Euroopa moodulsüsteemsete sõidukite liiklusohutuse analüüs

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa moodulsüsteemsete (EMS) sõidukite võimalikku mõju liiklusohutusele Eesti põhimaanteedel. Töös uuriti EMS sõidukite kasutusele võtmisega seotud riske, keskendudes eelkõige liiklusõnnetuste ajalisele ja ruumilisele analüüsile põhimaanteedel nr 1, 2, 4, 8 ja 11. Töö käigus analüüsiti Transpordiameti poolt kogutud liiklusõnnetuste andmeid aastatel 2014–2024, tuvastades kõrge riskitasemega teelõigud ning ajaperioodid, mille puhul EMS sõidukite kasutuselevõtmine võib nõuda täiendavaid ohutusmeetmeid. Selgus, et raskesõidukitega seotud liiklusõnnetused moodustavad 15% kõigist õnnetustest ning kriitilisteks perioodideks liiklusohutuse seisukohast osutusid tööpäevad vahemikus 12:00–15:00, kus liiklussageduse suurenemine seostus otseselt õnnetuste arvu tõusuga. EMS sõidukite mõju analüüsist selgus, et nende kasutuselevõtmine võib vähendada liiklussagedust ja seeläbi potentsiaalselt ka liiklusõnnetuste arvu, samas aga suurendada õnnetuste raskusastet, kui ei arvestata konkreetsete teelõikude eripäradega. Pikemate ja raskemate EMS sõidukite möödasõit nõuab oluliselt pikemaid ohutusvahemaid, eriti kitsastel ja intensiivse vastassuunaliiklusega lõikudel. Analüüsi tulemuste põhjal tehti ettepanek jätta EMS sõidukitele kehtima tavapärane kiiruspiirang 90 km/h kaasaegsetel ja turvalistel teelõikudel, nagu näiteks 2+1 ja 2+2 ristlõikega maanteedel. Kriitilisematele 1+1 ristlõikega lõikudele soovitati kaaluda keskmist kiirust mõõtvate kaamerate paigaldamist ning möödasõidualade täiendavat läbivaatamist ja vajadusel parendamist. Lõputöös rõhutati ka vajadust EMS sõidukite liiklemise ajapõhiste piirangute kehtestamiseks, eelkõige tipptundidel, et vähendada liiklusõnnetuste ohtu ning parandada liiklusvoo sujuvust. Kokkuvõtvalt toob käesolev analüüs välja olulised aspektid EMS sõidukite ohutuks rakendamiseks Eestis, rõhutades vajadust põhjaliku, andmepõhise ja süsteemse lähenemise järele, mis toetab transpordi tõhususe tõstmist ning liiklusohutuse tagamist. This thesis focuses on the traffic safety analysis of European Modular System (EMS) vehicles and their potential implementation on Estonia’s primary roads. EMS vehicles, characterized by their extended length of up to 25.25 meters and maximum gross weight of 60 tons, offer significant advantages in freight efficiency and environmental sustainability by reducing the number of vehicle journeys required for cargo transport. However, these benefits also raise concerns regarding road safety, infrastructure suitability, and traffic flow dynamics. The primary objective of this study was to assess the possible impacts of EMS vehicles on traffic safety within the Estonian road network, with a specific focus on the main highways where their introduction is being considered (roads 1, 2, 4, 8, and 11). The research is based on the analysis of traffic accident data collected by the Estonian Transport Administration between 2014 and 2024, combined with 2024 traffic volume data. The analysis involved both spatial and temporal assessment of accident occurrences, identifying critical time periods and high-risk road sections where EMS vehicles could pose elevated safety risks. The study highlights that 15% of all road accidents involved heavy vehicles, with the highest accident frequency observed during weekday afternoons between 12:00 and 15:00. While the introduction of EMS vehicles could potentially reduce overall traffic volumes, the research indicates that accident severity might increase if vehicle-specific characteristics and road conditions are not adequately addressed. Particular attention was paid to overtaking safety, as EMS vehicles require significantly longer overtaking distances due to their increased length. Based on the findings, the thesis recommends maintaining the standard speed limit of 90 km/h for EMS vehicles on modern multi-lane roads (2+1 and 2+2 cross-sections) while considering average speed control systems and additional overtaking zones on risk-prone single carriageway sections (1+1). Furthermore, the implementation of time-based driving restrictions during peak hours is suggested to mitigate accident risks and improve traffic flow stability. In conclusion, the successful integration of EMS vehicles into Estonia's road transport system requires a comprehensive approach, including targeted infrastructure investments, updated traffic regulations, and data-driven risk management strategies. This ensures that efficiency improvements in freight transport do not compromise road safety and that the goals of environmental and logistical sustainability are achieved responsibly.