Lõputööd (RA)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 222-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Musumäe jalgratta- ja kogukonnakeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Artma, Mark Joonas; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
    Käesolevas lõputöös pakub autor lahenduse Tallinnas Musumäe kõrvalolevale parklale, kus rajatakse Musumäe jalgratta- ja kogukonnakeskus. Töö ühendab mitut olulist teemat: toetada jalgattaga liiklejaid, luues mugava keskuse ja edendades laiemalt jalgrattakultuuri. Üheks kõige suuremaks eesmärgiks on olla keskusega nähtavam, inspireerida ja populariseerida jalgrattaga sõitmist kõigi liiklejate seas. Teise olulise suunana muudab Musumäe keskus praeguse, vähestele inimestele mõeldud parkimisplatsi avalikuks erinevatele huvigruppidele mõeldud olme- ja ajaveetmise enese-teostuse ning ürituste korraldamise kohaks Tallinna südalinnas. Tiheda liiklusega sõlmpunktis loob uus keskus vaba ruumi inimeste omavaheliseks kogukondlikuks suhtlemiseks, toetab keskkonnateadlikku mõtteviisi, loob innovatiivse inspiratsioonipaiga Musumäe rohealal. Multifunktsionaalne keskus on jätkusuutliku ja tiheda, kuid samas mugava ja sõbraliku linnaruumi arendamisega kooskõlas. Käesolevas projektis on hoonemahus arvestatud olemasoleva pargi ja tänavate piiridega, sulandades uue keskuse ümbritseva keskkonnaga, mõjudes samas uuendusliku ja kaasakutsuvana. Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, eritasandilisus, topeltfassaadide, rõdude ja paljude sissepääsudega hoone loob õhulise meeleolu ja mõjub positiivselt ja kergelt ning ei varjuta ajaloolist kultuurpärandit.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ülemiste veetorn
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Vakmann, Eva-Lotta; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
    Käesolev lõputöö käsitleb Ülemiste veetorni taasäratamist, et muuta monofunktsionaalset linnaruumi mitmekülgsemaks. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus loodud Dvigateli alale ehitatud veetorni algne funktsioon oli tagada piisav veesurve tootmishoonetes. Aja möödudes linna infrastruktuuri uuendamise tõttu kaotas veetorn otstarbe. Mitukümmend aastat kasutuna seisnud torni ümbritsev olustik on aga aja möödudes olnud pidevas muutumises. Ehitise kitsa põhiplaani tõttu on keeruline leida uusi kasutusvõimalusi sarnastele objektidele, kuid analüüsides olemasolevat keskkonda on võimalik piirkonda tuua mitmekesisust. Tänaseks on koondunud suur osa IT ja ka teistesse sektoritesse kuuluvaid ettevõtteid Ülemiste ärilinnakusse. Äri- ja tootmispindade suure osakaalu tõttu on linnak muutunud ebaatraktiivseks seal mittetöötavatele inimestele. Diplomitöö põhieesmärgiks on rikastada Ülemiste keskkonda luues ristkasutuslikku ruumi ning eksperimentaalselt äratada läbi selle huvi ka teistes linnaelanikes ja külastajates. Lisaks jääb kehtima mõtteviis, et kõige jätkusuutlikum on hoone, mis on juba ehitatud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Horisondi äärel: Paljassaare taaselustamine läbi maamärgilise paviljoni
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-27) Edovald, Karl Risto; Tamm, Ralf
    Antud lõputöö projekt kujutab endast pingutuste kulminatsiooni, et saavutada kõrgeim kvaliteet lahenduse erinevates aspektides, sealhulgas nendes, mis võivad esialgu tunduda immateriaalsed või sootuks olematud. Projekti arenduse käigus tehtud otsused tundusid järjekindlalt sobilikud ja hästi integreeritud. Seda kinnitas sujuv dialoog uute elementide ja loodusliku keskkonna vahel mis tugevdas projekti üldist visiooni. Minu kui autori jaoks oli see julge ja suur samm võtta selline lähenemine ja väljakutse seda kaitsta, kuid hindasin väga võimalust uurida ja töötada sellise lahendusega. Tööprotsessi käigus leidsin nii heakskiitu kui ka taunimist, milles peegeldus selle eriala keerukus. Paljude juhtumiuuringutega suutsin suhestuda ning tihti tundus, et loengi käesoleva lõputöö ülevaadet, mis kinnitas, et lahendus liigub õiges suunas. Lõpptulemus on edukalt täitnud eesmärgi luua linna mereäärele atraktiivne ja kaasahaarav huvipunkt. Paviljon mitte ainult ei täienda olemasoleva ümbruse ilu ja vormi, vaid on potentsiaalne katalüsaator nii Paljassaare kui ka terve linna mereäärsete alade arenguks. See projekt annab tunnistust läbimõeldud ja innovaatilise arhitektuuri võimest muuta ala õige lähenemisega üheks kvaliteetseks ning meeldejäävaks objektiks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Lohusalu Sadam - kogukonna, vaba aja ja mereturismi keskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Girlin, Anton-Theo; Keskküla, Mart
    Käesoleva lõputööga on koostatud planeeringuline eskiislahendus Lohusalu sadamale, mis asub Lääne-Harju vallas Lohusalu poolsaarel. Pakutud lahendused, eriti suvisel perioodil populaarsele sadamaalale, on läbimõeldud ja arvestavad sadama funktsioone ning erinevate sihtgruppide vajadusi, luues multifunktsionaalse keskkonna. Esitatud ettepanekud lisavad Lohusalu poolsaarele väärtust, tagades planeeringu toimivuse aastaringselt. Uus Lohusalu sadama planeeringuline visioon loob atraktiivsema ja terviklikuma pildi külast, mis on peamiselt üksikelamute piirkond. Töö toob esile Lohusalu sadama omapära, ühendades kauni looduse, merevaate ja ajaloolise hoonestuse miljööväärtuslikul alal. Sadamaalale luuakse viis suuremat sadamatüpoloogilist piirkonda koos uue hoonestusega, mille tegevused ja funktsioonid on suunatud nii Lääne-Harju valla elanikele kui ka väliskülalistele. Planeeringuline ettepanek on lihtne, kuid läbimõeldud, toetades sadama ala terviklikku lahendust. Pakutud lahendused soodustavad Lohusalu sadama külastamist nii hooajaliselt kui ka aastaringselt, pakkudes külastajatele mugavust ja vaba aja veetmise võimalusi. Uus lahendus annab külastajatele põhjuse tulla Lohusalu sadamasse korduvalt, muutes selle atraktiivseks ja nauditavaks sihtkohaks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kaasaegne tallikompleks Vihterpalus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Verilaskja, Triinu-Liis; Tamm, Ralf
    Käesolev projekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mis hõlmab Harjumaal Lääne-Harju vallas Vihterpalus asuvat 2.1 ha suurust ala. Täna tegutseb antud aadressil edukalt Vihterpalu tall. Mitu aastat tagasi vana kolhoosi sigala, mis selleks ajaks oli juba armotiseerunud, võeti kasutusele teist sorti kabjaliste pidamiseks. Oma suuruse ja asukoha poolest oli see ideaalne, Vihterpalu pakkus kokkuhoidvat kogukonda, imeilusat loodust ja palju vaba aja veetmis võimalusi. Olgugi, et tall on edukas ja armastatud on see pealtnähtavalt jäänud sigalaks. Ainsad äraandjad, et tegu on talliga on hobused ja nende koplid. Arhitektuurselt on tallis tehtud tööd nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik mis tõttu ei aita talli ilme kaasa Vihterpalu kui väärtustatud keskuse/piirkonna arengule. Oma lahenduses annab autor tallikompleksile arhitektuurselt uue kuue mis oleks moderne ja täiustaks visuaalselt maastikku, lisades maakeskkonnale iseloomu ja ilu. Tallide vananev välimus ei ole ainult antud projekti mure koht, vaid on Eesti ratsa maailmas läbivaks probleemiks. Eesti tallindus on mitmekülgne ja rikkaliku ajalooga valdkond, mis hõlmab hobuste kasvatamist, treenimist, ratsutamisõpetust ning hobuste kasutamist rekreatiivsetel ja terapeutilistel eesmärkidel. Küll aga paljud tallid on jäänud ajahamba alla ja vajavad moderniseerimist, et tagada hobuste heaolu ja ohutus. Hobuste pidamine on kulukas ja rahaliste vahendite nappus on peamine põhjus miks me ei näe Eestis tallinduses suurt arengut. Teema valiku tegi autor soovist moderniseerida, pakkuda hobustele turvalist, mugavat ja stimuleerivat elukeskkonda, mis omakorda teenindaks Vihterpalu kogukonda ja selle loodust ning Eesti tallide keskkonna tulevikku kui tervikut. Lõputöö teoreetiline osa viib kurssi Eesti ratsamaailma ja selle arenguga ning , tutvustab Vihterpalu ja mida ta meile pakub.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Jõhvi Keskraamatukogu
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Käkinen, Stanislav; Hayashi, Tomomi; Talpsep, Kaur
    Lõputöö eesmärk oli keskenduda Jõhvi oleva keskraamatukogu olukorra ja pakkuda välja konkreetse lahenduse. Eesmärgiks oli mitte ainult kas renoveerida või pakkuda uus raamatukoguhoonet, vaid ka luua selle ümber atraktiivne keskkond, mis toetaks linna rolli regionaalse keskusena. Antud lõputöö projektiga pakutakse välja lahendus Jõhvi Keskraamatukogu hoone ja selle ümbritseva ala korrastamine. Uus keskraamatukogu hoone annab võimaluse tugevdada Jõhvi kui regionaalkeskuse, arendada kvaliteetse toimekeskkonna ning suurendada sotsiaalse sidususe eri huvi ja sotsiaalsete gruppide ning rahvusrühmade vahel. Kaasaegne ja multifunktsionaalne Keskraamatukogu lahendus annab Jõhvi suurepärase võimaluse parandada avalikku elu ja kutsuda ligi uusi elanikke. Samas lisab linnale väärtust ja uut kvaliteeti.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kivimäe Terviselinnak
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Sepp, Reelika; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
    Käesoleva diplomitöö raames on koostatud eskiisprojekt olemasoleva Kivimäe sanatooriumi hoonele, eesmärgiga taastada hoone taristu ja luua sinna kaasaegne keskkond. Projekti eesmärk on elustada mahajäetud hoone ja anda sellele uus funktsioon, luues tervikliku meditsiinilise keskuse peahoone. Kivimäe terviselinnak pakub kohalikele elanikele mugavat ja kvaliteetset ravi, parandades teenuste kättesaadavust ja tagades hea ligipääsetavuse. Terviselinnaku peahoone on kavandatud kõigile vanusegruppidele. Tagamaks piirkonnas hoone ja looduse sidususe on esimene korrus ühendatud ümbritseva keskkonnaga, et luua sidusus ümbritseva linna- ja loodusruumiga. Vananeva rahvastiku kasvuga suureneb hooldekandeasutuste tähtsus ja nende vajadus ühiskonnas. Turvalise ja kvaliteetsema elukvaliteedi tagamiseks tuleb luua keskkond, mis toetab eakate heaolu igakülgselt. Eakatekodu ühendamine taastusravikeskusega toetab eakate vaimset ja sotsiaalset aktiivsust, mis omakorda parandab nende elukvaliteeti. Loodud lahendus tagab eakatele tingimused iseseisvaks elamiseks koos vajalike tugiteenustega.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kaasaegne sotsiaalmaja: arhitektuursed lahendused elukvaliteedi tõstmiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Kollo, Rebeka; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
    Käesoleva lõputööga pakub autor lahenduse Pärnu Liiva tänava sotsiaalmaja kaasajastamiseks, parandades seega sealsete elanike elutingimusi ning vähendades sotsiaalmaja tekitatud negatiivset kuvandit piirkonnale. Uus sotsiaalmaja pakub elanikele paremaid tingimusi elamiseks mitmekesistema tüpoloogiatega korterite näol – projekteeritavas sotsiaalmajas on arvestatud erinevate elanike profiilidega ning loodud nendele vastavalt neli korterimoodulit nii üksinda elavatele inimestele kui ka suurperedele ja kõikidele teistele nende kahe äärmuse vahele jäävatele inimestele. Lisaks mikrokorteritele asuvad hoone esimesel korrusel erandina ka alaliseks elamiseks mõeldud korterid. Kaasajastatud sotsiaalmaja pakub erinevaid funktsioone ja teenuseid, mis suurendaks nii majaelanikevahelist kui ka piirkonna elanike vahelist kogukonda – endisest sotsiaalmajast sai kaasaegne sotsiaalkeskus, mille moodustab sotsiaalelamust, selle juurde käivast päevakeskusest, teraapiakeskusest ja spordikeskusest koosnev kompleks. Hoonekompleksi täiustavad läbimõeldud ja -lahendatud välialad, mis on igal ajal kõikidele piirkonna inimestele kättesaadavad. Ühtlasi kaotab uue ilme ja funktsioonidega sotsiaalkeskus piirkonnast kuritegeliku ja ebaatraktiivse kuvandi. Kaasaegsed materjalid ja arhitektuursed võtted muudavad endise depressiivse ilmega hoone põnevaks ja kenaks. Kaovad pimedad ja kõledad nurgatagused ning kogu keskus on igas mõttes avatum.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Universaalse disaini põhimõtteid arvestav loomemajanduskeskus Põhja-Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-30) Puust, Ivika; Tamm, Ralf
    2015. aastal andsid Ligipääsetavuse Foorum MTÜ ja ET INFOkeskuse AS välja projekteerimisjuhise “Ligipääsetav hoone ja keskkond”, mille eesmärk on anda juhised kõikidele inimestele sobiva liikumis- ja tegutsemiskeskkonna projekteerimiseks ja ehitamiseks. Autor toetab Ligipääsetavuse Foorum MTÜ mõtet raamatu eessõnas: “Oleme veendunud, et planeerides ja ehitades hooneid ja ümbrust, tuleb ligipääsetavuse soovituste järgimine lõppkokkuvõttes riigile majanduslikult soodsam. Ligipääsetavust planeerides ja ehitades näitab Eesti riik koos ametkondadega ka tegelikku head tahet täitmaks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid. Ligipääsetavus on jätkuv areng, ligipääsetavus on kokkulepe ja ligipääsetavus võrdsustab.” [10] Et tagada ühiskonnas laiahaardelisem arusaam ligipääsetavuse tagamiseks, on autori soov tulevase arhitektina sellesse nii oma jõu kui ka nõuga panustada. Veebiseminaril “Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile” tõi Riigikantselei esindaja Keit Parts välja järgimist vääriva põhimõtte: “Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele - oluline on kasutaja teekonna tervikvaade.” [11] “Mina olen tänav” viitab inimeste suhtumist teistesse inimestesse, olles aluseks parema või kehvema linnaruumi planeerimisel. Iga arendaja ja planeerija peaks enne jooniste koostamist objektil seisma ja tunnetama, kujutlema ning analüüsima erinevaid aspekte iga liikuja perspektiivist. Seni, kuni ühiskonnas on nii pimedaid, kurte, tumme või liikumisraskustega inimesi, eakaid, väikseid lapsi ja teisi erivajadusega või erivajaduseta inimesi, kes eelistavad liikuda jala ja saada oma teekonnalt parim võimalik kogemus, tuleb linna planeerida eelkõige neile mõeldes. Jan Gehl artiklis “Winning back the Public Spaces” toob välja järgneva: “Kui inimesed tänapäeval linnu kasutavad, siis mitte seetõttu, et neil oleks seda vaja, vaid sellepärast, et neile meeldib. Avalikud ruumid saavad kodanikele pakkuda atraktiivset ja tähendusrikast - muidu nad ei tuleks.” ja lisab “vajalik on hoolikas lähenemine inimkesksele disainile. … Head avalikud ruumid on väga armastatud ja hästi kasutatud avalikud ruumid.” [12] Erivajadustega inimeste võimalused tööturule sisenemiseks ja uute erialade omandamiseks on piiratud vajalike tugistruktuuride ja kohandatud keskkondade puudumise tõttu. Lõputöö eesmärk on aidata probleemi lahendamisele kaasa, luues Põhja-Tallinnasse universaalse disaini põhimõtteid arvestava loomemajanduskeskuse. Loomemajanduskeskuse eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele ligipääsetavat ja toetavat keskkonda, kus nad saavad omandada uusi oskusi ja siseneda tööturule kas keskuses asuvatesse ettevõtetesse või mõnda teise huvipakkuvasse büroosse majast väljaspool või rakendada saadud teadmisi oma ettevõtet luues. Loomemajanduskeskus pakub võimalusi uusi teadmisi saada nii muusika kui ka kunsti loomevaldkondades.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Montessori meetodit järgiv lasteaed Põhja-Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-30) Lindvest, Karlote; Talpsep, Kaur; Hayashi, Tomomi
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli pakkuda lahendus Montessori meetodit järgiva lasteaiahoone loomiseks Põhja-Tallinnas, et vastata piirkonna kasvavale lasteaiakohtade vajadusele ja toetada laste arengut Montessori pedagoogika põhimõtete alusel. Töö keskendus endise Manufaktuuri tehase direktori villa krundi analüüsile ja hoone kavandamisele, arvestades nii ajaloolist tausta kui ka kaasaegseid arhitektuuriprintsiipe. Projekti käigus analüüsiti Tallinna ja Põhja-Tallinna piirkonda, tuues esile lasteaiakohtade puuduse ja piirkonna kiire arengu. Valitud krundil asuvate varemete seisukord ja ajalooline taust olid olulised tegurid, mida arvestati uue lasteaiahoone kavandamisel. Selle krundi potentsiaali ja piirkonna arendusvõimalusi arvestades loodi terviklik ja ajakohane lasteaia lahendus. Arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel järgiti Montessori pedagoogika põhimõtteid, mis rõhutavad laste iseseisvust ja loovust. Ruumide planeering on avatud ja valgusküllane, võimaldades mitmekesiseid õppe- ja mänguvõimalusi. Mänguväljakutel on kasutatud naturaalseid materjale, pakkudes lastele erinevaid sensoorseid kogemusi. Hoone kontseptsioon ja ruumilahendus on loodud nii, et need toetaksid laste iseseisvust ja arengut, pakkudes samal ajal turvalist ja esteetilist keskkonda. Montessori pedagoogika põhimõtetest lähtuvalt on ka õueala projekteeritud avatult ja paindlikult, võimaldades lastel vabalt liikuda ja avastada erinevaid alasid. Krundi lõunaosas paiknevad mänguväljakud on jaotatud vastavalt rühmadele, võimaldades rühmadel nende vahel roteeruda või lastel ise valida, millisel mänguväljakul nad parajasti tahavad mängida. Õueala on varustatud looduslike ja sensoorsete elementidega, sealhulgas liivakastide, õppepeenarde, veemänguala ja meelteaiaga, mis arendavad laste meeli ja loovust. Fassaadimaterjalid valiti loodussõbralikkust ja ajaloolist konteksti silmas pidades, et luua rahulik ja harmooniline keskkond, mis soodustab laste keskendumist ja õppimist. Kavandatud 12-rühmaline lasteaiahoone aitab parandada Põhja-Tallinna piirkonna lasteaiakohtade vajaduse probleemi, mahutades 228 last, ning pakkuda kaasaegset ja toetavat kasvukeskkonda. Projekti elluviimine aitaks mitmekesistada Eesti haridussüsteemi ja populariseerida Montessori metoodikat. Loodud projekt vastab nii laste kui personali vajadustele, aidates kaasa Põhja-Tallinna piirkonna aktiviseerimisele ja Eesti lasteaiaarhitektuuri kaasajastamisele.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Miljööteraapiline rehabilitatsioonikeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Born, Tiina; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
    Arhitektuurne disain mõjutab inimeste taju ja meeleolu ümbritsevas ruumis ning annab neile unikaalse ruumikogemuse. Hästi kavandatud hoone võib suurendada meelte ja emotsioonide kaasatust, mis kokkuvõtteks mõjutab inimeste heaolu ja rahulolu. Seega on rehabilitatsioonikeskustes väga suur potentsiaal tekitada mõnusat ja hoolivat keskkonda, kui ruumiprogrammis, interjööris ja arhitektuuris arvestatakse inimeste psühholoogiliste iseärasustega. Keegi ei kahtle rehabilitatsiooni ja taastusravi tööd tegevad spetsialistid on väga motiveeritud patsienti aitama, kuid sellele lisaks peab ka vastav ravi- ja töökeskkond soodustama positiivsete emotsioonide tekkimist, mis aitab kaasa ka efektiivsemale taastusravile, rehabilitatsioonile ja paremale ruumikogemusele. Lõputöö asukohavalikul lähtuti looduse olemasolust ja ideaalse jätkuravi potentsiaalsest asukohast ehk siis uue haigla planeeringu ligidusest. Analüüsitud sai olemasolevat rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvate ettevõttete asukohti ning hoonetüüpe, mis andsid suuniseid kuhu võiks rajada uue hoone ja milline võiks olla hoone tüpoloogia. Väärtusliku informatsiooni ruumiprogrammi osas andis rehabilitatsioonitemaatiline küsitlus, mille järelduseks võib tuua, et kõige otstarbekam on teha ruume, mis on kasutatav mitmel eesmärgil. Vajadus on ruumiprogrammi lisada laoruume, mis oleks mõeldud teraapiates kasutavate tarvikute hoiustamiseks. Ühiskondlike funktsioonide lisamine rehabilitatsioonikeskusesse mitte ainult ei tekita võimalusi juurde teraapiakeskuses viibivatelt töötajatele, klientidele ja nende lähedastele, vaid suunab keskusesse ka kogukonnaliikmeid. Toetavaks faktoriks olid juhtumiuuringud, mis andsid kindluse, et tervishoiuasutust on võimalik siduda nii looduse kui ka ühiskondlike funktsioonidega. Ravi parema tulemuse saamiseks seetõttu ei tasu alahinnata loodust, ümbritseva kogukonna ja pere toetust.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tuukri tänava äri- ja elukvartal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Renser, Aaron; Põime, Andres
    Antud lõputöö raames pakuti terviklik arhitektuurne lahendus Tallinna südalinnas, Sadama rajoonis asuvale maa-alale. Projektiga loodi nii arhitektuurselt kui ka funktsionaalselt mitmekesine keskkond. Loodud hoonestus koosneb põhiliselt kuuest erifunktsiooniga hoonemahust, millest kolm on planeeritud büroodele ning kolm korteritele. Need on esimese korruse tasandil äripindade ning keskse talveaiaga seotud ühtseks tervikuks, mis pakub nii külastajatele, elanikele kui ka töötajatele omalaadseid kogemusi ja vaba aja veetmise võimalusi. Kvartal on oma olemuselt planeeritud eelkõige jalakäijate huve silmas pidades, kus parkimine on suunatud täies mahus maa-alustele korrustele ning maapealne tasand on lopsaka haljastuse ja kergliiklusteedega muudetud mõnusaks kulgemispaigaks. Hoonestuse kavandamisel on lähtutud ümberkaudsest hoonestusest ning kinnistutel paiknenud paekivimahtudest. Uute mahtude kõrguslikul ja funktsionaalsel planeerimisel on lähtutud piisava päikesevalguse tagamisest, kvartalist avanevatest vaadetest ning ümbruskaudsest müratasemest. Fassaadilahendus on kavandatud moodsa, kuid veidi rangemat joont hoidva struktuurina, kus oluliseks elemendiks on häid vaateid ja valgusküllasust tagavad suured aknad ja klaasfassaadid. Sellele kontrastseks elemendiks on talveaeda kattev voolav membraankatus, mis peasissepääsu rõhutava varikatusena hoonemahtude vahelt välja valgub.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Torupilli Spordikeskus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-28) Mägi, Sander; Hayashi, Tomomi; Talpsep, Kaur
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kavandada multifunktsionaalne spordihoone Tallinna Laagna tee ja Majaka tänava vahelisele krundile. Töö tagamõte oli mitte ainult analüüsida erinevate arhitektuuriliste lahenduste võimalikkust ning mõju kogukonnale, vaid ka luua uus innovatiivne ja mitmekesine lahendus tervisliku eluviisi rakendamiseks kogukonnas tuues ühtaegu linnaruumi esteetilisust. Töö teoreetiline osa keskendub valitud teema põhjendamisele mitmete kaalutlusega, mis seovad ühiskondlikud huvid tervisliku eluviisi edendamisega. Probleemipüstituses on välja toodud linnas asuvate tühjade alade hulk ning vajadus neile funktsionaalsed lahendused leida, siinkohal on siis tegemist spordikeskuse rajamisega. Kogu projekti põhieesmärk on mitmekesiste spordialade toetamine ning kogukonna seas tervusliku eluviisi propageerimine. Juhtumiuuringu peatükis vaadeldakse erinevaid näiteid juba maailmas olemasolevatest multifunktsionaalsetest spordirajatistest, sealhulgas UC Riverside üliõpilaste vabaajakeskust (1.4.1) ja Spordihoonet Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis (1.4.2). Läbi toodud näidete saab põhjalikumalt uurida erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, ruumikasutust ning energiatõhusust aitamaks leida inspiratsiooni käesoleva Tallinna projekti jaoks. Spordihoone on kavandatud Torupilli linnaosale, mille ajaloolise ülevaate ja linnaehitusliku analüüsi leiab projektilahenduse seletuskirjast. Need aspektid on olulised saamaks hea ülevaate piirkonna arhitektuurist ning infrastruktuurist ja aitavad arvestada projekti elluviimisel ettetulevate väljakutsetega. Kokkuvõttes keskendub bakalaureusetöö jätkusuutliku spordikeskuse loomisele, mis sobituks nii kogukonna elanike kui ka linna üldiste vajadustega.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tallinna Messikeskus Ülemiste Citys
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Parts, Aivo Menken; Kadarik, Ott; Tüür, Mihkel
    Käesolev lõputöö käsitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitööd, mille fookuses on Tallinna Messikeskuse uue hoone projekteerimine Ülemiste Citysse. Töö alguspunktiks oli soov mitte üksnes uurida arhitektuuriliste lahenduste tehnilisi aspekte, vaid ka pakkuda välja innovaatiline ja jätkusuutlik lähenemine uue hoone loomisele, mis vastaks tulevikus eelkõige kasutajate vajadustele ning sobituks harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Lõputöö aluseks on mitmed olulised põhjendused. Esiteks rõhutatakse messikeskuste olulisust linnakeskkonnas, mis toob majanduslikku kasu nii kohalikul kui riiklikul tasandil, kujundades linna kultuuri- ja ärielu. Olemasoleva messikeskuse vananenud tüpoloogia ja ruumipuuduse probleemid annavad hoogu uue, kaasaegse messikeskuse järele Ülemiste City piirkonnas. Projekti eesmärkide hulka kuuluvad mitmekülgne ruumikasutus, aastaringne kasutamine, jätkusuutlikkus ning tihedam integreerumine Ülemiste City piirkonna arenguga. Arvestades Ülemiste City logistilist soodsust, kiiret arengut ärikeskusena, tehnoloogilist innovatsiooni ning meeldivat linnaatmosfääri, on valitud asukoht uuele messikeskusele äärmiselt soodne. See võimaldab pakkuda külastajatele mitmekülgset kogemust, tagades logistilise mugavuse, ärilise potentsiaali ning meeldiva keskkonna.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kosmose- ja teaduskeskuse rajamine Pärnu linna
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Sepp, Sandra; Talpsep, Kaur; Hayashi, Tomomi
    Käesoleva diplomitööga on projekteeritud Pärnu linna, Kesklinna linnaosasse tühjalt seisvale alele Kosmose- ja teaduskeskus eskiisprojekti mahus. Projekti eesmärgiks oli luua keskus, mille ülesandeks on teaduse tutvustamine laiemale avalikkusele, luues selle kaudu huvitava ja hariva keskuse Pärnu kesklinna. Hoone projekteerimisel on arvestatud Pärnu linna arengukava, “Raba- Lai sild” projektiga ja analüüsitud juhtumiuuringuid. Loodud lahendus loob Pärnu linna jõe äärde uue silmapaistva hoone, mis koosneb neljast erinevast mahust. Juhtumiuuringutest selgus, et teaduskeskusi projekteeritakse mitme mahulisi ning luuakse huvitavaid vorme, mis loovad hoonele meeldejääva tunnuse. Kosmose- ja teaduskeskuse katusel asub kerakujuline planetaarium, mis jääb kandilise vormi sees hästi meelde. Hoone on jagatud avalikuks ja mitte avalikuks alaks. Avalik ala on külastajatele mõeldud ja seal asuvad fuajee, kohvik, erineva kasutusega näituste saalid, õppekeskus koos laboritega ja planetaarium. Mitte avalik ruum jaotub kontori osaks, ladudeks, töökodadeks ja personali ruumideks. Lisaks on läbi mõeldud ka hoonet ümbritsev ala, mis hõlmab parkimis võimalust, jõe äärset paadisadamat ning mängu- ja puhkeala.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Garaažiühistu Paljassaare 2.0
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-25) Alliksoo, Anne; Tüür, Mihkel; Kadarik, Ott
    Antud kirjatöö valmis Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri diplomitöö projekti kirjaliku osana. Autor on võtnud eesmärgiks pakkuda planeeringulise lahenduse kahele omanäolisele objektile, mis asuvad Tallinnas Kopli ning Paljassaare asumi piiril. Kuna tegemist on väga erineva iseloomuga kohtadel, siis üks autori eesmärke oli mõlema eripära võimendada ning samal ajal ka suurendada kontrasti nende kohtade vahel. Luubi alla on võetud 28,6 meetrini kõrguv Kopli endine prügimägi, mis veel 30 aastat tagasi oli varisemisohtlik savi kaevandamise tagajärjel tekkinud auk. Autor pakub välja idee jätta mägi hoonestamata, isegi kui sinna tulevikus peaks olema võimalik midagi ehitada. Selle asemel võiks vaadata, milline haljastus sinna ise tekib ning torni kõrgeimasse punkti rajada loa saamise korral vaatetorn, millest avanevaid omapärased vaated Tallinna lahele. Teiseks projekti osaks on praeguse ligi 1300st garaažist koosneva Paljassaare garaažiühistu tulevikuvisiooni pakkumine. Tänaseks oma aja ära elanud alale pakub autor välja planeeringu, mis näeb ette kaasaegse ning jätkusuutliku modulaarlinnaku rajamist, samal ajal säilitades garaažiühistu ruumistruktuuri ning mõningaid garaaže. Uue hoonestuse mooduliühik tuleb garaaži mõõdust, kuid võib kasvatada endale kõrguseks kuni 4 korrust. See tagab inimsõbraliku mõõtkava. Loodavast linnak soosib jalakäijad, kergliiklejad ning ühistranspordi kasutajad, kellest viimaseid transpordi linnakusiseselt kulged isesõitev buss. Lisaks on planeeritud linnaku keskele turuhoone, mis toimib ka kogukonnahoonena. Sademeveed on ära juhitud vihmapeenarde ning veekogumistiigi abil, millest saab vett võtta linnaku enda juurviljapõllu kastmiseks. Linnak valmib etappidena ning sinna on planeeritud taskukohased üürikorterid erineva sotsiaalse taustaga inimestele, et vähendada segregeerumist ja luua tervislikku ning sallivat keskkonda.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kahaneva linnaruumi revitaliseerimine: Säde kvartal Valgas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Elvet, Steven; Tammik, Toivo
    Käesolev lõputöö keskendub kahaneva linna probleemistikule ning selle lahendamisele läbi vertikaalkvartali kavandamise. Kahaneva linna nähtus, mida iseloomustab elanikkonna vähenemine, majandustegevuse langus ning linnakeskkonna degradeerumine, on levinud mitmetes Eesti väikelinnades, sealhulgas Valgas. Antud uurimistöö eesmärk on pakkuda välja terviklik lähenemine linna revitaliseerimisele ja selle elujõulisuse taastamisele. Säde kvartali kavandamine pakub mitmeid lahendusi, kuidas vastata kahaneva linna probleemidele. Vertikaalkvartal võimaldab tõhusalt kasutada linnaruumi, luues mitmeotstarbelisi alasid, mis teenindavad erinevaid sihtgruppe. Hoone polüfunktsionaalsus mitte ainult ei maksimeeri ruumi kasutamist, vaid aitab kaasa ka linnaruumi dünaamilisusele ja elavusele. Kvartal toetab noorte ja eakate integratsiooni, pakkudes haridusasutuste, noortekeskuste ja teenuste integreeritud keskkonda. Selline lähenemine vähendab sotsiaalset isolatsiooni ning loob võimalusi ühiste tegevuste ja suhtluse jaoks erinevate vanuserühmade vahel. Kvartali kavandatud viljapuuaed ja mitmekesised rekreatsioonivõimalused aitavad luua atraktiivse keskkonna, mis kutsuvad inimesi linna südamesse veetma aega ja osalema kogukondlikus tegevuses. Viljapuuaed mitte ainult ei pakugi esteetilist naudingut, vaid ka toimib vastusena autostumisele, julgustades jalakäimist ja jalgrattasõitu ning vähendades seeläbi autoliiklust kesklinnas. Kokkuvõttes esindab Säde kvartal innovaatilist lähenemist linnaruumi planeerimisele, pakkudes lahendusi kahaneva linna probleemidele. See integreeritud linnaruumi kavandamine mitte ainult ei taasta linna elujõulisust, vaid loob ka jätkusuutliku keskkonna, kus erinevad sihtgrupid saavad elada, õppida, töötada ja puhata. Torni eesmärk on anda Valga siluetile uus maamärk, mis oleks dialoogis ajalooliselt olulise Valga Jaani kirikuga ning püüet harmoniseeruda ümbritseva keskkonnaga ilma et ta varjutaks kontaktvööndi ajaloolisi hooneid.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Mõisaküla linna raudteeala ja veetorni arendamine külastusobjektiks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Porkanen, Maria; Künnapu, Vilen
    Käesoleva diplomitööna on koostatud mahuline planeering eesmärgiga revitaliseerida Mõisaküla linna ja avada kogukonnale selle potentsiaal. Projekti elluviimisel tekib amortiseerunud Mõisaküla linna mitmekülgne keskus, mis hoiab ja väärtustab piirkonna ajalugu ja loob meeldiva keskkonna vaba aja veetmiseks. Kuna tänapäeval on päevakorras taaskasutus, siis olid ka töö autori põhiargumendid kasutada projektis ära olemasolevat väärtuslikku arhitektuuri ja tugevdada juba olemasolevaid ühendusi. Lisaks oluliste funktsioonide lisamisele on planeeringualal suur rõhk pandud ka pargile ja huvitava ruumielamuse kujundamisele. Tegemist on turvalise ja hubase paigaga, mis loob kergliiklejasõbraliku ja kergesti läbitava keskuse. Loodud lahendus pakub tegevust ümberkaudsetele koolidele ja lasteaedadele ja meelitab inimesi tagasi linna. Planeeringu ülesehitus loob mitmekülgse ja looduskeskse linnaruumi ning aitab Mõisaküla linna elavdada. Pakutud lahendus annab senisele tööstuslikule piirkonnale uue ilme ja muutub uueks linnakeskuseks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Lutheri veetorni kvartal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-25) Voogla, Carolin; Tamm, Ralf
    Antud diplomitöö käsitleb endise A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku ala mahulist lahendust, mille eesmärk on elustada ja taaselustada praegu nukras seisus olev kvartal. Planeeringu alasse, mis asub Pärnu maantee, Vineeri tänava, Vana-Lõuna tänava ja Tatari tänava vahelisel umbes 3 hektari suurusel alal, on põimitud erinevad funktsioonid, et luua mitmekesine ja elav keskkond, mis on kasutuses ööpäevaringselt. Kuna kvartalis on säilinud vaid seitse paekivist ehitist, mis kuuluvad riiklike kultuurimälestiste hulka, on oluline säilitada ja integreerida need ajaloolised hooned uude planeeringusse. Kvartali omaaegne suursugusus on hääbunud, territoorium on suletud ja inimeste liikumine seal peaaegu puudub. Pärnu maantee ääres asuv uhke hoone hoiab ala veelgi kinnisemana, kuigi selle arhitektuurne atraktiivsus on eemalt ligitõmbav. Planeeringu ettepanek toob kvartalisse kortermajad, büroopinnad, külaliskorteritega majad digitaalsetele nomaadidele, avalikud hooned noortele ja suur polüfunktsionaalne ärihoone. Kokkuvõttes loob see planeeringu ettepanek Lutheri veetorni kvartalile funktsionaalse ja hästi ühendatud elukeskkonna, mis vastab kaasaegsete elanike ja külastajate vajadustele, säilitades piirkonna ajaloolise identiteedi ning pakkudes uuenduslikke ja mitmekesiseid võimalusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Telliskivi 60: äri- ja kultuurikvartal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Jõekallas, Carl Deion; Kesler, Hindrek
    Planeeringu eesmärk oli siduda tervikuks linnaruum, mis ajalooliste kihtide ja otstarvete tõttu on muutunud eklektiliseks. Selleks läheneti probleemile erineval skaalal. Võtmekohad planeeringu lahendamisel on olnud planeeritava ala ühendamine suuremasse linnamustrisse, olemasoleva hoone kasutuselevõtt tänapäevases kontekstis ning avaliku ruumi mõtestamine. Laiemaks ühenduseks linnaga on loodud sild, mis võimaldab mugavama ligipääsu planeeritavale alale. M-hoone rekonstrueerimisettepanekuga näidati viisi, et on võimalik massiivne, suuremas osas kasutuseta olev hoone võtta kasutusele osaliselt avaliku linnaruumina. Lahendusega ühendati kokku varasemalt M-hoone massiivsuse tõttu osadeks jaotatud linnaruum. M-hoonest moodustustus perimetraalne kvartal, ning kvartali keskele tekkis atraktiivne linnaväljak, mida toetavad hoonesse kavandatud raamatukogu, erinevas suuruses galeriipinnad ning kohvikud. Tähtsat keset uue moodustunud kvartali keskel tähistab väljakule uue rajatisena planeeritud rohetorn ning tähtsasse keskpunkti viivad kollased teed – tajutav märgistussüsteem, mis muudab linnaruumi intuitiivselt läbitavaks ning seob kogu planeeringu kokku.