Sirvides Autor "Eensoo, Tanel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Varude juhtimise meetodid ja nende rakendamine Infralink OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-14) Eensoo, Tanel; Roosmäe, Rein
    Peamiseks probleemiks Infralink OÜ varude juhtimise puhul on andmetepõhise varude juhtimise puudumine. Seni on varudega kaasnevaid otsuseid langetatud peamiselt intuitiivselt ja vastavalt pikale müügikogemusele oma tegevusvaldkonnas. Tegemist on üsna noore ning kasvava ettevõttega ja esimestel aastatel võib selline juhtimine varude kontrolli all hoidmiseks ollagi täiesti piisav. Müügimahtude suurenedes tekib aga paratamatult hetk, kui sellest juhtimisviisist enam ei piisa. Üksikute valede otsuste tagajärjed aja jooksul liituvad, aeglasemalt liikuvate toodete kogus laos kasvab ning need hõivavad väärtuslikku ruumi olulisemate laotoodete arvelt. Samuti muutub sagedasemaks täiendustellimuste tegemise hilinemine või ebapiisava koguse tellimine. Lõputöö teoreetilises osas uuris autod erinevaid varude juhtimise meetodeid ning parimaks meetodiks osutus müügiandmete ABC-analüüs. Selle abil leitakse kõige olulisemat tähelepanu vajavad tooterühmad, millele eraldi keskenduda ja määratakse kõigile rühmadele erinevad sobivad varude juhtimise viisid. Autor uuris, kuidas olemasolevate müügiandmete põhjal otsustada täiendustellimuse suuruse üle, kuidas leida varude taset, millal täiendustellimus teha ning kuidas arvutada, kui suurt varu peaks laos hoidma kõikuva nõudluse rahuldamiseks. Analüüsides ettevõtte müügiandmeid, eristusid ABC-analüüsis selgelt kolm rühma, millest esimese käive moodustas aasta müügist 71%, aga mille puhul ettevõte varusid laos üldiselt ei hoia. Teise, käibest 23% moodustanud rühma puhul oli tegemist peamiste laokaupadega Infralink OÜ jaoks. Selle hulka kuulus kaks tootegruppi, liitmikud ja sulgarmatuur. Rühma iseloomustas suur müüdud toodete kogus. Nende puhul tegi autor veel eraldi ABC(D)-analüüsi müügikoguste põhjal, et eristada erineva nõudlustihedusega tooteid ning tõi välja neile erinevad varude juhtimise soovitused. Kõige väiksema käibe osakaaluga (6%) rühma C puhul sobiks jätkata varude juhtimist kogemuse põhjal ning vastavalt vajadusele ja olukorrale otsuseid teha. Kuna unikaalseid tooteartikleid oli väga palju, kõigis rühmades kokku ligi 1200, arvutas autor tellimiskogused, taastellimispunktid ning ohutusvaru suurused B-rühma kahe tootegrupi kõige enam müüdud tootele. Leides vastavad kogused ka ülejäänud laotoodetele, tuleb võrrelda neid olemasolevate laokogustega, et teha korrektuure nii varude täiendamise kui võimalusel vähendamise näol, et vältida toodete ootamatut otsa lõppemist ning saavutada laopinna efektiivsem kasutamine. Kindlasti on vajalik kasutusel oleva majandustarkvara võimalusi ära kasutada vastavalt autori analüüsi tulemustele. Süsteemis tuleks määrata lisaks toodete miinimumkogustele ka soovituslikud laokogused, mille põhjal saab automaatselt laovarude täiendamiseks ostutellimusi koostada. Sellised võimalused lihtsustavad olulisel määral varude täiendamisega seonduvaid tegevusi ja hoiavad lisaks laovarudele kontrolli all sellega kaasnevatele tööprotsessidele (ostutellimuste koostamine, järeltarned) kuluvat aega.