Sirvides Autor "Aruste, Kristel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Vooluveekoguga ristuvate rajatiste liigitumine ning nende seisund riigiteede näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Aruste, Kristel; Valter, Olari; Lellep, Karin
    Aastal 2022 tehtud truupide ülevaatuste tulemusi analüüsides selgus, et suur hulk silla elementidega konstruktsioone oli liigitatud truubiks, ainult seetõttu, et nende piki tee telge mõõdetud pikkus oli alla kolme meetri. Silla elementidega truupide seisund oli kehv, kuna nende korrashoiule ei oldud varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud, sest määruste kohaselt ei ole vaja truupide seisundit regulaarselt kontrollida. Varasemalt oli jälgitud riigiteedel truupide voolusängi seisundit - kas esineb setteid ning kui suurel hulgal, kuid konstruktsiooni enda seisund oli jäänud tagaplaanile. Et hinnata truupide seisukorda ja teha kindlaks, kas silla truubist eristamine on pikkuse järgi piisav loodi truupide hindamise süsteem, mis võimaldaks täpsemini hinnata truubi kõikide elementide seisukorda. Loodud hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi truupide seisundi hindamiseks, juhul kui on vaja täpsemat informatsiooni truubi seisukorra kohta. Ülevaatuste käigu selgus, et truupide registris oli sildu, mis olid oma pikkuselt kolm meetrit või rohkem. Silla pikkust on arvestatud vahepeal kaldasammaste esiseinte vahelisest kaugusest ning kui see mõõdetav pikkus oli alla kolme meetri siis liigitati selline sild truupide hulka ning kui hakati mõõtma silla pikkust kaldasammaste riiglite tagaseinte tagant siis oli jäänud osa sildu eelnevalt mõõdetud mõõdu järgi juhusliku vea tõttu truubiks. Selgus, et truupide korrashoid vajab edaspidi suuremat tähelepanu. Konstruktsioonide juures võis märgata võsa ja/või puude kasvamist truubitoru nõlvakindlustustel ja truubitoru servades, mis oli kaasa aidanud truubitoru päiste kiiremale lagunemisele. Varasemalt truubiks liigitatud sildade betoon oli lagunenud mitmel sillakonstruktsioonil, ka sellele oli lagunemisele oli kaasa aidanud võsa või puude kasvamisest otse konstruktsioonide peal. Ülevaatuste tulemuste analüüsi järeldus on, et silla truubist eristamine pikkuse järgi ei ole piisav, sest ava pikkuse järgi liigitades truupe ja sildu, liigitub osa sillakonstruktsioone truupideks ning kuna truupide arv riigiteedel on suur võivad sillakonstruktsioonid truupide hulgas jääda õigeaegse hoolduseta. Kui määruse kohaselt on hetkel sild üle kolme meetri pikkusega, truup alla kolme meetrise läbimõõduga, siis edaspidi võiks sildu truubist eristada konstruktsiooni järgi. Edaspidine liigitus võiks olla järgnev: • Sild on seinte, võlvi ja laega konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude koondamine konkreetsetesse arvutatavatesse piirkondadesse. Sildadele omased elemendid on veel vuugid, tugiosad, veeviimarid, hüdroisolatsioon ning monteeritavad terasplaadid. • Truup on sümmeetrilise läbimõõduga lülidest või pideva tootmise toimega rajatud elementidest konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude ümbersuunamine kogu perimeetri ulatuses. Truubitoru materjaliks on üldjuhul betoonlülid, plastik või keerdõmblusega teras. Truupi iseloomustab kõige paremini kogu ümbermõõdu ulatuses ühtlase ja jätkuva materjali kasutamine. [22] Aastal 2022 loodud truupide hindamissüsteemi abil oli võimalik võrrelda hinnatud truupide seisundit, kokku panna truupide remondinimekiri ning oli võimalik kõikide hinnatud truupide hulgast leida ka truubid, millel oli vaja ainult hooldustöid teha. Uut truupide hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi juhul kui on vaja detailsemat informatsiooni truubi konstruktsioonide seisundi kohta.