidukite keskmine kiirus piirkiirusest tunduvalt suurem. Analüüsi tulemusena on kavandatud Küti ja Vägeva tee ristmikule miniring, mis piirab sõidukite liikumiskiirust ja muudab pöörded ohutumaks. Töö autori poolt on Peetri teele vaatluse alla võetud teelõigule kavandatud tõstetud pind ja tõstetud ristmik. Sõidukijuhtide vaatevälja piirava haljastuse tõttu on vajalik sõidukite kiirust antud lõigul alandada, et vältida liiklusõnnetusi. Liiklusohtliku jalakäijate ülekäiguraja tarbeks on enne sõidukite ülekäigurajani jõudmist kavandatud tõstetud ristmik, mis muudab ka kõrvaltänavatel liiklejate ohutustaseme kõrgemaks. Liikluse inspekteerimise tulemusena ei vaja Pargi tee liiklus rahustamist, kuna töö autori poolt ohtlikuks hinnatud jalakäijate ülekäigurajal on sõidukite kiirus piisavalt madal, et jalakäijat märgata. Rae valla koosseisu kuuluvate tänavate inspekteerimise kohaselt on sõidukijuhtide piirkiiruse ületamine aktuaalne teema, millega aktiivselt tegeleda. Tänavatel esineb piirkiiruse ületamist, olenemata täna kasutuses olevatest liikluse rahustamise meetmetest. Sõidukijuhtide hulgas populaarne 10 km/h piirkiiruse ületamine on nähtav ka autori poolt inspekteeritavatel tänavatel, kuid mille piiramiseks on kavandatud lahendused sobivad. Registreeritud liiklusõnnetused koonduvad peamiselt ristmikele, mis võib olla tingitud liigsest kiirustamisest. Peetri Lasteaed-Põhikooliga külgneval Pargi teel toimis tõstetud jalakäijate ülekäigurada seevastu efektiivselt, kus suuremat ohtu jalakäijatele ja jalgratturitele ei esine. Kavandatud lahendused tänavatele, kus piirkiiruse ületamist esines, vähendavad liiklusõnnetusse sattumise riski, sõidukitest tingitud mürataset ja saastamist. Töö tulemusena on selge, et viis tänavat kuuest vajavad liikluse rahustamiseks täiendavaid meetmeid. Kavandatud lahendused vähendavad liiklusohtlikke olukordi ja loovad linnapilti täiendavat esteetilist väärtust ja muudavad tänavad kasutajasõbralikumaks.Nimetus Avatud juurdepääs Taristu ehitamise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Vesso, Mikk-Albert; Saadik, MadisKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada raudtee taristu mullatööde ehitamiseks töökorralduse projekt osaühing Rail Baltic Estonia riigihanke nr 273135 Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Hagudi-Alu hankedokumentatsiooni alusel, et tagada ehitustööde sujuv töödekorraldus. Lõputöös on kirjeldatud põhitrassi asukohta ning olemasolevat olukorda. Lisaks on ka koostatud loetelu erinevatest piirangutest ehitustööde teostamisel. Lõputöö annab ülevaate projektlahendusest, kalendergraafikust ning ressursside tabelist. Välja on toodud ka mehhanismide tootlikkused, ning lisadena on esitatud Alu-Mälivere põhitrassi asukoha ülevaade, alltöövõtu hinnapakkumised ning KMH-s käsitletavad mõjuvaldkonnad. Ajakulu arvestusel kasutatud mahud on võetud hankedokumentatsioonis olevast kululoendist ning kasutatud tööjõudlused põhinevad konkreetsete mehhanismide jõudlusel. Ressursside tabeli koostamisel on lähtutud vahetähtaegade kinnipidamisest, ning tööde loogilisest järjekorrast. Lõputöö on koostatud enne algavaid ehitustöid. Lõputöö valmimise ajaks teostatakse antud ehitusobjektil raadamist.Nimetus Avatud juurdepääs Kohaliku omavalitsuse tänavate seisukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Kurling, Karmo; Mill, TarvoLõputöö eesmärk oli analüüsida Kohtla-Järve linna hetkelist teede ja linnatänavate seisukorda, linnavalitsuse teedehoiu struktuuri, eelarvet, lähitulevikus plaanitavaid projekte. Hinnata esinevaid tee defekte, nende tekkepõhjusi ja pakkuda võimalikke lahendusi vastava kohaliku omavalitsuse teede rahastamise võimalustele. Lõputöö käigus tehtud uurimustest selgus, et Kohtla-Järve linna tänavate seisukorda on üldiselt rahuldav, kuigi esines halvemas seisundis linnaosi ja tänavaid. Linnaosadest halvimas seisundis on Oru linnaosa tänavad. Teistes linnaosades – Kukruse, Sompa, Ahtme, Järve on tänavad valdavalt rahuldavas seisundis. Põhitänavad on üldiselt rahuldavas seisundis. Jaotus- ja kõrvaltänavad on pigem rahuldavas seisundis. Kvartalisisesed tänavad on pigem halvas seisundis. Vaatluse käigus selgus, et enim levinud defektid on vuugi-, piki-, võrkpragunemised. Lisaks ebatasasused ja vajunud kaevuluugid. Enim levinum remondimeetod oli asfaltbetooni lappimine. Üksikud tänavad olid rekonstrueeritud ja mõningat taastusremonti oli teostatud mõnel teelõigul, mis ei hõlmanud siiski kogu tänava pikkust. Lõputöö käigus uuriti ka Järve linnaosa alt läbivaid vanu põlevkivi altkaevandatud alasi ja nende võimaliku mõju teede seisukorrale, aga kindlat mõju teede lagunemisele ei leidnud tõestust. Võimalikud märgid nagu laiad vuugipraod, võivad viidata maa murdumisele ja hilisele vajumistele. Lõputöös selgus, et riigieelarves määratakse kohalike teede hoiu toetuseks 29 313 000 eurot, millest Kohtla-Järve linn saab 527 336 eurot. Lisaks linna eelarves määratakse igal aasta 500 000 eurot teede kapitaalremondile. Kohtla-Järve linna teehoiu mõeldud eelarvest jääb pea igal aastal aukude ja pragude remondist üle ca 820 000 eurot, mida saaks kasutada tänavate taastusremondi, pindamise või rekonstrueerimisele. Suurte tänavate rekonstrueerimis teostamisel jääb aga raha puudu teiste remonditööde teostuseks. Paremaks teehoiu mõeldud eelarve kasutamiseks soovitab autor tellida vajalike uuringud ning teha valmis teehoiukava et saada parem ettekujutus tänavate seisundist ja vajaminevatest finantsidest. Samuti palgata linnavalitsusse teedespetsialist kes suudaks süvitsi tegeleda Kohtla-Järve tänavate ja teede taristu korrashoiu kavandamise, ehitamise, hooldusega.Nimetus Avatud juurdepääs Sisekvartali tee ja parkla rekonstrueerimise põhiprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Eik, Mark Erik; Mill, TarvoLõputöö eesmärgiks oli koostada projektile Koondise tn 3-15 sisekvartali teede ja platsi rekonstrueerimise põhiprojekt. Põhiprojekt on tulevikus aluseks ehitustöödeks. Lõputöö teoreetiline osa kirjeldab teede ehituses kasutatavaid standardeid ja juhiseid. Millistest standarditest ja juhenditest tuleb lähtuda projekteerimisel, projekti koostamisel ja ehitustööde ajal. Välja toodud on ehitusprojekti staadiumid: eeskiis, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Mida nad endast kujutavad, kui suurest mahust nad koosnevad, millised ehitusprojektid on ehitusloa aluseks ja millised ehitustööde aluseks. Kuna lõputöös käsitletav projekt on rekonstrueerimise alla kuuluv remondi liik, siis on põhjalikult lahti seletud, milliseid remondiliike on olemas: teede taastusremont, teede säilitusremont ja rekonstrueerimine. Lõputöö praktiline osa kirjeldab projekti koostamist. Millised tellija andmed on projekteerijale aluseks. Lahti kirjeldatud mida kujutab endast ette lähteandmed. Milleks on vajalik topo geodeetiline maa-ala plaan. Põhjalikult on kirjeldatud olemasolevat olukorda, milliseid defekte esineb kinnistul ja millised on probleemsemad kohad. Projekteeritud lahenduse koostamisel on lahti seletatud projekteerimise protsess. Projekt on koostatud kahes etapis: algne eskiisjoonis ja sellest lähtudes põhiprojekti joonis. Esile on toodud erinevaid projektlahendusi, mida on objektidel parandatud, mida likvideeritud ja mida juurde tekitatud. Arvestatud on ka tellija ja korteriühistute ettepanekutega. Lahti on seletatud vertikaalplaneeringu mudeli koostamine. Vertikaalplaneeringu koostamisel on kasutatud kahte tarkvara: Autocad civil-3d ja Autocad Infraworks. Autocad Infraworksiga on visualiseeritud projekteeritud lahendus, mis võimaldab luua realistliku lahenduse enne, kui projekt valmib päriselus. Koostatud on ka sundvalduse ala-plaan, mis võimaldab vallavalitsusel ehitada erakinnistul. Vaadeldud on ka projekti katete taastamise. Lisatud on ka. Lõputöös on uuritud ka süsinikujalajälge. Milliste tegevuste tagajärjel tekib heitgaase ja mida saab teha teedeehitusvaldkonnas, et tekiks vähem õhusaastet. Ehitusprojekti koostamisel tõkkeks oli ehitusgeoloogia puudumine, kuid tänu geoportaalile oli saadud varasemalt koostatud ehitusgeoloogia. Ehitusgeoloogia osutus küll lühikeseks, kuid tänu sellele oli võimalik määrata niiskuspaikkond. Kuna hetkeseisuga on lõputöös käsitletav projekt veel käimas ja ei ole jõutud veel mahtude arvutamiseni, siis ei kajastatud lõputöös mahtude arvutamist. 40 Lõputöö koostamise eesmärk on täidetud. Koostatud on ehitusprojekt projektile, mis saab olema aluseks ehitustöödeks.Nimetus Avatud juurdepääs Piirkiiruse võimalikud vähendamise meetmed linnakeskkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Kiis, Karl Martin; Uueküla, KatrinJärgnev lõputöö „Possible Measures for Reducing Speed Limits in Urban Environments“ tutvustab erinevaid meetmeid linnakeskkonna piirkiiruse vähendamiseks. Töös keskendutakse inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele ja piirkiiruse alandamisele Viljandi kesklinna näitel. Linnad kasvavad kiiresti ning sellega koos arenevad ka meie elukeskkond ja teedevõrgustik. Üha enam tähelepanu pööratakse linnaruumi loomisele, mis sobiks kõigile liiklejatele. Enamik inimesi elab linnades ning liikleb igapäevaselt jalgsi, rattaga või ühistranspordiga, kuid avalik ruum on sageli suunatud autodele. Kiiruspiirangud on üks tuntumaid liiklusohutust mõjutavaid vahendeid. Eestis kehtivad üldiselt piirangud 90 km/h asulavälistel teedel ja 50 km/h asulasisestel tänavatel. Kiirusepiirangud valitakse vastavalt erinevatele vajadustele, tagades ohutu liiklemise. Oluline on leida tasakaal kiirusepiirangute ja ümbritseva keskkonna vahel, arvestades kõigi teekasutajate ohutust. Eelnevat arvesse võttes uuritakse selles töös erinevaid meetodeid liikluskiiruse vähendamiseks ja nende mõju liiklusohutusele. Lisaks käsitletakse erinevaid tegureid, mis mõjutavad meetmete tõhusust erinevates kontekstides. Majanduslike aspektide kõrval arutletakse ka piirkonna elanike ohutuse ning keskkonna seisukohast oluliste meetmete üle. Lõputööga käsitletava ala põhilisteks probleemideks on kitsad ning amortiseerunud kergliiklusteed, mis on kergliiklejatele ohtlikud ning ebamugavad kasutada. Lisaks on alal kohati võrdlemisi laiad sõiduteed ilma teeületus võimalusteta või kergliiklejat varjava tänavaäärese parkimisega. Erinevate probleemidega silmitsi seistes peame tõdema, et võrdlemisi kompaktses linnas, kus kergliiklust tuleks edendada on kaalukauss langenud mootorsõidukite kasuks. Lõputööga on leitud ning väljatoodud erinevad probleemsed kohad, mis vajavad tähelepanu. Probleemsetele kohtadele on välja pakutud nii lühiajalised kui ka pikemaajalised perspektiivsed lahendused, mida linn võiks kaaluda liiklusohutuse parandamiseks. Ohutuma ja tõhusama liiklemise saavutamiseks tuleb teha suuremaid investeeringuid, kaasates kogukonda ning arvestades erinevaid liiklejaid. Hoolikad uuringud ja standardiseeritud meetmed aitavad tagada ohutuma ja paremini toimiva linnakeskkonna. Lühiajaliste meetmetega on võimalik ajutiselt liiklusohtlikel aladel olukorda parandada, kuid mitte täielikult.Nimetus Avatud juurdepääs Teede massvedude mõjuanalüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Kempi, Antti; Kendra, AinRail Baltic on lähiajaloo suurim taristuehitusprojekt Balti regioonis, valmima peaks üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN—T kuuluv elektrifitseeritud raudteetrass 2030. aasta lõpuks, kuigi mitte täisfunktsionaalsuses. Projekti finantseerivas Balti riigid (Eesti, Läti ja Leedu) ja Euroopa Liit, mis kaasrahastab projekti kuni 85% kõigist abikõlblikest kuludest. Eesti osa maksumus on hinnanguliselt 3 miljardit eurot, mis on oluliselt kallim algsest hinnangust. Antud projekti puhul on oluline asjaolu, et tasuvusuuringutes ei kajastu ehitusaegsete massvedude mõju olemasolevatele ümbruskonna teedele. Arvestades tänast ja lähituleviku teehoiurahastamist, on hinnata ehitusaegsete massvedude mõju teedele, mis on kavandatud ajutiselt suuremat koormust arvestamata. Analüüsitakse varem kehtinud ja hetkel kehtivaid normatiivdokumente, juhendeid ning määrusi. Arvutati välja vajalikud materjali mahud ning leiti tõenäolised tarnekarjäärid ja veoteed. Lõputöö analüüsist selgus, et massvedude mõju teedele sõltub paljuski maanteede klassidest. Suurema klassi (suurema liikluskoormusega) teedele on mõju väiksem (1,5% ... 14%), kuna lisanduvate massvedude efekt ei oma liiga olulist kaalu juba olemasolevale tee projekteerimisel arvestatud koormussagedusele. Samas on suuremate vedude mõju väiksema koormusega teedele aga üsnagi arvestatav (24,2%—166,6%). Töös jõuti järeldusele, et massvedudeks saab nimetada neid vedusid, mis ületavad mõjult 5% tee projekteerimisel eeldatud koormusest. Kui kokku on Eestit läbiv Rail Baltica raudteetrass jaotatud kaheksaks erinevaks lõiguks siis käesolev analüüs keskendub ühele lõigule (Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu esimene etapp). Analüüsist selgub, et vaadeldud raudteelõigu ehituse massvedudega kasutatud riigiteede ressursi maksumuseks on ca 0,7 miljonit eurot, kogu Eestit läbiva Rail Baltica raudteetrassi puhul aga ca 17 miljonit eurot. Arvestades kogu Rail Baltica raudtee ehituse Eesti osa maksumuseks ca 3 miljardit eurot, ei ole need kulud ülemäära suured, moodustades ainult ca 0,5% kogu Rail Baltica maksumusest. Ilmselt sama suurusjärgu kuludega on tegemist ka kohalikel ehk vallateedel. Samas pole nendega arvestatud Rail Baltica tasuvusarvutuses (CBA) ega ka riigiteede teehoiukavas. Teehoiu rahastamine on 2024-2025 väga kriitilises seisus ja teades, et Rail Baltica rahastamine EL vahenditest ei kata kogu eeldatud mahtu, ei ole lootust, et enne Rail Baltica täiemahulist valmimist (sh pealisehitus millest tähtajaks loodetakse valmis ehitada vaid üks rööpapaar, kohalikud peatused ja rongid), teede rahastamine taastuks. Lisaks nendele arvutustele avaldavad massveod mõju ka vallateedele, mis suurendab puudujääki veelgi. Töös on tehtud mitmeid lihtsustusi ja eeldusi, täpsem hindamine nõuaks rohkem infot kasutatavate materjalide ja veoteede kohta (Rail Baltic Estonia on eelistanud teemasid mitte tsentraalselt hallata vaid jättagi detailid ehitajate hooleks), seega tähendaks täpsem arvestus töö mahu olulist suurenemist.Nimetus Avatud juurdepääs Teede tehnilised lahendused detailplaneeringutes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Palusalu, Anna; Lind, MarekTeatud juhtudel on vajalik detailplaneeringu koostamisse kaasata teedeinsener, et kavandatav teedevõrk oleks hiljem realiseeritav, toimiv ja ohutu. Teedeinsener annab planeeringule erialase sisendi, millega saab vältida hilisemates etappides ettenägematuid projekteerimise takistusi, ehitustööde viivitusi ja pöördumatut keskkonnakahju. Töö teema valiti analüüsimiseks, et saada terviklikum pilt detailplaneeringutes teedega seotud teemadest ning teedeinseneri sisendist ruumilisele lahendusele. Kuna uute arendusalade lisandumisel suureneb nende omavaheline koosmõju tähendab see samuti suuremat mõju avalikule teedevõrgule. Lõputöös analüüsitakse detailplaneeringuid, mille realiseerimiseks on vajalik teha avalike teede ümberehitamine ning millede koostamisse kaasati teedeinsener. Uuritakse teedeinseneride planeeringutesse kaasamise senist praktikat, kaasamise mõjusid detailplaneeringu ruumilisele lahendusele ning planeeringu elluviimisele. Analüüsitakse, millega tuleb teedevõrgu planeerimisel arvestada ning millise detailsusega teede tehniline lahendus tuleks koostada. Vaatluse alla võetud detailplaneeringud algatati hoonestamata kinnistutele ning üldjuhul oli tegemist äri- või tootmishoonete arendusaladega. Valmimisse võetud üks detailplaneering hõlmas väikese elamukvartali kavandamist, kuid mille realiseerimiseks on vajalik riigiteele rajada ohutussaar kergliiklusteede ühendamiseks. Lõputöös jõuti mitme üldise järelduseni. Avalikule teedevõrgule võib kinnistupõhine planeerimine põhjustada negatiivset mõju. See tähendab seda, et kui detailplaneeringu koostamisel ei arvestata lähipiirkonna arendusalade kumuleeruvate mõjudega võib see põhjustada olemasoleva teedevõrgu toimivuse langust. Transpordimaa määramisel on vajalik arvestada kavandatava tee ja selle juurde kuuluvate rajatiste parameetritega. Maavajaduse määramiseks tuleb tee läbi projekteerida mahus, mis arvestab tee ristlõigete kui maapinna kõrgusliku infoga. Analüüs näitas, et planeeringu eskiislahendused on tihti koostatud puuduliku info alusel. Kas on jäetud arvestamata kõrgema taseme planeeringutega, avalike teede rekonstrueerimisprojektidega või on kavandatud tee projekteerimisnormidega vastuolev lahendus. Eskiislahenduse koostamisse üldjuhul teedeinseneri ei kaasata. Töös tehakse detailplaneeringutega seotud peamistele osapooltele ettepanekud, millele tähelepanu pöörata, kui tegemist on avalikku teedevõrku mõjutava detailplaneeringuga.Nimetus Avatud juurdepääs Katendiarvutuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-09) Holter, Karsten; Kendra, AinKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida teekonsruktsioonide projekteerimise käigus tehtavate rattatüübi valikute mõju lõpptulemusele, konstruktsiooni maksumusele ning võrrelda tulemusi Soome metoodikaga. Töös kasutatud algandmed pärinevad Transpordiameti tellitud ning T-Konsulti koostatud tööst (Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigideete taristule). [9] Töös kirjeldatakse Katendiarvutuse metoodikale omaseid uuringuid ning võtmetähtsusega valemeid, mille alusel programmid arvutusi sooritavad. Lõputöös uuriti paaris- ja üksikratta mõju erinevate liiklus- ja koormussageduste puhul katekndikonstuktsioonile ning maksumusele. Võrreldi KAP paaris- ja üksikratta arvutuste tulemusi KRP-ga. Viidi läbi uuringuid riigiteedel ning võrreldi varasemalt projekteeritud teekonstruktsioone KAP-is arvutusega, kus eeldati üksikratta kasutust. Lisaks uuriti kuidas on arvutatud hetkel kasutuses olevad siirdetegurid. Võrreldi liikluse struktuuri erinevates riigiteede kategooriates ja ka üksikrataste osakaalu Eesti liikluses. Arvutused paaris- ja üksikratta konstruktsioonidele viidi läbi teeklassides 1-4. Tulemusena selgus, et üksikratta kasutusest tulenev kallinemine tekkis ainult 1. ja 2. teeklassides. Sellest saab järeldada, et väiksematel teeklassidel on topeltratta arvutuses piisav varu, et tagada ka kindlus üksikratastele, kuna autorongide osakaal madalamaliigilistel ja väiksema koormusega teedel on väiksem. Lisaks selgus, et KAP-i tulemused ei sõltu ainult teeklassist, vaid ka koormussagedusest. Mida kõrgem on teeklass, seda väiksemad on lubatud tõmbepinged ning seda suurem on ka rattateguri mõju. Lõputööle seatud hüpotees pidas paika ainult osaliselt. Töö käigus selgus, et kogu Eesti teedevõrgu korraga üles ehitamise puhul on üksikrattale projekteerides tulemus tõesti kallim, kui paarisrattale, kuid seda ainult 1%. Kahe rattatüübi hinna erinevus tulenes AC base kihi paksusest. AC base kihi eesmärk on tagada eelkõige kandevõimet ning üksikrattast tuleneva suurema koormuse tõttu tõusis ka selle asfaldikihi paksus. Teekonstruktsiooni kallinemine üksikratta arvestamisest on marginaalne, võrreldes arvestuslike kuludega üleminekust teisele programmile, sest Soome metoodikat KAP-i üksikratta arvutusega võrreldes on hinnavahe 11,8%. Siiski ei saa KAP kasutuse jätkamist pidada perspektiivseks tuginedes 2016 ja 2022 uuringute järeldustele nii otseste kui kaudsete vigade tõttu KAP algoritmides ja loogikas. 41 Uurimise käigus viidi läbi ka katendi eluea analüüs mille tulemusel selgus, et paarisratta arvutuse tulemusena säästetakse 1% rahas, kuid kaotatakse tõenäoliselt 20-30% konstruktsiooni elueas – seda siiski vaid väga väikesel osal riigiteedest (3,5%). Praegune katendiarvutuse metoodika on välja töötatud ajal, kui teedel liikuvad sõidukid ning nende rehvid olid tänapäeval kasutatavast paljuski erinevad. Selleks, et saada teada, kas KAP-i üksikrattale projekteeritud teed oleks ka praktikas piisavalt tugevad, et tagada teede pikem eluiga, tuleks teha veel põhjalikumaid uuringuid ja analüüsida tegelike tuvastatud defektide põhjuseid.Nimetus Avatud juurdepääs Liivpinnaste tihendustegurite määramise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Sarap, Pärtel; Sillamäe, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodeid. Selleks valiti välja liivpinnaste tihedusteguri mõõtmiseks kasutatavad seadmed ning teostati lähtuvalt koostud katseplaanist katsemõõtmised. Lõputöö raames püstitati kaks põhieesmärki, mis said töö käigus täidetud. Eesmärkideks seadis autor liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodite analüüsi ja teiseks eesmärgiks oli eelduse loomine Hamm CCC-süsteemide laialdasema kasutuselevõtu eelduse loomine. Lõputöö on jaotatud kolme osasse. Esimene osa koosneb mõistete definitsioonidest ja tihendamisteooriast. Teine osa sisaldab endas mõõteseadmete –ja protsessi kirjeldust ning stanadardeid, millest mõõtetöödel lähtuti. Kolmas osa hõlmab endas lõputöö raames tehtud mõõtmiskatsetuste ja asukoha kirjeldusi ning mõõtmiseks valitud katseseadmeid. Samuti katseplaani, mõõtmistulemuste analüüsi ning lähtuvalt saadud tulemustest tehtud töö autori ettepanekuid. Lõputöö mõõtmiskatsetuste raames teostas Teede Tehnokeskus AS plaatkoormuskatse, liivakoonuse, ehitamiseks kasutatava materjali terastikulise koostise määramise ning Proctor-teimi katsetused. Töö autori poolt teostati pinnase tihedusteguri mõõtmiskatsed Inspector 4 mõõteseadmega. Kõikide katsemõõtmiste läbiviimisel lähtuti vastavalt kehtivatest standarditest ja normatiividest. Kõiki eelnevalt saadud katsetulemusi võrreldi hiljem katsetamisprotsessis kasutatud Hamm HC140i CCC-süsteemi mõõteandmetega. Saadud mõõtetulemuste analüüsi tulemusel on autori hinnangul võimalik lisaks, Eestis laialt levinud tihedusteguri mõõteseadmetele, alternatiivselt kasutada ka Hamm CCC-süsteemi. Antud süsteemi kasutuselevõtt aitaks kaasa ehitusprotsessi kiirendamisele, vähendades seeläbi tihendamistööde keskkonnamõju ning looks eelduse ühtlaselt tihendatud muldkeha rajamisele. Lisaks lihtsustuks ehitatava muldkeha kihtide tihedusteguri kontrollprotsess nii tellija kui ka ehitaja jaoks. Mõõtetulemuste analüüsi tulemusel leiti, et pinnase tihendamistööde käigus tihedusteguri kontrollimiseks kasutatud Hamm CCC-süsteemi hilisemal võrdlemisel Eestis enam levinud mõõteseadmetega jäid leitud tihedustegurid ettenähtud normide piiridesse. Väljaarvatud plaatkoormuskatse teine mõõtmine, kus pinnas oli liigniiske. Kõik ülejäänud teostatud katsemõõtmiste tulemused vastasid autori ootustele. Lisaks analüüsile on lõputöö autor koostanud ka juhise liiv- ja kruuspinnaste tihendamisprotsessi jooksul kasutatava Hamm CCC-süsteemi kalibreerimiseks ja kasutamiseks. Koostatud juhend võiks aidata kaasa Hamm CCC-süsteemide laialdasemale kasutuselevõtule Eestis. See omakorda looks aluse põhjalikuma ülevaate tekkimisele liivpinnaste tihendamisprotsessist. Mõõtmiskatsetuste tulemused ning katseprotsess vastasid lõputöö autori ootustele. Edasiselt on autori hinnangul võimalik uurida Hamm CCC-süsteemi kasutamist nii killustikaluste kui ka erinevate stabiliseeritud katendikihtide tihendamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Linnatänava rekonstrueerimise ja ristmike ümberehitamise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Raido, Ott; Indrek, TreiAntud lõputöö eesmärgiks oli koostada töökorraldus projekt Pargi, Pikk ja Vanapargi objektile. Töö autor on kajastanud töös antud objekti projektlahendust, kirjeldanud tehtavaid töid ja arvestanud töödele kuluvat aega. Töö koostamisel tuli lähtuda tööde mahtudest ja objekti iseärasustest. Tööde teostamiseks on aega 6 kuud. Tööd on jaotatud kahte etappi, sest mõlemaid tänavaid pole võimlalik liikluse tõttu korraga sulgeda, esimese etapi valmimisel tõstetakse liiklus ümber vastvalminud tänavale ja alustatakse ehitustöid teises etapis. Tööde ajakulu arvestamisel on töö autor lähtunud masinate tehase poolt antud jõudlustest, kuid teinud oma poolsed korrektuurid võttes arvesse taoliste objektide ehitamisel masinate reaalseid jõudlusi. Kalendergraafik on koosatatud ideaaltingimustes, kuhu ei ole sisse arvestatud ootamatuid seisakuid ehitustöödes. Objekti valmimisel on jalakäijate ja jalgratturite liikumine tehtud mugavamaks ja turvalisemaks, kõnniteed on saanud laiendused ning on paremini ühendatud olemasolevate kergliiklusteede võrgustikuga. Olemasolevaid kergliiklusteid laiendatakse haljas ala arvelt, et saaks eraldada jalakäija jalgratturist, et mõlemal oleks kergliiklusteel turvaline liigelda. Antud projekti valmimisega ühendatakse Pärnu kolmandalt sillalt tulev autoliiklus Pärnu kesklinna teede võrgustikuga võimalikult sujuvalt. Lõputöö on koostatud selliselt, et sellega on võimalik teostada antud objekti ehitus edukalt algusest lõpuni.Nimetus Avatud juurdepääs Raudtee rekonstrueerimise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Tšaban, Oleg; Mill, TarvoKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostada töökorralduse projekt raudtee rekonstrueerimise kohta, protsessi käigus määrata sobiv ehitustehnoloogia, ressurss ja koostada kalendergraafik, mille alusel teostatakse raudtee aknas 72 h projekti põhiosa ehituslik lahendamine. Lõputöö aluseks on võetud Eesti Raudtee AS poolt koostatud Tapa-Kaarepere kapitaalremonditööd ja õgvenduste ehitus põhiprojekt. Töökorralduse projektis kajastatud ehitustehnoloogia ja ressurss koos ajalise kestvusega põhineb autori isiklikul töökogemusel raudtee-ehitusvaldkonnas. Antud lõputöö koosneb kahest osast, esimeses osas kirjeldab autor teoreetilist tausta, lähtudes raudtees kehtivatest seadusandlustest, juhenditest ja standarditest. Teises osas kirjeldab autor praktilist osa, lähtudes Tapa-Kaarepere kapitaalremonditööd ja õgvenduste ehitus põhiprojektist ning isiklikust töökogemusest, mille abil leitakse parim lahendus lõputöö püstitatud põhiessmärgile, milleks on sobiva ehitustehnoloogia ja ressursi määramine vajalike ehitustööde teostamiseks raudtee aknas 72 h. Töökorralduse projekti koostamisel selgub, et 72 h on piisav aeg Tapa-Nõmmküla jaamavahe, km 320,248 – 321,343 raudteelõigu õgvendamiseks aknas ja liikluse avamine akna järgselt. Aken 72 h jooksul teostatakse olemasoleva peatee demontaaž 1 095 m, mullatööd 295 m, mille tulemusel ühendatakse olemasolev ja uus muldkeha, rajatakse uus pealisehitis 1 095 m koos liiprite, rööpa ja ballastiprismaga. Paralleelselt teostatakse ehitustööd, Tapa-Nõmmküla jaamavahe, km 318,768 – 319,613 õgvendatud raudteelõigul, kus teostatakse viimane killustiku lisamine ning toppimis- ja rihtimistööd. Samuti paigaldatakse Nõmmküla jaama 2. teed 650 m. Autori hinnangul annab lõputöö hea ülevaate raudtee töökorraldusprotsessidest ning antud lõigu ehitamisele kuluva ressursi ja ajakulu vajadusest. Ehitustööde kalendergraafik on välja toodud lisas, autor on kalendergraafikus kajastanud vajaliku ressursi koos ajakuluga.Nimetus Avatud juurdepääs Elamuarenduse teedevõrgu tööprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Varipuu, Kaur; Uueküla, KatrinKäesoleva lõputöö eesmärk oli käsitleda tööprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamist. Töös kasutati näitlikustamiseks riigitee 11334 Raeküla tee km 2,3 – 2,7 arendusala siseste teede projekti. Lõputöös kirjeldatakse kõnealuse projekti tarbeks kasutatud lähtematerjale, tutvustatakse projekteerimise protsessi läbi konkreetse töö, ning arutletakse, kuidas see projekt säästab keskkonda ja mis olid need vead, mis oleks võinud jääda tegemata. Töös on arvestatud asjakohaste juhenditega, olemasoleva olukorraga ning valla- ja tellija poolsete soovidega. Töös on välja toodud objekti iseloomustus. See sisaldab informatsiooni, mis tulenes lähteandmetest ning objektiga kohapeal tutvumisest. Projekteerimisprotsessi käigus lahendati liikluskorraldus, kõik teede ristumiskohad ka jalg- ja jalgratta teedevõrk. Lisaks on lahendatud koostöös teiste projekteerijatega sademevete ärajuhtimine. Põgus tutvustus anti ka katendite arvutamisest ja uuriti lähemalt, mis BIM on ja kuidas see võiks olla kasulik käesolevale kui ka tuleviku objektidele. Keskkonnaaspektile pööratakse tänapäeval üha enam rõhku ja ka käesolevas lõputöös on sellest päevakajalisest teemast kirjutatud. Kõige keskkonnasõbralikum osa selle projekti puhul oli otsus teha kitsamad ühesuunalised sõiduteed ja seeläbi hoida kokku materjale. Lõputööd alustades oli autoril sisemine soov mahtudest samuti kirjutada, et tehtud töö analüüs oleks ilmekam. Tööst aga puudub objekti mahtude arvutamine, kuna paralleelselt lõputöö kirjutamisega käis veel projekteerimise protsess ja projekt oli pidevas muutumises.Nimetus Avatud juurdepääs Libedusetõrje kasutatavate kloriidide optimeerimise võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-11) Anijärv, Tõnis; Sillamäe, SvenKäesoleva lõputöö eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida libedusetõrjeks kasutavate kloriidide optimeerimise võimalusi. Käesolevas töös käsitleme libedusetõrje kloriidide omaduste analüüsimist, pakkudes ülevaadet nende efektiivsusest, keskkonnamõjust ja praktikalisest rakendatavusest. Sellest tulenevalt võimalus teha tööd efektiivsemalt ja säästlikumalt. Eesti riigiteedel kõik hooldusega tegelevad ettevõtted kasutavad naatriumkloriidi libedusetõrjeks, kuna see on hinna ja omadusete poolest parim valik. Libedusetõrjes kasutatav naatriumkloriid on üpris sarnase koostise ja toimimisega sõltumata päritolust. Hooldehanked toimuvad vähemapakkumiste alusel, mistõttu ettevõtted eelistavad odavamaid lahendusi. Keskkonna mõjusid arvestades on tähtis, et kasutatakse võimalikult väikest soola kogust, kui ei tohi ära unusta kehtivaid nõudeid ja liiklusohutust. Kloriidid vajavad toimima hakkamiseks liiklussagedust. Sobiva temperatuuri korral ja vastava tehnika korral on võimalik suurendada soolalahuse kogust ja hoida kokku puistena kuiva soola. Madalamate temperatuuride korral tuleks võtta plaani katsetada kaltsiumkloriidi soolalahust. Uurimistöös selgus, et kogu arengu ja innovatsiooni juures on oluline roll ka inimfaktoril. Alati ei pruugi olla otsused õiged ja vajavad parandamist, kui kaamerate ja anduridega ei suuda katta kõiki teid. Seega oluliseks osaks libedusetõrjes jääb patrullsõidud. Vajaliku puistekoguse määramise jaoks vaja kogemust või siis korralikult salvestatud andmeid. Libedusetõrje tõhustamise peamised suunad on tehnoloogia, kvaliteetsed materjalid ja tehnika ning nende regulaarne hooldamine ja jälgimine. Kõiki neid suundasid tuleb edasi arendada, kuna need suudavad tõhustada libedusetõrjet, mis omakorda tähenda ohutumat ja mugavamat liiklemist riigiteedel. Uute tehnoloogiate ja tehnik kasutuselevõtt võib nõuda suuremaid investeeringuid. Kokkuvõttes pakub uurimus olulist panust libedusetõrje valdkonnas, andes praktilisi soovitusi ja lähenemisviise kloriidide optimeerimiseks talvistes teeoludes. Töö tulemused võimaldavad paremat arusaamist libedusetõrje meetoditest ning aitavad kaasa liiklusohutusele. Libedusetõrje kloriidide optimeerimise uurimine on oluline samm libedusetõrje meetodite edasiarendamisel ja keskkonnamõju vähendamisel. Jätkuvad uuringud ja arengud selles valdkonnas võivad aidata kaasa ohutumate ja säästlikumate talviste teeolude loomisele ning ühiskonna toimimise parandamisele talvistel kuudel. Uurimis annab väärtusliku ülevaate kloriidide kasutamise võimalustest ja nende mõjust keskkonnale, mis omakorda võib juhtida täiendavate uurimiste ja lahenduste leidmiseni libedusetõrje valdkonnas.