Sirvides Autor "Ehrlich, Marko" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Geopolümeeri kasutusvõimalused teedeehituses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Ehrlich, Marko; Sillamäe, SvenLõputöö eesmärgiks oli valmistada geopolümeeri põlevkivituhast ning leida sellele rakendust teedeehituses tänavakivide ja äärekivide kasutamisena, asendamaks praegu kasutusel olevaid tsementbetoonil baseeruvaid tänava- ning äärekive. Lõputöö raames valmistati erinevaid segusid katsekehade loomiseks, kokku valmistati 56 erinevat katsekeha erinevate segu koostistega, et leida kõige optimaalsem ning kõige tugevam segu koostis. Valminud katsekehadele teostati survetugevuse mõõtmised, mis viidi läbi Tallinnas Teede Tehnokeskuses. Lisaks, kõige paremate tulemustega segudele määrati esialgne hind. Kokku valmistati 56 erineva segu koostisega katsekeha, mis kõik andsid eelduse järgmistele katsetustele. Proovikatsetel prooviti valmistada geopolümeeri, saamaks teada kas geopolümeer tekib ning kuidas. Tulemused ei olnud märkimisväärsed, valminud katsekeha oli pehme ning erilist tahenemist ei näidanud. Esimeses rotatsioonis võeti tulemusi arvesse, eelnevalt oli NaOH molaarsus liiga suur ning otsustati NaOH 5M peale lahjendada. Segudes kasutatav täitematerjal kuumutati 500 °C, et kuivaine omadusi parandada, lisaks võeti kasutusele naatriumsilikaat. Täitematerjali kuumutamine näitas segude paremaks muutumist, segud olid tekstuurilt paremad, ei tekkinud nii palju mikrolõhesid ja –pragusid. Kuna katsekehad tahenesid kiirelt, otsustati leelisaktivaatoritena kasutatavaid vedelikke lahjendada 1M peale, lootes, et katsekehad püsivad kauem niisketena ning lõpp tulemusena on vastupidavamad. Teises rotatsioonis pandi paika segu kogused, kus põlevkivituha kogus jäi samas ning ning lisatav savi kogus varieerus. Katsekehade jaoks valmistati spetsiaalsed anumad, luues eelduse, et kõik katsekehad on võrdse suurusega ning mõõtmistulemused on täpsed. Teise rotatsiooni katsekehadel selgus, et kõige paremat võimet vastupanna koormustele omavad katsekehad, mille kuivaine kogus on suurem, võttes optimaalseks kuivaine koguseks 200 g. Kolmandas rotatsioonis teostati katsed, lähtudes teise rotatsiooni tulemustest, kus täitematerjalina kuivaine kogused olid üldmahuga 200 g ning lisatava vedeliku kogused jäid 100 ml. Katsekehade tugevus paranes märgatavalt. Kolmanda rotatsiooni viimaste katsete puhul täheldati, et segu on kuiv ning selle segamine on raskendatud. Lähtudes saadud tulemustest, otsustati neljandas rotatsioonis kasutada kolmanda rotatsiooni viimaste katsekehade segu koguseid, kuna need segud olid kõige KOKKUVÕTE 53 tugevamad ning lisaks võeti kasutusele segu, kus kuivaine on täielikult põlevkivituhk. Neljandas rotatsioonis jäi segudes kasutatav kuivaine maht samaks ning lisatav vedeliku kogus varieerus, kuna varasemalt valmistatud segud olid kuivad ning segu tekstuur jäi ebaühtlane. Neljandas rotatsioonis valmistatud katsekehad olid erinevad. Kõige optimaalsem vedeliku kogus 200 g kuivaine juures on 120-140 ml, segud mis valmistati suurema kogusega vedelikuga olid nõrgemad ning deformeerusid kergelt, murdudes keskelt pooleks. Neljandas rotatsioonis saadud tulemused olid lõputöö jooksul kõige paremad. Katsekehad näitasid märkimisväärset võimet vastupanna neile avaldatavatele koormustele. Katsekehad numbriga 51 ja 52 on kõige suurema potentsiaaliga ning lähtudes lõputöö eesmärgist siis kõige õnnestunumad. Nende kahel katsekehal oli kõige parem tulemus survetugevuste mõõtmistel ning nende katsekehade valmistamisel kasutati 100% põlevkivituhka. Lõputöö tulemused on autori arvates edukad. Edasist protsessi võiks jätkata katsekehadega mis on toodud Tabelis 15. Antud katsekehad on kõige parema suutlikkusega vastu võtmaks koormuseid ning segude koostised on varieeruvad, mis tähendab, et segu koostised on erinevad ning see sobib edasisteks katsetusteks. Antud tulemuste põhjal võiks teostada külmakindluse mõõtmised, luua esialgne prototüüp, mis on sarnane praegu kasutusel olevale tänavakivile ning testida paindetugevust. See annab võimaluse võrrelda, kuidas lõputöö jooksul valmistatud katsekehad toimiksid võrreldes praegu kasutusel olevate tänava- ning äärekividega.