Sirvides Autor "Ainsalu, Martin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Logistilise protsessi parendamine Päästeameti näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Ainsalu, Martin; Nõuakas, Kati; Gert Teder
    Logistilistes protsessides osaleb palju osapooli, seda nii organisatsiooni siseselt kui ka väliselt. Seega on informatsiooni otsimise mugavus, lihtsus ja kiirus olulise tähtsusega protsesside efektiivses toimimises. Autor uuris kolme olulist punkti Päästeameti töös, milleks olid: • Päästeameti logistilised protsessid ja tegevused päästesündmuste lahendamise korral; • Päästeameti partnerite arv ja nende piisavus edukaks toimimiseks; • väliste teenusepakkujate andmebaasi rakendamine Päästeametis ja selle võimalik saavutatav efekt. Päästeameti põhiülesanneteks on päästetööde juhtimine ja selleks valmisoleku tagamine. Nende ülesannete täitmiseks peab Päästeamet määrama komandode asukohad üle terve Eesti, kavandama päästeressurssi, koolitama inimesi ja analüüsima teenuseid ning neid arendama. Päästetöödele reageerimine on üles ehitatud neljale tasandile ja neljaks astmeks jaotatud süsteemile. See süsteem võimaldab hinnata ka päästesündmuste keerukust, mis aitab Päästeametil juhtida, suunata ja kaasata vajalikku ressurssi päästesündmuste lahendamiseks. I tasandi astme päästesündmusele reageerib üks meeskond ning II, III ja IV tasandi astme sündmusele vastavalt rohkem. Inimeste koolitamist, teenuste analüüsi ja arendust aitab teostada Päästeameti strateegia, mis on välja töötatud aastaks 2025. Päästeameti strateegia käsitleb mitmeid olulisi punkte, milleks on tehnoloogia ja teenuste kaasajastamine, partnerluse suurendamine erinevate osapooltega, organisatsioonilise võimekuse suurendamine ja jätkuv muutumine ennetavaks elanikkonnakaitse organisatsiooniks. Nende punktide täitmise eest vastutab Päästeameti juhtkond koos peadirektoriga. Lisaks sellele kuulub Päästeameti teenustepaketti 30 erinevat teenust, mis hõlmavad endas pääste- ja ennetustöö teenuseid. Päästeteenused on paigutatud komandodesse erinevatesse Eestimaa piirkondadesse keskkonnaeripäradest tulenevalt. Näiteks on metsade läheduses asuvad komandod varustatud metsatulekahjude kustutamise teenusega. Päästeameti logistiliste protsesside analüüs näitas seda, et kitsaskohad tekivad suurõnnetuste ja suuremahuliste päästesündmuste korral, mis vajad lahendamiseks väliste teenusepakkujate ressurssi. Kuna Päästeameti ressurss on piiratud ja iga komando ei ole varustatud kõikide päästetenustega. Päästeameti olemasolevate lepinguliste partnerite arv ei ole suur ning see ei kata piisavalt erinevaid tegevusvaldkondi, et maandada erinevaid riske ja probleeme, mis võivad kaasneda suurõnnetuste korral erinevates piirkondades üle Eesti. Näiteks on Päästeametil ainult üks partner rasketehnikat pakkuvate ettevõtete seas ja see asub Harjumaal. Lisaks sellele puudub ka Päästeametil väliste teenusepakkujate andmebaas, mis võimaldaks Päästeameti logistikutel otsida lihtsalt ja mugavalt vajalikku informatsiooni erinevate partnerite või kaardistatud ettevõtete kohta. Olemasolevate lepinguliste partnerite kohta käiv informatsioon oli esitatud läbisegi ning vajaliku info otsimine oli raskendatud. Autor koostas sisedokumentidest ja intervjuust kogutud informatsiooni põhjal lepinguliste ja kaardistatud ettevõtete kohta kategoriseeritud andmebaasi ning pealkirjastas andmebaasi lahtrid, et informatsiooni otsimine oleks lihtsam ja mugavam. Olemasolevate lepinguliste partnerite ning kaardistatud ettevõtete analüüsist selgus, et partnerite arvu suurendamine võib aidata suurendada Päästeameti paindlikkust, kuna paljudel ettevõtetel on välja töötatud üle Eestiline võrgustik, mida Päästeamet saaks samuti kasutada. Autor koostas näidisolukorra lahenduse kontrollimaks andmebaasi. Näidisolukord kujutas endast laiaulatusliku metsatulekahju kustutamist Hummuli vallas Valgamaal. Olukorras olid välja toodud erinevad tegevused, mida Päästeamet pidi tegema, et olukord kontrolli alla saada ja lõplikult lahendatud. Näiteks pidi olukorra lahendamisse kaasama vabatahtlikke, kontakteeruma naaberriikide Päästeametitega, hoolitsema toitlustuse ja majutuse tagamise eest oma töötajatele ja evakueeritud tsiviilelanikele. Näidisolukorra analüüs näitas seda, et andmebaasis oli vajalik informatsioon erinevate väliste teenusepakkujate kohta olemas ja selle otsimine oli lihtsam ja kiirem. Lõputööst selgus, et kategoriseeritud andmebaasist informatsiooni otsimine lepinguliste ja kaardistatud ettevõtete kohta on lihtsam ja kiirem. Autor teeb ettepaneku sellist tüüpi andmebaasi kasutusele võtmise ja selle täiendamise pidevalt uute ettevõtetega, kuna see võib suurendada Päästeameti paindlikkust üle Eestiliste päästesündmuste lahendamisel.