Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Viimsi Sadama Kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Hallisoo, Barbara; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva lõputööga on planeeritud eskiisprojekti mahus Miiduranna külla, Viimsi valda, Harju maakonda vana kaubasadama ning tööstuspiirkonna asemele mitmete funktsioonideega elamu- äri- ning ühiskondlik kvartal nimega Viimsi Sadama Kvartal. Projekti eesmärgiks oli luua valglinnastunud Viimsisse keskuse pikendus ning luua piirkonda toimiv jahisadam koos laevade talvehoiuga Planeeringu koostamisel on arvestatud Viimsi üldplaneeringuga, ajalooga ning maastikuga. Loodud lahenduseega asub Muuli tee frondil sadamahoone koos ellinguga, ärihoone ning ühiskondlik hoone. Ülejäänud ala on jagatud kolmeks elamukvartaliks, mis on lahendatud Vkujulise hoonestusega, mis tagab korteritele parima vaate ning insolatsiooni nõuete täitmise. Lisaks hoonestusele on läbi lahendatud ka avalik ruum, mis hõlmab kogukonna istandust, välijõusaali, parke ning mänguväljakuid.Nimetus Piiratud juurdepääs Vasikaholmi Rahu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Jasner, Sandra; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva diplomitöö eesmärgiks on Haapsallu, Vasikaholmi poolsaarele, pakkuda planeeringuline ideelahendus, mis arvestaks Haapsalu omapärandi, rannikualaste piirangute ning maailmameretaseme muutustega. Planeering loob poolsaarele uue ainulaadse keskkonna, arvestades Haapsalu linna omapärade ning keeruliste ilmastikutingimustega ning luues loodussõbraliku ja rahuliku keskkonna nii kohalikele kui külastajatele. Lisaks leiab ka lahenduse, kuidas tõsta antud piirkonna aastaringset külastatavust. Selleks on ala jaotatud kolmeks osaks – puhkemajade ala, peamaja koos restoraniga ning konverentsimajad. Funktsioonid on mõeldud nii puhkajatele kui ka kohalikele, kes soovivad nautida vaikset ja looduslähedast elustiili. Läbi planeeringu on loodud rohekoridor, millega koos kulgeb Haapsalule omane promenaad. Lisaks on täiustatud rannala, luues sinna istumisvõimalusi ning ka võimalusi sportimiseks ning varustuse hoiustamiseks. Planeering toob Haapsallu uusi võimalusi nii koduks kui puhkepaigaks ning loob ka ala suuremate ürituste pidamiseks. Loodud on ainulaadne atraktiivne piirkond nii kohalikele kui ka turistidele.Nimetus Piiratud juurdepääs Kopli eakate korterelamu ja huvikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Assmann, Marie; Tammik, ToivoKopli liinide kõrvale on toodud uuenduslik mitmekülgse funktsiooniga eakate korterelamu ja huvikeskus. Eakate korterid on toodud keskkonda, kus neil on võimalus ise hakkama saada ja olla sotsiaalne. Korterelamu on ühendatud esimese korrusega, mille kaudu on elanikel hoones lihtne liikuda huvikeskusesse, terviseabisse, restorani, apteeki, spordiruumi kui ka erinevatesse äri ruumidesse. Hoone arhitektuurse ruumiprogrammiga on loodud aktiivsed võimalused nii seeniorieas elanike omavaheliseks läbi käimiseks kui ka huviringi külastajatega suhtlemiseks. Huviring meelitab alale erinevas vanuses inimesi. Kinnistu kõrval paiknev park ja esimese korruse katusele rajatav eakate elanike ühine aed annab korteritele lisaväärtust. Restoranist ja katuseterrassilt avanevad põnevad vaated pargile, katuseaiast ka merele. Katuselt avanevad merevaated tänu Kopli liinide hoonestussammu kopeerimisega antud hoone teisele ja kolmandale korrusele. Viilkatusega teise ja kolmanda korruse mahud sulandavad muidu üsna suuremahulise hoone miljööväärtuslikku piirkonda.Nimetus Avatud juurdepääs Hiiu struktuurplaneering: kaasaegne aedlinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-25) Nõmme, Ingrid; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva diplomitööna on koostatud linnaplaneering eesmärgiga taaselustada Hiiu asum, luues sinna kaasaaegne, kuid piirkonnale omane aedlinn. Projekti elluviimisel tekib amortiseerunud Hiiu piirkonda maa- ja linnaelu ühendav ala, mis tekitab inimestes sideme üksteise ja loodusega. Kuna tänapäeval on päevakorras kliima soojenemisega seotud probleemid ning „homse“ kui ka „rohelise“ linna loomine, siis oli ka töö autori põhiargumendid kasutada käesolevas projektis erinevaid rohelise linna vorme. Lisaks äri- ja elukvartali loomisele on planeeringualal suur rõhk pandud rendipõldudele, andes indiviidile võimaluse saada osa kogukonnast, tervislikust eluviisist, permakultuuri viljelemisest ning sellega kaasnevatest osadest nagu tervislik toit, looduse tundmaõppimine ning komposteerimine. Seda toetab rajatav Nõmme-Väikse park, õpetamaks linnalastele, mida kujundavad endast loodus ja elurikkus. Tegemist on turvalise ja hubase aedlinnakuga, mille ruumiprogramm aitab uutel funktsioonidel üksteist toetada ning loob kergliiklejasõbraliku ja kergesti läbitava keskuse. Pakutud lahenduses on kasutanud 21. sajandi linnapõllumajanduse ja taaskasutamise lahendusi. Nende vaheliste seostega on loodud elukeskkond, mis kutsub nii kodanikke kui ka eraettevõtteid piirkonda tagasi ning seal tegutsema. Planeeringu ülesehitus loob mitmekülgse ja looduskeskse linnaruumi ning aitab nii Hiiut kui ka Nõmmet üleüldiselt elavana hoida.Nimetus Avatud juurdepääs Maarjamäe Vähiravi Toetuskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Kilter, Kristin; Talpsep, Kaur; Hayashi, TomomiKäesoleva lõputöö projekt käsitleb Maarjamõisa mõisaansambli aktiveerimist Tartu Ülikooli kliinikumi vastas, luues sinna juurde tervikliku vähiravi toetuskeskuse, mis annaks vanale mõisa peahoonele ja tallile uue tähenduse ja funktsiooni arvestades sealset ümbritsevat keskkonda. Eesmärk oli luua vähihaigetele toetuskeskus, mis pakuks neile ravi soodustavat keskkonda ja emotsionaalset tuge terve nende pika ja raske raviteekonna jooksul ja ka pärast seda. Asukoha valikul lähtuti ümbritsevast keskkonnast ja vähkravi pakutavate haiglate paiknemisest. Hoone pidi asuma vähiravi pakutava haigla läheduses, et pakkuda patsientidele käepäraseid ja mugavaid lahendusi. Tartu Maarjamõisa kinnistu osutus valituks eelkõige oma rohelisuse ja kättesaadavuse poolest. Projekti käigus kasutatud juhtumiuuringud andsid ülevaate vähiravi toetuseks vajalikest rummidest ja funktsioonidest, mis on vähkkasvajat põdevate inimeste ravi soodustamiseks vajalikud. Erinevad huvitavad lahendused olid inspiratsiooniks käesoleva töö lõputöö koostamisel. Vähiravi toetuskeskuse projekteerimisel oli põhirõhk roheteraapial tulenevatest põhimõtetel, mida rakendati olemasolevate ja uute hoonemahtude sidumisel, moodustades nende vahele ja keskuse keskmesse rohekoridori. Sooviks tänada oma juhendajaid Kaur Talpsepa ja Tomomi Hayashit, Samuti tänada Tallinna Tehnikakõrgkooli ja arhitektuuriinstituudi juhiabi Kristina Aimla- Volkovit ja Rapla perearsti keskuses töötavaid Siiri Kutserit ja Tiina Paeorga, kes lõputöö valmimisel nõustasid antud teema osa.Nimetus Avatud juurdepääs Nõmme eluringi asum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Kaunissaar, Margo; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesoleva lõputöö fookus on suunatud Nõmme lastekodu laste igapäevaelu ja Nõmme eakate sotsialiseerumise parandamisele. Valitud asukoht on Nõmme keskuses asuv Nõmme lastekodu ja turvakeskus, mis on hetkel kasutusel. Lõputöö eesmärk on leida võimalusi parendavate lahenduste pakkumiseks Nõmme lastekodu elanikele ja Nõmme eakatele. Lõputöö uurimisvaldkond paikneb Põhja-Eestis, Nõmme linnaosas, Vana-Pärnu maantee ääres asuval Nõmme lastekodu kinnistul, mis asub Nõmme keskuse lähedal. Eesti elanikkonna vananemine on olnud järjepidev protsess viimastel aastakümnetel ning see trend jätkub ka tulevikus. Samuti on Eesti lastekodu süsteemi kritiseeritud selle eest, et see ei vasta tänapäevastele standarditele ning ei paku lastekodulastele piisavalt võimalusi hariduse omandamiseks ja iseseisvaks eluks valmistumiseks. Lõputöö eesmärk on leida optimaalne lahendus, mis soodustaks eakate ja lastekodu laste paremat suhtlemist ja integreerumist. Selleks on uuritud erinevaid arhitektuurilisi lahendusi ja funktsioone, mis vastaksid sihtgruppide vajadustele ning toetaksid kogukonna omavahelist suhtlust ja koostööd. Projekti käigus on arvestatud Nõmme piirkonna arhitektuurilist stiili ja lähedal asuvaid olulisi hooneid, et luua keskus, mis parandaks eakate ja lastekodu laste elukvaliteeti ning pakuks lisaväärtust kogukonnale. Projekti eesmärgiks on luua hoonekompleks, mis integreerib asenduskodude ja eakate päevakeskuse funktsioonid ning võimaldab erinevaid huvitegevusi ja aiandusprojekte. Kompleksis on kavandatud hooned, mis võimaldavad asukatel sotsialiseeruda, osaleda erinevates tegevustes ja arendada oma oskusi. Lisaks on planeeritud turuhoone, kus saab müüa kohalikke toidu- ja käsitöökaupu ning toetada kohalikku majandust. Hoonekompleks on mõeldud looma integreeritud kogukonda, mis toetab elanike omavahelist suhtlust ja koostööd ning on visuaalselt atraktiivne ning harmooniline.Nimetus Avatud juurdepääs Sillamäe Loodus- ja Hariduskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Eensoo, Sandra-Liis; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Sillamäele linna Loodus- ja hariduskeskus. Lisaks pikendati olemasolevat mereäärset promenaadi ning loodi keskuse ümber väliala. Lõputöö eesmärgiks oli luua loodus- ja hariduskeskus, mis pakuks kohalikele elanikele juurde hariduslikku elamust ning vaba aja veetmise võimalusi, samuti kutsuks see inimesi rohkem Sillamäe linna avastama ja seda veelgi enam märkama. Loodus- ja hariduskeskus aitab pöörata tähelepanu looduses valitsevatele kitsaskohtadele, õpetab armastama ja väärtustama meie ümber paiknevat elukeskkonda, luues inimestes rohkem teadlikkust ümbritseva keskkonna olulisusest ja mõjust meie eludele. Asukoha valikul lähtus autor selle ümbritsevast keskkonnast. Kuna tegemist on looduskeskusega, siis oli ka lõputöö projekteerimsiel oluline, et keskus ei asuks päris linna keskel, vaid oleks ümbritsetud mitmekesise loodusega. Samal ajal järgiti, et asukoht ei jääks Sillamäe promenaadist liiga kaugele ning oleks kergesti ligipääsetav. Käsitletud juhtumiuuringud andsid autorile hea ülevaate looduskeskuses olevatest funktsioonidest ning olid inspiratsiooniks käesoleva projekti lahendamisel. Referentside uurimisel vaadati nende paiknemist linnakeskkonnas, uuriti ruumide vahelisi liikumis ja ruumide suurusi. Saadud teadmisi rakendati antud lõputöös hoone projekteerimisel. Lõputöö lõplik lahendus läbis mitmesuguseid erinevaid etappe. Projekteerimise käigus prooviti mitmeid erinevaid lahendusi ning muudeti korduvalt hoone kuju, vormi ja selle kasutamisviise. Hoone kompaktse kujuga ning selle keskseks osaks on väljaulatuv talveaed. Hoone katus on 8 kraadise kaldega ning katusele on paigaldatud kukeharjamatid, mis ilmestavad hoone välimust igal aastajal. Lisaks on pikendatud ja täiendatud Sillamäe promenaadi nii, et Loodus- ja hariduskeskus oleks promenaadi algus- või lõpp-punkt, samuti ühendati promenaad ja looduskeskus omavahel nii, et inimestel oleks mugav nende vahel liigelda. Hoone kandekonstruktsiooniks on liimpuit, kasutatud on liimpuittala -ja post süsteemi, samuti kandvast vahelaest ja siseseintest. Hoone talveaed koosneb kolmekordsest klaaspaketist ja alumiinium raamistikust Lõputöö autor soovib tänada Sillamäe Linnavalitsust, Tallinna Botaanikaaeda ja Jaan Mettikud ning Tallinna Tehnikakkõrgkooli õppejõudu Tiina Tuulikut, kes antud lõputöö valmimisel nõustasid mitmete teemade osas. Lisaks soovib autor tänada oma juhendajaid Kaur Talpsepa ja Tomomi Hayashi. Samuti tänada Tallinna Tehnikakõrgkooli ja arhitektuuriinstituudi juhiabi Kristina Aimla-Volkovit.Nimetus Avatud juurdepääs Paavli Kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Erala, Christian; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurAntud planeeringu eesmärk oli luua amortiseerunud tööstusalale uus mitmekülgne, multifunktsionaalne ning vaheldusrikka maastiku ja loodusega elu- ja ärikeskus. Paavli Kvartali planeerimisel on aluseks võetud Põhja-Tallinna üldplaneeringus etteantud lähtepunktidega ning on arvetatud ka planeeringu ala lähedusse rajatavate Putukaväila ja Manufaktuuri Kvartaliga. Sellisel moel on loodud planeeringutest üksteisega haakuv tervik, mis seob need ühtseks linnaruumiks. Planeeringuala hoonestusala idee oli luua hoonetevahelisi avalikke ja poolavalikke sisekvartaleid, kuhu on loodud erinevaid funktsioone nii haljasalana kui ka rekreatsioonialana. Hoonestuse korruselisus arvestab Põhja-Tallinnas olemasolevate hoonete kõrgusega ning planeeringus säilitatavate ehitistega. Tähtsal kohal on rohelus ja keskkonnasäästlike eluviise arvestav aspekt. Kvartalisse on loodud võimalikult palju rohealasid, muutes piirkonna loodussõbralikuks ja meeldivaks keskkonnaks nii elamiseks, töötamiseks kui ka aja veetmiseks. Lisaks rohelusele leiab projektis ka hulga rekreatsioonialasid, kus leiab tegevust nii mänguväljakutes, välijõusaalis, kogukonnaaedades, rohekatustel ja linnaväljakutes. Suur rõhk on ka jalakäijasõbraliku keskkonna loomisel, kus kergliikuritele ja jalakäijatele on loodud võimalikult mugav infrastruktuur ning ühendusteed Paavli Kvartalis liikumiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Loomekeskus Toomemäel Tartus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 0023-05-18) Litvinenko, Rodion; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö raames kavandatud osaliselt integreeritud Toomemäle loomekeskus sisaldab kõiki inimeste vaba aja veetmiseks ja hobide harrastamiseks vajalikke aspekte. Olemasolevate mälestiste ja koha ajaloo uurimine näitas, et pargis ei ole nii huvitav aega veeta, kuna see näeb välja võsastunud ja hooldust vajav. Loovuskeskus peaks täiendama Toomemäe ajaloopärandit kenasti, julgustades inimesi tutvuma koha ja selle ajalooga. Kõigi oluliste taimeliikide säilitamise ja uue haljastuse tegemisega saab parki uut elu lasta. Kõik mälestusmärgid muutuvad nähtavamaks ja omavahel seotud, kõik kõnniteed renoveeritakse, jäädes samas oma algsetele kohtadele. Pargi olemasolev mänguväljak noorendatakse ning kõik valgustid ja pingid vahetatakse välja, muutes pargi avalikkuse jaoks atraktiivsemaks. Loomekeskus koosneb kahest osast, külastajatele, kes ei soovi ise keskuses käia, on paviljon, kus asub restoran, kuid põhitegevused toimuvad maa all. Igas saalis ja loomulikku valgust vajavas ruumis on katuseaknad. Ka eri tänavatelt kahte suunda ühendavad tunnelid on samuti klaasitud katusega. Ülejäänud ruumid on vastavalt vajadusele hästi valgustatud. Kõiki ruume ja stuudioid saavad kasutada nii kohalikud elanikud kui ka külalised, kes on ühe ruumi broneerinud. Projekteerimisel tuleb arvesse võtta selliseid olulisi tegureid nagu oli juba mainitud loomulik valgus, ventilatsioon ja veekindlus, tagades samas, et konstruktsioon on tugev ja turvaline. Kaevamisprotsess on kriitilise tähtsusega ja nõuab kogenud spetsialiste, et tagada pinnase stabiilsus ja hoone nõuetekohane toetamine. Materjalide valik on samuti väga oluline, et seinad ja laed peaksid vastu ülalpool asuva pinnase raskusele ning niiskuse ja temperatuurimuutuste survele, seega võtsin minimaalseks seinapaksuseks 60 sentimeetrit ja kasutasin kandekonstruktsioonidena selliseid materjale nagu raudbetoon ja teras. Hoolimata probleemidest võib maa-aluse ehitise ehitamine tuua palju kasu, näiteks energiatõhususe, väiksema keskkonnamõju ja ainulaadsed disainivõimalused.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamu üksinda elavatele inimestele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Pihlas, Marie; Põime, AndresKäesoleva lõputööga pakub autor lahenduse üksinda elavatele inimestele korterelamu näol Tallinna linnas, Kristiines. Projekteeritud korterelamu pakub linnas täisväärtuslikku elukeskkonda 97 üksinda elavale inimesele. Korterite plaanid võimaldavad elanikel mööbliga vabalt ringi käia ning tekitada ühetoalistes korterites erinevaid privaatseid tsoone. Samuti on elanikel võimalik kasutada erinevaid jagatud funktsioone esimese korruse ühisaladel, sealhulgas ühist kööki, käsitöötuba, pesu pesemise ruume, sauna, jõusaali, kontoriruumi, projektiruumi, lisaks kolmanda korruse külaliskorterit ja neljanda korruse talveaeda ning sisehoovi piiravat abihoonet. Hoone maht koondub ümber sisehoovi, mis pakub elanikele linnaelust privaatsust ning pakub võimalust veeta vabas õhus aega, tegeledes nt aiandusega. Autoripoolne tänu kuulub eelkõige juhendajale Andres Põimele, lisaks professor Martti Kiisale, maastikuarhitekt Tiina Tuulikule, Põlva CLT majadega tegelenud Raido Peedomaale Arcwoodist ning kõigile õppejõududele, tänu kellele on autor lõputöö kirjutamiseni jõudnud, samuti juhiabile Kristina Aimla-Volkovile.Nimetus Avatud juurdepääs Ringi surfi- ja suusakeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-09-15) Orujõe, Urmo; Tamm, RalfLõputöö eesmärgiks on kunstliku lainega surfibasseini ja seda teenindava hoonestuse ning infrastruktuuri rajamine Eestisse. Taoline keskus on Ida-Euroopa ja Põhjamaade regioonis esimene ja ainulaadne. Lõputööga valitakse planeeritavale lainekeskusele optimaalseim asukoht ja tänastes tingimuste kõige efektiivsem ja energiasäästlikum laine generaatori tehnoloogia, antakse keskusele planeeringuline lahendus ja hoonestuse arhitektuurne eskiis. Kuna planeeritav keskus vajab talviseks perioodiks lisafunktsiooni, siis asukohavalikul keskendusin asukohtadele, mis seda võimaldaksid. Lõplik valik osutus Tallinnast 16 km kaugusel Tallinn – Tartu mnt. ääres Aaviku külas asulvale kinnistule, kuhu Rae vald arendab tehislikku mäesuusa mäge. Tänase seisuga on antud kinnistule väljastatud 2019 aastal ehitusluba suusamäe rajamiseks koos tõstukitega. 2018 T-Model OÜ poolt koostatud põhiprojekt käsitleb suusamäe vertikaalplaneeringut ja esialgset asendiplaanilist lahendust. Muuhulgas on mäe kõrvale planeeritud rajada kunstlume tootmise eesmärgil vee akumuleerimiseks veevõtu tiik. Samuti on kogu kinnistu ulatuses rajatud toimiv drenaažisüteem (torustik ja kraavid). Mäe teenindamiseks vajalikku hoonestust 2018 T-Model OÜ poolt koostatud põhiprojekt ei käsitle. Kavandatava keskuse kandev idee on „Talvel suusk, suvel surf“. Lõputööga antakse planeeritavale surfi- ja suusakeskusele planeeringuline ja ruumiline lahendus ning arhitektuurse lahenduse eskiis. Lahendus koostatakse viisil, mis võimaldab nende kahe põhifunktsiooni parima omavaheline koostoimimise. Lisaks põhifunktsioonidele on keskuse projekteerimisel arvestatud ka täiendavate lisafunktsioonide võimalusega, et mitmekesistada keskuse poolt pakutavate teenuste valikut. Lisaks ~200x200m välibasseinile, kus toimub surfimine kätkeb kavandatav hoonestus endas lisafunktsioone nagu surfikool, surfipood, varustuse rent, treeninguruumid, toitlustus, majutus, mini-spa ja ristkasutusega ruumid, mis võimaldavad keskust kasutada erinevatel otstarvetel. Vastavalt lõputööga seatud eesmärgile kasutada töös tänasel päeval kõige efektiivsemat, paindlikumat ja energiasäästlikumat olemasolevat lainete genereerimise tehnoloogiat, lähtudes kasutuskogemusest ja erinevate turul pakutavate tehnoloogiate analüüsist ning eelnevaid kriteeriume silmas pidades on kõige otstarbekam planeeritavas keskuses kasutada Wavegarden Cove elektromehaanilistel tõukuritel põhinevat tehnoloogiat. Taoline tehnoloogia võimaldab kõige energiasäästlikumal viisil saavutada suurima arvu kvaliteetseid laineid. Energiatarve on tänases turuolukorras üks tähtsamaid parameetreid, mida tuleb keskuse edukaks toimimiseks arvesse võtta. Wavegarden Cove süsteemi energiatarve on 1 kWh kõige suurema võimaliku laine kohta ja umbes pool sellest väiksemate lainete genereerimisel. Surfikeskus toodab arvestuslikult 1-2 milj. lainet hooajal. Tehnoloogiat on juba rakendatud mitmes edukalt toimivas analoogses surfikeskuses maailmas ja kasutuskogemus on olnud väga positiivne [9]. Lisaks pakub tehnoloogia väljatöötanud ettevõte nö. täispaketti, mis hõlmab endas asukoha analüüsi, tasuvusanalüüsi, basseini ehitust, lainegeneraatori paigaldust, valgustuslahendust, ekspluatatsiooniaegset hooldust ja kaugjuhtimist ning koolitusi operaatoritele ja mehaanikutele [10]. Taolist terviklahendust teiste tehnoloogiate arendajad ei paku. Kuna planeeringuala läheduses kavandatava basseini tarbeks looduslik veekogu puudub, siis planeeritavas lahenduses on veevarustus tagatud kombinatsioonina sadevee, pinnavee ja põhjavee kasutamisest. Planeeringualale on paigaldatud tervet 87,42 ha ala hõlmav drenaažisüsteem ja ala perimeetrile on rajatud kuivenduskraavid. Vee kasutuse põhimõtteline skeem näeb ette sademe- ja pinnasevee kogumist terve planeeritava ala ulatuses. Drenaaži kaudu juhitakse kogutud vesi pumplasse, mis vee puhastab ja basseini pumpab. Talvisel perioodil võetakse basseinist vett kunstlume tootmiseks suusamäele, mis soojemal aastajal sulades taaskord ringiga drenaaži kaudu pumplasse jõuab, seal puhastatakse ja basseini pumbatakse. Kuivemateks perioodideks ja juhul, kui kogutavast sademe- ja pinnaseveest jääb väheks on pumpla ühendatud ka põhjavee kaevuga, kust vajadusel aastaringsel täiendavat vett saab ammutada. Taoline süsteem tagab vee ringkasutuse ja on ökoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekas. Asendiplaani üheks sisendiks on kinnistule rajatava suusamäe planeeritav asukoht, kuna selle ehitamine on ehitusloa aluseks oleva projekti järgi juba alanud ja selle ümberplaneerimine tänases staadiumis ei ole otstarbekas. Ka ei ole see vajalik. Lainesurfi bassein ja neid kahte põhifunktsiooni ühendav keskus ja sellega kaasneva infrastruktuuri saab edukalt planeerida ilma olemasolevat suusamäe lahendust muutmata. Ehitamisjärgus oleva suusamäe ehitusprojekti alusel rajatakse suusamägi kinnistu põhjaosasse. Kinnistule sissepääs on planeeritud Tallinn – Tartu maanteelt alguse saavalt sissepääsuteelt, mis kulgeb mööda kinnistu kirdepiiri. Sissepääsutee äärde planeeritavast suusamäest kirdesuunas on planeeritud 225 kohaline parkla. Vahetult parklast pääseb surfikeskussesse, mis asub parkla ja suusamäe vahel. Keskus kujutab endast L-kujulise asetusega hoonetekompleksi, kus erineva funktsiooniga hooneosad on omavahel ühendatud L-kujulise varikatusega. Suusamägi jääb keskusest edela – ja surfibassein lõunasuunas. Hoonestus on asetatud nii, et see jääb suusamäe ja lainebasseini vahele. Kogu hoonestus on planeeritud loogilises kasutusjärjestuses. Ümber suusamäe, edelasuunal on planeeritud murdmaasuusarada, mis kulgeb mööda suusamäe nõlvasid, et tekitada tõuse ja laskumisi. Suusarada on 3 km pikkune ja saab alguse suusamäe põhjaosas asuva suusatõstuki värava eest. Arhitektuurselt on hoonestus kavandatud moderne ja maitsekas, samas mitte liiga ülepakutud ega bravuuritsev. Isikliku eelistusena kasutan lihtsaid geomeetrilisi vorme, mida on õige pisut komplitseeritud. Viimistlusmaterjalidest kasutan arusaadavat ja traditsioonilist puitu. Puitu kasutatakse keskuse põhimahte ühendava varikatuse kandekonstruktsioonina, kus seda on julgelt eksponeeritud. Hoonestuse fassaadides kasutatakse lisaks puidule veel väga vastupidavat ja paljude viimistlusvõimalustega polümeerkomposiit plaati. Keskuse põhihoonestus on olemuselt väärikas ja esinduslik. Hubasema funktsiooniga hoonestus nagu näiteks kämpingud ja rannabaar on vastavalt funktsioonile ka arhitektuuriliselt „kodusema“ olemusega lihtsamad puitkarkassi ja -fasaadiga hooned. Puitu on kasutatud ka restorani juurde kuuluva avara rõdu ja suusamäel asuvate vaateplatvormide viimistlemiseks. Lainebasseini põhikonstruktsioon on raudbetoonist. Basseini juhtruum ja pumpla viimistletakse samuti puiduga. Kogu hoonestus moodustab ühtse ja läbimõeldud dünaamilise terviku, mida on liigendatud hoone osade mahtudega, osade asetuse, pauside ja viimistlusmaterjalidega. Lõputöö kirjalikus osas antakse järjekorras ülevaade loodusliku – ja kuntsliku lainega lainesurfi ajaloost maailmas ja Eestis, analüüsitakse maailmas juba kasutusel olevaid lainebasseine ja erinevaid lainegeneraatori tehnoloogiaid. Seejärel tutvustatakse projekteeritava lahenduse kontseptsiooni ja täpsustavate selgitustega antakse ülevaade asukohast, lainegeneraatori tehnoloogia valikust, lainebasseini veevarustusest, asendiplaanilisest – ning arhitektuursest lahendusest. Lõputöö lõpus olevad lisamaterjalid hõlmavad endas teemakohaseid pilte ning projekteeritud lahenduse jooniseid. Leian, et teema on antud valdkonnas väga aktuaalne ja kunstliku lainega surfikeskuse rajamine omab arvestatavat positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju, annab suure panuse nii sise-, kui välisturismi arengusse, loob laiemalt kogu regioonile (Põhjamaad, Ida- ja Kesk-Euroopa) võimaluse tegeleda kontrollitud keskkonnas atraktiivse ja populaarsust koguva veespordialaga ja viib surfikultuuri kogu regioonis enneolematule tasemele. Samuti pakub lõputöö ainulaadse keskuse näol midagi täiesti uut Eesti arhitektuurimaastikul.Nimetus Avatud juurdepääs Puuetega Inimeste Organisatsioonide Maja(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-26) Urban, Villu; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelLigipääsetavad hooned on kasutatavad, mugavad ja turvalised kõigile. Meie tulevikunägemus on ühiskond, kus ka puudega inimesed saavad osaleda, panustada, olla võrdsed ülejäänud ühiskonnaga ja anda selle arengule oma osa. Kui varem on ligipääsetavus toonud kaasa probleemseid täiendusi ning ümberehitusi arhitektuuris, saab antud hoonega näidata, et on võimalik saavutada kõikidele inimgruppidele kasutatav, universaalse disaini printsipiidest lähtuv tulemus, vaid väheste erilahendustega. Puuetega Inimeste Organisatsioonide Maja näitel võiksid ligipääsetavad hooned saada tulevikus ehituse standardiks. Selleni aitab kaasa ehitusmääruse nr 28 järgimine ja vajadusel ligipääsetavuse ekspertide kaasamine. Lõputööks projekteeritud büroohoone Tallinnas, aadressiga Suurtüki 12, on multifunktsionaalse ruumiprogrammiga hoone. Lähtudes ümbritsevast keskkonnast, loob erinevate funktsioonidega ruumiprogramm antud piirkonnas uudse keskkonna. Erineva funktsionaalsusega hoone ning planeeritud ala toob piirkonda lisaks bürootöölistele ka tavakodanikke. Hoone tornid loovad uusi vaateid linnale. Hoone projekteerimisel on arvesse võetud ümbritsevat keskkonda. Projekteeritud kõrghoone on 7 korruseline, kõrgusega 30,4 meetrit. Puuetega Inimeste Organisatsioonide Maja oleks ainulaadne nii Eestis, kui kogu Baltikumis, olles eelkõige erinevatele puudegruppidele eeskujulikult ligipääsetav, koondades erinevad puuetega inimeste organisatsioonid “ühe katus alla” ning võimaldades seeläbi organisatsioonidele paremat koostööd ühise eesmärgi- puuetega inimeste huvikaitse nimel.Nimetus Avatud juurdepääs Roheline Rakvere(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-26) Mikkal, Kaarel; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesolev projekt on diplomitöö Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri erialal. Töö eesmärgiks on elavdada Rakvere kesklinna miljööd. Projekti elluviimisel tekiksid linna keskmesse uued elu - ja töökohad ning ka vaba aja veetmise võimalused. Kuna tänapäevases arenevas maailmas mängib üha suuremat rolli taaskasutus, siis oli ka töö autori põhiargumendiks kasutada käesolevas projektis erinevaid taastuvenergia vorme. Planeeringualal kasutatakse ära näiteks kineetilist energiat tootvaid sillutisplaate ning ka katusele käivaid päikesepaneele. Kuna linnakvartalile sarnane kontseptsioon Rakveres puudub ja hetkel asub planeeringualal üks suur hoone, kuhu väga tihti inimesed ei satu, tuli autoril idee luua midagi mitmekesisemat. Tegemist hubase on linnaruumiga, mille liigendatud ruumiprogramm aitab äripindadel toetada elupindu. Igapäevaselt vajaminevad teenused on vaid minutite kaugusel ning soodustavad autoliikluse vähenemist linna äärealadel asuvatesse keskustesse. Pakutud lahenduse mitmekülgne haljastus tagab kvartali siseselt rõõmsameelse õhkkonna ning lisaks esteetilisele pakub ka funktsionaalset väärtust. See on koht, mis ei ole mõeldud ainult kortermajades resideeruvatele inimestele, vaid kutsub külalisi ka mujalt maailmast. Kvartali omapärane ülesehitus loob huvitava atmosfääriga linnaruumi ning aitab Rakvere elavana hoida.Nimetus Avatud juurdepääs Tuleviku ärihoone Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-26) Susi, Kaarel; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesoleva lõputöö sisuks on terviklik arhitektuurne visioon tuleviku ärikeskusest Tallinna kesklinnas Keldrimäe asumi loodepiiril. Projekteeriti mitmekesise ruumiprogrammiga mahuline ideelahendus, mis toetab piirkonna jätkusuutlikku arengut ja loob atraktiivse ning avatud linnaruumi. Loodud hoonestus koosneb kolmest mahust, mis on omavahel seotud ja toimivad ümbritsevaid piirkondi ühendava keskusena: 30-korruseline kõrghoone, 7-korruseline korterelamu ja neid ühendav kolmekorruseline plaathoone. Lisaks on kavandatud kahekorruseline maa-alune parkla ja hoonestust täiendavad haljastatud puhkealad. Juhtumiuuringute raames analüüsiti tööga sarnase tüpoloogiaga või tehnilise ülesehitusega objekte Rootsis (Discus, multifunktsionaalne elamu- ja ärikeskus), Saksmaaal (OmniTurm, multifunktsionaalne kõrghoone) ja Antarktikal (Princess Elisabethi uurimiskeskus). Antud lõputöö lahenduse väljatöötamisel lähtuti projektiala kohavaimu eripäraga ja võeti arvesse muinsuskaitse eritingimusi. Vaadeldi asupaiga lähiümbrust ja demograafilist olukorda, millest oli abi lahenduse väljatöötamisel. Hoonete paiknemine valiti lähtuvalt planeeritud funktsioonidest ja linnaehituslikust loogikast. Seejuures arvestati kehtivaid insolatsiooni vajadusi – kompleksi siseselt ning kooskõlas naaberkinnistute hoonestusega. Hoonete kompleksi selgelt eristuv välisilme ja kaugelt äratuntav siluett on inspireeritud kivide tasakaalustamise kunstidistsipliinist [23], mis mõjub ümbritsevat keskkonda rikastava kaasaegse kunstiteosena.Nimetus Avatud juurdepääs Põltsamaa Ujula ja Noortekeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-09-16) Pikk, Birgit; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Põltsamaa linna, Põltsamaa Jõe äärde ujula ja noortekeskus. Eesmärgiks seisnes Põltsamaa Jõe äärse elu atraktiivsemaks muutmist kõigile linnakodanikele ja turistidele ning ala ühendumist ümbritseva piirkonnaga. Autori ideeks oli võtta väärtuslik, kuid vähekasutatud pargi- ja rannaala ning ühendada Põltsamaa Roosisaarega kagu poolt, ning pargiala kirde ja loode poolt. Asukoha valik pakkus linna suhtes keskset positsiooni, olles ka olemasolevate koolimajade vahetus läheduses, et kooliõpilased saaksid osaleda ujumistundides ja -trennides.Nimetus Avatud juurdepääs Kamioneki ülilinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-25) Špakovs, Aleksandr; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesolev projekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mille ülesandeks on uue ülikooli linnaku projekteerimine Varssavi Kameoneki linna osa sisse. Projekti peamine eesmärk oli tekitada tudengitele humaansema ja efektiivsema elukeskkonna, mis inspireeriks üliõpilasi õppida, koostööd teha ja ennast edasi arendada. Ümberkorraldus elupinna süsteemis oli lahendatud avaliku- ja privaatruumi osakaalu muutmisega. Luues elanikele ruume ja funktsioone väljaspool nende privaatruume. Samuti oluline oli luua ka väljaspool elamispinda võimalusi ennast arendada ja tööd teha. Mitmefunktsioonilise ja kihilise hoonestuse vahele oli loodud brutalistlik võrk, mis ühendas hoone funktsioone ühtseks tervikuks ja andis inimestele vabadust liikuda läbi vertikaal ja horisontaal telje. Krundi peal asuvat vana tehasehoonet on kasutatud linnaosa üldmulje säilitamiseks ja Kamioneku sotsiaalse funktsiooni arendamiseks. Kvartali keskel asub tihedalt istutatud haljasala otstarbega tekitada hoonete vahele ala, mis tasakaalustaks kvartali elu rahuliku loodusega.Nimetus Avatud juurdepääs Mahuline planeering Peetris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-25) Susi, Laura; Künnapu, VilenKäesolev diplomitöö käsitleb endas planeerimisprojekti Peetri alevis. Töö eesmärgiks on projekteerida eakatekodud, kirik ning neid ümbritsev park. Käesolev projekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mille ülesandeks on Peetri alevisse eakatekodu rajamine. Projekti eesmärgiks oli luua hea energiaga keskkond, millest tunnevad rõõmu kõik ühiskonnagrupid. Väljapakutud lahendus aitab hoida vanemat elanikkonda enda kodukohas ning aitab mitte tunda end ära lõigatuna ühiskonnast. Lõputöö lahendus koosneb väikesest planeeringust, kus asub 2 Eakatekodu, kirik, eramud ning kaubanduskeskuse esiselt alalt kaasatud horisontaalne keskväljak. Eakatekodul ning kirikul on lahendatud nii sise kui välialad. Diplomitööle seadsin järgmised eesmärgid: • Alale loodud hooned ning keskkond peavad mõjuma üllatuslikult. • Kogu ala ning hooned on aastaläbi ööpäevaringses kasutuses. • Planeeringuala peab olema võimalik ka edasi arendada. • Ala uued kasutusvõimalused peavad toetama Peetri ja laiemalt Rae valla arengut. Peamised planeeringuettepanekud on järgmised: 1) Ehitada kinnistule tüüpprojekti järgi kaks hoonet. 2) Ehitada kinnistule kirik. 3) Kaevata planeeringualale väike veesilm. 4) Rajada krundi lõuna külge parkimiskohad ning pargi ida külge ühine parkla kaubanduskeskuse parklaga. 5) Rajada hoonestuse lõunapoolsele küljele istutusalad ning kasvuhooned. 6) Kaevata koht tenniseväljakule, mida ümbritseb madal astmestik. 7) Rajada tenniseväljaku ja kiriku vahelisele alale lõkkekoht. 8) Tasandada ümbritsev maapind pargi rajamiseks. 9) Kaubanduskekuse ette rajada horisontaalne keskväljak, kuhu lisada installatsioonide grupp "5 elementi".Nimetus Avatud juurdepääs Põhja-Eesti toidu- ja turismikorralduskeskus endises Loksa kolhoosi keskuses Vihasool(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-25) Toonekurg, Elisa; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurKäesoleva lõputöö raames vaadeldi nõukogude modernistliku maa-arhitektuuri näidet Vihasool. Projekt käsitleb Loksa kolhoosi keskusehoone ja aiandi aktiviseerimist Vihasool ning toidu- ja turismikorralduskeskuse loomist arvestades olemasolevat keskkonda. Vihasoo küla erineb teistest kaluriküladest enda arhitektuurse lõhestumise ja puuduliku Lahemaa turismikorraldusega. Projekt leidis lahenduse kogukonnale, lasteaed-algkoolile ja sealsetele tootjatele perspektiivika ühisruumi näol. Huvireisijate tõmbenumbriks on vaatetorn ja puhkuse pikendamist soodustab männimetsa vahele planeeritud majutushoone. Juhtumiuuringu käigus tutvusin projektidega, mis olid sarnased lõputöö kontseptsiooni ja mahuga. Nõukogude aegse arhitektuuri taaselustamise näide oli Saku vallamaja põhjal, majutushoone visioon tekkis Belgias asuva hostel Wadi alusel ning õhulise ja sihvaka konstruktsiooniga vaatetorni Saksamaalt (Dietzenbach Observatoorium). Ettepaneku süda, endine Vihasoo keskusehoone, sai omale huvitekitava ja võimaliku lahenduse avaliku hoone, turismikorralduskeskuse ja toidusstuudio näol, mis ühendab kogukonda ja ahvatleb turiste. Uute struktuuride planeerimisel pöörati tähelepanu looduskaunile ümbruskonnale, ajaloole ja väärtustele. Uute mahtude kuju ja arhitektuurse välisilme vormisid ümbruskond ja olemasolev hoonestus. Projekti eesmärgiks oli säilitada võimalikult palju autentset miljööd ning võimendada sise- ja välisruumi kooslust. Projekti ideaal käsitleb teoreetiliselt Vihasoo aiandi ülesehitamist ja elavdamist, mis toetab toidustuudiot ja ühendab kohalikke tootjaid huvilistega. Avaliku ruumi, õppeklaaside ja stuudiote planeerimisel tekivad suuremad võimalused kogukonna ühiste ürituste, huvi- ja õppetegevuste korraldamiseks. Pakutav lahendus täiustab Vihasoo küla ja kogu lähipiirkonda, sealseid kohalikke turismiedendajaid, tootjaid ja huvilisi. Pikas perspektiivis peaks antud ettepanek innustama taoliste funktsioonitute ja hüljatud hoonete aktiviseerimist ja sealset keskkonna parendamist.Nimetus Avatud juurdepääs Rävala tee 8 uus kontseptsioon(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-27) Rahuorg, Elis; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttAntud diplomitöös on eskiisprojekti tasemel lahendatud äri- ja büroohoone. Projekteeritud hoone paikneb Tallinna kesklinnas, Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartalis, mille lähiümbrusesse kerkinud kõrghoonete fassaadid on läbinisti ortogonaalse, ratsionaalse jaotusega. Projekteeritud hoone on kujundatud kaasaegses stiilis teravate, puhaste joontega ja suure hulga klaasiga, mis laseb sisse palju looduslikku valgust ja võimaldab külastajatel nautida vaateid ümbritsevale keskkonnale. Kavandatud fassaadi idee on luua hoonele teiste ümberkaudsete hoonete sarnane visuaalne kuvandi, kuid kaasaegse kontseptsiooniga. Samas on fassaadi ideed arendades peetud silmas, et see oleks ehituslikult realiseeritav. Hoone tagahoovis on kujundatud park. Hoone kaasaegne arhitektuur ei sega olemasoleva ümbruskonnale, kuid resoneerib edukalt piirkonna vaatega, lisades väärtust linnaosa majandus- ja töö kesskonnale.Nimetus Avatud juurdepääs Puhkeobjektid Pärnu muulil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-26) Paemre, Elina; Tammik, ToivoDiplomitöö hõlmab endas Pärnu muuli ning selle lähiala, mis piirneb mere, jõe ja promenaadiga. Töö eesmärgiks on rannaala maastiku, loodusjõudude ning asukoha parim võimalik ära kasutamine. Diplomitööle seadsin järgmised eesmärgid: Aastaringne pääs muulile Kogu planeeringuala ööpäevaringselt avalikku kasutusse andmine Kavandatud hoone ja rajatiste sidumine ümbruskonna, maastiku ja ajalooga Pärnu linna arengu toetamine Planeeringu järk-järgulise realiseerimise võimalus. Arhitektuurne hoonestuse ettepanek on püüdnud rõhutada asukoha erilisust ja ümbritsevaid loodusjõude s.o merd, muuli ja jõge. Eestlased on olnud alati looduseusku ja saunamõnusid armastav rahvas, see on koht kuhu minnakse stressi maandama, võtmaks endale aega lõõgastumiseks. Käesolev projekt täiustab suurepärast valitud planeeringu asukohta Pärnus, avades inimestele seni vähetuntud muuli ja parkmetsa. Projekti lõplik lahendus sündis kui oli paigas üldine kontseptsioon millele järgnes dünaamiline ja loogiline mahtude paigutus ning nende funktsionaalsus. Majutuskeskuse kümme numbrituba koos saunaga hoiab korraga külastavate inimese arvu mõõduka, võimaldades personaalsemat lähenemist ja luues intiimsemat õhkkonda. Muuli tipus asuv vaatetorn oleks maamärk nii maalt kui merelt kulgejale. Laudteed, supluskohad ja vaatetornid pakuksid suurepärast lõõgastusvõimalust Pärnu elanikele ning linna külastajatele. Pakutud lahendus on samaaegselt nii mugav kui ka privaatne, andes külastajale võimaluse leida meelepärane tegevus ja nautida ürgseid loodusjõude.