Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/49

Sirvi

Sirvides Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Autor "Erki Lember" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Omapuhastite rajamine hajaasustusalal ja sellega kaasnevad nõuded
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Heinla, Hanna-Liis; Saadve, Made; Erki Lember
    Hajaasustusaladel, kus ei ole võimalik ühiskanalisatsiooniga liituda, tuleb rajada kohtpuhastussüsteem. Selleks, et vältida võimalikku negatiivset keskkonnamõju näiteks kohaliku kaevu joogivee, piirkonna põhjavee või pinnavee reostumist toitainete, reoainete ning kahjulike bakterite ja viirustega. Samuti vähendada sellest tulenevat riski inimeste tervisele, et puhas veekeskkond ja joogivesi säiliks ka tulevatele põlvedele, tuleb järgida antud valdkonda reguleerivaid õigusakte. Autori hinnangul on antud valdkond õigusaktidega keeruliselt reguleeritud. Läbiviidud uurimustöö tulemusena selgus, et omavalitsuste ametnikud, kelle poole inimesed omapuhastite paigaldamisega seotud informatsiooni saamiseks peamiselt pöörduvad, annavad käsitletud valdkonnas erineva mahu ja kvaliteediga teavet. Seetõttu on ka tavakodanikule keeruline kättesaadava teabe põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem. Ametnikud üksi ei ole võimelised puhast looduskeskkonda tagama, kuid nad saavad inimeste teadlikkust informatsiooni levitamisega tõsta. Kõige informatiivsemaks veebis kättesaadavaks eesti keelseks materjaliks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks, millele ka omavalitsuste ametnikud antud valdkonnas võiksid oma vastustes viidata. Tavakodanikul on võimalik kättesaadava info põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem, kuid selleks peab inimene ise olema piisavalt teadlik ning oskama valdkonna kohta täiendavalt küsida. Selgus ka, et tõepoolest on vähestel omavalitsustel kehtestatud reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri, mis hõlbustaks samuti inimestel kohtpuhastite paigaldamisega seonduvat järgida. Autori hinnangul tuleks olukorda riiklikult kontrollida.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ravila maantee isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jürgensohn, Sten; Piirsalu, Andres; Erki Lember
    Käesoleva lõputöö teemaks on Ravila maantee isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine. Ravila mnt isevoolne kanalisatsioonitorustik rajati 2010. aastal. Torustiku töös ei esinenud erilisi puudusi kuni 2019. aasta juulini, mil võeti kasutusele uus süsteem. Varasemalt olid reoveepuhastid kasutusel Ravilas, Palveres ja Vardjas, kuid seoses kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimisega Kose vallas need likvideeriti ja asendati pumplatega. Ravila alevikus asub peapumpla, kuhu juhitakse ka Palivere ja Vardja pumplate reoveed. Läbi survetorustiku juhitakse Ravila aleviku reoveed Kosele, Ravila mnt isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku. Uue süsteemi peamiseks probleemiks kujunes ebameeldiv hais, mis levis kohalike elanike eramute kanalisatsioonis. Probleemiga asus tegelema kohalik vee-ettevõte OÜ Kose Vesi, kes kaasas ka projekteerimis- ja konsultatsioonifirma OÜ Entec Eesti, kelle ülesandeks oli koostada torustiku ülevaade. Olemasoleva torustiku hindamisel selgus, et see ei vasta standarditele. Lisaks esines osades torustiku lõikudes ehituslikku praaki. Töö eesmärk on pakkuda kohalikule vee-ettevõttele alternatiivne lahendus Kose valla kanalisatsioonitorustiku probleemile ja projekteerida standarditele vastav Ravila mnt kanalisatsioonitorustik, mis elimineeriks haisuhäiringu eramutes. Töö esimeses osas annab autor ülevaate olemasolevast torustikust ning selle vastavusest standarditele. Lisaks annab autor ülevaate haisu leviku teket soodustavatest tingimustest ning selle levimisest kanalisatsioonis. Töö teine osas käsitleb uue kanalisatsioonitorustiku projekti lahendust. Lahenduse väljatöötamisel tuli arvestada erinevate normdokumentidega kui ka asjaoluga, et Kose valla populatsioon peaks tõusma pidevalt kasvava urbaniseerumise tagajärjel. Projekteerimise aluseks oli teostusjoonis, mille alusel sai autor määrata kanalisatsioonikaevude kõrgused. Torustiku suuruse määramisel võeti arvesse nii hetke vooluhulkasid kui ka potentsiaalset mahu kasvu pikemas perspektiivis. Maapinna kõrgusi teades määrati standardit järgides torustikule lang, mis tagaks isepuhastusvõime. Lõputöö koostamise käigus töötas autor läbi suurel hulgal ehituse ja projekteerimisega seotud materjale. Lõputöö graafilise osa koostamisel kasutati arvutiprogrammi Autocad ning selle laiendust VK-torustikud. Programmi kasutades loodi asendiplaan, kus on esitatud projekteeritud lahendus, katendite taastamise joonis ning torustiku pikiprofiil.