Lõputööd (kõik)

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 3751
  • ItemRestricted
    Saunade hooldus ja ehitussoovitused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-15) Vovtsok, Jevgeni; Pärtel, Ando
    Selles lõputöös, mis on koostatud kinnisvara korrashoiu eriala raames, keskenduti erinevate saunatüüpide strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete tegevuste terviklahenduse väljatöötamisele. Töö fookuses olid saunad, mis on tiheda kasutussagedusega ning nõuavad korrashoiuks erilist tähelepanu. Valitud teema põhjusena tõusis esile asjaolu, et saunade müügi, hooldamise ja kasutamise kontekstis pakutakse sageli eraldi korrashoiulahendusi kõikidele osadele ja süsteemidele. Autori seisukohast tuleks aga saunale läheneda tervikuna, arvestades erinevate saunatüüpide omadusi. Kuna saunad on kõrgema ohuriskiga, on oluline juba planeerimise faasis läbi mõelda kõik vajalikud tegevused ja kulutused, tagamaks sauna pikaajaline ja ohutu kasutusmugavus. Eesmärgiks seati kontseptsiooni väljatöötamine, mis tooks kasu nii omanikule, haldajale, hooldajale kui ka heakorra tagajale. Tulemuseks oli tehnoloogiline lahendus omanikule, korrashoiustrateegia haldajale, hoolduskava hooldajale ning hügieeni tagamise sagedused ja vahendid heakorratöötajale. Töös võrreldi erinevaid saunatüüpe, analüüsiti tehnoloogilisi lahendusi ning antud oli hinnanguline ülevaade soetamis- ja kasutuskuludest. Samuti käsitleti seadusest tulenevaid norme ja nõudeid, sealhulgas tuleohutust. Terviklahenduse väljatöötamine andis üksikasjaliku ülevaate kõigist vajalikest tegevustest, tagades optimeeritud ekspluatatsioonikulud. Lõputöö teises osas keskenduti standardiseeritud korrashoiukava koostamisele, mis oleks kooskõlas riiklike normidega. Selline lähenemine tagas kõigile osapooltele üheselt arusaadava tegevuskava ja vähendas avariiliste rikete ning ohutegurite tõenäosust. Teema valikul mängis olulist rolli vajadus leida terviklahendus sauna kavandamiseks ja korrashoiuks, kuna olemasolevad allikad ei pakkunud piisavalt ülevaadet kõikidest vajalikest tegevustest sauna kasutusperioodi jooksul. Seega on kompleksne lahendus eriti vajalik neile, kes ei oma spetsiifilisi teadmisi ehitus- ja kinnisvara valdkonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud lõputöö loob raamistiku, mis võimaldab terviklikult ja süstemaatiliselt läheneda erinevate saunatüüpide korrashoiule, tagades nende pikaajalise kasutusmugavuse ja ohutuse.
  • ItemOpen Access
    Renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistu näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Volkovskaja, Daria; Paap, Leena
    Lõputöö raames koostati renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistule. Käesolevat lõputööd kasutab kõnealune korteriühistu üldkoosolekul renoveerimistöödega alustamise nõusoleku saamiseks ja Kredexi toetuse taotlemisks. Antud lõputöös analüüsiti 1970. aastal ehitatud korterelamut. Töö põhineb enamasti visuaalsel vaatlusel, mida autor kaardistas koos lõputöö juhendaja ja KÜ juhatusega. Hoone hetkeolukorra uurimise raames selgus, et objekti olulisemateks puudusteks on suured energiakulud, puuduv ventilatsioonisüsteem, reguleerimata küttesüsteem ning niiskukahjustused keldris, pööningul ja fassaadil. Lahendusena pakub lõputöö autor välja lisasoojustada välissein, sokkel ja keldriseinte maa-alune osa. Selleks tuleb teha kaevetöid ja lõhkuda välistrepp. Vundamendi soojustööde lõpetamisel tuleb trepid taastada ning katta ilmastikukindla ja libisemiskindlate plaatidega vajalikud kohad. Lisaks on oluline rajada sillutusriba kaldega majast eemale. Välisseinte lisasoojutamisel oluline on uued aknad paigaldada metallist kinnititega soojustuse tasapinda. Lodžadele on vaja paigutada uus soojustus. Oluline on hinnata varikatuse seisukord ning vajadusel need asendada. Katuse lekked on vaja likvideerida ning tihendada katuseluugi ümbrused. Pööningu põranda vana täide tuleb asendada uue lisasoojustamisega ning kokku viia välisseina soojustusega. Lisaks tuleb uuendada kogu hoone küttesüsteem, mille raames on vaja keldris asuv soojussõlm, seadmed ja torustik demonteerida ning paigaldada uus automaatne soojussõlm koos kolme soojusvahetiga. Uuendatud soojussõlme torustikud peavad olema isoleeritud ning süsteem tuleb ümber seadistada uuele küttegraafikule. Korteritesse tuleb paigaldada uued radiaatorid termostaatventiilidega. Hoone renoveerimisel tuleb rajada mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusele ja trepikodadele paigaldada värskeõhuklappid ning välisseintel tuleb paigaldada kanalid seina välispinna soojuskihi alla. 51 Oluline on rekonstrueerida veevarustuse ja olmekanalisatsiooni süsteemide osad ning uuendada elektrikilpide kapid terves majas. Lisaks tuleb paigaldada liikumisanduritega vastavad valgustid trepikodadesse ja keldritesse. Samuti oli töös välja toodud ka renoveerimisprotsess, mis hõlmab endas tehnilise konsultandi kaasamist, hoone tehnilise seisundi hindamist, pangalaenu ja Kredexi toetuse saamise protsessi kirjeldust ning ühistu koosoleku ja hoone rekonstrueerimise läbiviimist. Antud töös renoveerimisetööde kogumaksumuseks oli eelarvestatud 1 293 765 eurot ilma käibemaksuta. Kuna 2023 aasta detsembrikuu seisuga ei ole veel Kredexi Rekonstrueerimistoetuse 2022-2027 rahastamise voor avatud ning arvestades asjaoluga, et hetkel Euroopa Liidu alal on kiiresti muutuv majanduslik olukord, on lõputöö autori poolne soovitus ja ettepanek korteriühistule, taotlusvooru avamise tähtaegade selgumisel, vaadata üle rekonstrueerimise maksumust ning vajadusel viia sisse eelarve muudatusi.
  • ItemOpen Access
    DAC haakeseade rakendmine raudteedel 1435 mm Eesti näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Bahtin, Daniel; Kirejev, Mihhail
    Käesolev lõputöö keskendus DAC tehnoloogia uurimisele, mis võimaldab raudteevaguneid automaatselt ühendada ja lahti ühendada. Autor teemasse süvenemiseks kasutas võrgumaterjale, juhendaja abi ja viis läbi ühe intervjuu Rail Baltica esindajaga. DAC-i Eestis juurutamise võimaliku tasuvuse osas tuleb arvestada mitmete teguritega. Nende hulka kuuluvad tehnoloogia juurutamise kulud, seadusandlus, aja- ja tööjõukulude potentsiaalne kokkuhoid ning tõhusus ja ohutus. Lisaks võib DAC-i rakendamine Eestis sõltuda ka olemasolevast infrastruktuurist ja regulatsioonidest. Näiteks kui olemasolev raudteeinfrastruktuur ei ühildu DAC-iga, võib infrastruktuuri uuendamine tehnoloogia toetamiseks olla kulukas. Üldiselt on raske kindlaks teha, kas Eestis oleks DAC-i vagunitele kasumlik paigaldada ilma kulude ja tulude üksikasjalikuma analüüsita. Aga DAC-i rakendatud ka teistes riikides ning see on näidanud kasu nii tõhususe kui ka ohutuse osas, mistõttu võib seda Eesti raudteetööstuse kontekstis kaaluda. Muud tegurid, mis võivad mõjutada DAC-i vagunitele paigaldamise tasuvust Eestis, on Eesti raudteetööstuse suurus ja potentsiaalne nõudlus DAC-tehnoloogia järele. Kui Eestis on import/eksport väike, ei pruugi esialgne investeering tehnoloogia juurutamiseks olla kulutõhus. Samuti on oluline arvestada DAC-i võimalikku mõju kogu tarneahelale. Kuigi DAC võib parandada tõhusust ja ohutust raudteel, võib see tehnoloogia kohandamiseks vajada muudatusi ka tarneahela muudes osades. Näiteks võib kaubasaatjatel ja vastuvõtjatel olla vaja investeerida uutesse seadmetesse või muuta oma protsesse, et töötada DAC-iga varustatud vagunitega. Lõpuks võib olla kasulik kaaluda DAC-i rakendamise võimalikke pikaajalisi eeliseid, nagu parem töökindlus ja väiksemad hoolduskulud. Need eelised ei pruugi olla kohe nähtavad, kuid neil võib olla pikas perspektiivis märkimisväärne mõju Eesti raudteetööstuse kasumlikkusele.
  • ItemOpen Access
    OÜ Bellicon-Hüpe äriplaan
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Loss, Milena; Vahtramäe, Eva
    Äriplaan on olnud aluseks kõigile strateegilistele otsustele ja ettevõtte arengusuundadele, alates turuanalüüsist kuni riskijuhtimiseni. Oluline on märkida, et ettevõtlusega alustamisel on kriitiline ka ettevõtja isiklikud omadused ja oskused, nagu loovus, paindlikkus, vastupidavus ja innovaatilisus. Need aitavad eristuda turul, kohaneda muutustega ja leida unikaalseid lahendusi. Edukas äriplaan ei ole pelgalt dokument; see on pidevalt arenev strateegiline juhend, mis aitab ettevõttel navigeerida läbi keeruliste ja muutlike ärikeskkondade. Samuti on see vahend, mis toetab investorite ja teiste huvipoolte usalduse kasvatamist. Lõputöö esimese ülesandega loodi teoreetiline raamistik, milles käsitleti äriidee loomist, erinevaid äri planeerimise protsesse ja selgitati äriplaani olulisi osasid, sealhulgas ärikeskkonna- ja SWOT analüüs, teenused ja nende põhiprotsessid. Käsitleti teemasid turg, kliendid ja konkurents, kirjeldati ettevõtte turundustegevust. Kirjutati teemal personali juhtimine ja riskide hindamine ja analüüsimine ning kõige olulisem alustavale ettevõttele tegevuskava ja finantsplaneerimine. Teoreetilisele raamistikule tuginedes koostati lõputöö viimases osas ettevõttele OÜ Bellicon-Hüpe äriplaan, mille keskmes on fitness-batuudile treeningu pakkumine, kus lisandväärtuseks lastehoiu teenus, et saaksid lapsevanemad käia murevabalt treeningutel, samal ajal kui nende lapsed on hoitud ja turvalises keskkonnas. OÜ Bellicon-Hüpe on loodav Eesti ettevõte, mis keskendub uuenduslikele fitness-batuutidel põhinevatele treeningutele. Ettevõtte eesmärk on pakkuda unikaalseid treeninguvõimalusi, reageerides turutrendidele ja klientide vajadustele. Ettevõtte visioon on saada tunnustatud liidriks Eesti fitness-turu nišis, keskendudes fitness-batuutidele ning missiooniks on pakkuda kvaliteetseid ja tulemuslikke treeninguid, edendada tervislikku eluviisi ja pakkuda haridust ning nõustamist. Ettevõtte eesmärk on integreerida jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja luua kogukond, mis toetab tervislikke eluviise. OÜ Bellicon-Hüpe positsioneerib end mitte ainult kui fitness-teenuste pakkuja, vaid ka kui tervisliku elustiili ja kogukonna heaolu toetaja. Äriplaani osana viidi läbi põhjaliku ärikeskkonna ja SWOT analüüsi, et mõista väliseid tegureid, mis mõjutavad ettevõtet ja kujundavad selle strateegiaid. SWOT-analüüsist selgus, et OÜ Bellicon-Hüpe tugevused on innovaatilised teenused, kvalifitseeritud personal, kliendikeskne lähenemine, lastehoiu teenused ja kohaliku kogukonna tugevus. Nõrkusteks on piiratud tuntus, sõltuvus üksikutest tarnijatest, ruumide piiratus ja suur algkapitali vajadus. Võimalused, mida ettevõte saab ära kasutada, hõlmavad terviseteadlikkuse kasvu, koostööd teiste ettevõtetega, tehnoloogilisi arenguid ja laienemisvõimalusi. Ohtudeks on tugev konkurents, majanduslik ebastabiilsus, regulatiivsed 46 muutused ja klientide eelistuste muutused. See analüüs ettevõttel mõista nii oma sisemisi tugevusi ja nõrkusi kui ka välistest teguritest tulenevaid võimalusi ja ohte, luues aluse strateegilisele planeerimisele ja pikaajalisele edule. Ettevõte on keskendunud fitness-batuutidel treeningute pakkumisele, mis on suunatud füüsilise heaolu ja tervisliku eluviisi edendamisele. Treeningud on kavandatud mitmekülgseteks, sobivad erinevatele vanusegruppidele ja võimekuse tasemetele, ning pakuvad nii füüsilist koormust kui ka lõbusat tegevust. Lisandväärtusena pakutakse lastehoiu teenust, mis võimaldab vanematel treenida, teades, et nende lapsed on turvaliselt hoolitsetud. OÜ Bellicon-Hüpe põhiprotsessid hõlmavad klientide vastuvõtmist ja nõustamist, treeningkavade koostamist, professionaalsete treenerite juhendamist, lapsehoidjate värbamist ja koolitamist ning varustuse regulaarset hooldust. Turundustegevus on samuti oluline osa ettevõtte tegevusest, suurendades tuntust ja meelitades uusi kliente. Regulaarne klienditagasiside kogumine aitab teenuse kvaliteeti pidevalt parendada. OÜ Bellicon-Hüpe eristub oma unikaalse teenuse, kõrgkvaliteedilise treeningvarustuse, professionaalsete treenerite ning lastehoiu teenuse pakkumisega. Fookus kvaliteetsele klienditeenindusele ja ohutusstandardite järgimisele tagab kliendi rahulolu ja ettevõtte edukuse. OÜ Bellicon-Hüpe plaanib Eestisse tuua Belliconi brändi, keskendudes fitness-batuutidel treeningutele. Turuanalüüs on hädavajalik, et kohanduda Kuusalu valla spetsiifiliste vajadustega ja konkurentsikeskkonnaga. Ettevõtte sihtrühmadeks on terviseteadlikud noored täiskasvanud, keskealised ja lapsevanemad, ning potentsiaalselt eakamad inimesed. Konkurents Kuusalu vallas hõlmab traditsioonilisi jõusaale ja spordiklubisid. OÜ Bellicon-Hüpe eristub Belliconi brändi ainuesindajana Eestis ja varasema kogemusega batuutidel treeningute alal. Ettevõtte edu sõltub kohanemisvõimest turutrendide ja klientide eelistustega, sh potentsiaalne virtuaaltreeningute pakkumine ja kohandatud treeningprogrammid. Turutrendid, nagu kasvav terviseteadlikkus, nõudlus paindlike ja perekesksete treeningvõimaluste järele, isikupärastatud ja kogukondlikud treeningkogemused, tehnoloogilised uuendused ning jätkusuutlikkus, mõjutavad OÜ Bellicon-Hüpe strateegiaid. Ettevõte rõhutab oma treeningute ja lastehoiu teenuste keskkonnasõbralikkust ning pakub kogemuspõhist ja terviklikku lähenemist treeningutele. Ettevõtte peab keskenduma oma unikaalsete teenuste turustamisele ja klientide kogemuse parandamisele, et eristuda konkurentidest ja vastata turu nõudmistele. OÜ Bellicon-Hüpe personali ja riskide analüüs on keskendunud töötajate koolitusele, arendamisele ja potentsiaalsetele riskidele. Edu sõltub kvalifitseeritud ja pühendunud personalist, sealhulgas treeneritest, lastehoiu töötajatest ja administratiivtöötajatest. Töötajate pidev koolitus ja arendamine 47 tagavad teenuste kõrge kvaliteedi ja klientide rahulolu. Ettevõte plaanib kaasata ka väliseid partnereid ja teenusepakkujaid, nagu Bellicon, et optimeerida operatsioone. Riskide juhtimine on samuti kriitiline, hõlmates tervise- ja ohutusriske, finantsriske, tururiske, seadusandlikke muutusi ning töötajate voolavust ja leidmist. Oluline on regulaarne seadmete kontroll, ohutusprotokollide järgimine, eelarve planeerimine, turutrendide jälgimine, strateegiline koostöö teiste ettevõtetega ning töötajate motiveerimine ja rahulolu tagamine. OÜ Bellicon-Hüpe peab olema valmis kohanema ja reageerima kiiresti muutuvatele turutingimustele ja sisemistele vajadustele. Ettevõtte finantsplaneerimine on hoolikalt koostatud, arvestades alginvesteeringuid, rahastamisallikaid ja tulu-kulu prognoose. Ettevõte plaanib taotleda Töötukassa EVAT rahastamist, mille abil kaetakse esialgsed kulud. Esimesel aastal prognoositakse müügituluks 52 964 eurot ja kasumiks 11 373 eurot. Kolme aasta lõikes on ROI 52%, mis peegeldab ettevõtte kasvupotentsiaali. Suurimaks riskiks peetakse aga rendihindade ja trennide täituvuse võimalikku kõikumist, mis võib mõjutada rahavoogu ja kasumlikkust. Kokkuvõttes kajastab tabel ettevõtte pühendumust kvaliteedi, seaduslikkuse ja klientide kogemuse parandamisele ning valmisolekut teha olulisi investeeringuid edukaks käivitamiseks. Finantsplaneerimine on põhjalik, hõlmates investeeringuid, rahastamist ja tulude ning kulude prognoose, pakkudes ülevaadet ettevõtte majanduslikust elujõulisusest ja tulevikupotentsiaalist. Lõputöö on saavutanud oma eesmärgi ja koostatud on äriplaan ettevõttele OÜ Bellicon-Hüpe, mille põhiteenused on pakkuda uudset fitness-batuudi treeningut, kus lisandväärtuseks on lastehoiu teenus. Täidetud on ka kõik empiirilised ülesanded, millest esimesega loodi teoreetiline raamistik äriplaneerimisest ja äriplaani koostamisest. Teise ülesandega sai koostatud äriplaan ja finantsprognoos ning selgitati välja äriidee kasumlikkus. Lõpetuseks saab öelda, et äriidee on kasumlik ja tasub teostamist.
  • ItemOpen Access
    Erineva kasutusotstarbega hoonete valmisolek hädaolukordadeks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Sukhova, Darja; Hüüs, Birgit
    Praegu on maailmas palju olukordi, mis nõuavad selget ettevalmistust ja enneaegset tegutsemist. Nendeks on hädaolukorrad, mis on põhjustatud looduslikest või inimteguritest. Kõik need olukorrad võivad suurel määral mõjutada erinevaid hooneid. Juba maja ehitamisel tuleb läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad, mis hoonega juhtuda võivad. Samuti on oluline kinnisvara haldurite, omanike, aga ka erinevate riigiasutuste ja linnavalitsuste ühine ja järjepidev töö. Lõputöös uuriti erinevate hoonetüüpide valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks. Töö eesmärk oli analüüsida kolme erinevat tüüpi hoonete - riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja - valmisolekut ja teha ettepanekuid nende ohutuse suurendamiseks. Riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja valimine võimaldas võrrelda erinevate hoonetüüpide reageerimisvõimet erinevates hädaolukordades. Näiteks politseimaja valiti tähtsa avaliku sektori esindajana, mille valmisolek ja reageerimisvõime on olulised korrakaitse ja turvalisuse seisukohalt. Ärihoone esindab erasektorit, kus oluline on töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus. Kortermajade puhul on oluline nii hoonete kui ka elanike ohutus. Analüüsides neid erinevaid hooneid, saame mõista nende tugevusi ja nõrkusi hädaolukordadeks valmistumisel. See töö on oluline, sest hädaolukordadeks valmisolek on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Töö tulemused annavad suuniseid, kuidas parandada erinevat tüüpi hoonete valmisolekut ning aidata kaasa üldisele turvalisusele. Pärast hindamise läbiviimist sai teatavaks, et hoonete valmisolek hädaolukordadeks on erinev. Hindamisse kaasatud hooned on kõik üsna uued hooned ning kõikidel hoonetel on oma kinnisvara haldur. Politseimaja on erinevateks olukordadeks igati valmis, seda nii maja varustuse kui ka kinnisvarahalduri teadlikkuse poolest. Ärihoone vajab täiustamist erinevate süsteemide, paigalduste ja seadmetega osas. Kusjuures ärihoone halduril on piisavad teadmised hädaolukordadest. Korterelamu on hädaolukorraks väga halvasti ette valmistatud, puuduvad vajalikud miinimum süsteemid ja seadmed ning kinnisvara halduril puuduvad täiel määral teadmised hädaolukordadeks valmistumiseks ja ennetamiseks. Lõputöö struktuur koosneb neljast osast, kus esimene osa tutvustab teoreetilist tausta ja hädaolukordade toimumise võimalust Eestis. Teine osa käsitleb metoodikat ja kinnisvara valmisolekut, kolmas osa esitab hinnangu tulemused ja autoripoolsed ettepanekud, ning neljas osa sisaldab soovitusi kinnisvara haldurile hädaolukordade lahendamiseks ja valmistumiseks. See töö pakub ülevaadet erinevate hoonetüüpide valmisolekust hädaolukordadeks ning annab praktilisi soovitusi nende valmisoleku parandamiseks. Töö on kasulik kinnisvarahalduritele ning avaliku sektori ametnikele andmaks ülevaate hetkeseisust ning pakkudes koostöö- ja arutelupunkte seisukorra parendamiseks.
  • ItemOpen Access
    Rekonstrueerimis- ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Viidas, Kerli; Piiling, Rasmus; Leit, Iris; Hamburg, Anti
    Antud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalike tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimise maksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U- 54 väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalike maksete suuruseid, kui korteriühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.
  • ItemOpen Access
    Keskkonnahoidlike puhastustooteid ja -teenuseid käsitleva määruse kasutuselevõtt hankelepingutes ning selle mõju ettevõtetele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kuningas, Sander; Alt, Helge
    Lõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid puudutavate hangetega. 32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja. Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad. Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2. Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks. Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017, Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht. 41 Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas. Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest vastutava osapoole.
  • ItemOpen Access
    Rekonstrueerimis-ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Piiling, Rasmus; Viidas, Kerli; Leit, Iris; Hamburg, Anti
    Antud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalikde tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st. soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimismaksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U-väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalikke maksete suuruseid, kui ühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.
  • ItemEmbargo
    Kinnisvara korrashoiu eripärad panganduses Luminor Bank AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Jürissaar, Kärt Kristina; Paap, Leena
    Käesolev lõputöö käsitleb, milliste eripäraste protsessidega pangandussektori kinnisvara korrashoiu korraldamisel arvestada ja millised seaduslikud alused nendeks tegevusteks kohustavad. Samuti käsitleb töö pangandussektori haldustöötaja kompetentside vastavust kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Selle eesmärgi täitmiseks on koostatud laiapõhjaline analüüs seaduslike aluste ja pangahaldustöötaja pädevuste kohta ning võrdlus tavapäraste büroohoonete korrashoiu tegevustega. Eeltoodust selgub, et pangandussektori korrashoiu protsesse mõjutavad erinevad nõudmised, mille täitmise kohustus lisab täiendavad piirangud sõlmitavatele lepingutele ja koostööpartneritele. Enamus eripärastest korrashoiu tegevustest pangas on mõjutatud neljast regulatsioonist. Nendeks on krediidiasutuste seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, järelevalve asutuste suunised ning hädaolukorra seadus ja panka kui elutähtsateenuse osutajat reguleeriv määrus. Lisaks nendele seadustele on veel mitmeid väiksemaid reguleerivaid seadusi, mis vähetähtsamal moel korrashoiu tegevusi mõjutavad. Krediidiasutuste seadus kohustab pankasid kaitsma pangasaladust. Pangasaladuse kaitsmiseks on oluline rakendada lisakontrolle koostöö algatamisel ja läbiviimisel, ligipääsude andmisel hoonele ja tundlikule informatsioonile. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel on pangas kolm kaitseliini. Kaitseliinide funktsioonide segunemise tõkestamiseks on koostatud hoolikalt läbimõeldud kontoriplaanid ja ligipääsurežiimid. Panga kohustus olla vastavuses seadusega seab lisanõuded lepingulistele koostööpartneritele ja eeldab nende laitmatut tausta. Pangandussektoris teostavad järelevalvet mitmed asutused, sealhulgas Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve. Asutused on koostanud mitmeid suuniseid, millele vastavust pankadelt eeldatakse. Suunised mõjutavad panga turvalisusnõudeid suunates rakendama minimaalsete privileegide printsiipi nii informatsiooni levikus kui ka füüsiliste ligipääsude jagamisel. Turvanõuete säilitamiseks ja parendamiseks on pank kohustatud pidevalt tellima turvaauditeid ning leitud puudusi kõrvaldama. Hooldustööde läbiviimisel on eelnevalt vajalik koostada riskianalüüs ning läbiviimise järgselt tegevused akteerida ja aktid säilitada. Hädaolukorra seadus ning makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded kehtestavad pangandussektorile kohustuse saada iseseisvalt hakkama hädaolukordades, kuna pangad osutavad elutähtsat teenust. Selleks, et tagada talitluspidevus ja elutähtsa teenuse järjepidev toimimine peavad paigas olema tegevusplaanid, vastutavad isikud ja varusüsteemid. Varusüsteemide nõuetekohase toimimise eest hädaolukorras vastutavad panga haldustöötajad. Panga haldustöötaja töö ja kompetentsid vastavad suures osas kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Mittevastavused tulenevad peamiselt sellest, et igapäevategevuses toimetatakse üüripinnal ning puuduolev kompetents on seotud hoone omaniku kohustustega. Panga haldustöötajalt eeldatakse igapäevatöös mitmeid lisaoskusi, mis tavapärases praktikas kinnisvarahalduril puuduvad. Vajalikud lisakompetentsid on juriidilised teadmised, kõrgel tasemel inglise keele ja turvanõuete rakendamise oskus.
  • ItemOpen Access
    Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Tihane, Aiki; Hüüs, Birgit
    Käesolevas tööd kirjeldati Sõjaväepolitsei koertele rajatud konteinerhoonet, mis asub Tallinnas, Küberväejuhatuse territooriumil ning mis valmis ja võeti kasutusele 2023. aasta kevadel. Lõputöö ,,Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel’’ eesmärk oli luua korrashoiu kava värskelt valminud konteineritest hoonekompleksi tarbeks. Kuigi konteineritest hooneid on ka varasemalt nii tsiviilis kui ka Kaitseväes rajatud ning kasutusele võetud, puudus kogemus sellisest hoonekompleksist koerte tarbeks ning see oli Kaitseväes esimene selle sarnane ehitis. Kolmest konteinerist loodud kompleksi ja sellega seonduvat kirjeldati töös viies osas. Esimeses osas toodi välja hanke jaoks loodud lähteülesanne ning kirjeldati lihthanke protsessi Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Teises osas kirjeldati põhjalikult kõiki hoone tarindeid. Autor tõi välja kasutatud materjalid ja tehnilised nõuded, mida ehitusel kasutati ning kuidas lahendati tehnosüsteemid. Kolmandas osas loodi hoonekompleksile konkreetne korrashoiu kava, mis hõlmas haldamist, hooldust ja korrashoidmist. Välja toodi täpsed tegevused, mida Objektil tuleb toestada ning tegevuste sagedus. Samuti kirjeldati haldustarkvara, mille kaudu käib suur osa kommunikatsioonist ja akteerimisest. Neljandas osas kirjeldati Objektile antud garantiitingimusi ning kirjeldati, millised puudused on seni Objektil tekkinud. Autor arvab, et kuna Objekt on kasutusel olnud vaid pool aastat, on võimalik, et puuduseid lisandub edaspidi juurde. Viiendas osas kirjeldati valminud hoone eelarvet ning tehti arvutused, millised on eeldatavad hoone korrashoiu kulutused ühe aasta lõikes. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke tulemusel on rajatud autori hinnangul väga ökonoomne ja läbimõeldud lahendus ning autori koostatud aastase eelarvele tuginedes võib aimata, et ka jooksvad kulud saavad olema võrdlemisi soodsad. Järgides koostatud korrashoiu kava, on oodatav ekspluatatsiooniiga kompleksi seadmetel vähemalt 5 aastat ja hoonetel vähemalt 20 aastat.
  • ItemOpen Access
    Uue ärihoone korrashoiu teenuse algatamine hoone valmimise etapis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kovalenko, Alina; Paap, Leena
    Uue ärihoone korrashoiu teenuse algatamine hoone valmimise etapis nõuab põhjaliku planeerimist. Varakult rakendatud korrashoiumeetmed tagavad hoone pikaajalise jätkusuutlikkuse, vähendavad tulevikus remondikulusid ning loovad meeldiva ja ohutu keskkonna nii töötajatele kui ka külastajatele. Antud lõputöös autor kirjeldas terve korrashoiu teenuse algatamise protsesse halduri poolt. Lõputöös on toodud need punktid ja ülesanded, mis sõltuvad just halduri tööst ja tema professionaalsusest. Autor kirjeldab korrashoiu teenuse algatamist ning käsitleb kõiki sellega seotud punkte nagu kontakti loomine, lepingu vormistamine, pakkumise koostamine, kasutusluba, hooldusraamat, garantiiperiood ja energiamärgised. Uurides hooldusstrateegiat ja kogu teenuse algatamise protsessi hoonele, mis pole veel valmis ehitatud, tõstis autor esile probleemi, mis tekib halduri töös. Haldur võib igapäevatöös kokku puutuda erinevate probleemidega tehingute eri etappides. Üheks selliseks probleemiks on lepingu ja hinnapakkumise koostamine. Haldur peab arvestama tellija kõigi soovidega, järgides samas seadusi, standardeid ja kinnisvarafirma reegleid. Samuti on tõsiseks probleemiks garantii periood, millal hooldajad võivad süsteemide rikked varjata, et neid avastada pärast garantii lõppu, mis tähendab lisakulusid remondiks. Autor soovitab hoolikalt jälgida hooldajate tööd, et kõik oleks õigeaegne ja kvaliteetne. Üheks probleemiks on ka kasutusloa saamine, selleks kulub palju aega ja dokumentide kogumist. Kui mõni dokument puudub või hoones esineb probleeme, võib kasutusluba jääda väljastamata. Siin sõltub palju halduri kvaliteetsest tööst. Korrashoiukava ja hooldusraamatu koostamine nõuavad haldurilt suurt professionaalsust, kuna siin on vajalik kogemus ja kõikide tööde selge läbimõtlemine, et tagada süsteemide pikaajaline teenindamine. Haldur peaks oma töös toetuma kinnisvara standarditele ja seadustele, mis aitab tal vältida paljusid probleeme. Ärihoone jaoks oli autori koostatud korrashoiu kava mis hõlmab selliseid osasid nagu haldamine, tehnohooldus, heakorratööd, tarbimisteenused, tugiteenused ja ärihoone kulude liigitust. Korrashoiukava koostamise käigus autor kasutas EVS 807:2016+A1:2020 standardi, mis aitas lihtsamini ja paremini määrata tegevuste rühmad. Tehnosüsteemide hooldus hõlmab tegevusi, mis aitavad halduril jälgida tehnosüsteemide kvaliteeti ja nende õiget ning turvalist toimimist. Korrashoiu kava koostamise käigus autor sai aru, kui oluline on õigeaegne sekkumine ning kui oluline algusest teada millised tehnosüsteemid nõuavad hooldust iga kuu, millised kord aastas jne. Hoolduskava aitab nii hooldajatel kui ka halduril jälgida tehnosüsteemide töötamist ning probleemide ja häirete teket ning neid õigeaegselt lahendada. Heakorratööd on olulised, sest just need tagavad keskkonna puhtuse, korra ning turvalisuse, edendades elukvaliteeti ja luues meeldiva elukeskkonna. Töö kirjutamise käigus suutis autor endale selgeks teha, et mitte ainult hoone tehnosüsteeme ei soodusta selle elu ja kvaliteeti, vaid ka selle ümbrus. On äärmiselt oluline omada muru niitmise, puude pügamise ja spordi- ning mänguväljakute hooldamise plaani. Kõik see koos annab uskumatu tulemuse, mis rõõmustab mitte ainult kliente ja töötajaid, vaid ka haldurit enda. Kaasaegses maailmas on tugiteenused väga olulised, kuna need tagavad sujuva ja efektiivse toimimise, aidates organisatsioonidel või ettevõtetel lahendada probleeme, pakkuda tuge ning optimeerida oma tegevust. Need teenused aitavad säilitada kvaliteeti ja klientide rahulolu. Antud hoones on sellised tugiteenused nagu parkimine, valveteenus, bürooteenused ja toitlustamine. Kõik need tugiteenused ärihoone lahutamatu osa. Tarbimisteenused sisaldavad kõiki teenuseid, mis inimesed kasutavad igapäevaselt ning tarbimisteenuste kulu ei saa prognoosida, kuna see sõltud kasutusest ja vajadusest. Tarbimisteenuste osad on elektrienergia, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ja kommunikatsioon. Uue ärihoone uurimise käigus, mis on veel ehitusprotsessis, saab autor kindlalt öelda, et halduri töö on lahutamatu osa korrashoiuteenuse algatamisest uue ärihoone valmimise etapis. Kuigi halduri töös võivad esineda probleemid, mis võivad mõjutada kvaliteetset tööd, sõltub see kahtlemata haldurist endast ja tema lähenemisviisist. Just haldur peab moodustama usaldusväärse meeskonna, koostama korrashoiukava, mis tulevikus oleks kasulik ja pikendaks hoone elu. Selle protsessi käigus peab kinnisvarahaldur olema täielikult kaasatud, et tagada tõhusus.
  • ItemRestricted
    Soojusenergia tarbimise ja hoolduskulude analüüs perioodil 2020-2022 korterelamute näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Käsk, Gert; Hamburg, Pille
    Antud lõputöö eesmärgiks oli 9 Tallinnas asuva korterelamu soojusenergia- ja hoolduskulude analüüsimine ja nende tulemuste põhjal teha järeldusi ja parendusettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Selleks võrreldi saadud andmeid omavahel ning varasemalt sarnaste hoonete seas läbi viidud uurimustega. Leiti objektide probleemseid aspekte ning arutleti võimalike muutuste üle. Lahendusi energiatõhususe tagamiseks tehti objekti põhiselt, et iga hoone saaks vastaval oma olukorrale tegutseda. Töö esimeses osas tutvustati analüüsitavaid objekte ning nende tarbimiskulusid perioodil 2020- 2022 ja selgitati, kuidas andmeid on kogutud ning koondatud. Teise osa esimeses pooles tehti kogutud andmetega vajalike arvutusi. Nimelt eraldati kogu soojusenergia tarbimisest küttele kulunud soojusenergia ning tarbevee soojendamisele kulunud energia. Edasi oli võimalik küttekulu taandata baasaastale ning esitada neid andmeid vastavalt köetava pinna suurusele. Lõputöö teise osa teine pool keskendus saadud andmete analüüsimisega mis visualiseeriti nii tabelite kui ka graafikute näol. Andmeid võrreldi nii oma vahel kui ka varasemalt teostatud uurimustega. Arutleti energiatõhusust ning elanike tarbimisharjumusi mõjutavate põhjuste üle. Ühtlasi analüüsiti hoolduskulude jaotuvust ning leiti mustreid objektide vahel. Lõputöö viimases osas tehti järeldusi ning esitati parendusettepanekuid eesmärgiga, et muuta töös käsitletud objekte energiatõhusamaks, võttes arvesse nende praegust kütteenergiakulu Lähtudes Euroopas kehtestatud direktiividele anti objektipõhiseid soovitusi, millest alustada, et liikuda energiatõhususe paranemise poole. Käesolevas lõputöös välja toodud andmete põhjal on võimalik järeldada, et enamus töös analüüsitavatest korterelamutest ei ole väga energiatõhusad. Võrreldes varasemate uuringutega tuli välja, et nende elamute soojusenergia küttekulul on potentsiaali muutuda väiksemaks õige ning põhjaliku renoveerimise teel. Töös kõikide käsitletud hoonete keskmine küttekulu oli 138,7 kWh/(m2 ·a), kuid välja toodud uuringute kohaselt oleks seda võimalik vähendada sõltuvalt objektist 2-5 korda. Seega hoolimata sellest, et renoveerimine on eelmisel sajandil valminud elamute seas aktuaalne protsess, vajab see selliste hoonete puhul põhjaliku eeltööd, et saavutada 36 renoveerimisega pädev energiaefektiivsus. Seega on hooneid, kus teostatakse küll renoveerimine, aga seda tehakse ilma põhjaliku uuringuta hoone osas. Ühtlasi eksisteerib hooneid, mis on ehitatud kõigest 10 aastat tagasi, kuid on ehitatud võimalikult kokkuhoidlikult ehk Eestis kliimas ei ole ka need hooned väga energiatõhusad. Samuti oli võimalik järeldada, et energiaefektiivsust on võimalik parandada lisaks renoveerimisele ka elanike tarbimisharjumuste muutmisega või kaaluda investeerimist taastuvaenergia seadmetesse. Seda näiteks kaasates elanike kampaaniatesse, mis julgustavad kasutajaid muutma enda tarbimist säästlikumaks ning ühistul on endal võimalus võtta vastu otsuseid selleks, et lasta hoonele paigaldada taastuvaenergia seadmeid.
  • ItemOpen Access
    Tehisintellekti kasutamine personali värbamisel ja valikul
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kasekamp, Getter; Kirikal, Heve
    Muutused maailma ja Eesti tööjõuturul toovad kaasa ka muutuseid personali valdkonna spetsialistide töös, muu hulgas ka värbamis- ja valikuprotsessi meetodites. Personalitöötajate töökoormus on suur ning ajapuudus ning rööprähklemine takistavad nende tööd. Suure töökoormuse juures on vajadus väiksema ressursiga hakkama saada ning korduvad tööprotsessid masina abil teostada, et alles jääks vaid need protsessid, kus inimese kohalolek on vältimatu. Uued tehnoloogilised lahendused, sealhulgas tehisintellektil põhinevad lahendused, aitavadki värbamises tööprotsesse automatiseerida ja kvaliteetsemaks muuta. Üks peamistest värbamisalastest väljakutsetest tänapäeval on aga värbajate vähene teadlikkus erinevatest võimalustest ja kanalitest, mida värbamises kasutada saaks, selleks, et protsessi lihtsustada ning teistest tööpakkujatest eristuda. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada tehisintellekti kasutamise praktikad personali värbamisel ja valikul Eesti personalitöötajate hinnangul, et jagada valmisoleku korral tehisintellekti rakendamiseks personali värbamise- ja valiku protsessis soovitusi. Lõputöö uurimisobjektiks olid Eesti ettevõtete personalitöötajad. Uurimisülesannete täitmiseks viidi läbi kvantitatiivne kaardistusuuring. Andmekogumise instrumendiks oli neljast osast koosnev ankeetküsimustik, mis koostati uurimistöö autori poolt toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Küsimustiku valim moodustati Eesti ettevõtete personalispetsialistidest, kes puutuvad oma töös kokku uute töötajate värbamise- ja valikuga. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 41 vastajat. Teoreetilistele materjalidele tuginedes anti ülevaade personali värbamise ja valiku olemusest, protsessist ja tehisintellekti kasutamise võimalustest ning selgitati välja tehisintellekti kasutamise eelised, puudused ja eetilised probleemid personali värbamisel ja valikul. Tehisintellektil põhinevad lahendused värbamises ja valikus aitavad värbamise- ja valiku protsessi optimiseerida ja samaaegselt mitut ülesannet täita. Tehisintellektil põhineva värbamise all mõeldakse kõiki protseduure, kus kasutatakse tehisintellekti assisteeriva vahendina värbamise ja valikuprotsessi jooksul. Tehisintellekti kasutusvõimalusi on igas värbamis- ja valikuprotsessi etapis ja see on värbajale kui assistent ja nõuandja, kes tema aega kokku hoides võimaldab värbajal tegeleda strateegilise planeerimise ja kandidaatidega parema suhte loomisega. Tehisintellekti kasutamine aitab teha objektiivsemaid otsuseid, kiirendada protsessi ja meelitada ligi kandidaate, kelleni muidu töökuulutus ei jõuaks. Protsess kiireneb ka kandidaadi jaoks ning võimaldab vähendada kandideerimisega kaasnevat stressi. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, et häid kandidaate ei jäetaks välja valedel põhjustel ning säiliks inimlik kontakt ja vastastikune suhtlus. Kui tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamine elimineerib ühed eetilised probleemid (inimlik kallutatus, kandidaatide kaotsi minek, liiga pikk ooteaeg jms), siis esile kerkivad uued riskid: algoritmiline kallutatus võib suurendada diskrimineerimist, tekkida võib võimu asümmeetria, kandidaadi privaatsus väheneb, tekib vastutuse ebaselgus ja otsused on tehtud tõestamata korrelatsioonide põhjal. Need on probleemid, millele on oluline tähelepanu pöörata ja tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamist põhjalikumalt läbi teadusuuringute uurida. Lõputöös kaardistati ja analüüsiti tehisintellekti kasutamist personali värbamisel ja valikul Eesti personalitöötajate seas ning nende hinnanguid tehisintellekti kasutamise eeliste ja puuduste ning võimalike takistuste kohta. Uuringu tulemustest selgus, et uuringus osalejad kasutasid keskmiselt 4,32 erinevat tehisintellekti lahendust. Kõige rohkem kasutati tekstiloome lahendusi, suunatud reklaami, automatiseeritud kirjavahetust ning teste oskuste ja isiksuse hindamiseks. Peamised tehisintellektil põhinevad lahendused, mida kavatsetakse tulevikus kasutada, on samuti tekstiloome lahendused ning automatiseeritud kirjavahetus. Oluline on katsetada erinevaid lahendusi vastavalt oma organisatsiooni vajadustele. Tehisintellekti lahenduste kasutamise suurimateks eelisteks peeti värbaja aja kokkuhoidu, värbamis- ja valikuprotsessi kiirenemist ning paremat kandidaadikogemust. Tehisintellekti lahenduste kasutamise suurimateks puudusteks peeti, et tehisintellekti soovituste põhjal otsuste tegemise alused on teaduslikult tõestamata, tehisintellekti kasutamine muudab värbamise impersonaalseks ning tehisintellekt jätab head kandidaadid valedel alustel kõrvale. Nende teadvustamine aitab vältida kallutatust, tagada otsuste objektiivsus, kandidaatide eetiline kohtlemine ning positiivne kandidaadikogemus. Kõige suuremateks takistusteks, miks uuringus osalejate arvates värbajad tehisintellektil põhinevaid lahendusi oma organisatsiooni värbamis- ja valikuprotsessis ei ole kasutanud, peeti digioskuste madalat taset ning rahaliste vahendite piiratust. Tähelepanu tuleb pöörata personalitöötajate digioskuste arendamisele ning paigutada rahalist ressurssi värbamis- ja valikuprotsessi, et pikas perspektiivis säilitada ettevõtte konkurentsivõime uute töötajate leidmisel. Peamised põhjused, miks vastajad tehisintellektil põhinevaid lahendusi tulevikus kasutaksid, on aja kokkuhoid ning värskemate ideede saamine. Vastajate arvates aitavad tehisintellektil põhinevad lahendused teha kiiremaid otsuseid, muudavad värbamis- ja valikuprotsessi efektiivsemaks läbi automatiseerimise ning sellest tulenev aja kokkuhoid võimaldab rohkem panustada sisulistele teemadele, kandidaadiga suhtlemisele ja ka värbava juhi toetamisele. Lõputööks seatud eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded said täidetud. Töö autor edastab uuringu tulemused nendele küsimustikule vastajatele, kes selleks soovi avaldasid.
  • ItemOpen Access
    Äriühingu juhatuse liikme põhikohustuste rikkumine ja vastutus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Albo, Pille; Annus-Anijärv, Laivi
    Vastavalt äriseadustikule on eraõiguslikud äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid juhivad erinevad organid, sealhulgas juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Juhatuse liikmete valimisel ja põhikohustuste täitmisel kehtivad teatud nõuded, nagu täisealine ja teovõimeline olemine ning kehtivate piirangute puudumine. Juhatuse liikme ametiaeg võib olla tähtajatu või tähtajaline. Juhatuse põhikohustused hõlmavad hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Hoolsuskohustus nõuab ülesannete täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega, riskide hindamist ja otsuste tegemist äriühingu parimates huvides. Lojaalsuskohustus nõuab äriühingu huvides tegutsemist, vältides huvide konflikte. Kohtulahendite analüüs näitab, et juhatuse liikmete kohustus seisneb korraliku ettevõtja standardite järgimises, äriühingu huvide arvestamises ja huvide konfliktide vältimises. Juhatuse liikme olulised rikkumised hõlmasid ebasoodsate laenulepingute sõlmimist, majanduslikku kahju fiktiivsete arvete kaudu ning äriühingu vara mittesihtotstarbelist kasutamist. Vastutuse kontseptsioon võib varieeruda erinevates uurimisvaldkondades nagu õigusteadus, eetika ja sotsioloogia ning hõlmab sotsiaalset hukkamõistu, seadusjärgseid sanktsioone või karistusi. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on täita seadust, põhikirjast ja osanike otsustest või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastutus ulatub kaugemale võrreldes tavapäraste töösuhetega ning vastutuse hindamisel võetakse arvesse subjektiivseid kriteeriume, mida hinnatakse süü või süüteo alusel. Juhatuse liikme vastutus võib olla tsiviilõiguslik, kriminaalõiguslik või haldusõiguslik. Tsiviilõiguslik vastutus hõlmab kahju hüvitamist, kui juhatuse liige rikub oma lepingulisi kohustusi äriühingu suhtes. Kriminaalvastutus tuleneb kuriteo toimepanemisest ja sellega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Vastutuse rakendamise eelduseks on tõendada lepingu rikkumise ja sellest tekkinud kahju omavaheline põhjuseline seos. Mitmeliikmelise juhatuse puhul on juhatuse liikmete vastutus solidaarne, kuid juhatuse liige või osaliselt vabaneda vastutusest, kui ta tõendab oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikmete vastu saab kahjunõude esitada enne nõude aegumistähtaega, mis on tavaliselt kolm aastat, kuid juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte eripärast on seadusjärgne nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kriminaalvastutuse puhul võidakse juhatuse liiget karistada, kui ta on toime pannud kuriteo. Haldusvastutus seob äriühingu juhatuse liikmed vastutusega maksuõigusrikkumiste eest. Selle eesmärk on tagada maksuseaduste nõuetekohane järgimine ning õigeaegne maksude tasumine, mis omakorda tagab maksusüsteemi tõhususe. Maksuhalduril on õigus rakendada meetmeid ja võtta vastutusele äriühingu juhatuse liikmeid vastutusotsuse kaudu, kui nad ei täida seadusjärgselt määratud maksukohustust. Äriühingu juhatuse liikmete kohustused hõlmavad raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamist, tagades et tehingud ja maksustamisega seotud andmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Juhatuse liige ei pea ise tegelema igapäevase raamatupidamisega, vaid ta peab veenduma, et äriühingu raamatupidamist läbi viiv isik täidab oma kohustusi korrektselt ja pädevalt. Mitterahalised kohustused, nagu deklareerimis- ja maksusumma arvestamise kohustus, on olulised maksukohustuse täitmisel. Maksumaksja või maksu kinnipidaja peavad maksusumma eelnevalt arvutama, deklareerima ja esitama maksudeklaratsiooni õigeaegselt vastavale maksuhaldurile. Maksuhaldur võib rakendada sunniraha, kui maksumaksja ei täida teabe, esemete või dokumentide esitamise kohustust nõuetekohaselt. Äriühingu juhatuse liikmed vastutavad maksualaste kuritegude eest solidaarselt äriühinguga. Maksualased väärteod hõlmavad erinevaid rikkumisi, nagu maksukohustuse varjamine, maksuhalduri tegevuse takistamine ja aktsiisireeglite rikkumine. Karistusandmed maksualaste väärtegude kohta kustutatakse karistusregistrist pärast trahvi tasumist või aresti kandmist kahe aasta möödudes. Empiirilise uuringu läbiviimiseks vaatles autor juhatuse liikmete kohustustega seotud riigikohtulahendeid ning analüüsis neid võrreldes teooriaga. Kohtuotsuste vaatluse ja analüüsiga selgitas autor välja enim esinenud kohustuste rikkumised. Kohtupraktikast nähtub, et juhatuse liikmete kohustuste rikkumine toimub pigem teadlikult ning seda ajendab soov saada isiklikku materiaalset kasu. Juhatuse liikmetel on kohustus käituda üldiselt aktsepteeritavate käitumisnormide järgi, end ametist tagandada või avaldada selleks soovi mõjuva põhjuse ilmnemisel, selgitada välja enda esindusõiguse kehtivus ja selle ulatus ning jälgida juhtorgani kohta kehtivate andmete õigsust Äriregistris.
  • ItemOpen Access
    Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, Heli
    Lõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.
  • ItemOpen Access
    Koolitusvajaduse väljaselgitamine AS Koeru Hooldekeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Timm, Kaisa; Murulaid, Tiia
    Lõputöö on koostatud teemal „Koolitusvajaduse väljaselgitamine AS Koeru Hooldekeskus“, mille eesmärgiks on välja selgitada organisatsiooni hooldustöötajate koolitusvajadused seadusest tulenevate muudatuste põhjal ning koostada neile sobiv koolitusplaan. Koolitus on protsess, mille eesmärk on arendada uusi teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud ametikoha nõuete täitmiseks ja aitavad kaasa nii individuaalse kui ka organisatsioonilise arengu saavutamisele. Töötajad võivad omandada uusi teadmisi ja oskusi mitmekesiste meetodite kaudu, nagu kogemusõpe, professionaalsed kontaktid, kootsingu, mentorlus, otseste juhtide juhendamine, iseseisev õpe ning osalemine õppeüritustel ja -programmides. Koolitus võib toimuda erinevates vormingutes, ulatudes lühiajalistest tegevustest kuni pikaajaliste programmideni, ja rakenduda lähi-, kaug- või põimõppe vormis. Arvestades, et organisatsioone ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, on uuendustega kaasas käimine ettevõtete jaoks hädavajalik. Koolitusvajaduse väljaselgitamine on protsess, mille käigus hinnatakse organisatsiooni või üksikisiku oskusi, teadmisi ja hoiakuid, et määrata kindlaks, kas on vajadus täiendava koolituse järele. Koolitusvajaduse väljaselgitamine on oluline, kuna see aitab parandada töötajate tulemuslikkust, suurendada organisatsiooni tõhusust ja aidata inimestel saavutada oma isiklikke eesmärke. Koolitusvajadust saab välja selgitada organisatsiooni, töökoha ja töötaja tasandil. Koolitusvajaduse analüüs on protsess, mille käigus hinnatakse organisatsiooni, meeskonna ja individuaalsete töötajate koolitus- ja arendusvajadusi. Selle protsessi eesmärk on tagada, et organisatsioonil oleksid vajalikud oskused ja teadmised, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja tõsta töötajate tõhusust ning selle tulemusena koostatakse koolitusplaan. Koolitusplaani koostamisel tuleb määratleda koolitusvajadus ja eesmärgid, seejärel tuleb valida sobivad koolitused, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Lõputöö empiirilise uuringu raames viidi läbi kaardistusuuring AS Koeru Hooldekeskuse hooldustöötjate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Uurimisinstrumendina kasutati dokumendivaatlust, ankeetküsimustikku ja intervjuud. Ankeetküsimustikust saadud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika võimalusi rakendades ning tulemuste analüüsiks kasutati arvulisi suurusi. Seejärel tehti hoolekandeasutuse juhtkonnale järeldused ja ettepanekud ning koostati hooldustöötajatele koolitusplaan. Koolitusvajaduse väljaselgitamisel selgus, et hooldustöötajate motivatsioon ja tahe õppida ning ennast arendada on üsna suur, kuid ettevõtte juhtkond peaks koolituste valikul rohkem arvesse võtma töötajate soove ja vajadusi. Töötajate hinnangul vajavad nad erinevaid koolitusi põhiliselt on nendeks koolitusteks arvutiõpe, meeskonnatöö, hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine, praktiline hooldus, ergonoomika, inglise- ja eesti keel ning esmaabi ja ravimiõpetus. Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena koostati AS Koeru Hooldekeskuse hooldajatele aastaks 2024 koolitusplaan. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk sai täidetud ning eelnevalt välja toodud ettepanekud esitatakse AS Koeru Hooldekeskuse juhtkonnale.
  • ItemOpen Access
    Töökorralduslikud lahendused AS Äripäeva tellimuste müügiosakonnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kogerman, Aleksandra; Kirikal, Heve
    Viimaste aastatega on töökorralduse olulisus töötajate jaoks märkimisväärselt kasvanud. Teoreetiliste allikate põhjal väljaselgitatud töökorralduslikest lahendustest ning neid mõjutavatest teguritest lähtuvalt kaardistati AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna töötajate hinnangud töökorraldusele. AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna töökorralduslike lahenduste kaardistamine ja analüüsimine andis ettevõttele ülevaate töötajate senise kogemuse ja töökorraldust puudutavate hinnangute kujunemise kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning kaardistusuuringut. Andmeid koguti ja analüüsiti kvantitatiivselt ning andmekogumise meetodina kasutati küsitlust. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat, sealhulgas aritmeetilist keskmist ja standardhälvet. Üldkogumi alusel koostatud kõiksesse valimisse kuulusid kõik AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna 60 töötajat. Küsitlusele vastas 48 töötajat, mis teeb lõplikuks valimiks 80%. See võimaldab teha järeldusi töötajate hinnangutest ja esitada ettepanekuid parendusteks töökorralduslikes lahendustes. Uuringu tulemusel selgus, et valdavalt on töötajad töökorraldusega rahul ning suurimaks tugevuseks peetakse töötajate seas kõige olulisemaks hinnatud paindlikkust. Ettevõtte jaoks on see oluline, et nendele ootustele ka tulevikus vastata. Samuti annab see eelise olemasolevate töötajate hoidmisel ning uute töötajate värbamisel. Paindlikkusega võimaldatud kaugtöö vormis töötades on paljude töötajate hinnangul nende suhtlus kolleegidega halvenenud. Kaugtööd tehes on kadunud müügigruppide terviklikkus, mis mõjutab ka töötajate motivatsiooni ja innukust töötamisel. Väsimuse ning konfliktide tekkimise vältimiseks peab ettevõte analüüsima teistest osakondadest eristunud ajakirjade müügigruppi, kus rahulolu hoolimata kaugtööst oli tiimis keskmiselt kõige kõrgem. Sellest lähtuvalt saab ettevõte edendada töötajate vahelist suhtlust kõigis müügigruppides ning toetada seejuures rohkem töötajate töövälist suhtlust korraldades ühisüritusi ja kohtumisi. Müügigruppide üleselt rakendatakse koostöö- ja keskendumispäevi, kus kindlatel päevadel nädalas töötab tiim koos kontoris ning teistel päevadel on igaühel võimalik individuaalselt otsustada, milline töökeskkond pakub paremat võimalust keskendumiseks. Arvestades, et tööülesandeid täidavad töötajad otseselt vaid keskendumisajal ning koostööaeg on suunatud tööülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja motivatsiooni andmiseks peab ettevõte suurendama keskendumisaja osakaalu töötaja nädalas. Töötajal peab olema võimalus vähemalt kolmel päeval nädalas oma töökorraldust ise kujundades toetada enda individuaalset keskendumisaega. Kui ettevõtte eesmärk on tuua töötajaid suhtluse toetamiseks rohkem kontorisse, siis tuleks ettevõttel rohkem panustada ka kontoris keskendumist võimaldava töökeskkonna loomisele. Töötajate hinnangul häirib kontoris olev lärm tugevalt töötamist, mistõttu peab ettevõte tagama parema mürasummutuse individuaalsetel töökohtadel või pakkuma esialgu rohkem paindlikkust tööasukoha planeerimisel suuremal osal tööajast. Töökorraldusega rahulolevast töötajast saab tööandja saadik, kes on motiveeritud ning innukas. Rahuloleva töötaja töötulemused on paremad ning töötajate ootustele vastava töökorralduse pakkumine annab võimaluse olemasolevate talentide hoidmiseks ning uute värbamiseks. Uuringutulemuste põhjal on ettevõttel võimalik viia sisse muudatused, mis veel rohkem töötajate motivatsiooni ja töörahulolu tõstaksid.
  • ItemEmbargo
    Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, Heli
    Käesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.
  • ItemOpen Access
    Erinevate generatsioonide ootused juhi liidristiilile AS Harju Elekter kontoritöötajate näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Rodendau, Kätlin; Transtok, Virve
    Lõputöö eesmärk oli välja selgitada välja selgitada erinevate generatsioonide ootused juhi liidristiilile ettevõttes AS Harju Elekter, et anda sisend juhtidele sobiva liidristiili kasutamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded. Autori hinnangul said uurimisülesanded täidetud ning sellega saavutati lõputöö eesmärk. Esimeses peatükis tõi autor välja beebibuumerite, X-, Y-, Z-generatsiooni sünniaastad ning kirjeldas nende koos eksisteerimist organisatsioonis. Seejärel anti ülevaade generatsioonide seni teadaolevatest ootustest töökorraldusele organisatsioonis, et neid hiljem võrrelda läbiviidud uuringu tulemustega. Teises peatükis kirjeldati eestvedamise võimalusi ja selgitati nende kasulikkust organisatsioonile. Eestvedamise raames analüüsiti nii klassikaliste kui kaasaegsete liidristiilide kasutamise võimalusi ja sobivust erinevatesse olukordadesse. Samuti käsitleti erinevate liidristiilide kasutamise sobivust erinevate generatsioonide eestvedamisel. Kolmandas peatükis koostati empiirilise uuringu metoodika ja loodi sobiv küsimustik ettevõtte kontoritöötajatele ning valiti sobiv küsimustik ettevõtte osakonna juhtidele. Metoodika peatükis kirjeldati mõlemat valimit ja nende kujunemist, määratleti uuringustrateegia, andmekogumismeetod ning andmeanalüüsi meetodid. Neljandas peatükis analüüsiti empiirilise uuringu tulemusi, millest selgus, et ettevõtte kõik nelja generatsiooni esindajad peavad oluliseks juhi omaduseks usaldusväärsust. Töökorralduse poole pealt peavad ettevõtte beebibuumerite kontoritöötajate esindajad kõige olulisemaks töö-ja eraelu tasakaalu ning ettevõtte kindlat juhtimist. X-,Y, Z-generatsiooni esindajad aga tehtud töö eest väärilise tasu saamist. Samuti selgus analüüsi käigus, et Northouse’i teooria põhjal eelistavad ettevõtte beebibuumerite generatsiooni esindajad rohkem ülesannetele suunatud liidristiili ning teised kolm nooremat generatsioon suhetele suunatud liidristiili. Lisaks generatsioonide liidristiilide ootustele tehti kindlaks ettevõtte osakondade juhtide hinnang enda liidristiilile. AS Harju Elekter osakondade kõik küsimustikule vastanud juhid hindasid enda liidristiili suhtele orienteerituks. Kontoritöötajate liidristiilide ootuste ja osakondade juhtide liidristiilide kasutamise võrdlemiseks tehti kindlaks ka osakondade töötajate käitumusliku liidristiili eelistused. Selgus, et enamus osakondade kontoritöötajaid eelistas suhtele suhetele orienteeritud stiili kasutamist. Erandiks aga tootmis osakonna kontoritöötajad, kes eelistasid, et nende juht kasutaks ülesannetele suunatud liidristiili. Analüüsi tulemusena leiti, et ettevõtte kontoritöötajate hinnangul kasutatakse nende juhtimiseks kõige enam demokraatlikku, visioonilist ning ümberkujundavat liidristiili. Ümberkujundava liidristiili asemel ootavad kõik nelja generatsiooni kontoritöötajate esindajad, et juhid kasutaksid coachingu stiili. Arvestades teoreetilist raamistikku ja uuringu tulemusi tegi autor tööandjale viis ettepanekut.
  • ItemOpen Access
    MyFitness AS-i Y- ja Z-põlvkonna administraatorite ootused töökeskkonnale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Seliste, Annela; Transtok, Virve
    Töökeskkond mõjutab oluliselt meie igapäevast tööelamust ning selleks, et töötajad oleksid motiveeritud ja entusiastlikud, on vaja tagada hea töökeskkond. See hõlmab suhteid kolleegide, ülemuste ja meeskonnakaaslastega, organisatsiooni kultuuri ning töötajatele pakutavaid hoonete, mugavuste ja teenuste kvaliteeti. Hea töökeskkond aitab säilitada töötajate heaolu, suurendab töötajate tervist ja tõhusust ning seeläbi ka organisatsiooni tulemuslikkust. Vastupidi, kui organisatsioon ei hoolitse töötajatele pakutava keskkonna eest, võib see kaasa tuua ebaefektiivsust ja ohtu organisatsiooni edukusele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Y- ja Z-põlvkonda kuuluvate MyFitness AS-i administraatorite ootused töökeskkonnale ja uuringust tulenevalt teha ettepanekud juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks. Igal põlvkonnal on omad eripärad. Beebibuumerid hindasid pikaaegset tööandjaga seotust, X-põlvkond väärtustas distsipliini ja turvalisust, Y-põlvkond ootas selgeid eesmärke ja tagasisidet, ning Z-põlvkond on kiire, sõltumatu ja hästi ühendatud virtuaalses maailmas. Põlvkondade mõistmine aitab luua eduka töökeskkonna. Z- ja Y-põlvkondade esindajad hindavad enim vastutust, keskkonda, mitte diskrimineerimist, vaimset tervist, paremat planeeti, õiglasemat süsteemi, sõbralikumat inimkonda, finantsilist stabiilsust ja lojaalsust. Y- ja Z-põlvkonnal on selged eelistused ja ootused töökohal, hõlmates tehnoloogia kasutamist, suuremat panustamist hüvedesse, kiiret tunnustamist, järjepidevat ja avatud suhtlemist, ning ettevõtte sotsiaalset vastutust. Juhtimise väljakutsed seisnevad erinevate põlvkondade ühendamises ja nende unikaalsete väärtuste arvestamises. Töökoha kujundus, tervise ja heaolu toetamine ning töötajate arendamine on võtmetegurid uute põlvkondade meelitamiseks ja hoidmiseks, suurendades seeläbi tootlikkust ja toetades paindlikku töötamist. Arvestades, et Y- ja Z-põlvkond moodustavad üle poole maailma rahvastikust, on nende vajaduste mõistmine äärmiselt oluline. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne strateegia. Andmekogumismeetodiks oli küsitlus ning instrumendiks ankeetküsimustik. Koostati online-ankeet, mis oli küsimustiku edastamise kanaliks. Analüüsimeetodina kasutati kirjeldavat statistikat ja selle tulemusi analüüsiti kirjeldava statistika elementidega, nagu aritmeetiline keskmine, standardhälve ja sagedustabelid. Kasutati kõikset valimit, mis hõlmas kogu üldkogumit. Valimi aluskriteeriumiks oli Y- ja Z-põlvkonna määratletud vanusevahemik. Uuringu tulemused ei näidanud olulisi erinevusi Y- ja Z-põlvkonna vahel. Tulemused näitasid, et Y-põlvkonna MyFitness AS-i administraatorid hindavad olulisteks väärtusteks mitte-diskrimineerimist, madalat stressitaset ning finantsilist stabiilsust. Samas näitas Z-põlvkonna analüüs, et lisaks mainitud väärtustele on neile olulised ka head töötingimused. Selgus ka Y-ja Z-põlvkonna olulisemad ootused ning analüüsist tulenevalt kattuvad mõlema põlvkonna ootused täielikult. Mõlemad ootavad töökohalt head suhtlemist kolleegide ja juhtidega, stabiilset töökohta, kaasaegset tehnoloogiat ning võimalusi nii karjääri edendamiseks kui ka õppimiseks ja arenguks. Lisaks sellele, mõistab töö autor, et teooria ei pruugi alati täielikult kajastada ootuste tähtsust Y-ja Z-põlvkonna jaoks ning nendele ootustele võib mõjuda oluliselt ettevõtte kontekst, kus inimesed töötavad. MyFitness AS-i Y- ja Z-põlvkonna uuringust tulenevalt tehti ettepanekud juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks. Ettepanekute hulgas oli soovituseks korralda 1 : 1 vestlusi MyFitness AS-i administraatoritega ning tagada töökohtade kindlustunnet ja finantsilist stabiilsust. Investeerida kaasaegsetesse tehnoloogiatesse, soodustada karjääriarengut ja luua rohkem õppimisvõimalusi. Arvestada võiks ka Y- ja Z-põlvkonna ootustega ja väärtustega töökohal. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning tulemused esitatud MyFitness AS-i juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks.