Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/49

Sirvi

Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Autor "Arula, Marleen" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Usaldusväärse proovi võtmine saastunud pinnasest
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Arula, Marleen; Ojala, Olav
    Käesolevas töös on lähtutud Pierre Gy proovivõtu teooriast, kuna tänapäeval tuntakse seda põhjaliku teadusliku teooriana, mida on üle 50 aasta pidevalt arendatud. Töö esimeses pooles anti ülevaade Pierre Gy proovivõtu teooriast, mis käsitles partii geomeetriat, proovivõtmise käigus tekkivaid vigu, materjali heterogeensust ning kirjeldas proovivõtu protsessi korrektsust. Samuti käsitleti kahte peamist proovivõtu tüüpi, mida proovide võtmisel kasutatakse. Esimesena toodi välja punktproov, mis on ebakorrektne proovivõtu tüüp, kuna koosneb vaid ühest analüüsimisele minevast proovihulgast ning teine oli koondproov, mis koosneb kokku segatud punktproovidest. Lisaks toodi välja neli erinevat proovivõtu viisi ning seletati lahti, kuidas neid kasutada. Kui proovid on pinnasest võetud, on üldjuhul vaja läbi viia proovi massi vähendamine. Osaproovideks jaotamise eesmärk on saada esinduslik proov, mis on analüüsimiseks sobivas koguses. Proovi massi vähendamiseks on palju erinevaid võtteid, kuid töös toodi välja võtted, mida on võimalik läbi viia käsitsi, sest töö raames läbi viidud proovide võtmisel vähendati proovi kogust samuti käsitsi. Käesoleva töö keskmises osas kirjeldati pinnaseproovide võtmise korraldatust jäätmekäitlusettevõttes Ragn-Sells AS, kus peamiselt võetakse 10-20 proovi juhuslikest punktidest, umbes 20 cm sügavuselt pinnaseaunast kühvliga ning segatakse kokku koondprooviks. Samas ettevõttel puudub ühtne proovivõtu metoodika pinnaseproovide võtmiseks. Lisaks anti ülevaade uurimustöö raames tehtud võrdlevast proovide võtmisest, mis viidi läbi 28.01.2015 Raplas, Ragn-Sells AS-i jäätmekäitlusplatsil. Kokku võeti seitse proovi kahest erinevast aunast. Proovide võtmisel rakendati erinevaid viise, et tuvastada usaldusväärne proovivõtu meetod. Töö lõpus esitati uurimustöö raames võetud proovide tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas võtta saastunud pinnasest usaldusväärseid proove. Igat proovi tulemust analüüsiti ning püüti leida põhjused, miks andis proov just sellise tulemuse ja peatüki lõpus on tehtud järeldused. Samuti analüüsiti Ragn-Sells AS-i pinnaseproovide võtmise korraldatust. Proovivõtu teooriast ja praktilisest proovide võtmisest lähtuvalt tehti ettepanekud pinnaseproovide usaldusväärsuse tõstmiseks. Töö eesmärgiks seati ülevaate andmine usaldusväärsest proovi võtmisest saastunud pinnases; vigadest, mis proovivõtu protsessi käigus ilmuvad ning nende elimineerimisest või leevendamisest, et saavutada proov, mis esindab partiid võimalikult täpselt. Uurimusest selgus, et mida homogeensem on partii, kust proovid võetakse, seda ühtlasemad on proovi tulemused ning samuti seda usaldusväärsemad on analüüsi tulemused. Seega tuleks alati enne proovide võtmist partiid segada ja vajadusel suuremaid osakesi purustada. Samuti peaks olema tagatud proovivõtu peamise printsiibi olemasolu, kõrvaldatud kõik valed vead ning tuleks järgida lisaks partii segamisele veel teisi vajalikke proovivõtu praktilisi võtteid. Iga proovivõtu protsessi samm peab olema läbi viidud korrektselt. Seega on püstitatud eesmärk uurimusega täidetud. Selle töö baasilt on võimalik edasi uurida proovide usaldusväärsuse tõstmise meetodeid.