Sirvides Autor "Breemet, Carmen" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tarneahela ebaefektiivsuse põhjused paberipõhises veokorralduses
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Breemet, Carmen; Kirejev, Mihhail
    Digitaliseerumine on toimumas kõikjal meie ümber. Sellest on tänaseks paljud ettevõtted kasu saanud, sest nad on minevikus teinud otsused uute tehnoloogiate abil muutuda oma tegevuses efektiivsemaks ja optimeerida oma protsesse. Autor pidas käesolevat uuringut vajalikuks, sest erinevad digitaliseeritud lahendused võivad aidata nii tänastel, kui ka tulevastel veonduse spetsialistidel oma tööd tulemuslikumalt teha ning sellega veondusettevõttele ja teistele osapooltele suuremat väärtust luua. Muutusteks valmistumine, spetsialistide leidmine arendusplaani koostamine need on vaid mõned üksikud tegevused, mille peale tuleb ettevõtte digitaliseerimisel mõelda, kuid esmalt tuleb endale tunnistada muutuse kasu ja vajadust, mistõttu käesoleva lõputöö uurimisprobleemiks oli, et Eesti ettevõtted kasutavad tarneahelas paberipõhist, mitte digitaliseeritud veokorraldust või kasutatakse digitaliseeritust vähesel määral, muutes sellega tarneahela toimimise osapoolte jaoks ebaefektiivseks. Käesolev lõputöö koosnes kolmest, teoreetilisest, metodoloogilisest ja empiirilisest, peatükist. Teoreetiline osa koosneb seitsmest alapeatükist, kus anti lühidalt ülevaade tarneahela, logistika ja veonduse olemusest ning väheke pikemalt tehti juttu digitaliseerimist ning muuhulgas oli juttu ka digitaliseerimist soodustavates ja takistavates teguritest. Metodoloogiline osa jagunes viieks alapeatükiks. Esimeses alapeatükis formuleeriti uurimisprobleem ja uurimisülesanded, teine alapeatükk andis ülevaate uurimisstrateegiast. Kolmas alapeatükk selgitas lahti küsitluse ning neljandas toodi ära üldkogum ja selgitati valimi koostamise põhimõtteid. Viies alapeatükk kajastas küsitluse tulemusi ja järeldusi. Empiirilised andmed koguti ankeetküsitlusega. Käesoleva lõputöö uurimisprobleemi oli, et Eesti ettevõtted kasutavad tarneahelas paberipõhist, mitte digitaliseeritud veokorraldust või kasutatakse digitaliseeritust vähesel määral, muutes sellega tarneahela toimimise osapoolte jaoks ebaefektiivseks. Eesmärgini jõudmiseks tuli täita järgnevad uurimisülesanded: • selgitada lahti tarneahela, logistika ja veokorralduse olemus; • anda ülevaade digitaliseerimise olemusest ja seda mõjutavatest teguritest, • koostada ülevaade veokorraldust enim puudutavates regulatsioonidest; 37 • koostada uurimiseks küsimustik, leida uuringu üldkogum ja valim ning viia läbi küsitlus • analüüsida küsitluse tulemuste põhjal: o kui suur osakaal on ettevõtetes paberipõhistel ja digitaliseeritud dokumentidel, o millised dokumendid on valdavalt paberkandjal ja millised digitaalse, o kui suurt ajakulu toob endaga kaasa dokumentatsiooniga töötamine, o mis tingib paberil dokumentide käsitluse, o kas paberdokumentidega töötamine loob ebaefektiivsust vastajate meelest. • Tuua välja digitaliseerimisega saavutatavad peamised efektiivsuse parandajad anda vähemalt üks soovitus töö efektiivsemaks muutmiseks. Autor seadis lõputöö eesmärgiks välja selgitada tarneahela ebaefektiivsuse põhjused paberipõhises veokorralduses. Antud lõputöö esimeses peatükis väljatoodule tuginedes, leiti et uuringutulemused kinnitavad, et muudatuste, ka positiivsete, sisseviimine ei ole alati lihtne. samuti paistab silma, et on vaja teada, millised tegurid aitavad kaasa või takistavad muutumise protsessi rakendamist ja juhtimist. Uuringus osalenud ei hooma autori hinnangul, et paberil asjaajamine on nende tegevust pärssiv tegur. Samas ei saa ka välistada, et muudatusi ehk digitaliseerimist veonduses takistavad tegureid nagu: • ettevõttepoolne ebapiisav rahaline toetus; • organisatsioonikultuur; • pühendumuse puudumine; • kõrged programmi seadistamise ja hooldamise kulud; • ebapiisav kasutajate arv; • vajaliku infotehnoloogia toe puudumine ettevõttes; • ettevõttesisene vastupanu muutustele; • oskuste ja asjatundlikkuse puudumine. Toetudes lõputöös läbiviidud küsitluse tulemustele ja teooria peatükis välja toodud digitaliseerimisega saadavatele kasuteguritele, tuuakse autori poolt välja järgmised järeldused mida digitaliseerimine veondusele annaks (parendaks): • täpse ja kiire ligipääsu informatsioonile, mis vähendab ajakulu administratiivtööle, kergendab töö planeerimist ja likvideerib seoste puudumise tellimuste ja veodokumentide vahel; 38 • parendab ettevõttesisest informatsiooni liikuvust ja minimeerib dokumentide kaotsimineku; • mida suurem on digitaliseeritus seotud ettevõtetes, seda väiksemaks jäävad puudused süsteemide vahelises liidestumises; • digitaalne infovahetus kaotab ära kulud, mis on seotud tähitud kirjade postitamisega. Autor soovitab esimese sammuna võtta veonduses kasutusele eCMR, sest see lahendus ei vaja ettevõttelt suuri arenduskulusid, sest see on juba kolmanda osapoole poolt loodud toimivana ja kuna paberil CMR kasutuse osakaal oli 42,9% veonduses ringlevast paberdokumentatsioonist, siis oleks siit saadav võit kergeim tulema ja suurima mõjuga. Autor hindab lõputöö järeldusi ja tulemusi heaks ning ettepanekud teostatavateks. Töös välja toodud lahendused aitavad vähendada ebaefektiivsust veonduse dokumendihalduses. Tulemuseks kiirenevad kaupade liikumised ja vähenevad dokumendihaldusele kuluvad töötunnid. Edasisteks uurimissuundadeks oleks näiteks veonduse digitaliseerituse võrdlusanalüüs mõne digimeelsema sektoriga, et tuvastada võimalikke häid praktikaid, mis aitaks digitaliseerida ka veondust, aga miks mitte ka mõnda teist paberil toimetavat sektorit.