Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Autor "Alting, Gerda-Käddi" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Raskmetallide ühendite sisaldus Eesti mereadrus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Alting, Gerda-Käddi; Sillaste, Viiu; Liina EdesiRaskmetallide ühendid satuvad veekeskkonda intensiivse inimtegevuse tagajärjel ning peamiselt paiksetest saasteallikatest nagu tööstustegevus ja reoveepuhastusjaamad. Veekeskkonda sattudes akumuleeruvad raskmetallide ühendid vee-elustikku (kalad, merevetikad) ning võivad sattuda läbi ökoloogilise toiduahela inimeste organismi. Merevetiktaimed moodustavad rannikualadele iga-aastaselt mereadruvallid, mida on kogutud ja kasutatud, kui kodumaist ressurssi, juba ka varasemalt orgaanilise väetisena. Lisaks on mereadru lubatud kasutada mahepõllumajanduses ning seega on äärmiselt oluline, et kasutatav orgaaniline väetis (mereadru) vastaks mahepõllumajandustootmise nõuetele ning oleks ümbritsevale keskkonnale ja inimeste tervisele ohutu. Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti erinevatelt rannikualadelt pärit mereadru raskmetallide ühendite sisalduse kohta. Üheski mereadru proovis ei ületanud raskmetallide kontsentrastioon keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid bentoses. Vastava tulemi põhjal võib öelda, et mereadru kasutamisega ei kaasne ohtu ümbritsevale keskkonnale ega inimeste tervisele. Lähtudes aga mahepõllumajanduses kasutada lubatud orgaanilistele väetistele sätestatud raskmetallide ühendite piirväärtustest võib järeldada, et Kuunsi, Kastna ja Borbby rannast kogutud mereadru on igati sobilik kasutada mahepõllumajanduses orgaanilise väetisena. Kõigis seitsmes analüüsitud proovis jäid Pb ja Hg kontsentratsioonid kehtestatud piirväärtustest madalamateks. Küll aga Klooga-Ranna (Cd - 1,16 mg kg-1), Kalvi (Ni - 25,8 mg kg-1), Atla (Cd - 1,02 mg kg-1) ja Mäebe (Cd - 0,975 mg kg-1) rannast kogutud ning analüüsitud mereadru sisaldas Cd ja Ni ühendeid üle lubatud piirväärtuste (piirväärtused vastavalt 0,7 mg kg-1 ja 25 mg kg-1) ning soovitatavalt ei ole nendest piirkondadest korjatud mereadru kasutamine mahepõllumajanduses sobilik. Kehtestatud piirväärtuste ületamised ei olnud väga kõrged, kuid sellegipoolest märkimisväärsed. Kasutades orgaanilise väetisena Eestist kogutud mereadrumassi, oleks täiendavalt vajalik uurida, millistes kontsentratsioonides raskmetallide ühendid kanduvad erinevatesse taimedesse. Mahepõllumajanduse seaduse kohaselt on merevetikate kasutamine orgaanilise väetisena lubatud, kuid seaduses ei ole nende kohta sätestatud eraldi raskmetallide ühendite piirväärtuseid. Antud töö tulemustest saab järeldada, et raskmetallide piirväärtuste kehtestamine merevetikates oleks äärmiselt oluline ja vajalik, sest erinevatest piirkondadest pärit mereadrumassi raskmetallide ühendite kontsentratsioon oli väga varieeruv ning ületas seadusandluses reguleeritud mahepõllumajanduses kasutada lubatud orgaanilistes väetistes sätestatud raskmetallide ühendite piirväärtuseid. Lisaks on erinevate uurimustööde põhjal tehtud kindlaks, et merevetikatesse kontsentreerunud raskmetallide ühendid kanduvad edasi taimedesse (aedsalat, punapeet, porgand ja spinat), jõudes seeläbi inimeste organismi. Läbiviidud uuringu põhjal ei ole võimalik terviklikult ja üldistavalt Eesti rannikualadele kanduva mereadru raskmetallide sisaldust hinnata, kuna seitse mereadru proovi ei ole kindlasti piisav hulk põhjalike järelduste tegemiseks. Oluline oleks jätkata ka järgnevatel aastatel mereadru raskmetallide ühendite sisalduste uurimisega, et saada terviklikum ülevaade Eesti erinevate rannikualade mereadru kohta ning lisaks selgitada välja reostuse täpsemad põhjused. Erinevate õigusaktidega on sätestatud piiranguid, et ohjata raskmetallide ühendite sattumist keskkonda. Tuleb tõdeda, et ainuüksi kontrollimeetmetest tihtipeale ei piisa, et vähendada raskmetallidest tulenevat reostuskoormust keskkonda. Tihtipeale ei jõua järelevalveasutused (keskkonnainspektsioon, toiduamet) kõikide nõuete täitmist kontrollida (Hg kontsentratsioon kalades). Seega on väga oluline selgitada erinevatele osapooltele, milliseid raskmetallide ühendeid keskkonnas leidub, kuidas need tekivad ja keskkonda satuvad ning millist ohtu need võivad põhjustada.