Sirvides Autor "Drozd, Angelina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kaasaegse raudtee koolitus- ja pädevuskeskuse loomise mudel Tallinna Tehnikakõrgkooli baasil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-06) Drozd, Angelina; Afanassenko, Andrei
    Peamine probleem, mida lõputöös käsitleti, on spetsialistide puudus raudteesektoris ning tänapäevastele nõudmistele vastava koolitus- ja pädevuskeskuse puudumine. Praeguses olukorras peavad raudteesektori ettevõtted ise korraldama oma töötajate koolitusi, mis suurendab nende kulusid ja ressursikasutust. Hariduskeskuse loomine aitaks leevendada spetsialistide puudust ning tõsta töötajate erialase ettevalmistuse taset, pakkudes nii sektori ettevõtetele kui ka töötajatele keskset ja tõhusat koolitusplatvormi. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada kaasaegne koolitus- ja pädevuskeskuse mudel, mis põhineb raudteesektori ettevõtetest kogutud andmetel, sektori spetsiifilistel vajadustel ja rahvusvaheliste koolituskeskuste parimatel praktikatel. Selline mudel aitaks luua struktuuri ja metoodika, mis toetaks Eesti raudteesektori konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Peamiseks meetodiks oli veebipõhise küsimustiku kasutamine, mis saadeti erinevatele raudteesektori ettevõtetele. Küsimustiku kaudu koguti kvantitatiivset statistilist teavet ning avatud küsimusi, mis võimaldasid süvitsi uurida spetsialistide puudust, koolitusvajadusi ja ootusi koolituskeskusele. Lisaks viidi läbi võrdlus rahvusvaheliste koolituskeskuste praktikate ja sektori kohalike vajaduste vahel, et määratleda võimalikud arengusuunad. Tulemuste põhjal tehti järeldused ja soovitused koolitus- ja pädevuskeskuse arendamiseks, arvestades nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi kontekste. Peamine järeldus oli, et spetsialistide puudus raudteesektoris on laialt levinud ja mõjutab olulisi töövaldkondi, sealhulgas inseneritööd, juhtivspetsialiste ja oskustöölisi. Eriti tõsteti esile inseneride puudust, mida märkis valdav enamus vastanutest. Samuti viidati vajadusele kvalifitseeritud töötajate järele, kellel on spetsialiseeritud oskused, näiteks ERTMS-süsteemide juhtimine ja rahvusvaheliste regulatsioonide tundmine. Järelikult on selge, et raudteesektoris on vaja investeerida spetsialistide koolitamisse ja ümberõppesse, et täita tööturul esinevaid lünki. Teiseks oluliseks järelduseks oli koolitusvajaduste spetsiifika. Vastajate hinnangul on kõige olulisemad koolitused seotud ohutusprotseduuride, tehnilise hoolduse ja remondi ning uute tehnoloogiate ja seadmete kasutamisega. Eelistati programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kus simulaatorite ja reaalseadmetega harjutused mängivad olulist rolli. Need tulemused rõhutavad mitmekülgse ja kaasaegse koolituspakkumise vajadust, mis vastab sektori tehnilistele ja praktilistele nõudmistele. Järeldustest selgus ka, et rahvusvaheline koostöö ja ingliskeelsete kursuste pakkumine on olulised tegurid. 32 Uuringu tulemusel tehti mitmeid praktilisi soovitusi, mis võivad aidata kaasa raudteesektori arengule ja koolitus- ning pädevuskeskuse loomisele. Esiteks soovitati luua mitmekülgne koolitus- ja pädevuskeskus, mis keskenduks raudteesektori spetsiifilistele vajadustele. Keskus peaks pakkuma programme, mis ühendavad praktilist ja teoreetilist õpet, kasutades kaasaegseid simulaatoreid ja reaalseadmeid. See tagaks, et spetsialistid saaksid oma oskusi rakendada reaalsetes töötingimustes, tõstes nende professionaalset taset ja sektori konkurentsivõimet. Teiseks tuleks koolituskeskuse programmidesse integreerida rahvusvahelised standardid ja regulatsioonid, valmistades õppijaid ette tööks globaalsel turul. Oluline on arendada rahvusvahelist koostööd, kaasates välismaiseid eksperte ning pakkudes ingliskeelseid kursusi. See mitte ainult ei paranda Eesti spetsialistide kvalifikatsiooni, vaid meelitab ka välisõppijaid, muutes keskuse rahvusvaheliselt tunnustatud hariduskeskuseks. Kolmandaks soovitati kavandada keskuse infrastruktuur ja seadmed nii, et need toetaksid innovatsiooni ja tehnoloogia arengut. See hõlmab simulaatorite ja digitaalsete lahenduste pidevat uuendamist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selline lähenemine võimaldaks koolitusprogrammide ajakohasust ja vastavust sektori vajadustele. Samuti tuleks teha tihedat koostööd raudteesektori ettevõtetega, et koolitusprogrammid vastaksid tööturu nõudmistele. Regulaarne tagasiside sektori ettevõtetelt võimaldaks koolituskavu pidevalt täiustada. Uuringul oli ka mitmeid piiranguid, mis võisid mõjutada tulemuste esinduslikkust. Esiteks olid küsitluse vastused peamiselt pärit Rail Baltic Estonia OÜ esindajatelt, mistõttu võisid teised sektori ettevõtete seisukohad jääda vähem esindatuks. Samuti oli valim suhteliselt väike, mistõttu ei saa tulemusi täielikult laiendada kogu raudteesektorile. Avatud küsimuste vastused võisid varieeruda vastajate isikliku kogemuse ja ettekujutuste tõttu, mis võis mõjutada andmete tõlgendamist. Edasistes uuringutes tuleks kaasata rohkem raudteesektori ettevõtteid ja huvirühmi, et saada terviklikum ülevaade sektori vajadustest. Lisaks võiks läbi viia süvaintervjuusid sektori juhtivate spetsialistidega, et täiendada küsitlusandmeid. Tulevikus võiks keskenduda rahvusvaheliste koolituskeskuste parimate praktikate põhjalikumale analüüsile ja nende integreerimisele Eesti konteksti. Samuti tasuks uurida koolitus- ja pädevuskeskuse rahastamisvõimalusi ning koostööpotentsiaali nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.