Sirvides Autor "Bergmann, Eneli" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kostüümi baasmudeli väljatöötamine Rahvusooperi Estonia balletile “Sisalik”
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Bergmann, Eneli; Kuusk, Margit
    KOKKUVÕTE Lõputöö tulemusena töötativälja meesosatäitja kostüümi baasmudel Rahvusooper Estonia uuele balletile „Sisalik“, mis esietendub 2025 aasta märtsi lõpus. Ballett on kirjutatud Lepo Sumera poolt aastatel 1987–1993. Helilooja Märt-Matis Lill on taastanud ja kokku kirjutanud Sumera käsikirjade põhjal tervikballeti, mida lavastab Marina Kesler. Töö käigus valmistati balleti tantsijale mõeldud rõivakomplekt, tuginedes kostüümikunstnik Reili Evarti eskiisidele. Tegelaskuju piison meesosatäitja kostüüm on baasmudeliks ka teistele meesosatäitjate kostüümidele selles balletis. Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja balletti „Sisalik“ ning kirjeldati kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda oleks võimalik kergesti selga panna ning vajadusel kiiresti ja lihtsalt kohandada. Balleti puhul on veel oluline kostüümi liikumisvabadus. Lisaks on esitatud kostüümi tehniline kirjeldus ja materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kahest tootest: pintsakust ja lühikestest pükstest, mis valmistati venivast Lycra kangast (polüamiid ja elastaan), voodriks kasutati puuvilla ja elastaani sisaldusega voodrit. Pintsak ja püksid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi Sakko põhilõike järgi ja püksid bokserite põhilõike järgi, moekohaste lõigete tegemisel jälgiti kunstniku kavandit ning pintsakule lisati alläärde sabad. Tehnoloogilisel töötlemisel oli oluline arvestada, et balletti tantsitakse mitu hooaega ja seetõttu peab saama neid vajadusel lihtsasti korrigeerida vastavalt osatäitja figuuri muutustele. Selleks jäeti laiemad õmblus- ja pööramisvarud. Pintsaku kehaosa käeaugu- ja varrukakaar äärestati voodritega kokku ja alles seejärel õmmeldi varrukas kehaosa külge. Õlak, mis kaeti voodrikangaga, kinnitati kehaosa voodri peale. Püksid õmmeldi kokku 4-niidilise äärestusühendusõmblusega ja lisaks tugevdati lihtühendusõmblusega äärestuse tagant. Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et oleks lihtsam tehnilist paljundust teostada ja paigutusi teha. Materjalide kulu leidmiseks koostati arvutis paigutusjoonised valminud kostüümi kohta. Pintsaku põhimaterjali kulus 2,95 m, voodrit 1,57 m ja liimiriideid 0,84 m, 1,48 m, ja 3,24 m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niidi kulu ning maksumus. Töö lõpus on resümee inglise keeles ja lisades mõned fotod tööprotsessist. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate kostüümi baasmudeli valmimise protsessist, mille käigus saadi väärtuslikke kogemusi edaspidiseks tootmiseks ja hoiustamiseks. Pintsak õmmeldi venivast kangast ja on oma kaalult üsna raske, mistõttu venib see seistes välja. 52 Väljavenimise vältimiseks tuleb pintsakut hoiustada kahel riidepuul, pintsak ühel puul ja rippuvad sabad eraldi teisel puul. Selliselt saab raskust hajutada ja venimine on minimaalne. Töös on kasutatud erialaseid programme: Optitex 24, Marker 24, Kaledo Style V4R1 ja Adobe Illustraator. Teater jäi valmistatud baasmudeliga rahule ja juba kasutatakse originaallekaale järgmiste kostüümide juurdelõikamisel. Teistesse suurustesse paljundatud lekaalid lähevad ka prinditud kujul Estoniasse. Autor õppis teatris palju uut ja huvitavat lava kostüümide tegemisest ja sooviks neid ka tulevikus teha.