Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Autor "Ennet, Peeter" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti jõgede hüdrokeemiliste näitajate analüüs 1992-2014 seireandmete põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Tiitso, Helina; Ennet, Peeter; Siret TalveKäesolevas töös analüüsiti Eesti jõgede füüsikalis-keemilist seisundit kirjeldavaid näitajaid 1992-2014 seireandmete põhjal. Töös kasutati 58 hüdrokeemia seirejaama ja 48 hüdroloogia seirejaama andmeid. Analüüsiti kuut põhilist jõgede hüdrokeemilise seisundi kvaliteedinäitajat (NH4+, Nüld, O2, pH, Püld ja BHT5). Regressioonanalüüsi alusel arvutati aine sisalduse ja koormuse sõltuvused äravoolumoodulist ning Nüld ja Püld omavaheline sõltuvus. Leiti seireandmete esinemissagedused ning Nüld ja Püld suhtarvud Redfieldi stöhhiomeetria alusel. Näitajate ja äravoolumooduli vaheliste sõltuvuste leidmiseks viidi omavahel vastavusse hüdrokeemia ja hüdroloogia seirejaamade andmed. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et vaadeldud perioodil on Eesti jõgede seisund märgatavalt paranenud. Nii lämmastiku kui fosfori osas on kasvanud väga heasse ja heasse seisundiklassi kuuluvate jõgede arv. Ilmnes, et limiteerivaks elemendiks Eesti jõgedes on fosfor ning selle sattumist veekogudesse peaks piirama. Äravoolumooduli ja jõe vooluga kantava aine koguse (koormuse) vaheline sõltuvus oli suurem kui äravoolumooduli ja hüdrokeemiliste seisundi näitajate vahel. Selgus, millistel jõgedel on vee keskkonnaseisundi hindamiseks matemaatiliste mudelite kasutamine usaldusväärne ning millistes seirejaamades on võimalik seiret optimeerida ehk vähendada mõõtmiste arvu ning hinnata aine sisaldust äravoolumooduli alusel. Töös on tehtud ettepanek, et seisundiklasside Nüld ja Püld normatiivseid väärtusi peaks korrigeerima, lähtudes Redfieldi stöhhiomeetrilistest vahekordadest.