Sirvides Autor "Birk, Martin" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Logistikajuhi tegevused firma transpordi juhtimisel ja vedude korraldamisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Birk, Martin; Tulvi, Ain
    Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada millised on tootmisettevõtete logistikajuhtide peamised tegevused seoses transpordi juhtimise ja vedude korraldamisega ning kui palju nad igapäevaselt nende tegevustega kokku puutuvad. Logistiku tase 7 kutsestandardi põhjal on logistikajuhi töökohustusteks : transpordi juhtimine, ladude juhtimine, varude juhtimine, hangete ja ostude juhtimine, materjalijuhtimine ja tootmise planeerimine, tarneahelate ja võrgustike juhtimine, ettevõtte logistikastrateegia välja töötamine ja logistikasüsteemide arendamine, klienditeeninduse juhtimine, logistikavaldkonna personali arendamine, riskide juhtimine, keskkonnajuhtimine. Logistikajuhi kohustus peaks olema nende valdkondade kontrollmeetmete, kvaliteedinõuete ja kuluanalüüside väljatöötamine ja jälgimine. Logistikajuht ei peaks tegelema operatiivtööga(vedude tellimine,hinnapäringute tegemine, veodokumentatsiooni korraldamine). Pigem peaksid logistikajuhid tegelema stateegiliste ja taktikaliste küsimustega ettevõtte töös. Uuringu tulemustes selgus, et logistikajuhid tegelevad siiski ka operatiivsete tegevustega. Kui veo teostamise tingimused on kokku lepitud, veovajadus prognoositud ja kvaliteedinõuded paika seatud peaks logistikajuht infosüsteemis oleva teabe põhjal olema võimeline jälgima vedudega seotud kulusid, kvaliteeti, veoaegadest kinnipidamist ning selle informatsiooni analüüsi põhjal tegema vajalikke taktikalisi ja strateegilisi otsuseid. Transpordi juhtimise ja vedude korraldamisega seotud operatiivtöö on liialt lihtne, et seda peaks tegema kõrgharidusega logistikajuht. Selleks peaks olema logistikajuhi alluvuses olenevalt ettevõtte suurusest, kas üks või mitu vähem kvalifitseeritud töötajat. Peamised informatsiooni allikad logistikajuhi jaoks peaksid olema logistikakulude süsteem ja kvaliteedi haldamise süsteem, kus märgitakse ära kõik vedudega seotud kõrvalekalded. Uuringust selgus, et enamustes ettevõtetes on vastavad süsteemid olemas ja registreeritakse nii kulusid kui ka kõrvalekaldeid. Paraku oli ka mõni üksik ettevõte, kus ei ole vastavaid süsteeme kasutusele võetud, sest arvatakse, et sellest ei ole neile kasu või lihtsalt ei ole aega sellega tegeleda. Uuringu tulemustest selgus, et neli peamist tegevust millega logistikajuhid tegelevad on veo tellimine, hinnapakkumiste ja potentsiaalsete vedajate võrdlemine ning ettevõttele sobivaima pakkumise ja teenusepakkuja tuvastamine, transpordiliigi ja veovahendi valimine ning veovajaduse väljaselgitamine. Transpordiliigi valik ja veovajaduse väljaselgitamine(prognoosimine) on pigem taktikalised ning strateegilised valdkonnad, mis peaksidki olema logistikajuhi vastutusalas. Hinnapakkumiste küsimine ja veo tellimine on liialt lihtsad tegevused, seetõttu peaksid need ülesanded olema delegeeritud logistikajuhi alluvuses töötavale inimesele. Lisaks selgus uuringu tulemustest, et logistikajuhtide üheks aeganõudvamaks ja keerulisemaks ülesandeks on veovajaduse väljaselgitamine ja prognoosimine. See võib olla tingitud ebapiisavast informatsioonist tootmisosakonnast kui ka asjaolust, et vedusi on vaja teha väga palju. Veovajaduse prognoosimine on logistiku kutsestandardi põhjal logistikajuhi üks peamisi kohustusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enamus uuringus osalenutest logstikajuhtidest tegelevad pigem strateegilise ja taktikalise juhtimisega. Siiski leidus ka neid logistikajuhte, kes pigem tegelevad operatiivtööga. Peaaegu kõigis uuringus osalenutest ettevõtetes on kasutusel logistika- ja transpordikulu arvestussüsteemid ja kvaliteedi mõõtmisele ning jälgimisele pööratakse samuti tähelepanu. Mõned logistikajuhid peaksid tõenäoliselt rohkem aega leidma kulusüsteemide väljatöötamisele ja jälgimisele, et saada täpsemat ja paremat infot transpordi juhtimisega seotud otsuste jaoks.