TTK DSpace
TTK DSpace repositoorium säilitab ja teeb kättesaadavaks TTK lõputööd ning TTK's loodud õppematerjalid ja muud digitaalsed ressursid. Avalikud kollektsioonid ei nõua sisselogimist. Enne mitteavalikule kollektsioonile ligipääsu taotlemist registreerige ennast sisselogimise lehel. TTK Moodle'i kasutajad saavad kohe sisse logida oma Moodle'i kasutajanime (lühivorm, mitte täis TTK e-posti aadressi) ja parooliga
Valdkonnad DSpace'is
Vali valdkond, et sirvida selle kollektsioone.
Viimased sissekanded
Kõrvaltänava rekonstrueerimise töökorralduse projekt
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-07) Kärgets, Karl; Trei, Indrek
Käesolevas lõputöös on kajastatud Tartu Linnavalitsuse poolt tellitud Pihlaka tänava
rekonstrueerimine lõigus Kirsi tänav kuni Aardla tänav. Samuti on kajastatud optimaalset
ressursside kasutust ehitustööde lõpetamiseks ettenähtud ajaks. Projekti eesmärk oli
lahendada rekonstrueeritaval tänaval sõidukite ja jalakäijate läbipääsetavus tagades
samal ajal ohutus.
Lõputöö koosneb viiest peatükist, milles esimeses peatükis kirjeldati olemasolevat
olukorda ning tehti ülevaade projektlahendusest, teises peatükis on uuritud seadusandlust
ja juhenddokumentidest vajalikke nõudeid ehitustööde läbiviimisel, samuti uuriti Tartu
linna üldplaneeringut ning toodi välja linna plaanid tulevikuks. Kolmandas peatükis on iga
ehitus etapp lõputöö autori poolt lahti kirjeldatud. Neljandas peatükis on välja arvutatud
vajalikud mehhanismid, välja on toodud karjäärid kust transporditakse materjalid objektile
ning nende kogused. Viimases peatükis on arvutatud kogu objekti jooksul tööks vajalike
mehhanismide poolt tekitatavad heitekogused.
Lõputöö koostamise hetkel ei ole Pihlaka tänaval rekonstrueerimis tööd veel alanud, selle
tõttu ei ole võimalik kõiki probleeme ette näha. Töödeks kuluva aja arvutamisel on
summad ümardatud suuremaks tagades aega tööga kaasnevate probleemide
lahendamiseks. Sellegipoolest, et töid pole veel alustatud on autor proovinud anda
võimalikult täpse ülevaate tööde juhtimisest.
Geosünteetide kasutamise analüüs ja ettepanekud
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-07) Suits, Karl - Kristjan; Sillamäe, Sven
Geosünteedid võivad olla asendamatud abivahendid, täites üliolulisi funktsioone ning
pakkudes teedeehitusel ja nende juurde kuuluvate taristuobjektide ehitusel lahendusi, mis
parandavad pinnaste ja struktuuride omadusi. Geosünteedid muudavad võimalikuks teede
rajamise nõrkadele aluspinnastele, suurendavad tee aluspinnase kandevõimet ja aitavad
teiste keeruliste insenerlahenduste puhul, näiteks vähendavad nõlvade erosiooni.
Lõputöös olid vaatluse all praegu kättesaadavates juhendites olevad geosünteetide nõuded
ja viimase viie aasta jooksul tellitud geosünteetide valdkonna alased arendustööd.
Lõputöö analüüsi käigus selgus, et geosünteetide nõuded on laiali erinevates juhendites,
mis teeb nende otsimise keeruliseks. Samuti on juhendites olevad geosünteetide nõuded
küllaltki pinnapealsed ega aita huvitatud osapooltel teha põhjalikku valikut. Juhenditest
puuduvad projekteerimise alused, geosünteetide valiku põhimõtted, geosünteetide
hoiustamise ja kvaliteedi kontrolli hindamise juhised. Lõputöös analüüsiti põhjalikult
juhendmaterjalide nõudeid ning tehti ettepanekuid juhendmaterjalide täiendamise osas.
Ettepanekute osas analüüsiti ja tugineti ka Transpordiameti poolt tellitud kahele
arendustööle (geosünteetika kvaliteedikontrolli teadus-arendustöö ja geosünteetide
kasutamine teekonstruktsioonis arendustöö), mille põhjal koostati ettepanekud, kuidas
oleks võimalik olemasolevaid juhendeid täiendada. Ettepanekud on koostatud põhimõttel,
et ka alustav insener suudaks hoomata geosünteetide nõudeid.
Ehitussektoris mängib aina rohkem rolli ehitusest õhku paisatav CO2 ekvivalent, millel on
suur mõju globaalsele soojenemisele, seetõttu analüüsiti lõuputöös pinnase massivahetuse
ja geosünteetidega tugevdamise omavahelist CO2 heitekogust ja ehitusmaksumust.
Käesolevas lõputöös kirjeldatud tingimuste arvutuste tulemusel nähtus, et tugevdava
geosünteedi kasutamine avaldab keskkonnale potentsiaalselt kuni kuus korda väiksemat
mõju kui pinnase massivahetus. Tugevdava geosünteedi kasutamine aitab samuti
ehitusmaksumuses kokku hoida, arvutustulemustel selgus, et ehitusmaksumus oli ligi kolm
korda soodsam kui pinnase massivahetus. Analüüsi käigus selgus lisaks, et geosünteetide
kasutamine vähendab ehituseks kuluvat aega ja aitab säästa kvaliteetse ehitusmaterjali
kasutamist, kus kvaliteetse ehitusmaterjali hankimine on loodust kurnav ja majanduslikult
kallis.
Kergliiklustee ehitamise töökorralduse projekt
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-07) Jaagu, Juss-Joosep; Trei, Indrek
Käesoleva lõputööga on koostatud Aruküla – Kalesi jalg- ja jalgrattatee rajamise töökorralduse projekt. Lisaks on leitud selleks tööks vajaminevad ressursid ja ajakulu. Projekti eesmärk on suurendada kergliiklejate osakaalu, tagada teenustele ja töökohtadele parem ligipääs ja suurendada jalgsi või rattaga liiklejate ohutust, viies nad sõiduteelt ära.
Lõputöö koosneb kuuest peatükist, millest esimene peatükk käsitleb objekti üldandmeid koos olemasoleva olukorraga ja projekti eesmärkide analüüsi. Teises peatükis on uuritud objekti projektlahendust. Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehitustööde korraldamist. Neljas peatükk kirjeldab tööde tegemist erinevates ettapides ning viies peatükk kirjeldab erinevate tööde tegemiseks vaja minevaid materjale, nende saadavust ja ajakulu. Viimases peatükis on välja arvutatud kogu objekti jooksul kasutatud mehhanismide süsinikujalajälg.
Koostatud lõputöö on autori isiklik nägemus tööde teostamisest. Ajakulu arvestamisel ja tööde korraldamisel on põhinetud autori varasemasele kogemusele teede-ehituse valdkonnas. Ajagraafik annab ülevaate objektil toimuvatest töödest, kuid võttes arvesse teede-ehituses tihti esinevaid ootamatuid probleeme, ei saa ajakava võtta täpse juhisena.
Külmakerkeliste kohtade likvideerimise analüüs ja optimeerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-07) Kuldsaar, Marko; Mill, Tarvo
Lõputöö on koostatud teemal „Külmakerkeliste kohtade likvideerimise analüüs ja optimeerimine“ ning selle eesmärk on analüüsida külmakerkeliste kohtade likvideerimise otstarbekust ja võimalusi Eesti madala liiklusintensiivsusega teedel (alla 200 autot ööpäevas).
Eesti paikneb Ida-Euroopa loodenurgas mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis, kus sagedased ja järsud temperatuurikõikumised loovad soodsad tingimused katendite korduvaks külmumiseks ja sulamiseks. Näiteks oli 2023/2024. aasta talve keskmine temperatuur –3,4 °C, mis suurendab külmumise tsüklite esinemissagedust, eriti külmatundlike materjalidega teedel. Katendite külmumise tagajärjel külmub vesi katendi kihtides ning võib põhjustada külmakerkeid. Külmakerge on katte kandevõime kaotus, mis tekib tee katendisse või muldkehasse külmumispiiri sisse kogunenud vee ja niiskuse külmumisest moodustunud jääläätse sulamisest. Konstruktsioonis tekivad liigniiskunud kohad, mille tulemusena väheneb katendi kandevõime. Kandevõime langus raskendab teede läbivust ning väheneb tee liiklusohutus, kuna teede katendisse tekivad kohad, kus kandevõime ei vasta kehtestatud piirväärtuste nõuetele. Teekate muutub ebatasaseks, põhjustades liiklejatele ebamugavusi.
Külmakergete ulatuslikum ja süstemaatiline kaardistamine sai Eestis alguse 2016. aastal. Andmete kogumine põhineb peamiselt visuaalsel vaatluse meetodil koostöös teehooldajate ja järelevalveinseneridega. Külmakergete registreeritud ulatus ja esinemissagedus sõltuvad suures osas ilmastikuoludest kui ka andmete kogumise aktiivsusest ja süstemaatilisusest erinevatel aastatel.
Lõputöös tugineti Eesti teeregistri andmetele, mille kohaselt on riigiteedel ligi 501 kilomeetrit külmakerkeohtlikke lõike, millest enam kui kolmandik asub madala liiklussagedusega kõrvalmaanteedel. Töö raames analüüsiti nelja erineva teelõigu andmeid (Pajupea tee, Taali-Põlendmaa tee, Poldri tamm ja Saki-Parapalu tee), kus kasutati erinevaid konstruktsioone külmakergete mõju vähendamiseks nagu geotekstiilide ja geovõrkude kasutamist ning pindamist. Selgus, et parima tulemuse annab külmakerkelise pinnase eemaldamine ja konstruktsiooni asendamine sobiva kihilise lahendusega. Samas on aga külmakerke ohtliku pinnase väljavahetamine sageli kulukas, töömahukas ning pole alati majanduslikult otstarbekas, eriti väikese liikluskoormusega teedel.
Suure liikluskoormusega teedel on põhjendatud vastupidavamate ja tehniliselt keerukamate konstruktsioonide rajamine, mis tagavad piisava kandevõime ja kestvuse, kuid madala liiklusintensiivsusega teedel on mõistlik eelistada säästlikke ja sihipäraseid lahendusi, mis vastavad tegelikule liiklusvajadusele ning võimaldavad samal ajal hoida kontrolli all nii kulud kui ka keskkonnamõjud. Efektiivseks külmakergete ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb iga objekti käsitleda eraldi, võttes arvesse konkreetseid pinnasetingimusi, liikluskoormust ja olemasoleva teekonstruktsiooni seisukorda.
Euroopa moodulsüsteemsete sõidukite liiklusohutuse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-05-08) Ilves, Taavi; Kendra, Ain
Käesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa moodulsüsteemsete (EMS) sõidukite võimalikku mõju liiklusohutusele Eesti põhimaanteedel. Töös uuriti EMS sõidukite kasutusele võtmisega seotud riske, keskendudes eelkõige liiklusõnnetuste ajalisele ja ruumilisele analüüsile põhimaanteedel nr 1, 2, 4, 8 ja 11. Töö käigus analüüsiti Transpordiameti poolt kogutud liiklusõnnetuste andmeid aastatel 2014–2024, tuvastades kõrge riskitasemega teelõigud ning ajaperioodid, mille puhul EMS sõidukite kasutuselevõtmine võib nõuda täiendavaid ohutusmeetmeid. Selgus, et raskesõidukitega seotud liiklusõnnetused moodustavad 15% kõigist õnnetustest ning kriitilisteks perioodideks liiklusohutuse seisukohast osutusid tööpäevad vahemikus 12:00–15:00, kus liiklussageduse suurenemine seostus otseselt õnnetuste arvu tõusuga. EMS sõidukite mõju analüüsist selgus, et nende kasutuselevõtmine võib vähendada liiklussagedust ja seeläbi potentsiaalselt ka liiklusõnnetuste arvu, samas aga suurendada õnnetuste raskusastet, kui ei arvestata konkreetsete teelõikude eripäradega. Pikemate ja raskemate EMS sõidukite möödasõit nõuab oluliselt pikemaid ohutusvahemaid, eriti kitsastel ja intensiivse vastassuunaliiklusega lõikudel. Analüüsi tulemuste põhjal tehti ettepanek jätta EMS sõidukitele kehtima tavapärane kiiruspiirang 90 km/h kaasaegsetel ja turvalistel teelõikudel, nagu näiteks 2+1 ja 2+2 ristlõikega maanteedel. Kriitilisematele 1+1 ristlõikega lõikudele soovitati kaaluda keskmist kiirust mõõtvate kaamerate paigaldamist ning möödasõidualade täiendavat läbivaatamist ja vajadusel parendamist.
Lõputöös rõhutati ka vajadust EMS sõidukite liiklemise ajapõhiste piirangute kehtestamiseks, eelkõige tipptundidel, et vähendada liiklusõnnetuste ohtu ning parandada liiklusvoo sujuvust. Kokkuvõtvalt toob käesolev analüüs välja olulised aspektid EMS sõidukite ohutuks rakendamiseks Eestis, rõhutades vajadust põhjaliku, andmepõhise ja süsteemse lähenemise järele, mis toetab transpordi tõhususe tõstmist ning liiklusohutuse tagamist.