Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/49

Sirvi

Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Autor "Ait, Marilin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisjärgne olukord seireandmete (2009-2015) põhjal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Ait, Marilin; Sedman, Pille; Viiu Sillaste
    Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla oli aastakümneid üheks suurimaks reostusobjektiks Läänemere kaldal, mis pälvis tähelepanu nii Eestis kui mujal maailmas. See omakorda tingis selle, et hoidla saneerimisprojekti elluviimist ei pidanud esmatähtsaks üksnes Eesti riik, vaid rahaliselt tuge pakkusid ka teised välisriigid. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ning jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud seireprogramm. Tänaseks on jäätmehoidlas viidud läbi seireprogrammi kaks osa, mis hõlmasid seiret saneerimisprojekti ajal ning pärast seda. Aastal 2014 alustati kolmanda etapiga ehk järelseire jätkuseirega. Antud lõputöö ülesandeks oli analüüsida Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seireandmeid, mis on koostatud aastatel 2009-2015. Põhjalikumalt keskendus autor jäätmehoidlal toimunud vajumite seirele; lõppkatte toimimise seirele lüsimeetrite abil; kaevude veetasemete seirele ning nõrgvee keemilise koostise seirele. Lisaks analüüsiti ka mereveeseire andmeid. Esimese etapi käigus viis autor ennast kurssi Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ajalooga ning seda iseloomustavate teguritega. Teises osas kirjeldati Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti ning selle seiret. Kolmanda osa eesmärk oli tutvustada töös kasutatud andmeid ning metoodikat. Neljandas osas viidi läbi mahukas seireandmete analüüs, kus keskenduti põhjalikumalt neljale seirele. Viimases etapis toodi välja seireandmete analüüsi põhjal tehtud järeldused ning soovitused. Seirearuandeid analüüsides selgus, et Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidlas on andmete kogumine toimunud aastate vältel väga regulaarselt ning kogutud andmeid on väga palju. Seireandmete järgi on olulisel osal hoidla territooriumist vajumine lõppenud. Suurimad vajumid on toimunud hoidla servaaladel ning vajumite jaotus hoidlas on toimunud ühtlaselt, mis pole mõjutanud ärajuhtimissüsteeme ning lõppkatte funktsioneerimist. Analüüsidest saadud tulemused kinnitavad lõppkatte tõhusat toimimist ning saviekraani rajamiseks kasutatud materjali (kambriumi savi) sobivust. Põhjavee taseme analüüsidest selgus, et veetase paikneb jäätmehoidlas valdavalt jäätmetest sügavamal, kuid siiski on mõningates piirkondades veetase prognoositust kõrgemal. Nõrgvee koostis on aastate vältel olnud kaevudes väga erinev. Vaatamata sellele, et nõrgvees esinevate teatud komponentide sisaldus on väga suur, siis merevett need nõrgvee sisaldused ei mõjuta. Seda kinnitab ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt aastate vältel läbi viidud Sillamäe sadama merekeskkonna seire. Antud lõputöö andis autorile väga hea kogemuse suuremahulise ja arendava töö kirjutamises. Töö raames leiti vastused kõikidele esitatud küsimustele ning püstitatud eesmärgid täideti. Antud lõputöö näol on tegemist väga kõneka teemaga, mida oleks võimalik veel sügavamalt uurida. Kindlasti on soov ning motivatsioon antud teemat tulevikus veel pikemalt uurida ning analüüsida.